Kohtuasi T‑233/16 P

(avaldamine väljavõtetena)

José Luis Ruiz Molina

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajaline leping, milles on ülesütlemise klausel, millega leping lõpeb juhul, kui teenistujat ei kanta järgmise avaliku konkursi reservnimekirja – Lepingu ülesütlemine, kohaldades ülesütlemise klauslit – Tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks lepinguks – Kohtuotsuse seadusjõud – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 lõige 1 – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (apellatsioonikoda) 27. juuni 2017. aasta otsus

1.      Institutsioonide aktid – Kehtetuks tunnistamine – Subjektiivseid õigusi andev õiguspärane akt – Õigusvastasus

2.      Institutsioonide aktid – Kehtetuks tunnistamine – Subjektiivseid õigusi andvad õigusvastased aktid – Tingimused – Mõistliku tähtaja ning õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtte järgimine – Õigusvastased aktid, mis kahjustavad adressaadi huve – Tingimuste leevendamine

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 26)

2.      Liidu õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et administratsioonil on põhimõtteliselt õigus tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks soodus haldusakt, mis on vastu võetud õigusvastaselt, kuid sellise akti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks, mis tekitas selle adressaadile õigusi, on üldjuhul väga ranged tingimused. Nimelt kui anda kõikidele liidu institutsioonidele, kes leiavad, et nende vastu võetud akt on õigusvastane, õigus tunnistada see mõistliku aja jooksul tagasiulatuvalt kehtetuks, võib see õigus olla piiratud vajadusega kaitsta õiguspärast ootust, mis on akti adressaadil, kes võis loota aktide õiguspärasusele. Sellisele otsusele kehtib samuti tingimus, et see ei riku õiguskindluse põhimõtet.

Ranged tingimused, mida võib kohaldada õigusvastase ja subjektiivseid õigusi tekitava haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisele, ei ole siiski asjakohased, kui asjaomane akt ei ole selle adressaadi suhtes mitte õigusi tekitav, vaid tema huve kahjustav akt.

Sellest tuleneb, et sellise õigusvastase või õiguspärase haldusakti, mis kahjustab põhimõtteliselt tema adressaadi huve ning täiendavalt tekitab tema kasuks õigusi, võib kehtetuks tunnistada, kui see ei kahjusta adressaadi õiguspärast ootust ega riku õiguskindluse põhimõtet.

(vt punktid 27–29)