Language of document :

Euroopa Kohtu (suurkoda) 2. märtsi 2021. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – A.B., C.D., E.F., G.H., I.J. versus Krajowa Rada Sądownictwa

(kohtuasi C-824/18)1

(Eelotsusetaotlus – ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik – Õigusriik – Tõhus kohtulik kaitse – Kohtunike sõltumatuse põhimõte – Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale nimetamise menetlus – Poola Vabariigi presidendi poolt ametisse nimetamine riikliku kohtute nõukoja resolutsiooni alusel – Riikliku kohtute nõukoja sõltumatuse puudumine – Sellise resolutsiooni vastu tõhusa õiguskaitsevahendi puudumine – Trybunał Konstytucyjny (Poola konstitutsioonikohus) kohtuotsus, millega tunnistati kehtetuks säte, millel põhineb eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevus – Niisuguste õigusnormide vastuvõtmine, milles on ette nähtud, et pooleliolevates kohtuasjades on seadusest tulenevalt ära langenud lahendi tegemise vajadus, ning milles selliste kohtuasjade puhul välistatakse tulevikus õiguskaitsevahendite kasutamine – ELTL artikkel 267 – Liikmesriigi kohtu õigus ja/või kohustus esitada eelotsusetaotlus ja jääda selle taotluse juurde – ELL artikli 4 lõige 3 – Lojaalse koostöö põhimõte – Liidu õiguse esimus – Pädevus jätta kohaldamata sellised riigisisesed õigusnormid, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: A.B., C.D., E.F., G.H., I.J.

Kostja: Krajowa Rada Sądownictwa

menetluses osalesid: Prokurator Generalny, Rzecznik Praw Obywatelskich

Resolutsioon

Kuna riigisiseses õiguskorras on tehtud muudatused, millega esiteks võetakse liikmesriigi kohtult tema pädevus esimese ja viimase astmena lahendada kaebusi, mille on esitanud sellise kohtu nagu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale kandideerijad sellise organi nagu Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) otsuse peale mitte esitada Poola Vabariigi presidendile vastavale ametikohale nimetamiseks nende kandidatuur, vaid teiste kandidaatide oma; millega teiseks nähakse ette, et selliste kaebuste puhul on seadusest tulenevalt lahendi tegemise vajadus ära langenud, kui nende läbivaatamine on veel pooleli, välistades, et nende kaebuste läbivaatamist saab jätkata või neid uuesti esitada; ning millega kolmandaks võetakse seeläbi liikmesriigi kohtult võimalus saada vastus eelotsuse küsimustele, mille ta on esitanud Euroopa Kohtule, siis:

ELTL artiklit 267 ja ELL artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus niisugused muudatused, kui ilmneb – mida peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi asjasse puutuvate asjaolude põhjal –, et nende muudatuste erimõju on takistada Euroopa Kohut tegemast otsust selliste eelotsuse küsimuste kohta, nagu need, mille on talle esitanud see kohus, ning välistada võimalus, et liikmesriigi kohus saaks tulevikus analoogseid küsimusi uuesti esitada;

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on vastuolus niisugused muudatused, kui ilmneb – mida peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi asjasse puutuvate asjaolude põhjal –, et need muudatused võivad õigussubjektidel tekitada põhjendatud kahtlusi selle suhtes, kas Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) otsuste alusel Poola Vabariigi presidendi poolt ametisse nimetatud kohtunikud on väljaspool väliste tegurite, eelkõige seadusandliku ja täidesaatva võimu otsese või kaudse mõju haardeulatust, ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed, ning seega viia selleni, et kõnealused kohtunikud ei tundu enam sõltumatud või erapooletud, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud peavad õigussubjektidele demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis sisendama.

Kui tuvastatakse nimetatud artiklite rikkumine, siis tuleb liidu õiguse esimuse põhimõtet tõlgendada nii, et see kehtestab eelotsusetaotluse esitanud kohtule kohustuse jätta kohaldamata kõnealused muudatused, olgu need siis seadusandlikud või põhiseadusest tulenevad, ning järelikult jätkuvalt kasutada pädevust lahendada need kohtuasjad, mis talle esitati enne nende muudatuste tegemist.

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus õigusnormid, millega muudetakse kehtivat riigisisest õigust ja mille kohaselt:

esiteks, vaatamata sellele, et sellise kohtu nagu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale kandideerija esitas kaebuse niisuguse organi nagu Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) otsuse peale mitte toetada tema kandidatuuri, vaid tegi Poola Vabariigi presidendile ettepaneku nimetada ametisse teised kandidaadid, on see otsus jõustunud osas, milles tehakse ettepanek ametisse nimetada need teised kandidaadid, mistõttu ei takista see kaebus Poola Vabariigi presidendil ametisse nimetada viimati nimetatuid ning otsuse võimalik tühistamine osas, milles ei tehtud ettepanekut hageja ametisse nimetamiseks, ei too kaasa viimase olukorra uut hindamist, selleks et olenevalt olukorrast ta sellele ametikohale nimetada, ning

teiseks ei saa sellist kaebust rajada väitele, et nõuetekohaselt ei ole hinnatud, kas kandidaadid vastasid kriteeriumidele, mida võeti arvesse otsuse tegemisel ametisse nimetamise ettepaneku kohta,

kui ilmneb – mida peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi asjasse puutuvate asjaolude põhjal –, et need sätted võivad õigussubjektidel tekitada põhjendatud kahtlusi selle suhtes, kas sellise organi nagu Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) otsuste alusel Poola Vabariigi presidendi poolt ametisse nimetatud kohtunikud on väljaspool väliste tegurite, eelkõige seadusandliku ja täidesaatva võimu otsese või kaudse mõju haardeulatust, ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed, ning seega viia selleni, et kõnealused kohtunikud ei tundu enam sõltumatud või erapooletud, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud peavad õigussubjektidele demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis sisendama.

Kui rikutud on ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, siis tuleb liidu õiguse esimuse põhimõtet tõlgendada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jätma need sätted kohaldamata ja selle asemel kohaldama varem kehtinud riigisiseseid sätteid, viies viimati nimetatud sätetes ette nähtud kontrolli ise läbi.

____________

1 ELT C 164, 13.5.2019.