ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)

15. juuli 2015(*)

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ning tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Üks, mitmeosaline ja vältav rikkumine – Proportsionaalsus – Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõte – Täielik pädevus

Kohtuasjas T‑422/10,

Trafilerie Meridionali SpA, varem Emme Holding SpA, asukoht Pescara (Itaalia), esindajad: advokaadid G. Visconti, E. Vassallo di Castiglione, M. Siragusa, M. Beretta ja P. Ferrari,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: B. Gencarelli ja V. Bottka, hiljem V. Bottka ja R. Striani, seejärel V. Bottka ja G. Conte, keda abistas advokaat P. Manzini,

kostja,

mille ese on nõue tühistada ja muuta komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 – Pingestusteras), muudetud komisjoni 30. septembri 2010. aasta otsusega K(2010) 6676 (lõplik) ja komisjoni 4. aprilli 2011. aasta otsusega K(2011) 2269 (lõplik),

ÜLDKOHUS (kuues koda),

koosseisus: president S. Frimodt Nielsen (ettekandja), kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins,

kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,

arvestades kirjalikus menetluses ja 2. juuli 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse (1)

[…]

 Menetlus ja poolte nõuded

42      Trame esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 15. septembril 2010.

43      Eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. oktoobril 2010, esitas Trame ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud otsuse täitmise.

44      29. oktoobri 2010. aasta lahendiga teavitas Üldkohus (esimene koda) hagejat võimalusest kohandada oma väiteid ja nõudeid, et võtta arvese esimese muutmisotsusega tehtud muudatusi.

45      Trame esitas oma seisukohad esimese muutmisotsuse kohta repliigis, mille ta esitas 19. aprillil 2011.

46      Üldkohus palus 6. juuni 2011. aasta lahendis komisjonil talle dokumente esitada.

47      22. juunil 2011 edastas komisjon Tramele teise muutmisotsuse.

48      Üldkohtu president jättis 12. juulil 2011 ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata kiireloomulisuse lahendamise vajaduse puudumise tõttu (kohtumäärus, 12.7.2011, Emme vs. komisjon, T‑422/10 R, EU:T:2011:349).

49      Trame esitas oma seisukohad teise muutmisotsuse kohta 1. augustil 2011.

50      Komisjon esitas 20. oktoobril 2011 oma menetluskeelse vasturepliigi originaali ning oma märkused teise muutmisotsusega seoses Trame esitatud seisukohtade kohta; sellega kirjalik menetlus lõpetati.

51      Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti alates 23. septembrist 2013, määrati ettekandja-kohtunik kuuendasse kotta ning seetõttu anti käesolev kohtuasi lahendamiseks kuuendale kojale.

52      2. mai 1991. aasta Üldkohtu kodukorra artikli 52 lõikes 2 mainitud esialgne ettekanne edastati kuuendale kojale 8. novembril 2013.

53      17. detsembril 2013 palus Üldkohus 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 64 alusel võetud menetlust korraldavate meetmete raames pooltel vastata reale küsimustele ja komisjonil esitada dokumente.

54      Trame ja komisjon vastasid nendele nõudmistele 28. veebruaril 2014. Oma vastuses märkis Trame, et ta esitas 18. novembril 2013 komisjonile uue taotluse, milles palus arvesse võtta tema maksevõimetust, mis oli tingitud tema tollasest majanduslikust ja finantsolukorrast.

55      16. juulil 2014 palus Üldkohus 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 65 alusel võetud menetlust korraldavate meetmete raames komisjonil esitada dokumendid, mille esitamisest ta oli keeldunud vastuses 17. detsembril 2013 võetud menetlust korraldavatele meetmetele.

56      Komisjon esitas nõutud dokumendid 28. mail 2014 ning Trame sai nendega enne kohtuistungit tutvuda.

57      Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 2. juuli 2014. aasta kohtuistungil.

58      Trame palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus talle trahvi määramise osas või vähendada talle määratud trahvi summat;

–        kutsuda 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 68 alusel kohtusse Tréfileurope Italia keelatud kokkuleppe aegne esindaja ja kuulata ta ära, et tõendada teatavaid hagiavalduse punktis 98 esitatud asjaolusid;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

59      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hageja kõik nõuded rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

60      Oma hagi põhjendamiseks esitab Trame viis väidet, mis puudutavad tema osalemist keelatud kokkuleppes ja mõju, mida see võib avaldada trahvisumma kindlaksmääramisele: esimene väide käsitleb ühte rikkumist, teine kolmest traadist koosneva trossikee välistamist keelatud kokkuleppest, milles ta osales, kolmas väide puudutab rikkumises tema osalemise perioodi, neljas tema marginaalset rolli ja keelatud kokkuleppe mõju puudumist turule ning viies väide rikkumise tahtluse elementi. Pärast teise muutmisotsuse vastuvõtmist kohandas Trame oma väiteid, et tugineda ka sellele, et trahvisumma kindlaksmääramisel on rikutud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid tulenevalt sellest, kuidas koheldi ArcelorMittali ja Ori Martinit võrreldes sellega, kuidas teda koheldi. Kuuendas väites kinnitab Trame veel, et tal puudub maksevõime trahvi maksmiseks.

A –  Sissejuhatavad märkused

1.     Vaidlustatud otsuse sisu

61      Vaidlustatud otsuse artiklist 1 nähtub, et Trame on rikkunud ELTL artiklit 101 ja alates 1. jaanuarist 1994 EMP lepingu artiklit 53, osaledes vaidlustatud otsuses osutatud ajavahemikel „kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses pingestusterasesektoris siseturul ning alates 1. jaanuarist 1994 EMP‑s” (edaspidi „keelatud kokkulepe” või „üks rikkumine”, kusjuures vastavalt kasutatavale standardterminoloogiale on viimane veel mitmeosaline ja vältav).

a)     Keelatud kokkuleppe osad ja ühe rikkumise tunnused

62      Vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 on keelatud kokkulepet kirjeldatud kui „üleeuroopaline kokkulepe, mille moodustas nn Zürichi faas ja nn Euroopa ja/või siseriiklikud/piirkondlikud kokkulepped olenevalt olukorrast”. Vaidlustatud otsuse põhjendustes 123–135 on lühidalt tutvustatud neid eri kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust, mida on hiljem üksikasjalikumalt esitatud ja hinnatud ELTL artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 alusel. Lihtsustatult koosneb keelatud kokkulepe järgmistest kokkulepetest:

–        club Zurich ehk üleeuroopalise kokkuleppe esimene faas. Kõnealune kokkulepe kehtis 1. jaanuarist 1984 kuni 9. jaanuarini 1996 ning puudutas kvootide kindlaksmääramist riigiti (Saksamaa, Austria, Benelux, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania), klientide jagamist, hindasid ja tundliku äriteabe vahetamist. Klubi liikmeteks olid Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK ja Redaelli, kellest viimane esindas mitut muud Itaalia ettevõtjat vähemalt alates 1993. aastast ja 1995. aastast, nendega ühinesid Emesa 1992. aastal ja Tycsa 1993. aastal;

–        club Italia on siseriiklik kokkulepe, mis kehtis 5. detsembrist 1995 kuni 19. septembrini 2002. Kokkuleppes määrati kindlaks kvoodid nii Itaalia jaoks kui ka seoses selle riigi ekspordiga ülejäänud Euroopasse. Klubi liikmed olid Itaalia ettevõtjad Redaelli, ITC, CB ja Itas, kellega seejärel ühinesid Tréfileurope ja Tréfileurope Italia (3. aprillil 1995), SLM (10. veebruaril 1997), Trame (4. märtsil 1997), Tycsa (17. detsembril 1996), DWK (24. veebruaril 1997) ja Austria Draht (15. aprillil 1997);

–        lõunakokkulepe on piirkondlik kokkulepe, mille üle pidasid läbirääkimisi ja mille sõlmisid 1996. aastal Itaalia ettevõtjad Redaelli, ITC, CB ja Itas, koos Tycsa ja Tréfileurope’iga, et kehtestada iga osalise sisenemise määr lõunariikidesse (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg) ning võtta kohustus pidada koos läbirääkimisi kõikide kvootide üle teiste Põhja-Euroopa tootjatega;

–        club Europe ehk üleeuroopalise kokkuleppe teine faas. Selle kokkuleppe sõlmisid 1997. aasta mais Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK, Tycsa ja Emesa (edaspidi „alalised liikmed” või „kuus tootjat”) ning see lõppes 2002. aasta septembris. Kokkuleppe eesmärk oli üle saada club Zurichi kriisist, jagada uued kvoodid (mis olid arvutatud ajavahemiku alusel 1995. aasta neljandast kvartalist kuni 1997. aasta esimese kvartalini), jagada kliendid ja määrata kindlaks hinnad. Kuus tootjat leppisid kokku kooskõlastamise eeskirjad, mis hõlmasid koordineerijate nimetamist, kes vastutasid kokkulepete elluviimise eest mitmes riigis ning teiste huvitatud ettevõtjatega koordineerimise eest, kes tegutsesid samades riikides või seoses samade klientidega. Nende esindajad kohtusid regulaarselt eri tasanditel, et kontrollida kokkulepete täitmist. Nad vahetasid tundlikku äriteavet. Juhul kui kokkulepitud tegevusest oli kõrvale kaldutud, kohaldati vastavat kompensatsioonisüsteemi;

–        klienti Addtek puudutav kooskõlastamine. Selle üleeuroopalise kokkuleppe raames suhtlesid kuus tootjat, kellega aeg-ajalt ühinesid Itaalia tootjad ja Fundia, ka kahepoolselt (või mitmepoolselt) ning nad osalesid hindade kindlaksmääramises ja klientide jagamises juhtumipõhiselt, kui see neile huvi pakkus. Näiteks Tréfileurope, Nedri, WDI, Tycsa, Emesa, CB ja Fundia kooskõlastasid üheskoos hinnad ja mahud kliendi Addtek jaoks. Need projektid puudutasid peamiselt Soomet, Rootsit ja Norrat, kuid ka Madalmaasid, Saksamaad, Balti riike ning Kesk- ja Ida-Euroopat. Addteki puudutav koordineerimine toimus juba üleeuroopalise kokkuleppe club Zurichi faasis ja kestis vähemalt 2001. aasta lõpuni;

–        club Europe’i ja club Italia vahelised arutelud. Ajavahemikus, mis kestis vähemalt septembrist 2000 kuni septembrini 2002, said kuus tootjat, ITC, ning CB, Redaelli, Itas ja SLM regulaarselt kokku, et kaasata Itaalia ettevõtjad alaliste liikmetena club Europe’isse. Itaalia ettevõtjad soovisid suurendada Itaalia kvooti Euroopas, samas kui club Europe toetas statu quo’d. Sel eesmärgil peeti club Italias koosolekuid, et määratleda ühine seisukoht, club Europe’i koosolekuid, et seda seisukohta analüüsida ja määratleda omaenda seisukoht, ning koosolekuid club Europe’is osalejate ja Itaalia esindajate vahel, et jõuda kokkuleppele Itaalia kvoodi jagamise küsimuses konkreetsel turul. Osalevad ettevõtjad vahetasid tundlikku äriteavet. Itaalia tootjate hõlmamise eesmärgil Euroopa kvoodi ümberjagamiseks leppisid need ettevõtjad kokku uue võrdlusperioodi (30. juunist 2000 kuni 30. juunini 2001) kasutamises. Need ettevõtjad leppisid kokku ka Itaalia ettevõtjate Euroopa ekspordi kogumahus, mille viimased omavahel riigiti ära jagasid. Paralleelselt arutasid nad hindu, kusjuures club Europe’i liikmed soovisid Euroopa tasandil vastu võtta club Italias kohaldatud hindade kindlaksmääramise mehhanismi;

–        club España. Paralleelselt üleeuroopalise kokkuleppe ja club Italiaga leppisid viis Hispaania ettevõtjat (Trefilerías Quijano, Tycsa, Emesa, Galycas ja Proderac, kellest viimane alates maist 1994) ja kaks Portugali ettevõtjat (Socitrel alates aprillist 1994 ja Fapricela alates detsembrist 1998) Hispaania ja Portugali osas vähemalt detsembrist 1992 kuni septembrini 2002 kokku säilitada oma turuosa stabiilne ja määrata kindlaks kvoodid, jagada kliendid, sh ka ehitustööde riigihangete jaoks, ning määrata kindlaks hinnad ja maksetingimused. Lisaks vahetasid nad tundlikku äriteavet.

63      Komisjoni hinnangul oli kõigil eespool punktis 62 kirjeldatud kokkulepetel ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 ühe rikkumise tunnused (vaidlustatud otsuse põhjendused 135 ja 609 ning jagu 12.2.2).

64      Eeskätt leidis komisjon, et eespool viidatud kokkulepped olid osa tervikplaanist, millega kehtestati kartelliosaliste tegevussuunad kõikidel geograafilistel aladel ning et „need ettevõtjad piirasid oma individuaalset äritegevust, et saavutada ühine konkurentsivastane eesmärk ja ühine konkurentsivastane äriline eesmärk, st moonutada või kaotada EMP‑s pingestusteraseturu tavapärased konkurentsitingimused ja luua üldine tasakaal, eeskätt määrates kindlaks hinnad ja kvoodid, jagades omavahel kliendid ja vahetades tundlikku äriteavet” (vaidlustatud otsuse põhjendus 610 ja jagu 9.3).

65      Komisjon märkis selle kohta järgmist:

„Plaan, millega liitusid DWK, WDI, Tréfileurope, Tycsa, Emesa, Fundia, Austria Draht, Redaelli, CB, ITC, Itas, SLM, Trame, Proderac, Fapricela, Socitrel, Galycas ja Trefilerías Quijano (mitte kõik samal ajal), töötati välja ja seda rakendati vähemalt 18-aastase ajavahemiku jooksul salajaste kokkulepete, spetsiifiliste kokkulepete ja/või kooskõlastatud tegevuse läbi. Selle üks ja ühine eesmärk oli osalejate vahel konkurentsi piirata, kasutades selle eesmärgi saavutamiseks sarnaseid mehhanisme (vt jagu 9.3.1). Isegi kui üks kokkulepe tekitas probleeme, toimisid teised kokkulepped jätkuvalt normaalselt.” (vaidlustatud otsuse põhjendus 612)

66      Selle põhjenduskäigu raames rõhutas komisjon:

–        „Üleeuroopalise kokkuleppe club Zurichi ja club Europe’i faasid on osa ühest rikkumisest, mida ei katkestatud kriisiperioodil 9. jaanuarist 1996 kuni 12. maini 1997. […] Lisaks, sarnaselt club Zurichiga jätkasid club Europe’is osalejad kvootide jagamist, klientide jagamist ja hindade kindlaksmääramist. Nende arutelud ja kokkulepe puudutasid sama territooriumi, mida puudutas club Zurich, kuid seda laiendati mitmele muule riigile […].” (põhjendus 613)

–        „Keelatud kokkuleppe enda korraldus (eelkõige koordineerimissüsteem […]) ja selle praktiline rakendamine […] näitab, et üleeuroopaline, Ibeeria ja Itaalia kokkulepped moodustavad ühe rikkumise. Peamised otsused nagu […] ajakohastatud võrdlusperioodi müügimahtude alusel arvutatud Euroopa kvootide kindlaksmääramine, mis hõlmas võrdlusala, mis aja jooksul muutus […], tehti juhtorganite tasandil club Europe’i kuue tootja mitmepoolsetel koosolekutel […]. Juhatused tegelesid ka teatavate (võrdlus)klientide (nt Betonson ja Addtek, […]) jagamise või miinimumhindade kindlaksmääramisega teatavate riikide või teatavate võrdlusklientide osas. Mõnede üleeuroopalise kokkuleppe alaliste liikmete ülesanne oli müüjate tasandil kõigepealt kontrollida Euroopa tasandil sõlmitud kokkulepete täitmist, eelkõige seoses hindade ja klientide koordineerimisega ühes või mitmes riigis (sh võrdlusalasse kuuluvad Itaalia, Hispaania ja Portugal ning club Italias ja club Españas osalevate liikmete päritoluriigid), ning seejärel sõlmida kontakte vastavatel geograafilistel aladel tegutsevate muude huvitatud tootjatega (sh club Italia ja club España kokkulepete tootjad ning näiteks Fundia klienti Addtek puudutava koordineerimise osas).” (põhjendus 614)

–        „Kartelli konkreetne toimimine näitab samuti, et üleeuroopalised ja siseriiklikud kokkulepped moodustavad ühe rikkumise: Ibeeria ja Itaalia kokkulepped olid algusest peale tihedalt seotud üleeuroopalise kokkuleppega. Club Italia kvoodisüsteem oli eeskujuks club Zurichi kvoodisüsteemi loomisele ning club Zurichi faasis ja kriisiperioodil pidasid club Zurichis ja club Italias osalejad läbirääkimisi ja sõlmisid kokkuleppeid kvootide, hindade ja klientide jagamise teemal nii Itaalia kui ka võrdlusala muude Euroopa turgude osas. Vaatamata sellele, et Itaalia tootjad ei olnud enam club Europe’i alalised liikmed, tagas nende kahe klubi vahelise koordineerimise Tréfileurope, kes oli Itaalia koordineerija, kes osales peaaegu kõigis club Italia aruteludes ja kellel oli seega võimalik mõjutada ka klubis peetavaid läbirääkimisi ja arutelusid, võimaldades kõigil osalejatel võtta arvesse teises klubis sõlmitud plaane ja kokkuleppeid. See käib ka DWK, Tycsa ja hiljem Nedri kohta, kes on üleeuroopalised tootjad, kes osalesid samuti regulaarselt club Italia koosolekutel ja kahepoolsetel kohtumistel Itaalia tootjatega. Samamoodi pidasid club Zurichi/ Europe’i ja club España tootjad läbirääkimisi ja sõlmisid kokkuleppe kvootide, hindade ja klientide jagamise teemal nii klubide raames kui kahepoolselt. Samuti oli Tycsal (Hispaania ja Portugali koordineerija) ja Emesal, kes osalesid mõlemas klubis, võimalik mõjutada klubis peetavaid läbirääkimisi, võttes arvesse teise klubi püüdlusi ja selles sõlmitud kokkuleppeid. Kolmes klubis algatatud arutelud puudutasid sageli teiste klubide läbirääkimisi, kokkuleppeid või tehtud otsuseid. Alates 11. septembrist 2000 muutusid pingestusterase peamiste tootjate vahelised läbirääkimised intensiivsemaks, et laiendada club Europe’i kvoodisüsteemi kõikidele suurtele pingestusterasetootjatele […].” (põhjendus 615)

–        Neil põhjustel peab komisjon siseriiklikel või piirkondlikel tasanditel (Ibeeria, Itaalia või lõunapiirkond) kokkulepitud ja võetud meetmeid meetmete sidusaks kogumiks, mis on seotud üleeuroopalise tasandi kokkulepetega. IV peatükis, mis käsitleb asjaolude kirjeldust, esitatud tõenditest nähtub selgelt, et konkurentsivastaste kokkulepete kõik osalised liitusid ühise konkurentsivastase plaaniga ja panustasid sellesse erineval määral (st vastavalt sellele, kas nad osalesid ühes või mitmes kokkuleppes). (põhjendus 616)

67      Mis puudutab täpsemalt vältavat rikkumises osalemist, siis esitas komisjon järgmised tähelepanekud:

–        esiteks, „[k]õik [vaidlustatud otsuse] adressaadid osalesid keelatud kokkuleppes, mis kestis rohkem kui 18 aastat ning mõned neist osalesid samal ajal selle keelatud kokkuleppe eri tasanditel. See, et ettevõtja ei osalenud otseselt kõigis üldise keelatud kokkuleppe moodustavatest tegudest, ei välista tema vastutust ELTL artikli 101 või EMP lepingu artikli 53 rikkumise eest. Käesolevas asjas ei sea see, et mõned ettevõtjad ei osalenud kõikidel üleeuroopalistel või siseriiklikel koosolekutel, kuidagi kahtluse alla hinnangut nende osalemisele keelatud kokkuleppes, kuna neil kõigil oli võimalik olla sellest teavitatud ning nad võisid arvesse võtta ja ära kasutada oma konkurentidega vahetatud teabe ajal, mil nad oma kaubandustegevust turul kindlaks määrasid. Nagu eespool märgitud, liitusid enamik osalejatest üldise süsteemiga ning rakendasid seda mitme aasta vältel, kasutades samu mehhanisme ja taotledes sama ühist eesmärki, milleks oli konkurentsi piiramine. Seega […] olid kõik adressaadid teadlikud ka sellest, et nad osalesid eri tasanditel rakendatud üldises süsteemis, vaatamata sellele, et mõne osaleja puhul oli seda teadmist võimalik tuvastada alles rikkumise suhteliselt hilises staadiumis.” (vaidlustatud otsuse põhjendus 622)

–        teiseks, „[s]iiski ei osalenud iga ettevõtja kartellis sama intensiivsusega, arvestades nende individuaalse osalemise kestust kartellis […], nende geograafilist tegevusala (tootmis- ja müügipiirkond) ning nende vastavat suurust (suured või väikesed ettevõtjad). Kõiki neid asjaolusid analüüsitakse [vaidlustatud otsuse] VIII peatükis [trahvisummade kindlaksmääramisel arvesse võetud asjaolude kohta].” (vaidlustatud otsuse põhjendus 623)

b)     Trame osas tuvastatud asjaolud

68      Trame osalemine vaidlustatud otsuse artiklis 1 silmas peetud keelatud kokkuleppes (vt punkt 61 eespool) tuvastati ajavahemikus 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002.

69      Seda osalemist tõendada võimaldavad peamised asjaolud on järgmised.

 Club Italia (4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002)

70      Komisjon leidis, et Trame osales club Italias 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002 (vaidlustatud otsuse põhjendused 124 ja 385 jj, ning jao 9.2.1.8 „Individuaalne osalemine club Italias” põhjendused 467–473).

71      Täpsemalt nähtub vaidlustatud otsusest järgmine:

–        Trame osalemist keelatud kokkuleppes kinnitavad kontrollide käigus leitud arvukad dokumendid ja vähemalt kolme kartellis osaleja (SLM, Redaelli ja Tréfileurope) tehtud avaldused (vaidlustatud otsuse põhjendus 467);

–        kuigi Trame ei liitunud Itaalia turu jagamisega algusest peale, otsustasid 18. detsembri 1995. aasta koosolekul osalejad (Redaelli, Itas, CB ja ITC) muu hulgas Tramet teavitada 1996. aastal kohaldamisele kuuluvate uute hindade põhjal tehtud järeldustest. 17. detsembri 1996. aasta koosolekul jagati laiali ka tabel, milles oli näidatud tonnide jagamine kliendi kaupa ja teatud arvu klientide puhul nimetatud peamised tarnijad Itaalia turul 1997. aastal. Kuigi Tramet puudutavad veerud jäid tühjaks, näitab selle ettevõtja arvessevõtmine tabelis, et poolte vahel pidid toimuma arutelud või vähemalt kaaluti neid (vaidlustatud otsuse põhjendus 467);

–        esimene tõend club Italia otsese kontakti kohta Tramega on dokument, mis puudutab 4. märtsi 1997. aasta koosolekut. See dokument sisaldab käsikirjalisi märkusi, mis lubab arvata, et „Trame teavitas club Italia liikmeid oma soovist liituda Itaalia kokkuleppega” („Trame soovib osaleda – tuleb järgmisel korral”) (vaidlustatud otsuse põhjendus 467);

–        Trame osales club Italia 10. märtsi 1997. aasta koosolekul (vaidlustatud otsuse põhjendus 467);

–        haldusmenetluses möönis Trame, et ta osales club Italia koosolekutel kõigepealt kuuel korral, 5. oktoobril 1998, 9. novembril 1998, 18. jaanuaril 1999, 8. veebruaril 1999, 22. veebruaril 1999 ja 15. märtsil 1999 (joonealuses märkuses on täpsustatud, et Trame eitab siiski, et ta sõlmis kartellikokkuleppe, ning teatab, et tema osalemine koosolekutel piirdus teabe saamise eesmärgiga), seejärel 28. veebruarist 2000 kuni 19. juunini 2000 (joonealuses märkuses on täpsustatud, et Trame möönab eelkõige, et ta osales 28. veebruari 2000. aasta, 6. märtsi 2000. aasta, 13. märtsi 2000. aasta, 21. märtsi 2000. aasta, 15. mai 2000. aasta, 12. juuni 2000 ja 19. juuni 2000. aasta koosolekul) ning viimaseks 10. aprilli 2001. aasta ja 16. septembri 2002. aasta koosolekul (vaidlustatud otsuse põhjendus 468);

–        Trame osalemine club Italias ajavahemikus 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002 ei katkenud mingil hetkel. Mis puudutab club Italia koosolekuid, mis peeti ajavahemikus 15. märtsist 1999 kuni 28. veebruarini 2000, siis vaatamata Trame puudumisele neil koosolekutel, teavitati teisi kartelliosalisi jätkuvalt Tramet puudutavatest andmetest ja tema juhtumit arutati edasi. Tema puudumine märgiti spetsiaalselt ära 12. juuli 1999. aasta ja 17. jaanuari 2000. aasta koosolekul, mis lubab eeldada, et tema kohalviibimist oodati, ning miski ei tõenda, et Trame luges end mingilgi hetkel kartelliga mitteseotuks. Mis puudutab pärast 2000. aasta juunit peetud koosolekuid, siis jätkas Trame kartellis osalemist mitte ainult 10. aprilli 2001. aasta ja 16. septembri 2002. aasta koosolekul, millel osalemist ta möönab, vaid ka 9. oktoobri 2000. aasta ja 30. juuli 2002. aasta koosolekul ning tema juhtumi arutamist jätkati rikkumise lõppemiseni. (vaidlustatud otsuse põhjendused 469 ja 470).

72      Kokkuvõtvalt tõdes komisjon, et Trame osales otseselt club Italia 18 koosolekul, et ta oli sõnaselgelt märgitud puudujaks selle klubi neljal koosolekul, mis tähendab, et tema kohalolekut oodati, ning et tema juhtumit arutati selles klubis kogu aeg (vaidlustatud otsuse põhjenduse 468 joonealune märkus).

 Club Europe ja üleeuroopaline süsteem (15. maist 2000 kuni 19. septembrini 2002)

73      Trame suhtes tuvastatud rikkumise ühe ja vältava laadi ning eelkõige „üldisemas plaanis selle äriühingu osalemisest isikliku teadmise” (vt vaidlustatud otsuse jao 12.2.2.4 pealkiri) tõendamiseks märkis komisjon järgmist:

„(651) oma vastuses vastuväiteteatisele ei vaielnud Trame vastu sellele, et ta oli teistest kokkulepetest teadlik. Igal juhul on komisjonil tõendeid, et Trame teadis või pidi mõistlikult teadma keelatud kokkuleppe eri tasandeid. Näiteks 15. mai 2000. aasta koosolekul, millel Trame osales, teatas Tréfileurope, et club Europe ja club Italia olid mõlemad kriisiolukorras […]. 12. juunil 2000 osales Trame koosolekul Redaelli, ITC, Itase, Tréfileurope Italia, CB, SLM‑i, Tycsa ja DWK‑ga, mille käigus teatati, et club Europe kurtis Tycsa üle, kes oli ka club España liige. Sellel koosolekul mainiti ka club España teiste liikmete nagu Socitrel ja Fapricela nimesid […]. Lisaks, 9. oktoobril 2000 osales Trame koosolekul, kus club Europe’is ja club Italias osalejad hakkasid otsima ühist lahendust Itaalia tootjate suurenevale Euroopasse suunatud ekspordile. Samal koosolekul analüüsisid kuus tootjat (välja arvatud Emesa) ja Itaalia tootjad muu hulgas Euroopa turgu ja sisenemise määrasid […]. Neil põhjustel järeldab komisjon, et vähemalt alates 15. maist 2000 Trame teadis või oleks pidanud teadma, et ta oli lahutamatu osa üldisemast üleeuroopalisest süsteemist, mis koosnes mitmest tasandist ja mille eesmärk oli stabiliseerida pingestusteraseturg, et vältida hinnalangust. Siiski ei müünud Trame kogu rikkumisperioodi jooksul väljaspool Itaaliat […]”.

74      Seetõttu leidis komisjon ka, et paralleelselt Trame osalemisega club Italias 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002 alates 15. maist 2000 Trame „teadis või pidi mõistlikult teadma keelatud kokkuleppe eri tasanditest” ja konkreetselt club Europe’ist.

c)     Tramele määratud trahvisumma arvutamine

75      Kõigepealt meenutas komisjon, et trahvisumma määramisel peab ta vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikele 3 arvesse võtma kõik asjassepuutuvad tegurid ning eelkõige nii rikkumise raskust kui ka kestust. Veel täpsustas komisjon, et selleks tugines ta 2006. aasta suunistes määratletud põhimõtetele (vaidlustatud otsuse põhjendus 920).

76      Tramele määratud 3,249 miljoni euro suurune trahv arvutati järgmiselt.

77      Esiteks peeti Tramet vastutavaks tervikliku keelatud kokkuleppe eest pingestusteraseturul EMP‑s. Seetõttu teatas komisjon, et trahvi põhisumma kindlaksmääramisel võttis ta vastavalt 2006. aasta suuniste punktile 13 aluseks ettevõtjate „nende kaupade või teenuste väärtuse, millega on rikkumine EMP asjaomasel territooriumil seotud” viimasel rikkumises osalemise täisaastal (vaidlustatud otsuse põhjendus 929 jj).

78      Trame puhul oli arvessevõetav müügiväärtus 8 231 277 eurot (esimene muutmisotsus, punkt 5). Tegemist on pingestusterasemüügi väärtusega rikkumisega seotud geograafilisel alal, st Trame puhul tuvastatud ajavahemikus: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Belgia, Luksemburg, Hispaania, Austria, Portugal, Taani, Rootsi, Soome ja Norra (vaidlustatud otsuse põhjendused 931 ja 932). Käesolevas asjas võeti siiski arvesse ainult Trame müüki Itaalias, kuna sel perioodil ei müünud Trame väljaspool Itaaliat (vaidlustatud otsuse põhjendus 651).

79      Teiseks oleneb selliselt arvutatud müügiväärtusele kohaldatav määr rikkumise kui sellise raskusest. Sellega seoses võttis komisjon juhtumi asjakohaste asjaolude hulgas arvesse rikkumise laadi, kõikide asjassepuutuvate ettevõtjate kumuleeritud turuosa ja seda, kas rikkumine tegelikult toime pandi või mitte (vaidlustatud otsuse põhjendus 936 jj).

80      Rikkumise laadi osas märkis komisjon, et kogu keelatud kokkulepe nägi ette turu jagamise, klientide jagamise ja horisontaalsed hinnakokkulepped (vaidlustatud otsuse põhjendus 939).

81      Samuti võttis komisjon arvesse asjaolu, et rikkumisega seotud ettevõtjate kumuleeritud turuosa oli ligikaudu 80% (vaidlustatud otsuse põhjendus 946) ja et rikkumine pandi toime EMP olulises osas. Socitreli, Proderaci, Fapricela ja Fundia puhul ehk ettevõtjad, kellest kolm esimest osalesid vaid club Españas (mis hõlmas ainult Hispaaniat ja Portugali) või viimati nimetatud ettevõtja puhul, kes osales ainult Addteki puudutavas kooskõlastamises, ning kelle puhul oli ühest vältavast rikkumisest teadmist võimalik tuvastada alles rikkumise hilises staadiumis (17. mai 2001 Socitreli, Proderaci ja Fapricela puhul ning 14. mai 2001 Fundia puhul), võttis komisjon rikkumise raskuse hindamisel müügiväärtuse osakaalu kindlaksmääramisel arvesse siiski piiratuma geograafilise ulatuse. Komisjoni hinnangul oli olukord teistsugune muude club Españas osalejate (Emesa/Galycas, Tycsa/Trefilerías Quijano) puhul, kes osalesid samal ajal keelatud kokkuleppe eri tasandil või kelle puhul oli teadmine ühest vältavast rikkumisest võimalik tuvastada tunduvalt varasemas staadiumis. Ka club Italia osalejate olukord oli erinev Socitreli, Proderaci ja Fapricela olukorrast, kuna club Italia geograafiline ulatus kattus suurel määral üleeuroopaliste kokkulepete omaga ning selle ulatus oli seega palju suurem club España (Hispaania ja Portugal) geograafilisest ulatusest (vaidlustatud otsuse põhjendus 949).

82      Kokkulepete täitmise küsimuses asus komisjon seisukohale, et kuigi kokkulepped ei olnud alati täiesti õnnestunud, neid tegelikkuses täideti (vaidlustatud otsuse põhjendus 950).

83      Arvestades juhtumi spetsiifilisi asjaolusid ja eespool viidatud kriteeriume, asus komisjon seisukohale, et arvessevõetav osakaal müügiväärtusest rikkumise raskuse hindamisel oli Fundia puhul 16%, Socitreli, Fapricela ja Proderaci puhul 18% ning ülejäänud ettevõtjate puhul, sh Trame 19% (vaidlustatud otsuse põhjendus 953).

84      Kolmandaks määrati Trame puhul rikkumise kestuseks viis aastat ja kuus kuud, st 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002 (vaidlustatud otsuse põhjendus 956).

85      Neljandaks järeldas komisjon seoses põhisummale lisatava protsendiga, olenemata ettevõtja osalemise kestusest rikkumises, et selle sobiv suurus oli Fundia puhul 16%, Socitreli, Fapricela ja Proderaci puhul 18% ning ülejäänud ettevõtjate puhul, sh Trame 19% (vaidlustatud otsuse põhjendus 962).

86      Viiendaks analüüsis komisjon kergendavaid asjaolusid, millele Trame viitas haldusmenetluses. Tegemist oli peamiselt argumentidega väikese või passiivse rolli kohta (vaidlustatud otsuse põhjendused 987 ja 992) ja selle kohta, et keelatud kokkuleppeid ei täidetud või et tema osalemine rikkumises oli sisuliselt tühine (vaidlustatud otsuse põhjendused 1023 ja 1025), mille osas komisjon möönis, et nagu ka Proderaci puhul oli Trame roll „oluliselt piiratum keelatud kokkuleppe teiste osalejate omast ja nende ettevõtjate trahvi tuli seega vähendada” ning märkis, et „Trame oli club Italias vähetähtis ettevõtja, kes tekitas pingeid teiste osalejatega”; see põhjendas trahvisumma vähendamist 5% võrra.

87      Seetõttu vähendas komisjon trahvi põhisummat 10 miljonilt eurolt 9,5 miljonile eurole. Kuna see summa ületas 10% ülempiiri Trame 2009. aasta kogukäibest (ligikaudu 32,5 miljonit eurot), vähendati seda 3,249 miljonile eurole (vaidlustatud otsuse põhjendused 963, 1057 ja 1071).

2.     Põhimõtete meeldetuletus

a)     Tõend rikkumise esinemise ja kestuse kohta

88      Esiteks olgu meenutatud, et kohtupraktika kohaselt on komisjon kohustatud tõendama mitte ainult keelatud kokkuleppe olemasolu, vaid ka selle kestust. Täpsemalt peab komisjon ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumise kohta tõendite esitamise osas tõendama tema poolt kindlaks tehtud rikkumist ja esitama tõendid, mille alusel saab õiguslikult piisavalt tuvastada rikkumise koosseisu kuuluvate asjaolude asetleidmist. Kohtu kahtlust tuleb tõlgendada rikkumise tuvastamise otsuse adressaadiks oleva ettevõtja kasuks. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti kui ta menetleb hagi, milles palutakse trahvi määrava otsuse tühistamist või muutmist. Nimelt tuleb viimati kirjeldatud olukorras arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, mis on üks liidu õiguskorras kaitstavatest põhiõigustest ja on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1. Arvestades asjassepuutuvate rikkumiste laadi ning nende eest määratavate karistuste laadi ja raskust, kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet muu hulgas ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahv või karistusmakse. Komisjon on seega kohustatud esitama väidetava rikkumise toimepanemise kindlaks tuvastamiseks täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid (vt kohtuotsus, 17.5.2013, Trelleborg Industrie ja Trelleborg vs. komisjon, T‑147/09 ja T‑148/09, EKL, EU:T:2013:259, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

89      Konkurentsivastase eesmärgiga tegevuse ja kokkulepete raames on tavapärane, et tegevus toimub varjatult, kohtumised korraldatakse salaja ja sellega seotud dokumente on vähendatud miinimumini. Sellest tuleneb, et isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast suhtlust otseselt tõendavad dokumendid, on need tavaliselt üksnes osalised ja hajusad, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Seega tuleb enamikul juhtudest konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu loogilise selgituse puudumise korral võivad osutuda tõendiks konkurentsieeskirjade rikkumise kohta (vt kohtuotsus Trelleborg Industrie ja Trelleborg vs . komisjon, punkt 88 eespool, EU:T:2013:259, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

90      Lisaks nõuab kohtupraktika, et kui puuduvad tõendid, mis otseselt tõendavad rikkumise kestust, siis esitab komisjon vähemalt tõendid, mis puudutavad ajaliselt piisavalt lähestikku asetleidnud asjaolusid, nii et on võimalik mõistlikult tuvastada, et see rikkumine vältas katkematult nende kahe konkreetse kuupäeva vahel (kohtuotsus Trelleborg Industrie ja Trelleborg vs. komisjon, punkt 88 eespool, EU:T:2013:259, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

b)     Mõiste „üks rikkumine” mitmeosalise rikkumise tähenduses

91      Teiseks võib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ELTL artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka mitmes teos või koguni vältavas tegevuses, isegi kui nende tegude või vältava tegevuse üks või enam elementi võivad ka iseenesest ja iseseisvalt endast selle sätte rikkumist kujutada. Kui erinevad teod kuuluvad „tervikplaani” nende identse eesmärgi tõttu, mis kahjustab konkurentsi siseturu piires, siis on komisjonil õigus nende tegude eest vastutusele võtta rikkumises kui tervikus osalemise eest (kohtuotsused, 8.7.1999, komisjon vs. Anic Partecipazioni, C‑49/92 P, EKL, EU:C:1999:356, punkt 81; 7.1.2004, Aalborg Portland jt vs. komisjon, C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P, EKL, EU:C:2004:6, punkt 258, ning 6.12.2012, komisjon vs. Verhuizingen Coppens, C‑441/11 P, EKL, EU:C:2012:778, punkt 41).

92      Ettevõtja, kes osales oma käitumisega ühes mitmeosalises rikkumises, mis vastab konkurentsivastase eesmärgiga kokkuleppe mõistele või kooskõlastatud tegevusele ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses ning mille eesmärk oli aidata kaasa rikkumise toimepanemisele tervikuna, võib olla ühtlasi vastutav sama rikkumise raames teiste ettevõtjate poolt toime pandud tegude eest kogu selle aja jooksul, mil ta selles rikkumises osales. See on nii juhul, kui on tõendatud, et kõnealune ettevõtja nõustus oma käitumisega panustama kõigi osavõtjate ühistesse eesmärkidesse ja et ta oli teadlik kavandatavast õigusvastasest tegevusest või teiste ettevõtjate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma (kohtuotsused komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 91 eespool, EU:C:1999:356, punktid 83, 87 ja 203; Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 91 eespool, EU:C:2004:6, punkt 83, ja komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 91 eespool, EU:C:2012:778, punkt 42).

93      Seega võib ettevõtja olla osalenud otse kõigis konkurentsivastastes tegevustes, mis moodustavad ühe ja vältava rikkumise ning millisel juhul on komisjonil õigus võtta ettevõtja vastutusele kogu selle tegevuse eest ja seega rikkumise eest tervikuna. On ka võimalik, et ettevõtja osales otse ainult osas ühe ja vältava rikkumise moodustavatest konkurentsivastastest tegevustest, kuid ta oli teadlik kogu muust kavandatavast õigusvastasest tegevusest või teiste kartellis osalejate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma. Ka sel juhul on komisjonil õigus ettevõtjale omistada vastutus rikkumise moodustava kogu konkurentsivastase tegevuse eest ja järelikult rikkumise kui terviku eest (kohtuotsus komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 91 eespool, EU:C:2012:778, punkt 43).

94      Ent kui ettevõtja on osalenud otse ühes või mitmes konkurentsivastases tegevuses, mis moodustab ühe ja vältava rikkumise, kuid ei ole tõendatud, et ta nõustus oma käitumisega panustama kõigi teiste kartellis osalejate ühistesse eesmärkidesse ja et ta oli teadlik kogu muust kavandatavast õigusvastasest tegevusest või nimetatud osalejate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult eeldada ja oli valmis seda riski võtma, võib komisjon võtta selle ettevõtja vastutusele üksnes selle tegevuse eest, milles ta otse osales, ja üksnes niisuguse kavandatava tegevuse või teiste osalejate poolt sellise tegevuse elluviimise eest samadel eesmärkidel, mida ta järgis ja mille osas on tõendatud, et ta oli sellest teadlik või võis seda mõistlikult eeldada ja oli valmis seda riski võtma (kohtuotsus komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 91 eespool, EU:C:2012:778, punkt 44).

95      See ei saa siiski viia nimetatud ettevõtja vabastamiseni vastutusest selle tegevuse eest, milles ta kindlasti osales või mille eest võib teda pidada tegelikult vastutavaks. Sellegipoolest võib komisjoni niisuguse otsuse, milles kvalifitseeritakse kogu keelatud kokkulepe üheks ja vältavaks rikkumiseks, jagada niimoodi osadeks üksnes siis, kui esiteks oli nimetatud ettevõtjal haldusmenetluse ajal võimalus aru saada, et teda süüdistatakse ka igas rikkumist moodustavas teos, ja seega oli tal võimalus ennast selle vastu kaitsta, ning kui teiseks on nimetatud otsus selles osas piisavalt selge (kohtuotsus komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 91 eespool, EU:C:2012:778, punktid 45 ja 46).

96      Viimaseks tuleb rikkumise raskuse hindamisel ja vajaduse korral trahvi kindlaksmääramisel arvesse võtta asjaolu, et ettevõtja ei võtnud osa kõigist keelatud kokkuleppe moodustavatest tegudest või et tal oli väike roll nendes tegudes, milles ta osales (kohtuotsused komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 91 eespool, EU:C:1999:356, punkt 90; Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 91 eespool, EU:C:2004:6, punkt 86, ning komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 91 eespool, EU:C:2012:778, punkt 45).

c)     Mõiste „mitteseotuks lugemine” koosolekul osalemise korral

97      Kolmandaks tuleneb samuti väljakujunenud kohtupraktikast, et ettevõtja kartellikokkuleppes osalemise piisavaks tõendamiseks piisab sellest, kui komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales koosolekutel, kus sõlmiti konkurentsivastaseid kokkuleppeid, olemata sellele selgelt vastu. Kui osalemine sellistel koosolekutel on tõendatud, peab see ettevõtja esitama tõendid, et ta osales neil kohtumistel ilma mingisuguse konkurentsivastase tagamõtteta, näidates, et ta oli oma konkurentidele teada andnud, et ta osaleb neil kohtumistel muul eesmärgil kui nemad (vt kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 91 eespool, EU:C:2004:6, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).

d)     Erilise olukorra arvessevõtmist käsitlevad põhimõtted

98      Neljandaks on kohtupraktikas püütud välja tuua mõned põhimõtted seoses individuaalse vastutusega, mis tuleneb niisugusest ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumisest nagu keelatud kokkulepe (vt selle kohta kohtuotsus, 19.5.2010, Chalkor vs. komisjon, T‑21/05, EKL, EU:T:2010:205, punkt 90 jj).

99      Nimelt peab komisjon pärast seda, kui ta on tuvastanud ühe rikkumise olemasolu ja kindlaks teinud selles osalejad, trahvide määramiseks uurima iga ettevõtja rikkumuses osalemise suhtelist raskust. See tuleneb kohtupraktikast ja suunistest, mis näevad ette erineva kohtlemise lähtesumma küsimuses (konkreetne lähtesumma) ning raskendavate ja kergendavate asjaolude arvessevõtmise, mis võimaldab trahvisummat kohandada, lähtudes eelkõige asjaomaste ettevõtjate aktiivsest või passiivsest rollist rikkumise toimepanemisel (vt selle kohta kohtuotsus komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 91 eespool, EU:C:1999:356, punktid 90 ja 150 ning seoses 1998. aasta suunistega (EÜT 1998, C 9, lk 3, ELT eriväljaanne 08/01, lk 171; edaspidi „suunised”), kohtuotsus Chalkor vs. komisjon, punkt 98 eespool, EU:T:2010:205, punkt 92 ja seal viidatud kohtupraktika).

100    Mingil juhul ei saa ettevõtjale kunagi määrata trahvi, mille summa on arvutatud osalemise alusel kokkumängus, mille eest teda ei peeta vastutavaks (kohtuotsus Chalkor vs. komisjon, punkt 98 eespool, EU:T:2010:205, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).

101    Ettevõtjat võib karistada üksnes tegude eest, mida pannakse süüks individuaalselt talle (kohtuotsus, 13.12.2001, Krupp Thyssen Stainless ja Acciai speciali Terni vs. komisjon, T‑45/98 ja T‑47/98, EKL, EU:T:2001:288, punkt 63).

102    Seega tuleb määrata individuaalsed karistused, mis sõltuvad asjaomaste ettevõtjate käitumisest ja nendele iseloomulikest joontest (kohtuotsused, 29.6.2006, SGL Carbon vs. komisjon, C‑308/04 P, EKL, EU:C:2006:433, punkt 46, ja 7.6.2007, Britannia Alloys & Chemicals vs. komisjon, C‑76/06 P, EKL, EU:C:2007:326, punkt 44).

103    Täpsemalt on juba leitud, et ettevõtja, kelle vastutus on tuvastatud kartellikokkuleppe mitme osa puhul, aitab rohkem kaasa selle kartellikokkuleppe tõhususele ja raskusele kui rikkuja, kes on seotud vaid selle kartellikokkuleppe üheainsa osaga. Järelikult paneb esimene ettevõtja toime teise ettevõtja toime pandud rikkumisest raskema rikkumise (kohtuotsus Chalkor vs. komisjon, punkt 98 eespool, EU:T:2010:205, punkt 99).

104    Vaidlustatud otsuse sisu ja eespool esitatud põhimõtteid arvestades tuleb hinnata poolte argumente, mis on üksikasjalikult esitatud Üldkohtu edastatud kohtuistungi ettekandes.

B –  Osalemine ühes rikkumises

1.     Poolte argumendid

105    Trame väidab, et komisjon ei saa talle ette heita osalemist viie aasta ja kuue kuu jooksul ühes rikkumises, mis koosneb kokkulepetest Euroopa tasandil (club Europe), piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil (club España, lõunakokkulepe, club Italia). Asjaolude toimumise ajal müüs Trame ainult Itaalias mitte väidetava turu jagamise kokkuleppe tõttu, vaid seetõttu, et tal ei olnud oma toodete müümiseks välisriigis luba. Muid riike kui Itaaliat puudutav teave ei pakkunud talle mingit huvi. Liiati ei kinnita ükski tõend tema osalemist rikkumise riigiülesel tasandil või muus keelatud kokkuleppes peale club Italia. Esiteks ei osalenud Trame kunagi koosolekutel Euroopa tasandil ega vahetanud selle kohta teavet. Teiseks ei saa ühes rikkumises osalemist tuletada ainuüksi asjaolust, et Trame juuresolekul vihjasid konkurendid club Italias episoodiliselt või juhtumisi club Europe’ile. Selles küsimuses möönab komisjon ise, et Trame ei olnud teadlik rikkumise Euroopa tasandist enne 15. maid 2000 (vaidlustatud otsuse põhjendus 651), mida ta oleks pidanud arvesse võtma vähemalt trahvisumma kindlaksmääramisel. Ainus viide club Europe’ile nähtub dokumendist 15. mai 2000. aasta koosoleku kohta, milles üksnes mainitakse, et see klubi on kriisiolukorras. Komisjoni jaoks on tegemist pealegi „tõenäolise” viitega club Europe’ile, mis väljendab tema sellekohaseid kahtlusi. Dokumendid 12. juuni ja 9. oktoobri 2000. aasta koosoleku kohta ei sisalda sõnaselget viidet club Europe’ile. Tramel ei olnud ja tal ei olekski saanud olla talle süüks pandaval rikkumisperioodil tegelikult vähimatki aimu club Europe’ist ja selle mehhanismidest.

106    Samal ajal märgib Trame, et Socitreli, Proderaci ja Fapricelat karistati ainult nende osalemise eest ühe rikkumise ühes osas (club España), arvestades eelkõige seda, et nad said selle üleeuroopalisest tasandist teada hilises staadiumis. Komisjon heitis Fapricelale ette osalemist keelatud kokkuleppes 1998. aasta detsembrist kuni 2002. aasta septembrini, kuid ta võttis arvesse selle ettevõtja osalemist ainult club Españas, kuna Fapricela ei osalenud kunagi üleeuroopalistel kohtumistel ja sai sellest teada alles 2001. aasta mais. See olukord on sarnane Trame olukorrale, kellele komisjon heitis ette osalemist club Italias 1997. aasta märtsist kuni 2002. aasta septembrini, ning seda, et ta sai keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist teada 2000. aasta mais. Need ettevõtjad ei etendanud Euroopa tasandil seega mingit rolli ning olid sellest tasandist teadlikud alles siis, kui möödunud oli enam kui pool etteheidetavast rikkumisperioodist. Nende kahe ettevõtja meelevaldne erinev kohtlemine tekitab negatiivseid tagajärgi Tramele määratud trahvisumma kindlaksmääramisel, talle määrati liiga suur trahv olukorra alusel, milles ta ei ole.

107    Komisjon ei nõustu selle argumentatsiooniga. Vaidlustatud otsuses on tõendatud, et club Italia liikmeid hoiti pidevalt kursis club Europe’i otsustega ning et nad ise teavitasid club Europe’i liikmeid omaenda otsustest. Club Europe’i ja club Italia vahel oli tihe koordineerimine. Nii club Zurichi faasis kui ka club Europe’i faasis said club Italia liikmed oma otsused vastu võtta, arvestades teabega, mille neile edastas nende esindaja üleeuroopalisel tasandil (Redaelli club Zurichi faasis, Tréfileurope club Europe’i faasis). Samuti on tõendatud, et alates 15. maist 2000 Trame teadis või oleks pidanud teadma, et ta oli lahutamatu osa üldisemast üleeuroopalisest süsteemist, mis koosnes mitmest tasandist. Trame olukord erineb ka Socitreli, Proderaci ja Fapricela olukorrast, kes said üleeuroopalises süsteemis osalemisest teada alles 15. mail 2001 ehk palju hiljem ajast, mil Trame sellest teada sai. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et club Italia ja club Europe kattusid geograafilises plaanis.

2.     Üldkohtu hinnang

108    Kohe tuleb märkida, et komisjon pani vääralt Tramele süüks osalemise ühes rikkumises viie aasta ja kuue kuu vältel ehk 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002 (vt vaidlustatud otsuse artikkel 1 ning punktid 61 ja 68 eespool), kuna komisjon oli alles 15. maist 2000 suuteline tõendama, et Trame „teadis või oleks pidanud teadma”, et club Italias osaledes osales ta ka üldisemas üleeuroopalises süsteemis, mis koosnes mitmest tasandist (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 65 ja punkt 73 eespool).

109    Igal juhul ei saa seega Tramele ette heita esiteks osalemist club Italias 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002 ning teiseks, et ta oli – club Italias – olukorras, mille puhul on võimalik asuda seisukohale, et ta teadis või pidi teadma alates 15. maist 2000, et tema osalemine keelatud kokkuleppe selles osas kuulus üldisemasse süsteemi, millesse ta nõustus oma käitumisega panustama, mis võimaldab komisjonil asuda seisukohale, et ta osales nii ühes rikkumises eespool punktis 91 ja järgmised viidatud kohtupraktika tähenduses.

110    Selles kontekstis tuleb muu hulgas kontrollida, kas komisjonil oli alust tuvastada, et alates 15. maist 2000 Trame „teadis või oleks pidanud teadma”, et club Italia kuulus tervikplaani, mis hõlmas muu hulgas üleeuroopalist teist faasi ehk club Europe’it, mis eksisteeris club Italiaga samal ajal.

a)     Trame olukord võrreldes club Italia teiste osaliste olukorraga

111    Kõigepealt tuleb märkida, et Tramet ei ole nimetatud ettevõtjate hulgas, kes osalesid club Italia 16. detsembri 1997. aasta koosolekul, mida peetakse üheks kõige illustreerivamatest koosolekutest tiheda seose kohta Itaalia ja üleeuroopaliste kokkulepete vahel club Europe’i faasis (vaidlustatud otsuse põhjendus 558). Just sellel koosolekul esitles Tréfileurope üksikasjalikult Redaellile, CB‑le, Itasele ja ITC‑le club Europe’i reegleid (vt vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriik 16. detsembri 1997. aasta koosoleku kohta).

112    Nende viie tootja puhul on komisjonil alust asuda seisukohale, nagu ta teeb oma argumentatsiooni esimeses osas (vt punkt 107 eespool), et club Italia liikmeid hoiti kursis club Europe’i otsustega ning et nad teavitasid club Europe’i liikmeid oma otsustest. Näiteks nähtub vaidlustatud otsusest, et Tréfileurope ei olnud mitte ainult club Italia liige, vaid ka club Europe’i üks alalistest liikmetest ning et Redaelli, CB, Itas ja ITC ning hiljem ka SLM osaleid club Europe’is või club Italias või olid nendes klubides paljude arutelude põhiteema, et määrata Itaalia tootjate ekspordikvoot väljaspool Itaaliat. Sellekohaste arutelude sisu võib kokku võtta järgmiselt: Euroopa tootjad soovisid Itaalia tootjatele pakkuda ekspordikvooti, mis võis neile olla vastuvõetav, kuid Itaalia tootjate arvates oli see kvoot ebapiisav, mis andis alust aruteludele, enne kui leiti lahendus, mis võis olla vastastikku aktsepteeritav (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 278 jj osas pealkirjaga „Peamiste mitmepoolsete koosolekute kirjeldus”, millest nähtub, et kui Euroopa tootjad pakkusid 47 000 tonnist kvooti ja Itaalia tootjad pakkusid 60 000 tonni, saavutati põhimõtteline kokkulepe 50 000 tonnise mahu osas).

113    Nagu väidab Trame oma argumentatsioonis (vt punkt 105 eespool), tuleb siiski tõdeda, et tema olukord erineb Tréfileurope’i, Redaelli, CB, Itase, ITC ja hiljem SLM‑i olukorrast. Nimelt, nagu märgitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 651, „ei müünud Trame kogu rikkumisperioodil väljaspool Itaaliat”. Lisaks, nagu märgitud vaidlustatud otsuses, viibis Trame club Italia 18 koosolekul (vaidlustatud otsuse põhjenduse 468 joonealune märkus). Trame täpsustab sellega seoses, et tegemist on 18 koosolekuga kokku 234‑st. See arv on palju väiksem koosolekute arvust, millel osalesid club Italia peamised ettevõtjad. Üldiselt ja välja arvatud koosolekud, mille komisjon vaidlustatud otsuses sõnaselgelt välja tõi, ilmneb samuti, et Trame ei olnud kohal peamistel koosolekutel, mis puudutasid arutelusid, mis pakkusid huvi nii club Italiale kui ka club Europe’ile (vt nt peale 16. detsembri 1997. aasta koosoleku vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriigid 12. ja 23. juuli 2001. aasta koosoleku kohta).

114    Komisjon tunnistab kaudselt Trame erilist olukorda võrreldes club Italia peamiste ettevõtjate omaga, kuna komisjoni hinnangul Trame „teadis või oleks pidanud teadma”, et club Italias osaledes osales ta ka üleeuroopalises süsteemis, alles alates 15. maist 2000, mitte alates tema liitumisest club Italiaga 1997. aasta märtsis. See nähtub ka avaldusest, mille Trame esitas Tréfileurope’i club Italia ühe esindaja nimel ja milles on muu hulgas märgitud, et „[Trame] osales club Italia raames väga piiratud arvul koosolekutel, kõige sagedamini Federacciais […]. [S]ageli kaasati [Trame] koosolekule alles selle teises pooles. Mõnikord lahkus ta enne koosoleku lõppu omal initsiatiivil”.

115    Eeltoodust nähtub, et komisjon ei saa Trame olukorda spetsiifiliselt puudutavate tõendite puudumisel piirduda väitega, et asjaolu, et on tõendatud, et club Italia viis peamist ettevõtjat ja hiljem SLM osalesid club Europe’i ja club Italia vahelistes aruteludes Itaalia tootjate ekspordikvoodi küsimuses väljaspool Itaaliat, piisab selle tõendamiseks, et Trame kui club Italia liige oli või pidi olema neist aruteludest teadlik. Vastupidi komisjoni kinnitatule ei moodusta club Italia liikmed ühtset kategooriat, vaid see koosneb oluliste erinevustega ettevõtjatest. Näiteks olid mõned club Italia liikmed nagu Tréfileurope või Tycsa ka teiste klubide liikmed. Teised club Italia liikmed olid ettevõtjad, kes lisaks Itaaliale tegutsesid ka teistes liikmesriikides, nt Redaelli, CB, Itas, ITC ning hiljem SLM. Kuigi käesolevas asjas oli Trame club Italia liige, erineb tema osalemine nii faktilises plaanis (ekspordi puudumine, keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest ulatusest hiline teadmine) kui ka tõendite osas (väike arv koosolekuid, mille puhul on Trame kohalviibimine ära märgitud) club Italia viie peamise ettevõtja omast, kes osalesid nendes kokkulepetes algusest peale nii sisemises kui välises aspektis.

b)     2000. aasta mai, juuni ja oktoobri koosolekuid puudutavate tõendite analüüs

116    Vaidlustatud otsusest ja komisjoni argumentatsiooni teisest osast (vt punkt 107 eespool) nähtub, et komisjon leiab, et ta võib alates 15. maist 2000 olla seisukohal, et Trame osales ühes rikkumises, kuna alates sellest ajast Trame „teadis või oleks pidanud teadma”, et ta oli lahutamatu osa üldisemast üleeuroopalisest süsteemist. Komisjoni arvates saab seda järeldada tõenditest vaidlustatud otsuse põhjenduses 651 kindlaks tehtud kolme koosoleku kohta: 15. mai, 12. juuni ja 9. oktoobri 2000. aasta koosolek.

117    Nende tõendite analüüs ei võimalda aga Üldkohtul jõuda samale järeldusele kui komisjon.

118    Esimene koosolek, mille komisjon viitas, et tõendada, et Tramel oli võimalik teada alates 15. maist 2000, et club Italia oli osa üldisemast tervikplaanist, eelkõige põhjusel, et see nägi ette club Italia koordineerimise club Europe’iga, on sellel kuupäeval toimunud club Italia koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: CB, Itas, ITC, Tréfileurope Italia, SLM, Trame ja DWK, Tycsa oli märgitud puudujaks.

119    Selles rubriigis esitas komisjon 15. mai 2000. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[a]rutelud toormaterjalihindade ja turukriisi teemal. [Tréfileurope ühe esindaja] sõnul on club Europe, mille moodustavad Emesa, Tycsa, Tréfileurope, Nedri, DWK ja WDI, ning club Italia [mõlemad] kriisiolukorras”;

–        „Emesa lahkub club Europe’ist” ja „Tycsa ja Emesa võtsid Fundialt suuri koguseid”; „mainitud on ka Fapricelat ja Socitreli”;

–        „Tréfileurope kinnitab koosolekut Itaalia turu kohta”.

120    Teave on pärit ITC‑lt, CB‑lt, SLM‑ilt ja Tréfileurope’ilt ning see saadi kas kontrollide käigus või leebema kohtlemise taotluse alusel. ITC edastatud 15. mai 2000. aasta koosoleku käsikirjaline protokoll võimaldab muu hulgas tõendada eespool punktis 119 esimeses ja teises taandes esitatud teavet.

121    Teine asjassepuutuv koosolek on club Italia 12. juuni 2000. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope Italia, SLM, Trame, Tycsa ja DWK.

122    Selles rubriigis esitas komisjon 12. juuni 2000. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[a]rutelud turu üle. Tycsa tahab müüa madalamate hindadega (on märgitud, et nad müüvad Itaalia turul 4000 tonni, st 4% turuosa). Portugallased on hispaanlaste surve all. Mainitakse nimesid „Emesa-Tycsa, Socitrel-Fapricela”’. Viide (tõenäoliselt) club Europe’ile, kes kurdab Tycsa üle (Antwerpen ja Düsseldorf kurdavad Tycsa üle)”;

–        „[t]eatavate (nimeliselt nimetatud) klientide ja tarnete jagamine tarnijatele, keda mainitakse kui „leaders””.

123    Teave on pärit Tycsalt ja ITC‑lt ning on saadud kas kontrollide käigus või leebema kohtlemise taotluse alusel. ITC edastatud 12. juuni 2000. aasta koosoleku käsikirjaline protokoll võimaldab muu hulgas tõendada eespool punktis 122 esimeses taandes esitatud teavet.

124    Kolmas asjassepuutuv koosolek on club Italia 9. oktoobri 2000. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja Tréfileurope Italie, SLM, Trame, Tycsa, DWK, Nedri ja WDI.

125    Selles rubriigis esitas komisjon 9. oktoobri 2000. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[a]rutelud kvootide teemal Euroopa turu jaoks (sh Ühendkuningriik, Iirimaa, Portugal, Šveits, Austria, Belgia). Selle raames arutelud selle üle, et SLM on valmis aktsepteerima [1400 tonni (Itaalia) 2001. aasta kogu müügimahust, mis on hinnanguliselt 50 000 tonni]. Antakse teada, et SLM on valmis jätkama läbirääkimisi oma positsiooni üle Euroopaga”;

–        „CB sõnul puudutas koosolek Euroopa turu analüüsi ja sisenemismäärasid. Läbirääkimised Itaalia tootjatega turu jagamise kokkuleppe sõlmimiseks”;

–        „Tycsa: turuanalüüs ja teatavate tootjate nõuet tagada kvoodid riigi kaupa ei aktsepteeritud”;

–        „Nedri: eesmärk (mida ei saavutatud) oli kaasata Itaalia tootjad kvootide uude jagamisse. Koosolekul nõudsid Itaalia tootjad (CB, ITC, Itas, Redaelli, SLM) WDI‑lt, DWK‑lt, Nedrilt, Tycsalt ja Tréfileurope’ilt 60 000 tonni suurust ekspordikvooti”;

–        „Selle koosoleku valmistasid ette club Europe’is osalejad 26. septembril 2000 Brüsselis toimunud koosolekul […]”.

126    Teave on pärit eelkõige ITC‑lt, CB‑lt, Tycsalt, Nedrilt, WDI‑lt, Tréfileurope’ilt, DWK‑lt ja Redaellilt.

127    ITC edastatud 9. oktoobri 2000. aasta koosoleku käsikirjalist protokolli arvestades ei saa ilmselgelt järeldada, et arutelu puudutas kõike eespool punkti 125 esimeses taandes märgitut. Nimelt nähtub selles protokollis esitatud asjassepuutuvast teabest järgmine: esiteks, koosolekul viibivate isikute ja esindatud ettevõtjate nimekirjas on sõna „– NO” märgitud „SLM‑i” ja „RT [Redaelli]” kõrvale ning märge „kell 15” Trame esindaja nime kõrvale (koosolek algas kell 10 vastavalt mujal märgitule; selle esindaja nime uurimisest tundub pealegi ilmnevat, et tema nimi kirjutati märke „–” asemele, mis algselt oli märke „Trame” kõrvale kantud); teiseks, arutelu Euroopa turu kvootide üle, mis toimus vastavalt selle asetusele protokollis koosoleku alguses, nähtub ainult neljast reast, milles on toodud järgmine teave „UK+Iirimaa 40; Norra, Rootsi, Taani 40; Portugal 25; Šveits – Austria 10” (tegemist võib olla ekspordi sisenemise protsentide või määradega, kuid see ei ole protokolli alusel ilmne); kolmandaks, mitu seoses SLM‑iga tehtud märget, sh viide „1400 tonni”, „2001. aasta toodang” „50 000 tonni” ning SLM‑i valmisolek jätkata Euroopa positsiooni läbirääkimisi, ilma et oleks ilmne, et see teave puudutab teavet Euroopa turu väidetavate kvootide kohta, kuna see on eraldatud pika joonega kogu lehel ning muid asjaolusid puudutavast muust teabest.

128    Eeltoodust nähtub, et dokument, millele komisjon tugineb, et tõendada eespool punkti 125 esimeses taandes märgitu sisu, võimaldab tõeliselt tõendada vaid selle taande teises ja kolmandas lauses esitatut, ilma et piisavate tõendite alusel võiks järeldada, et arutelu see osa leidis aset SLM‑i või Redaelli juuresolekul või veel ajal, mil viibis kohal Trame esindaja, kuna põhjendatud on asuda seisukohale, et kuigi koosolek algas kell 10, jõudis Trame esindaja kohale alles kell 15.

129    Lisaks nähtub muust teabest, mida komisjon kordas selle teabe kirjelduses, mis tal oli 9. oktoobri 2000. aasta koosoleku kohta, et kui Nedri viitas Itaalia tootjatele ja ekspordikvootide aruteludele, teatas ta, et need tootjad olid CB, ITC, Itas, Redaelli ja SLM, mainimata Tramet. Võib eeldada, et kui Trame oleks arutelu sel hetkel kohal viibinud, oleks Nedri seda ettevõtjat maininud.

130    Tõendid eespool viidatud kolme koosoleku kohta võimaldavad kogumis vaadelduna Trame osas tuvastada kolm asjaolu. Esiteks, nendel koosolekutel mainiti club Europe’it ja seda tehti 2000. aasta mais kahtlemata sõnaselgelt, kuna Tramel oli isegi võimalik aru saada selle klubi koosseisust, ning vähemalt kaudselt 2000. aasta juunis (viide Antwerpenile ja Düsseldorfile, mida võis mõista kui viidet club Europe’i liikmetest ettevõtjate asukohale). Teiseks, samuti ilmneb, et viited club Europe’ile, mis tehti nendel koosolekutel, tehti ühe ettevõtja ehk Tycsa kohta (kes lisaks viibis 2000. aasta juuni ja oktoobri koosolekutel kohal), kes tegutses Itaalias vaid marginaalselt, või seoses teiste mitte Itaalia ettevõtjatega (Socitrel, Fapricela, Emesa). See lubab põhjendatult asuda seisukohale, et pingestusterasekartell oli olemas vaid Itaalias või et sellega olid seotud vaid peamiselt Itaaliast huvitatud tootjad. Kolmandaks võib samuti põhjendatult leida, et 2000. aasta mai ja juuni koosolekutel osutatud küsimused, mis võisid esineda club Europe’i laadi ja tegevuse suhtes, said vastuse 2000. aasta oktoobris, kuna ilmneb, et sellel koosolekul ei osalenud ainult club Italia peamised ettevõtjad või Itaalia turul tegutsevad tootjad. Siiski jääb kahtlus küsimuses, kas Trame võis osaleda koosoleku selles osas, mis puudutas SLM‑i kavatsusi väljaspool Itaaliat.

131    Igal juhul aga ilmneb, et kui eeldada, et Trame esindaja jõudis 9. oktoobri 2000. aasta koosolekule alles kell 15, osales ta siis koosolekul muu hulgas DWK, WDI ja Nedri – kes ei ole peamiselt Itaaliast huvitatud tootjad – esindajate kohalviibimisel.

132    Eeltoodud asjaolusid arvestades on seega võimalik asuda seisukohale, et vähemalt alates kolmandast ehk 9. oktoobri 2000. aasta koosolekust oli Trame sarnaselt mis tahes ettevõtjaga, kes osales eespool viidatud kolmel koosolekul, suuteline mõistma, et paralleelselt club Italiaga oli olemas teine klubi ehk club Europe, mida mainiti selle aasta mais ja millele viidati juunis ning mille tegevus ei pidanud olema mitte ainult club Italia omaga sarnane, vaid mida samuti viimasega kooskõlastati, nagu sellest annab tunnistust mitte Itaalia tootjate nagu DWK kohalviibimine club Italia koosolekutel.

133    Kuid vastupidi vaidlustatud otsuses leitule ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud, et alates Trame osalemisest club Italia kolmest asjassepuutuvast koosolekust esimesel 15. mail 2000 oli see ettevõtja olukorras, kus ta oli või pidi olema teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest ulatusest. See, et sellel koosolekul ainuüksi nimetati „club Europe’it”, ei ole piisav, et eeldada selle klubi osalejate sõlmitud kokkulepetest teadmist. Niisugune tõlgendus on seda enam usutav arvestades asjaolu, et seda klubi mainitakse koos sõnaga „kriisiolukord” ning märkega, mille kohaselt „Emesa lahkub club Europe’ist” või veel asjaoluga, et „Tycsa ja Emesa võtsid Fundialt suuri koguseid”. Need täpsustused lubavad mõelda, et olenemata sellest, mida see endast kujutab, on club Europe alla käimas.

134    Teise koosoleku ehk 12. juuni 2000. aasta koosoleku puhul puudutab märge Tycsa kohta (kes nõuab hindade langetamist) Itaalia turgu, kus tema turuosa on 4%, kes müüs 4000 tonni. Seda ettevõtjat võis seega pidada club Italia liikmeks, kusjuures veel korda rikkuvaks liikmeks, mitte club Europe’i liikmeks. Sellest koosolekust nähtuvale muule teabele tundub samuti võimalik tugineda selle toetuseks, et kui eksisteerib club Europe (mida on mainitud esimesel koosolekul), hõlmab see agressiivse konkurentsikäitumisega liikmeid nagu Hispaania äriühingud (Emesa ja Tycsa), kes survestavad Portugali äriühinguid (Socitrel ja Fapricela).

135    Selles staadiumis ei saa seega õiguslikult piisavalt väita, et alates 15. maist 2000 Trame teadis või talle ei saanud olla teadmata rikkumise üleeuroopaline ulatus. Sellise järelduse saab teha alles alates 9. oktoobrist 2000.

136    Täiendavalt tuleb märkida, nagu väidab Trame oma argumentatsioonis (vt punkt 105 eespool), et isegi, kui leida, et Trame oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik rikkumise üleeuroopalisest ulatusest alates 9. oktoobrist 2000, ei saa niisugune arutluskäik mingil juhul viia komisjoni trahvi suuruse kindlaksmääramisel seisukohale, et Trame osales sellisena club Europe’is. Käesolevas asjas on Trame olukord eriline ka selles mõttes, et kogu rikkumisperioodil, mida talle ette heidetakse, ei ole vastu vaieldud sellele, et see ettevõtja osales ainult club Italias. Veelgi täpsemalt, kogu sel perioodil osales Trame ainult club Italia sisemises aspektis, kuna tal ei olnud vajalikke lube, et müüa pingestusterast väljaspool seda riiki. Komisjon liiati möönab vaidlustatud otsuses, et Trame ei müünud sel perioodil väljaspool Itaaliat; see peab paika Mandri-Euroopa puhul, mida keelatud kokkulepe puudutas, sest Trame tegi mõned müügitehingud Ühendkuningriigis, mida üks rikkumine ei puudutanud. See olukord erineb seega club Italia peamiste ettevõtjate (nt Redaelli) olukorrast, kes tegutses nii Itaalias kui ka teistes liikmesriikides, või club Europe’i mõnede alaliste liikmete (nagu Tréfileurope) olukorrast, kes tegutsesid ülejäänud Euroopas, aga ka Itaalias.

c)     Trame olukord võrreldes club España teatavate ettevõtjate olukorraga

137    Esile tuleb tuua poolte argumentatsioonis esitatud viimane osa (vt punktid 106 ja 107 eespool), st küsimus, kas Trame olukord oli sarnane Socitreli, Proderaci ja Fapricela olukorraga, millest tulenevalt oleks komisjon pidanud teda sarnaselt kohtlema.

138    Mutatis mutandis, neid olukordi tuleb võrrelda. Nagu ka Trame, kelle olukord erineb club Italias selle klubi viie peamise ettevõtja Redaelli, CB, Itase, ITC ja Tréfileurope’i olukorrast, erineb club España kolme ettevõtja Socitreli, Proderaci ja Fapricela olukord selle klubi muude ettevõtjate, sh Emesa ja Tycsa olukorrast, kes osalesid ka club Europe’is ning Tycsa isegi club Italias.

139    Ent vaidlustatud otsusest nähtub, et komisjon ei karistanud Socitreli, Proderaci ja Fapricelat üldiselt mitte nende osalemise eest ühes rikkumises kogu rikkumisperioodil, mida neile ette heideti, vaid arvestades nende osalemist selle rikkumise ainult ühes osas, antud juhul club Españas, muu hulgas kuna nad said keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest ulatusest teada hilises staadiumis (alates 2001. aasta maist) (vaidlustatud otsuse põhjendus 949, mis puudutab 2006. aasta suunistes määratletud trahvisumma kindlaksmääramise staadiumis selles osas komisjoni vahetegemist). Nii ei olnud see Trame puhul, keda karistati osalemise eest ühes rikkumises 1997. märtsist kuni 2002. aasta septembrini.

140    Komisjon esitab kaks asjaolu selle põhjendamiseks, et ta ei kohelnud Tramet samamoodi nagu Socitreli, Proderaci ja Fapricelat: esiteks asjaolu, et vaidlustatud otsusest nähtub, et Socitrel, Proderac ja Fapricela teadsid, et nad osalevad üldisemas süsteemis, alates 15. maist 2001 (vaidlustatud otsuse põhjendused 658, 660 ja 661), st aasta pärast Tramet, kes oli sellest teadlik alates 15. maist 2000, ning teiseks asjaolu, et erinevalt Socitrelist, Proderacist ja Fapricelast „club Italia geograafiline ulatus kattub olulises osas üleeuroopaliste kokkulepete omaga ning ulatub seega palju kaugemale club España geograafilisest ulatusest (Hispaania ja Portugal)” (vaidlustatud otsuse põhjendus 949).

141    Tuleb aga tõdeda, et vaatamata komisjoni märgitud erinevustele, on samad asjaolud, kui need, millele komisjon tugines Socitreli, Proderaci ja Fapricela puhul – st esiteks rikkumise üleeuroopalisest ulatusest hiline teadasaamine (2000. aasta oktoobris, mitte 2000. aasta mais) ning teiseks club Italia geograafiline ulatus, mis Trame puhul sai olla vaid riigisisene, kuna ta ei eksportinud väljapoole Itaaliat, sest tal ei olnud vastavaid lube – siiski kohaldatavad leebemas vormis ka Trame puhul. Samuti tuleb märkida, et vaidlustatud otsusest nähtub, et kuigi club España puudutas peamiselt Hispaaniat ja Portugali, arutati seal ka Ibeeria tootjate eksporti (vt vaidlustatud otsuse lisas 4 toodud rubriik 6. juuli 2001. aasta koosoleku kohta).

d)     Järeldus

142    Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et hinnang, mille komisjon esitas vaidlustatud otsuses Trame osalemise kohta ühes rikkumises, on kritiseeritav kolmest aspektist.

143    Esiteks, komisjon pani vääralt Tramele süüks osalemise ühes rikkumises, st osalemise „kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses pingestusterasesektoris siseturul ning alates 1. jaanuarist 1994 EMP‑s” 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002, kuna vaidlustatud otsusest nähtub, et Trame oli keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest ulatusest teadlik alles alates 15. maist 2000.

144    Teiseks, komisjon asus samuti vääralt seisukohale, et Trame oli või pidi olema teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest ulatusest alates 15. maist 2000, kuna ei ole võimalik piisavalt tõendada, et sel kuupäeval võis Tramele olla teada club Europe’i laad ja taotletud eesmärgid. Selle kohta esitatud tõendeid arvestades on võimalik selline olukord tuvastada alles alates 9. oktoobrist 2000, mil Trame osales koosolekul, kus tulid kokku club Italia liikmed ja ettevõtjad, kes ei olnud selle klubi liikmed, vaid üksnes club Europe’i liikmed, mis pidi tal võimaldama hajutada kahtlused, mis tal veel võisid olla club Italia koosolekutel varem mainitud või viidatud väljendile „club Europe” omistatava tähendusega seoses.

145    Alates sellest kuupäevast võib komisjon olla seisukohal, et on tõendatud, et Trame nõustus oma käitumisega panustama kõigi kartelliosaliste ühistesse eesmärkidesse, vaatamata sellele, et ta ei eksportinud, ja et ta oli teadlik kavandatavast õigusvastasest tegevusest või teiste ettevõtjate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma kohtupraktika tähenduses.

146    Kolmandaks, ühes rikkumises Trame osalemise laadi ja ulatuse hindamisel ei võtnud komisjon piisavalt arvesse Trame ja club Italia viie peamise ettevõtja olukorra erinevusi, ega ka sarnasusi, mis esinesid mutatis mutandis Trame ja club España kolme kõige vähetähtsama ettevõtja olukordades.

147    Seetõttu tuleb juba nüüd tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 punkt 17 osas, milles komisjon tuvastas Trame osalemise kõnealuse rikkumise üleeuroopalises osas 4. märtsist 1997 kuni 9. oktoobrini 2000. Eeltoodu muid tagajärgi analüüsitakse üldiselt tagapool pärast poolte argumentide analüüsimist.

148    Siinkohal tuleb siiski märkida, et mõju, mida võivad need tagajärjed avaldada komisjoni kindlaksmääratud trahvisummale, ei saa olla eriti märkimisväärne, kuna see arvutati ainult Itaalias Trame pingestusterasemüügi kogusumma alusel. Sellega seoses ei saa asuda seiskohale, et Trame osalemine ainult club Italia sisemises aspektis ei ole iseenesest teatava raskusega, isegi kui vastavalt eespool punktis 103 viidatud kohtupraktikale on see osalemine olemuselt vähem raske kui sellise ettevõtja osalemine, kes osales club Italia sisemisele aspektile lisaks ka selle välises aspektis või lausa muudes klubides nagu club Europe ja club España.

C –  Kolmest traadist koosnev trossikee

1.     Poolte argumendid

149    Trame väidab, et komisjon tegi vea, kui võttis trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse tema kolmest traadist koosneva trossikee („treccia”) müüki. See on oluline viga, sest 2001. aastal moodustas kolmest traadist koosneva trossikee müügiväärtus rohkem kui 50% tema trossikee kogumüügist. Trame seitsmest traadist koosneva trossikee („trefolo”) müügiväärtus oli seega vaid 4,05 miljonit eurot kolmest traadist koosnevat trossikeed hõlmavast 8,2 miljoni euro suurusest kogumüügist.

150    Trame väidab üldiselt, et kolmest traadist koosnev trossikee ei ole kunagi olnud club Italia ese. Seda toodet on mõnikord mainitud tõendites, kuid ilma et oleks tõendatud, et club Italia liikmed oleks selles küsimuses tegelikult kokku leppinud. Vastupidise väitmiseks tugineb komisjon tõendamisel tabelile pealkirjaga „1996. aasta kokkulepe”, mis on pärit 1995. aastast ega puuduta Tramet. Kinnitust, et selles tabelis märgitud kvoote kohaldati kuni 2002. aastani, ei toeta haldusmenetluse toimiku muud tõendid. Tegelikkuses tehti ainus luhtunud katse hõlmata keelatud kokkuleppesse kolmest traadist koosnev trossikee 28. veebruari ja 6. märtsi 2000. aasta koosolekul. 28. veebruari 2000. aasta koosolekule viidates märgib komisjon seega, et toimusid arutelud teemal „kolmest traadist koosneva trossikee Itaalia turu kaubanduskokkuleppesse hõlmamise võimaluse hindamine”.

151    28. veebruari 2000. aasta koosoleku järel ei ole tõendeid selle kohta, et club Italia hõlmas tegelikult kolmest traadist koosnevat trossikeed. Komisjon viitab käesolevas asjas dokumendile 6. märtsi 2000. aasta koosoleku kohta, mis sisaldab „väga üksikasjalikku loetelu 80 (Itaalia) kliendi nimest, kellele tehtavad kolmest traadist koosneva trossikee tarned Redaelli, CB, Itase, ITC, Tréfileurope’i, SLM‑i ja Trame vahel ära jagati”. Kuid tegemist ei ole kvootide või klientide jagamisega tulevikuks, vaid nagu täpsustas selle dokumendi esitanud ITC, oli tegemist „1999. aastal tootjate tehtud tarnete analüüsiga”. ITC üks esindajatest, kes aitas koostada ITC leebema kohtlemise avaldusi, kinnitab seda ühes Trame esitatud avalduses. Ta märgib veel, et „võrdlusperioodil keskendusid arutelud club Italias seitsmest traadist koosnevale trossikeele”. Kõnealune teave esitati 2000. aasta veebruaris tehtud luhtunud katse raames hõlmata keelatud kokkuleppesse kolmest traadist koosnev trossikee. Isegi kui eeldada (quod non), et sellise teabe avalikustamine on konkurentsieeskirjade rikkumine, oleks tegemist vähem raske rikkumisega kui turuosade jagamise kokkulepe, ning seda oleks tulnud arvesse võtta trahvisumma arvutamisel. Pealegi nähtub haldusmenetluse toimiku dokumendis 15905 toodud hilisemast tabelist, mille komisjon kvalifitseerib „plaan 2001. aasta kvootide jagamise ja 2002. aasta prognooside kohta”, et märgitud mahud puudutavad ainult seitsmest traadist koosnevat trossikeed, mis aga veel kord tõendab, et kolmest traadist koosnev trossikee ei olnud keelatud kokkuleppe ese.

152    Lõpetuseks, Trame tugineb Tréfileurope’i esindaja avaldusele, mis kinnitab, et kolmest traadist koosnev trossikee jäi keelatud kokkuleppest välja, ja milles on märgitud, et „club Italia raames ei ole konkurendid või vähemalt Trame kunagi sõlminud kokkulepet kolmest traadist koosneva trossikee kohta”, et „[s]elle toote tootmine, turustamine ja eksport ei olnud Itaalia pingestusterasetootjate vahelistel koosolekutel toimunud arutelude ese, kuna need ettevõtjad ei olnud sellest tootest huvitatud” ning et „[t]egelikult on tegemist marginaalse tootega, mis on eelkõige suunatud Itaalia turule”. See, et club Italia raames viidati episoodiliselt ka kolmest traadist koosnevale trossikeele, näiteks luhtunud katse puhul hõlmata see keelatud kokkuleppesse, ei vähenda nende avalduste tõelevastavust. Trame täpsustab ka, et kolmest traadist koosneva trossikee nõudlus Itaalias oli aastatel 1997–2002 20 000/22 000 tonni aastas ning sellest asjast vähenes, samas kui seitsmest traadist koosneva trossikee nõudlus oli samal perioodil 100 000/120 000 tonni aastas.

153    Komisjon väidab, et kolmest traadist koosnev trossikee oli keelatud kokkuleppe ese ka club Italias ammu enne 28. veebruari 2000 (vaidlustatud otsuse põhjendused 409–411). Trame ei saa seega väita, et see toode ei olnud osa selle klubi raames sõlmitud kokkulepetest. 28. veebruari 2000. aasta koosoleku osas nähtub ITC käsikirjalisest protokollist selle koosoleku kohta, et arutelu toimus kolmest traadist koosneva trossikee koguseid ja hinda puudutavate täpsete arvandmete alusel. Ettevõtjad ei oleks sellist teavet saanud arutada, kui nad ei oleks sellest eelnevalt teadlikud olnud. Igal juhul ilmneb sellest protokollist äriteabe vahetamine. Samuti ei ole mingit ebamäärasust 6. märtsi 2000. aasta koosoleku kohta käivates tõendites. Vastuseks Trame väitele, mille kohaselt viitasid seda koosolekut puudutavad käsikirjalised märkmed 1999. aastal tootjate tehtud tarnete analüüsi, mida kinnitab ITC, märgib komisjon, et nende märkmete esilehel märkis nende koostaja, et arvud viitavad „kvootidele”, mis puudutavad „kolmest traadist koosnevat trossikeed”. CB 26. novembri 2002. aasta avalduses on samuti märgitud, et 13. märtsi 2000. aasta, 10. aprilli 2001. aasta ja 16. septembri 2002. aasta koosoleku konkreetne ese oli kolmest traadist ja seitsmest traadist koosneva trossikee klientide jagamine. Lisaks on Tréfileurope’i esindaja avaldus vähe usutav, arvestades seda, mida Trame väidab olevat kolmest traadist koosneva trossikee hõlmamise katse, mis tehti 28. veebruari ja 6. märtsi 2000. aasta koosolekul. Mis puudutab ITC esindaja avaldust, siis ei näita miski 6. märtsi 2000. aasta tabelis, et tegemist on „varasema perioodi andmetega kolmest traadist koosneva trossikee tarnete kohta”. Sellised tõendid ei vähenda olemasolevate tõendite väärtust.

2.     Üldkohtu hinnang

154    Sissejuhatuseks olgu märgitud, et Tramele määrati karistus osalemise eest keelatud kokkuleppes pingestusterasesektoris. Komisjon täpsustab vaidlustatud otsuses selles küsimuses, et väljend pingestusteras tähistab metalltrosse ja valtstraadist trossikeesid. Komisjon kasutab pingestusterasele viidates ka väljendit „trossid/trossikeed”, mis võimaldab asuda seisukohale, et need kaks on sünonüümid. Igal juhul on vaidlustatud otsuses sõnaselgelt märgitud, et „pingestusterase trossikeed koosnevad kolmest või seitsmest traadist” (vaidlustatud otsuse põhjendused 2 ja 3).

155    Järelikult nähtub vaidlustatud otsusest, et komisjoni hinnangul puudutas keelatud kokkulepe nii kolmest traadist koosnevaid trossikeesid kui ka seitsmest traadist koosnevaid trossikeesid. Ometi on need kaks toodet erinevad nii toodete omadustelt kui sellistelt kui ka nõudluse ja pakkumise seisukohalt.

156    Nimelt nähtub vastustest menetlust korraldavatele meetmetele, et kolmest traadist koosnev trossikee ei ole seitsmest traadist koosneva trossikeega asendatav, vaatamata sellele, et need on samast toormaterjalist, st valtstraat. Kui esimene on kasutatav piiratud kandejõuga struktuurides, nt viinamarjaistandustes kasutatavad vaiad, kasutatakse teist suurte kasutusvalmis osiste alusstruktuurina.

157    Selles kontekstis väidab Trame, et komisjon eksis, kui hõlmas keelatud kokkuleppe alla kolmest traadist koosneva trossikee. Trame sõnul puudutas talle ette heidetav rikkumine ainult seitsmest traadist koosnevat trossikeed. Sellest tulenevalt oleks komisjon trahvisumma kindlaksmääramisel pidanud arvesse võtma ainult tema seitsmest traadist koosneva trossikee müüki, mis moodustas ligikaudu poole tema 2001. aasta kolmest ja seitsmest traadist koosneva trossikee müügist.

a)     Tõendid club Italia esimeste aastate kohta

158    Esiteks väidab Trame, et kolmest traadist koosnev trossikee ei ole kunagi olnud club Italia ese. Tuleb aga tõdeda, et sellele argumentatsioonile räägivad vastu vaidlustatud otsus ja selles nimetatud tõendid club Italia esimeste aastate kohta.

159    Vaidlustatud otsuse kohaselt oli club Italia siseriiklik kokkulepe, mis kehtis 5. detsembrist 1995 kuni 19. septembrini 2002. Kokkuleppes määrati kindlaks kvoodid nii Itaalia jaoks kui ka seoses selle riigi ekspordiga ülejäänud Euroopasse. Selle liikmed olid Redaelli, CB, Itas ja ITC, kellega seejärel ühines Tréfileurope (3. aprillil 1995), SLM (10. veebruaril 1997), Trame (4. märtsil 1997), Tycsa (17. detsembril 1996), DWK (24. veebruaril 1997) ja Austria Draht (15. aprillil 1997).

160    Nagu väidab põhjendatult komisjon, nähtub sellega seoses vaidlustatud otsusest, et 5. detsembril 1995 sõlmisid Redaelli, CB, Itas ja ITC kokkuleppe traadi, kolmest traadist koosnevate trossikeede ja seitsmest traadist koosnevate trossikeede kvootide jagamise kohta Itaalia turul ja siseturul (vaidlustatud otsuse põhjendus 409). See kokkulepe väljendub nimelt vaidlustatud otsuse põhjenduses 409 toodud tabelis, milles on märgitud kokku 85 000 tonni (millest 9000 tonni traati, 13 000 tonni kolmest traadist koosnevaid trossikeesid ja 63 000 tonni seitsmest traadist koosnevaid trossikeesid) Itaalia turu jaoks ning kokku 45 000 tonni (millest 16 300 tonni traati, 3900 tonni kolmest traadist koosnevaid trossikeesid ja 24 800 tonni seitsmest traadist koosnevaid trossikeesid) siseturu jaoks.

161    Nagu komisjon märkis ka vastuses menetlust korraldavatele meetmetele, nähtub eespool viidatud kokkuleppest selgelt, et Redaelli, CB, Itas ja ITC otsustasid üheskoos jagada omavahel valtstraadi, kolmest traadist koosneva trossikee ja seitsmest traadist koosneva trossikee kogused Itaalias ja ülejäänud liidus ning et see kokkuleppe sõlmiti, sest asjassepuutuvad isikud on selle parafeerinud.

162    18. detsembri 1995. aasta koosolekul kinnitasid Redaelli, ITC, Itas ja CB oma pingestusterase ekspordikvoote (traat, kolm traati ja seitse traati) ülejäänud Euroopasse (vaidlustatud otsuse põhjendus 410 ja lisa 3).

163    Seega väidab Trame vääralt, et club Italia, kuhu ta veel ei kuulunud, puudutas vaid seitsmest traadist koosnevat trossikeed, kuna Redaelli, CB, Itas ja ITC leppisid kokku, et jagada omavahel ära 100% vaidlustatud otsuse põhjenduses 409 toodud tabelis nimetatud kogustest.

164    Veel väidab komisjon, et seda kokkulepet kohaldati kuni 2002. aastani. Selle tõendamiseks märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 411 eelkõige, et „Redaelli, CB, Itas ja ITC (kellega seejärel ühinesid Tréfileurope Italia, Trame, SLM ja üleeuroopalised tootjad Tréfileurope, Tycsa, Austria Draht ja DWK) jätkavad kokkuleppe kohaldamist kuni 2002. aastani” ning et „[n]äiteks 85 000 ja 45 000 tonni, milles Itaalia kokkuleppe raames kokku lepiti […], on toodud lõunakokkuleppe 3. veebruari 1997. aasta tabelis”.

165    Selles küsimuses esitab komisjon vaid ühe tõendi ja see puudutab ainult Redaellit, CB‑d, Itast ja ITC‑d, kes osalesid 5. detsembri 1995. aasta kokkuleppes. Seega on loogiline, et need club Italia neli liiget viitavad oma kokkuleppele lõunakokkuleppe alusel toimunud arutelude raames (vt punkt 62 eespool). Kuid käesolevas asjas ei võimalda miski järeldada, et selle kokkuleppega liitus Trame, keda ei ole liiati komisjoni viitatud 85 000 ja 45 000 tonni jagamisel mainitud ja kes ei osalenud lõunakokkuleppes.

166    Kuigi komisjoni viidatud tõendid on asjakohased Redaelli, CB, Itase ja ITC puhul, kes on 1995. aasta detsembri kokkuleppe parafeerinud, ei ole neil siiski tõenduslikku väärtust selle tõendamisel, et Trame teadis või talle ei saanud olla teadmata alates club Italiaga liitumisest 1997. aasta märtsis, et keelatud kokkulepe puudutas nii seitsmest traadist koosnevat trossikeed kui ka kolmest traadist koosnevat trossikeed, või ka valtstraati. Komisjoni argumentatsioonis ei mainita selles küsimuses ühtegi tõendit, mis võimaldaks tegelikult Tramet lugeda seotuks ajavahemikus 3. veebruarist 1997, mis on 1995. aasta detsembris otsustatud kvootidele viitava tabeli kuupäev, ilma et Trame oleks selle aruteluga seotud, kuni 28. veebruarini 2000, mis on kuupäev, millele Trame viitab kui kolmest traadist koosneva trossikee esimese arutelu ajale.

167    Kui komisjonile menetlust korraldavate meetmete raames selle kohta küsimusi esitati, ei olnud ta suuteline viitama selles küsimuses asjakohastele tõenditele, kuna tõendid, millele ta tugineb, puudutavad club Italia kahte koosolekut, st 30. septembri 1997. aasta ja 7. oktoobri 1997. aasta koosolek, millel Trame kohalviibimist ei ole ära märgitud (vt vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriik nende koosolekute kohta).

168    Selles staadiumis ei ole komisjon seega võimeline konkreetselt ja tõhusalt tõendama, nagu ta on kohustatud tegema (vt punkt 88 eespool), et Trame teadis või pidi teadma ajavahemikus 1997. aasta märtsist kuni 2000. aasta veebruarini, et keelatud kokkulepe puudutas kolmest traadist koosnevat trossikeed.

b)     28. veebruari 2000. aasta koosolekut puudutavate tõendite analüüs

169    Teiseks nähtub vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriigist 28. veebruari 2000. aasta koosoleku kohta, et sellel koosolekul, kus osalesid Redaelli, CB, Itas ja ITC, kuid ka Tréfileurope, SLM ja Trame, käsitleti järgmisi punkte:

–        „[v]astuseks [Trame esindaja] ettepanekule arutelud kolmest traadist koosneva trossikee turu suuruse (25 000 tonni 35 000 asemel, mis on arvutatud tootjate deklareeritud müügi alusel) üle”;

–        „[k]olmest traadist koosneva trossikee Itaalia turu kaubanduskokkuleppesse hõlmamise võimaluse hindamine”;

–        „[ü]ksikasjalik arutelu ka hindade üle ja hindade kindlaksmääramine (sh lisatasu) Redaelli, CB, Itas, ITC, SLM ja Trame vahel”.

170    See esitlus räägib Trame teesi kasuks, kuna komisjoni valduses olevatest tõenditest, st peamiselt ITC esitatud käsikirjaline protokoll selle koosoleku kohta, nähtub, et kolmest traadist koosneva trossikee teemaline arutelu leidis aset nimelt Trame tehtud ettepaneku tulemusel. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et kui Trame oleks teadnud, et club Italia puudutas seda toodet, ei oleks ta kindlasti pidanud vajalikuks alustada sel teemal arutelu, millest pealegi nähtub, et ühtede ja teiste arusaamine oluliselt lahknes.

171    Lisaks viitab komisjon kostja vastuse lisas 1 CB 26. detsembri 2002. aasta avaldusele, millest nähtub, et 28. veebruari 2000. aasta koosolek puudutas kolmest traadist koosneva trossikee Itaalia turu kaubanduskokkuleppesse hõlmamise võimaluse hindamist (Valutazioni per l’inserimento del prodotto cd. „trescia” nell’accordo commerciale per il mercato italiano). See tõend, mida on korratud eespool punkti 169 teises taandes, räägib samuti Trame teesi kasuks, mille kohaselt ei ole tõendatud, et ta teadis või pidi teadma, et club Italia arutelud puudutasid juba enne, kui ta selle klubiga 1997. aasta märtsis ühines, kolmest traadist koosnevat trossikeed.

172    Sellegipoolest leiab komisjon, et ITC käiskirjalisest protokollist (kostja vastuse lisa B.2) nähtub, et kolmest traadist koosnev trossikee oli juba selle kokkuleppe ese, kuna arutelu toimus selle toote kogust ja hinda puudutavate täpsete arvandmete alusel ning ettevõtjad ei oleks saanud seda arutada, kui nad ei oleks sellest eelnevalt teadlikud olnud.

173    Üldkohus on seisukohal, et ITC käsikirjalise protokolli tõlgendamine ei võimalda kohtu kahtlust kõrvaldada. Nimelt ilmneb, et kõnealused kogused ja hinnad esitati arutelu käigus, mis järgnes Trame ettepanekule hinnata võimalust hõlmata kolmest traadist koosnev trossikee club Italiasse vähemalt muude tootjate osas kui 1995. aasta detsembri kokkuleppele allakirjutanud. Koosolekul viibinud eri tootjad said seega esitada need andmed, eelkõige kohaldatavad hinnad. Veel ilmneb, et kõik kõnealused kogused on ligikaudsed ega ole päris täpsed. Need on esitatud tuhandetes ühikutes.

174    Veel tuleb märkida, et Trame teesi kinnitab kahe avalduse sisu, mis esitati selles küsimuses põhjendamaks oma argumente komisjoni argumente arvestades, st Tréfileurope’i esindaja avaldus (hagiavalduse lisa 10) ja ITC esindaja avaldus (hagiavalduse lisa Z.1), keda on mainitud nende isikute seas, kes viibisid kohal 28. veebruari 2000. aasta koosolekul (vt sellele koosolekule vastav rubriik vaidlustatud otsuse lisas 3 ja punkt 152 eespool).

175    Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et komisjon ei ole suuteline õiguslikult piisavalt tõendama, et Trame teadis või talle ei saanud olla teadmata, et club Italia puudutas nii seitsmest traadist koosnevat trossikeed kui ka kolmest traadist koosnevat trossikeed enne 28. veebruari 2000. aasta koosolekut, kus Trame algatas sellekohase arutelu, nagu teised sellel koosolekul viibinud isikud on märkinud; see näitab, et ta ei olnud sellest varem teadlik.

c)     6. märtsi 2000. aasta koosolekut puudutavate tõendite analüüs

176    Kolmandaks väidab Trame, et 28. veebruari 2000. aasta koosoleku järgselt ei olnud tõendit selle kohta, et club Italia hõlmas tegelikult kolmest traadist koosneva trossikee keelatud kokkuleppesse. Trame arvates ei saa selles küsimuses tugineda dokumendile 6. märtsi 2000. aasta koosoleku kohta (hagiavalduse lisa 7), kuna see ei puuduta a priori turuosade või klientide jagamist tulevikuks, vaid puudutab ainult varasema perioodi andmeid „1999. aastal tootjate tarnete” kohta. Sellega seoses viitab ta avaldusele, mille ITC tegi komisjonile (hagiavalduse lisa 8) ja selle ettevõtja esindaja avaldusele (hagiavalduse lisa Z.1), mis tõepoolest toetavad sõnaselgelt seda teesi.

177    Siiski nähtub vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriigist 6. märtsi 2000. aasta koosoleku kohta, et sellel koosolekul, mis järgnes 28. veebruari 2000. aasta koosolekule ja millel osalesid Redaelli, Itas, ITC, Tréfileurope, SLM ja Trame, käsitleti järgmisi punkte:

–        „[s]elle koosoleku protokoll sisaldab väga üksikasjalikku loetelu 80 (Itaalia) kliendi nimedest, kellele tehtavad kolmest traadist koosneva trossikee tarned Redaelli, ITC, CB, Itase, SLM‑i, Trame ja [Tréfileurope’i] vahel ära jagati”;

–        „CB sõnul hõlmas see jagamine kolmest traadist koosneva trossikee ja seitsmest traadist koosneva trossikee kliente.”

178    Esimene teave on pärit ITC‑lt, kes edastas kõnealuse käsikirjalise protokolli, ning teine teave on pärit CB‑lt, kes oma leebema kohtlemise taotluses andis teada selle koosoleku sisust, mille osas tema kohalviibimine ei ole ITC protokollis siiski ära märgitud.

179    Vastupidi Trame väidetule ei saa asuda seisukohale, et ITC käsikirjalises protokollis esitatu sisu ei võimalda tõendada kolmest traadist koosneva trossikee teemaliste arutelude olemasolu club Italias.

180    Nagu märkis komisjon oma vastustes menetlust korraldavatele meetmetele, nähtub sellest protokollist selgelt, et 6. märtsi 2000. aasta koosolekul, millel viibisid kaks Trame esindajat, toimus üksikasjalik arutelu kaheksa ettevõtja (Redaelli, ITC, CB, Itas, SLM, Trame, Tréfileurope ja Tycsa) kolmest traadist koosneva trossikee tarnete teemal seoses mitmekümne Itaalia kliendiga.

181    Selle kohta kasutatakse protokollis tarnete tabeli kirjeldamiseks väljendit „kvoodid – klientide loetelu” (Quote – elenco clienti). Sellega seoses, küsimus, kas arutelud puudutasid tehtud või tehtavaid tarneid, ei ole iseenesest määrav, kuna sellest protokollist nähtub vähemalt, et isegi kui eeldada, et kõnealune teave esitati mineviku kohta, võib leida, et see järgnes 28. veebruari 2000. aasta koosolekul alustatud aruteludele, mille eesmärk oli kaaluda võimalust sõlmida kokkulepe kolmest traadist koosneva trossikee kohta punkt 180 eespool nimetatud kaheksa ettevõtja osas club Italias.

182    Lisaks märkis komisjon õigesti, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 409 toodud 5. detsembri 1995. aasta tabeli kohaselt vastas kolmest traadist koosneva trossikee turg Itaalias või vähemalt selles tabelis mainitud tootjatele jagatud kvoodid ligikaudu 13 000 tonnile. Kuid arvestades 6. märtsi 2000. aasta koosoleku protokollis mainitud teavet, on selles mainitud eri tootjate vahel jagatud tonnid kokku ligikaudu 12 000 tonni. Seega on mõistlik asuda seisukohale, et 6. märtsi 2000. aasta koosolekul arutatud toode on tegelikult kolmest traadist koosnev trossikee, mitte kolmest traadist koosnev trossikee koos seitsmest traadist koosneva trossikeega, nagu teatas CB. Teisel juhul oleks club Italia liikmete vahel jaotatavad tonnid olnud oluliselt suuremad.

183    Niisiis tuleb nõustuda komisjoniga, kui ta väidab, et vähemalt alates 28. veebruari ja 6. märtsi 2000. aasta koosolekust, millest nähtub, et arutati tundlikku äriteavet seoses kolmest traadist koosneva trossikeega, võib Tramele ja ka teistele nendel kahel koosolekul osalenutele ette heita seda, et nad väljendasid oma ühist tahet kooskõlastada selle tootega seotud tegevus, et valida teadlikult konkurentsiriskide asemel praktiline koostöö, rikkudes ELTL artikli 101 lõiget 1.

d)     6. märtsist 2000 hilisemate tõendite analüüs

184    Neljandaks on pooled erimeelel küsimuses, milliseid järeldusi on võimalik teha 6. märtsi 2000. aasta koosolekust hilisemate tõendite põhjal seoses küsimusega, kas Trame teadis, et club Italia puudutas ka kolmest traadist koosnevat trossikeed.

185    Trame sõnul oli katse hõlmata kolmest traadist koosnev trossikee club Italiasse ebaõnnestunud. See nähtub muu hulgas Tréfileurope’i ja ITC esindajate avalduste sisust ja hilisemast tabelist, mis vastab haldusmenetluse toimiku dokumendile 15905 (hagiavalduse lisa 9), mille komisjon kvalifitseeris „plaan 2001. aasta kvootide jagamise ja 2002. aasta prognooside kohta ”, millest nähtub, et märgitud kogused puudutavad ainult seitsmest traadist koosnevat trossikeed; see tõendab, et kolmest traadist koosnev trossikee ei olnud konkurentidevahelise keelatud kokkuleppe ese.

186    Komisjoni arvates on ilmselge, et club Italia puudutas kolmest traadist koosnevat trossikeed; see nähtub CB 26. novembri 2002. aasta avaldusest (kostja vastuse lisa B.1) (haldusmenetluse toimiku lk 16942, 16945 ja 16951), kes märgib, et seda toodet käsitleti 13. märtsi 2000. aasta, 10. aprilli 2001 ja 16. septembri 2002. aasta koosolekul samal ajal, kui arutati seitsmest traadist koosnevat trossikeed.

187    Tuleb aga nentida, et CB 26. novembri 2002. aasta avalduses esitatud teave koosneb ainult mõnesõnalised kinnitusest, ilma et nende sisu kinnitaksid tõendid.

188    Seoses 13. märtsi 2000. aasta, 10. aprilli 2001 ja 16. septembri 2002. aasta koosolekuga märkis CB seega, et esimene, millel Trame kohalolekut ei ole ära märgitud, oli „müügikoosolek: seitsmest traadist koosneva trossikee ja kolmest traadist koosneva trossikee klientide jagamine” (riunione commerciale: ripartizione clienti trefolo e treccia”), teine, kus Trame kohalviibimine on ära märgitud, oli koosolek „kolmest traadist koosnev trossikee turu kohta: klientide jagamine Itaalias” (mercato della treccia: ripartizione clienti trefolo Italia) ning kolmas, kus Trame kohalolek on ära märgitud, oli „lõplik koosolek seitsmest traadist koosneva trossikee ja kolmest traadist koosneva trossikee kaubaturu jagamiseks” (riunione definitiva per ripartizione clienti quote del mercato prodotti trefolo et treccia).

189    Võrdluseks, komisjon esitas järgmise teabe vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriikides nende koosolekute kohta, kus Trame kohalolek on iga kord ära märgitud:

–        13. märtsi 2000. aasta koosolek: „[a]rutelu seitsmest traadist koosneva trossikee klientide üle (hinna ja tonnaažide äramärkimisega) ning täpsemalt arutelud klientide osas, kellele tarnivad Tycsa ja DWK” ning „[k]äimasolev arutelu olukorra kohta Šveitsis ja Madalmaades (Svizzera – NL)” (CB‑d ei ole mainitud komisjoni viidatud allikate hulgas, et kinnitada teabe sisu, ta mainib vaid ITC‑d ja SLM‑i);

–        10. aprilli 2001. aasta koosolek: „[a]rutelu müügi teemal, Itaalia klientide jagamine ja hinna kindlaksmääramine. Reeglite meeldetuletus: Koosolekud: vastutavad isikud kuu iga eelviimasel esmaspäeval; müüjad („müügijuhid”) kuu iga teisel ja viimasel esmaspäeval. SLM‑i märkmed Tycsa andmete kohta”; „CB ja Tréfileurope kinnitavad koosolekut” ning „CB sõnul klientide jagamine samuti Itaalia osas”;

–        16. septembri 2002. aasta koosolek: „[k]oosolek, mille eesmärk on jagada kolmest ja seitsmest traadist koosnevate trossikeede kvoodid ning määrata kindlaks hinnad”; tehti viide klubisisesele e-kirjale, milles mainitakse ära muu hulgas toorainehinna tõus ja uue konkurendi saabumine, ning „CB ja Tréfileurope kinnitavad koosolekut”.

190    Seega ilmneb, et komisjon tõi täielikult ära alles nendest koosolekutest kolmanda ehk 16. septembri 2002. aasta koosoleku sisu selle kohta, millest CB talle teatas, st et arutelud puudutasid nii seitsmest traadist koosnevat trossikeed kui ka kolmest traadist koosnevat trossikeed. CB avaldusi kinnitavate tõendite puudumine ei võimalda seega neid pidada piisavalt tõenduslikeks, et tuvastada, et nendes mainitud koosolekud puudutasid kolmest traadist koosnevat trossikeed. Nimelt on võimalik, et CB leidis rutiinselt, et kõik arutelud puudutasid mõlemat tooteliiki, püüdmata neid tegelikult eristada, samas kui näiteks Trame jaoks puudutasid arutelud vaid seitsmest traadist koosnevat trossikeed seni kuni ta ei arutanud konkreetselt kolmest traadist koosneva trossikee üle. Võrdlusena, ITC leebema kohtlemise taotluses on 13. märtsi 2000. aasta koosoleku kohta märgitud, et „koosolekul arutati seitsmest traadist koosneva trossikee klientide üle” (durante la riunione si discute di clienti di trefolo).

191    Menetlust korraldavate meetmete vastuses komisjoni selle kohta esitatud tõendite analüüsist nähtub siiski, et 10. aprilli 2001. aasta koosoleku käsikirjalises protokollis, mille komisjonile edastas ITC (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.25 ja E.26), on ära märgitud mitme kliendi nimed ja tõenäoliselt 2001. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis müüdud kogused. Ent neist klientidest vähemalt ühe nimi ja kogused langevad kokku või on väga lähedased vastavate andmetega, mida on mainitud 6. märtsi 2000. aasta koosoleku protokollis. Samuti on 16. septembri 2002. aasta koosolekuga seoses mainitud klubisiseses e-kirjas (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.30) viidatud uue konkurendi turuletulekule, kelle kohta on täpsustatud, et ta tegeleb kolmest traadist koosneva trossikee sektoris ja asjaolu, et arutati strateegiat, mida tuleb sellega toimetulekuks rakendada.

192    Lisaks nähtub kättesaadavatest tõenditest Redaelli, CB, Itase, ITC, SLM‑i ja Trame vahel toimunud 30. juuli 2002. aasta koosoleku kohta (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisad E.31 ja E.32), et see koosolek puudutas muu hulgas kliente ja miinimumhindasid ning „kolmest traadist koosneva trossikee Itaalia turu analüüsi” (vt vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriik selle koosoleku kohta). Osa teavet, mida on mainitud selles ITC edastatud käsikirjalises protokollis selle koosoleku kohta, puudutab seitsmest traadist koosnevat trossikeed, kuid see teave asub selle dokumendi lõpus ja sellele eelneb sõna „trefolo”, mis lubab mõelda, et enne seda sõna toodud kogu teave teatavate klientide kohta puudutab kolmest traadist koosnevat trossikeed.

193    Neid eri tõendeid arvestades võib komisjon asuda seisukohale, et vähemalt alates 28. veebruari ja 6. märtsi 2000. aasta koosolekust kuni 19. septembrini 2002 osales Trame club Italias koosolekutel, mille peamine või teisejärguline ese oli kooskõlastada eri osalejate tegevus seoses kolmest traadist koosneva trossikeega Itaalias.

e)     Järeldus

194    Eeltoodust nähtub, et kuigi on tõendatud, et club Italia neli algset liiget kaalusid rikkumist, mis puudutas nii seitsmest traadist koosnevat trossikeed kui ka kolmest traadist koosnevat trossikeed, ei ole piisavalt tõendatud, et Trame teadis või oleks pidanud teadma, et kolmest traadist koosnev trossikee oli samuti club Italias toimuvate arutelude ese enne, kui seda küsimust käsitleti 28. veebruari ja 6. märtsi 2000. aasta koosolekul.

195    Komisjoni viidatud tõenditest tuleneb samuti, ilma et see piiraks nende argumentide hindamise tulemust, mis esitati Trame osalemise kohta keelatud kokkuleppes 10. aprillist 2001 kuni 16. septembrini 2002, et õiguslikult piisavalt ilmneb, et pärast 28. veebruari ja 6. märtsi 2000. aasta koosolekut kuni 16. septembrini 2002 arutati club Italias kolmest traadist koosneva trossikee teemat Trame kohalolekul ja et teda arvesse võtta.

196    Need tõendid võimaldavad tuvastada, et kolmest traadist koosneva trossikee arutelud puudutasid vähemalt tundliku äriteabe vahetamist, müüdud koguseid ja pakutavaid hindu club Italias kohtuva mitme tootja vahel; see võimaldab asuda seisukohale, et aruteludel oli konkurentsivastane eesmärk ELTL artikli 101 tähenduses.

197    Kokkuvõtvalt, vaidlustatud otsuses esitatud komisjoni hinnang Trame osalemisele konkurentsivastastes kokkulepetes seoses nii seitsmest traadist koosneva trossikee kui ka kolmest traadist koosneva trossikeega, on osaliselt väär. Esiteks pani komisjon vääralt Tramele süüks osalemise club Italia raames 4. märtsist 1997 kuni 28. veebruarini 2000 rikkumises, mis peale seitsmest traadist koosneva trossikee puudutas ka kolmest traadist koosnevat trossikeed, kusjuures ei ole piisavalt tõendatud, et Trame teadis või pidi teadma, et kolmest traadist koosnev trossikee oli juba club Italia nelja algse liikme vahelise kokkuleppe ese. Teiseks leidis komisjon õigesti, et Trame osales 6. märtsist 2000 kuni 19. septembrini 2002 (ilma et see piiraks keelatud kokkuleppes Trame osalemise katkemist alates 10. aprillist 2011 käsitleva kolmanda väite analüüsi tulemust), konkurentsivastastes kokkulepetes, mis puudutasid korraga nii seitsmest traadist koosnevat trossikeed kui ka tema initsiatiivil kolmest traadist koosnevat trossikeed.

198    Seetõttu tuleb tühistada ka vaidlustatud otsuse artikli 1 punkt 17 osas, milles komisjon leiab, et Trame osalemine kõnealuses rikkumises puudutas kolmest traadist koosnevat trossikeed 4. märtsist 1997 kuni 28. veebruarini 2000. Eeltoodu muid tagajärgi analüüsitakse üldiselt tagapool pärast poolte argumentide analüüsimist.

D –  Ajavahemik 10. aprillist 2001 kuni 16. septembrini 2002

1.     Poolte argumendid

199    Trame vaidleb vastu osalemisele keelatud kokkuleppes 10. aprilli 2001. aasta koosolekule järgnenud perioodil. ITC dokument 30. augusti 2001. aasta koosoleku kohta võimaldab näiteks tõdeda, et „Trame ei osale vabatahtlikult keelatud kokkuleppes”. Tréfileurope’i esindaja avalduses on liiati märgitud, et „alates 2001. aastast luges Trame end lõplikult club Italiaga mitteseotuks, kuna ta teatas sõnaselgelt, et ta ei soovi nõustuda teiste osalejate ettepanekutega trossikeeturu osade jaotuse kohta” ning et „club Italia liikmed said sellest mitteseotuks lugemisest täielikult aru”. Aasta ja viie kuu jooksul ei osalenud Trame keelatud kokkuleppes, samas kui need osalejad tulid selles ajavahemikus kokku 93 korral.

200    Sellega seoses väidab Trame, et talle ei saa ette heita osalemist 16. septembri 2002. aasta koosolekul Federazione imprese siderurgiche italiane (Federacciai, Itaalia terasetootjate liit) ruumides. Sel ajal oli kõigile club Italia liikmetele ilmselge, et tema kohalviibimisel ei olnud mingit konkurentsivastast tagamõtet. Trame keeldus pakutud turuosadest. Trame väidab ka, et talle ei saa 10. aprilli 2001. aasta koosolekust hilisemat rikkumisperioodi süüks panna selle alusel, et club Italia liikmed jätkasid tema olukorra arutamist. Mitu dokumenti, millele komisjon selles küsimuses viitas, ei sisalda Trame kohta mingit müügiteavet, vaid mõnikord ainult tema nime. Isegi dokumentide puhul, milles on esitatud müügiteavet Trame kohta, on tegemist kergesti kättesaadavate andmetega (vt haldusmenetluse toimiku lk 16166 ja 16807). ITC esindaja avalduses on selle kohta märgitud, et „2001. aastal luges Trame end lõplikult club Italiaga mitteseotuks, teatades sõnaselgelt, et ta ei ole huvitatud teiste ettevõtjate ettepanekust trossikeeturu osade jaotuse kohta”, et „[n]iisuguse mitteseotuks lugemisega olid nõus ja mõistsid seda ta ise ja club Italia muud osalised”, et „[o]n võimalik, et – isegi pärast Trame enda mitteseotuks lugemist – club Italia koosolekutel viitasid mõned ettevõtjad Tramele”, kuid et „[t]tegemist on siiski marginaalsete episoodidega, mis ei oma otsuses ette heidetud kartelli sisu küsimuses tähtsust” ja et „Trame oli tegelikult katkestanud osalemise club Italias ning [talle] ei tundu, et see äriühing levitas otseselt või kaudselt tundlikku äriteavet club Italia liikmetele”.

201    Komisjon tuletab meelde, et ta tõendas Trame osalemise club Italias 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002, sh 10. aprillist 2001 hilisem aeg (vt eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendused 469 ja 470). Eelkõige, välja arvatud 10. aprilli 2001. aasta ja 16. septembri 2002. aasta koosolekud, millel osalemist Trame tunnistas, arutati tema olukorda muudel puhkudel, mille käigus tehti täpseid viiteid Tramele ja tema turukäitumisele.

202    Mis puudutab ITC ühte dokumenti 30. augusti 2001. aasta koosoleku kohta, siis ei ole kindel, et selles mainitud keelatud kokkulepe puudutab üleeuroopalist keelatud kokkulepet või club Italiat. Selline teave ei kujuta endast pealegi keelatud kokkuleppega Trame avalikult mitteseotuse teatamist. Lisaks viitab lause „ka meie konkurendid on algatusest teadlikud” sellele eelnevale lausele, mille kohaselt „Trame ei osale vabatahtlikult keelatud kokkuleppes”, st lause, mille kohaselt „Trame: rõhutab, et kolmest traadist koosnevate trossikeede ja seitsmest traadist koosnevate trossikeede tegevusharu võõrandataks”. Konkurentidele oli teada just see teave, mitte asjaolu, et Trame keelatud kokkuleppes ei osalenud. Toimiku lk 16166 toodud dokumendiga seoses märgib komisjon, et selles on ära toodud andmed ühe kvartali (3. kvartal) kohta ja andmed „üheksa esimese kuu” kohta. Need andmed on üksikasjalikud ja puudutavad seitset ettevõtjat (sh Trame). Sellised andmed saavad teda puudutavas osas pärit olla ainult Tramelt. Toimiku lk 16807 toodud dokument sisaldab teatavate andmete allikat lehekülje allosas ning on ilmselge, et need on pärit keelatud kokkuleppega seotud ettevõtjatelt.

2.     Üldkohtu hinnang

203    Käesolevas väites vaidleb Trame vastu sellele, et ta osales ühes rikkumises kogu perioodil 10. aprillist 2001, mil toimus club Italia eelviimane koosolek, kus ta osales, kuni 16. septembrini 2002, mil toimus club Italia viimane koosolek, kus ta osales (edaspidi „aasta ja viie kuuline periood”).

a)     Rikkumise Tramele süükspanemiseks esitatud tõendid

204    Selleks et tõendada Trame osalemist ühes rikkumises ühe aasta ja viie kuu jooksul, esitas komisjon vaidlustatud otsuses järgmised tõendid (vt ka punkt 71 eespool).

205    Esiteks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 470 järgmist:

„[…] vastupidi Trame väidetule on komisjonil tõendeid, et Trame jätkas keelatud kokkuleppes osalemist mitte ainult 10. aprilli 2001. aasta ja 16. septembri 2002. aasta koosolekul, millel osalemist Trame ise tunnistab, vaid ka 30. juuli 2002. aasta [koosolekul] ning tema juhtumi arutamine jätkus kuni rikkumise lõppemiseni”.

206    Mis puudutab neid tõendeid, millele komisjon viitab selle tõendamiseks, et „Trame juhtumi arutamist jätkati kuni rikkumise lõppemiseni”, siis on vaidlustatud otsuse põhjenduse 470 joonealuses märkuses nimetatud järgmised koosolekud:

„[...] 10. juuni 2001. aasta, 12. juuli 2001. aasta, 30. augusti 2001. aasta, 1. oktoobri 2001. aasta, 23. oktoobri 2001. aasta, 11. jaanuari 2002. aasta, 22. jaanuari 2002. aasta, 1. märtsi 2002. aasta, 10. juuni 2002. aasta koosolekud, mida on mainitud [vaidlustatud] otsuse lisas 3.”

207    Teiseks, vastuseks Tramele, kes tugines 30. augusti 2001. aasta koosolekut puudutava ITC dokumendi sisule (hagiavalduse lisa 11), märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 471 järgmist:

„Trame viitab ka 30. augusti 2001. aasta koosolekule, kus [teatati, et ta oli] „otsustanud keelatud kokkuleppes mitte osaleda”, selleks et väita, et ta ei osalenud tollal enam keelatud kokkuleppes. Komisjon tõdeb siiski, et ei ole kindel, et „keelatud kokkulepe”, millele selles avalduses viidatakse, oli pingestusterase keelatud kokkulepe või club Italia. Igal juhul jätkas Trame aktiivset osalemist ja tema juhtumit kaaluti ja arutati jätkuvalt pärast seda kuupäeva club Italia eri koosolekutel hindade ja klientide jagamise kohta. Järelikult ei saa seda avaldust pidada keelatud kokkuleppega enda mitteseotusest avalikuks teatamiseks […].”

208    Kolmandaks, aasta ja viie kuu jooksul keelatud kokkuleppes Trame osalemise tõendamiseks märkis komisjon ka järgmist:

„SLM kinnitab veel ka Trame osalemist club Italia koosolekutel ja Tréfileurope kinnitab Trame osalemist club Italias isegi kui tema ja rühma teiste liikmete vahel tekkisid pinged” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 472 lõpuosa).

209    Seetõttu leidis komisjon, et „ [Trame] osalemine club Italias algas […] 4. märtsil 1997 ning see kestis katkematult 19. septembrini 2002 [kontrollide kuupäev]” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 473 lõpuosa).

b)     Analüüs

210    Selleks et põhjendada oma järeldust Trame osalemise kohta keelatud kokkuleppes aasta ja viie kuu vältel, kombineerib komisjon kaks tõendite seeriat: esiteks tõendid, mis kinnitavad Trame osalemist mitmel koosolekul aasta ja viie kuu vältel ning teiseks tõendid, mis kinnitavad Trame pidevat osalemist rikkumises, isegi kui ta ei olnud club Italia koosolekutel kohal.

 Tõendid Trame otsese osalemise kohta koosolekutel

211    Eeltoodust nähtub, et aasta ja viie kuu pikkusel ajal möönab Trame oma osalemist ainult kahel koosolekul, millel osalesid club Italia liikmed ehk 10. aprilli 2001. aasta ja 16. septembri 2002. aasta koosolek, selle ajavahemiku alguses ja lõpus, samas kui komisjon tõi vaidlustatud otsuses esile kolmanda ehk 30. juuli 2002. aasta koosoleku.

212    Vastuses menetlust korraldavatele meetmetele märkis komisjon, et Trame osalemine club Italia 30. juuli 2002. aasta koosolekul ilmnes avaldusest, mille CB tegi oma leebema kohtlemise taotluses. See on ainus dokument, millele komisjon selles küsimuses tugineb. Selles avalduses nimetatakse Tramet 30. juuli 2002. aasta koosoleku osalejate hulgas, kusjuures seda koosolekut on kirjeldatud kui „kohtumine kolmest traadist koosneva trossikee Itaalia turu analüüsimiseks” (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.32).

213    Seda väidet, mis on esitatud ühes rubriigis sünteestabelis, milles on ära toodud club Italia eri koosolekud, ei toeta siiski muud tõendid, mis võimaldaksid selle sisu kinnitada. Selle koosoleku käsikirjaline protokoll, mille edastas ITC oma leebema kohtlemise taotluse raames ja mida ka komisjon on maininud vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud rubriigis 30. juuli 2002. aasta koosoleku kohta, ei sisalda omaltpoolt mingit viidet Trame kohalolekule sellel koosolekul ega maini teavet Trame kohta (haldusmenetluse toimiku lk 16194–16197).

214    Järelikult võimaldavad Trame osalemist club Italia koosolekutel, mis toimusid aasta ja viie kuu pikkusel ajavahemikul, õiguslikult piisavalt tõendada üksnes need tõendid, millele on vaidlustatud otsuses tuginetud seoses 10. aprilli 2001. aasta ja 16. septembri 2002. aasta koosolekuga Federacciais.

 Tõendid Trame olukorra arutamise kohta tema puudumisel

215    Välja arvatud eespool mainitud tõendid, asus komisjon seisukohale, et Trame osalemine keelatud kokkuleppes aasta ja viie kuu pikkusel ajal nähtus ka asjaolust, et mitmel koosolekul arutasid club Italia liikmed tema olukorda isegi tema puudumisel. Komisjoni arvates said sellised arutelud toimuda vaid siis, kui Trame jätkas teiste club Italia liikmete teavitamist oma olukorrast; see tõendab tema osalemise jätkumist rikkumise selles osas.

–       SLM‑i ja Tréfileurope’i avaldused

216    Sissejuhatuseks olgu meenutatud, et vaidlustatud otsusest nähtub, et komisjon asus seisukohale, et tõendeid, mis tal oli Trame osalemise tõendamiseks keelatud kokkuleppes vaatamata sellele, et ta puudus club Italia koosolekutelt ajavahemikus 10. aprillist 2001 kuni 16. septembrini 2002, kinnitavad SLM‑i ja Tréfileurope'i avaldused.

217    Vastuses menetlust korraldavatele meetmetele tõi komisjon ära komisjonile SLM‑i saadetud 25. oktoobri 2002. aasta kirja sisu (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.36), millest nähtub, et kaks SLM‑i esindajat osalesid koosolekutel teiste Itaalia tootjate esindajatega 1999. aasta lõpus ja aastatel 2000, 2001 ja 2002.

218    Ettevõtjad, kellele SLM sellega seoses viitas, on: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja Trame koosolekute osas juhatuse tasandil ning Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope, Trame ja Tycsa koosolekute osas müüjate tasandil.

219    Vaidlustatud otsusest nähtub samuti, et vastuseks Trame märkusele, mille kohaselt ei ole SLM‑i selles avalduses sõnaselgelt märgitud nende koosolekute kuupäeva, kus SLM‑i nimetatud üks või teine Trame esindaja osales, märkis komisjon, et seda avaldust „täiendavad asjaolude toimumise ajast pärit dokumendid, milles on märgitud nende koosolekute täpsed kuupäevad” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 472 joonealune märkus).

220    Nagu märgib komisjon, on SLM‑i avalduse puhul iseenesest vaja seega teisi tõendeid, et oleks lubatud asuda seisukohale, et selle sisu on kinnitatud. Veel tuleb selles küsimuses märkida, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et haldusmenetluses SLM‑i esitatud teabel ei olnud olulist lisaväärtust võrreldes teabega, mis tal juba olemas oli. Täpsemalt märkis komisjon eelkõige, et juhatuse ja müüjate tasandil toimunud koosolekute kirjeldus oli ebamäärane ning see tulenes juba olemasolevatest tõenditest (vaidlustatud otsuse põhjendused 1126–1129).

221    Tréfileurope’i avalduste sisu osas märkis komisjon vastuseks menetlust korraldavatele meetmetele, et ta ei ole suuteline andma rohkem üksikasju pingete kohta Trame ja club Italia liikmete vahel, millele see ettevõtja viitas, kuna komisjon sai nendest pingetest teada vaid tänu Tréfileurope’i kinnitustele. Toimikust nähtub ka, et kuigi see ettevõtja viitab ajavahemiku osas 1997. aastast kuni 2001. aasta alguseni Tramele, siis hiljem, nimelt ajavahemikus pärast Itaalia ettevõtjate integreerimist club Europe’isse, tehtud viited „itaallastele” ei maini konkreetselt Tramet. Viimane ei kuulu ka ettevõtjate hulka, kelle puhul Tréfileurope’i esindaja mäletaks, et ta nendega kohtus esimestel koosolekutel, mis olid pühendatud sellele integreerimisele 2000. aasta mais ja oktoobris (MT‑dele esitatud komisjoni vastuse lisa).

222    Käesolevas asjas on veel selleks, et oma leebema kohtlemise taotluse raames tehtud Tréfileurope’i avaldusi saaks arvesse võtta, vaja, et neid kinnitaksid tõendid, mis võimaldaksid tõendada, et aasta ja viie kuu pikkuse ajavahemiku osas võib õiguslikult piisavalt leida, et Trame osales keelatud kokkuleppes, kuigi komisjon ei ole suuteline tõendama tema otsest osalemist club Italia koosolekutel ajavahemikus 10. aprillist 2001 kuni 19. septembrini 2002. Ainuüksi sellele viitamine, et Trame on Itaalia tootja või et ta osales 1997. aasta märtsist 2001. aasta aprillini „itaallastega” club Italia sisemises dimensioonis, ei ole selles osas piisav, kui ei esitata tõendeid, mis võimaldaks tõendada pidevat osalemist kuni 2002. aasta septembrini.

–       10. juuni 2001. aasta koosolek

223    Esimene koosolek, millele komisjon viitas, et tõendada, et Trame jätkas pärast 10. aprilli 2001. aasta koosolekut osalemist club Italias, on kaks kuud hiljem ehk 10. juulil 2001 toimunud koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM ning üks CB ja Austria Drahti heaks töötav isik.

224    Selles rubriigis esitab komisjon 10. juuni 2001. aasta koosoleku sisu järgmiselt: „[t]abel, mis näitab esiteks [Redaelli, CB, Itase, ITC, Tréfileurope’i ja SLM‑i] turuosa tonnides ja protsentides (st 89% turust ehk 106 800 tonni) ning teiseks Trame, TY, DWK, Austria turuosa, st 13 200 tonni ehk 11% turust)”.

225    Teave on pärit dokumendist, mis võeti kontrolli käigus ITC ruumides (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.37).

226    Tabelis on eristatud kahte ettevõtjate kategooriat, nagu ka komisjon märgib: esiteks club Italia peamised liikmed ehk neli algset liiget (Redaelli, CB, Itas ja ITC), Tréfileurope, kes koordineeris club Italiat ja club Europe’it, ning SLM, kes tollal samuti eksportis väljapoole Itaaliat, ning teiseks muud ettevõtjad, kes Itaalias müüsid ehk Trame, Tycsa, DWK ja Austria Draht.

227    Samuti ilmneb, et peale ettevõtjate nimede on tabelis veel kolm veergu: esimene veerg puudutab koguseid ja selles jagatakse eespool nimetatud kahe kategooria vahel ära 120 000 tonni; teises veerus tehakse kindlaks protsentides väljendatud kvoot, mille need kogused moodustavad nendes kahes kategoorias (ehk esimese kategooria tootjad kokku 89% ning teise kategooria tootjad 11%); kolmas veerg sisaldab kahte liiki väärtusi, esimese kategooria tootjate puhul ümberarvutatud protsente (protsendid on saadud ainult nende kuue tootja, mitte kõikide tootjate müüdud koguste esimese kategooria tootjate vahel ära jagamisel) ja teise kategooria tootjate uusi ümardatud koguseid (need kogused suurenevad 13 200 tonnilt 14 000 tonnile).

228    Trame kohta on tabelisse kantud järgmised andmed: 4920 tonni (1. veerg), 4,10% (2. veerg) ning 5500 tonni (3. veerg). Võrdluseks, ITC kohta on märgitud 22 500 tonni (1. veerg), 18,75% (2. veerg, st ITC osa võrreldes kogumahuga 120 000 tonni) ning 21,07% (3. veerg, st ITC osa, kui on arvesse võetud ainult esimesse kategooriasse kuuluva kuue tootja müük).

229    Selliselt esitatuna ei ole selle koosoleku sisu piisav, et õiguslikult piisavalt tõendada, et eespool mainitud teave oli pärit Tramelt.

230    Nimelt toimus see arutelu esimesse kategooriasse kuuluva kuue tootja esindajate vahel ning on alust arvata, et nad hindasid teise kategooriasse kuuluvate ettevõtjate Itaalia turul müüdud koguseid. Need hinnangud võisid olla täpsed, nagu esimeses veerus toodud arvud, kuid seda võivad seletada turu ja selle ettevõtjate tundmine. Ei ole üllatav, et kuus esimest tootjat, kelle müük kokku moodustas ligikaudu 90% müüdud kogustest, olid turuosasid kindlaks määrata üritades suutelised hindama nelja teise sellel turul tegutseva tootja müüdud koguseid. Selline selgitus on vähemalt sama loogiline ja tõenäoline kui see, mille pakkus välja komisjon, kes leiab, et ainult Tramelt võisid olla pärit teda puudutavad andmed, mis esitati tabelis, mida arutati ühel koosolekul, kus tulid kokku kuus peamist Itaalia tootjat.

–       12. juuli 2001. aasta koosolek

231    Teine komisjoni viidatud koosolek on 12. juuli 2001. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM ning DWK, WDI ja Nedri.

232    Selles rubriigis märkis komisjon muu hulgas, et 12. juuli 2001. aasta koosoleku ese oli Euroopa turg ja täpsemalt Itaalia tootjate nõue saada 60 000 tonni. Komisjon märkis sõnaselgelt, et ITC edastatud käsikirjalisest protokollist selle koosoleku kohta nähtus, et osalejad „arutasid konkreetsemalt Itase, CB, ITC ja SLM‑i eksporti, välja arvatud Trame ja Redaelli eksport, ajavahemikus 2000. aasta juuni kuni 2001. aasta juuni”. Märkmete kohaselt „oli nende nelja ettevõtja seitsmest traadist koosneva trossikee ekspordi kogumaht 32 872 tonni, see eksporditi 14 riiki ja jagunes järgmiselt: „Itas 2889 tonni; CB 12 427 tonni; ITC 12861 tonni; SLM 2685 tonni; AFT: -; Redaelli 17 000 tonni (+ 4000 tonni kolmest traadist koosnevat trossikeesid ja 5000 tonni valtstraati); Trame 1000 tonni (nagu ITC)””. Märkmetes on mainitud veel „30 862 kokkulepe MT + 10% lisatasu (kõigi itaallaste vahel jagatuna)”. Samuti on täpsustatud, et Nedri ja SLM‑i märkmetest nähtub, et mainitud on CB, Itase, ITC ja SLM‑i peamised ekspordiriigid.

233    Teave on pärit Nedri koostatud ettevalmistavatest märkmetest ja koosoleku käsikirjalisest protokollist, ITC, SLM‑i ja Itase ruumides võetud dokumentidest, CB, SLM‑i ja Tréfileurope’i komisjoniga tehtud koostöö raames edastatud teabest ning ITC koostatud koosoleku käsikirjalisest protokollist (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.38). Sellega seoses tuleb märkida, et komisjonil on arvukaid tõendeid, et tõendada 12. juuli 2001. aasta koosoleku sisu. See on seda enam tähelepanuväärne, et tõendid on pärit sel koosolekul kohal olnud kahe klubi ehk club Europe’i ja club Italia liikmetelt.

234    Selliselt dokumenteerituna ei võimalda 12. juuli 2001. aasta koosoleku sisu iseenesest tõendada, et vaatamata sellele, et ta sellelt koosolekult puudus, jätkas Trame club Italias osalemist.

235    Mitmest dokumendist nähtub tõepoolest kogus 1000 tonni, mis vastab Trame „saadetistele Itaaliast välisriiki”. Seda teavet mainitakse aruteludes siiski möödaminnes. See müük vastab pealegi tõenäoliselt Trame müügile Ühendkuningriigis, mis ei kuulunud riikide hulka, mida keelatud kokkulepe vaidlustatud otsuse kohaselt puudutas. Arutelu osas club Italia liikmete ja club Europe’i liikmete vahel Euroopa turu teemal, sh Ühendkuningriik ja Iirimaa, on tõenäolisem, et Tramet puudutava teabe esitas mõni koosolekul kohal olnud ettevõtja omal initsiatiivil või mitte, nagu leiab komisjon, Trame palvel, kes soovis nii saada ühe osa ekspordikvoodist, mille club Europe andis itaallastele territooriumidel, mida see klubi puudutas. Selle koosoleku kohta esitatud dokumentidest nähtub samuti, et arutelud puudutasid peamiselt CB, Itase, ITC ja SLM‑i eksporti, kelle puhul on mainitud täpseid andmeid, samas kui seda ei ole tehtud Redaelli ja Trame puhul.

236    Seda tõendavad eriti hästi mitu dokumenti. Kõigepealt on tegemist dokumendiga, mille SLM edastas komisjonile 25. oktoobril 2002 (haldusmenetluse toimiku lk 16807) ja mis puudutab 12. juuli 2001. aasta koosolekut. „Ülevaates saadetiste kohta Itaaliast välismaale”, mainitakse tõepoolest „Trame tarneid 1000 tonni”. Kuid selles ülevaates on kõnealuses dokumendis ära toodud ka kaks muud teavet, esiteks „rühma tarned 30 872 tonni” ning teiseks „Redaelli tarned 17 000 tonni (+ 4000 tonni kolmest traadist koosnevat trossikeed ja 5000 tonni valtstraati)”. Selle dokumendi ühest teisest osast nähtub ka, et rühma tarned jagunevad järgmiselt: „Itas 2889; CB 12 427 tonni; ITC 12861 tonni; SLM 2685 tonni; AFT: -; kokku 30 872” ning et „itaallaste jaoks olulised riigid” on „Itas: Saksamaa; CB: Saksamaa ja Prantsusmaa; ITC: Prantsusmaa; SLM: Saksamaa ja Prantsusmaa”. See dokument teeb seega selgelt vahet „rühmal” ja Tramel, keda selle rühma liikmena nimetatud ei ole.

237    Seega ei hõlma teave „30 862 kokkulepe MT + 10% lisatasu (mis on ära jagatud kõikide itaallaste vahel)”, mis sisaldub Nedri dokumendis (haldusmenetluse toimiku lk 30850) või ITC dokumendis (haldusmenetluse toimiku lk 5022) Tramet „ilma igasuguse kahtluseta”, nagu leiab komisjon, kuna eespool viidatud dokumentidest nähtub sõnaselgelt SLM‑i ja Nedri dokumentidest ning kaudselt ITC dokumendist, et väljend „itaallased” puudutab „Itast, CB‑d, ITC‑d ja SLM‑i”, mitte Tramet.

–       SLM‑i 13. juuli 2001. aasta e-kiri ITC‑le

238    Oma vastustes menetlust korraldavatele meetmetele meenutas komisjon, et kontrolli käigus võetud e-kirjas edastas SLM ITC‑le 13. juulil 2001 (haldusmenetluse toimiku lk 5272) tabeli pealkirjaga „Seitsmest traadist koosnev trossikee 2001”, mis sisaldab kümne ettevõtja Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope, SLM, Trame, Tycsa, DWK ja Austria Draht 2001. aastal arvukatele klientidele müüdud koguseid puudutavaid andmeid (vt vaidlustatud otsuse lisa 3 rubriik selle dokumendi kohta, tabel on esitatud lisas nimetuse all „trefolo pulito”). Tegemist on sama tabeliga, mis on lisatud e-kirjale, mille SLM saatis ITC‑le 4. veebruaril 2002 (haldusmenetluse toimiku lk 5281) ja mis sel korral kandis nimetust „ipotesis mercato trefolo 2002”.

239    Komisjoni arvates nähtub nendest andmetest ja eeskätt asjaolust, et tabelis on märgitud täpne tonnide hulk kliendi kohta ja iga ettevõtja lisakvootide määr, et selline teave ei ole mingil juhul üldised andmed, mida on klientidelt või teistelt tootjatel lihtne saada, nagu väidab Trame.

240    Analüüsi käigus ilmneb nimelt, et 400 Itaalia kliendi kohta on esitatud täpsed andmed (ümardatud üldjuhul 10 või 5 ühikule) seoses eespool nimetatud kümne ettevõtja müüdud kogustega. Erinevalt siiski komisjoni väidetust ja nagu märkis Trame, tuleb märkida, et tabelis tehakse järjekordselt vahet kahel ettevõtjate kategoorial. Nimelt nähtub lõppkokkuvõttest, milles jaotatakse nende kümne ettevõtja vahel Itaalia turul müüdud seitsmest traadist koosneva trossikee kogused (ehk 119 200 tonni 2001. aastal), et eristatud on ühelt poolt Redaellit, CB‑d, Itast, ITC‑d, Tréfileurope’i ja SLM‑i, kelle osas on ära toodud ka andmed teostatud müügi ja esialgse müügi („percentuali spettanti” / „percentuali provvis.” / „quote spettenti”/ „quote provvisorie” / „differenze”), ning teiselt poolt muid ettevõtjaid Trame, Tycsa, DWK ja Austria Draht, kelle kohta on ära toodud vaid andmed 2001. aastal müüdud koguste kohta ja vastav protsent (ehk Trame kohta järgmised andmed: „6960 tonni”, st „5,84%” 2001. aastal müüdud 119 200 tonnist; Tramet on mainitud ka tabelis nimetatud 20 kliendi tarnijana).

241    Seda eristamist arvestades ei ole seega võimalik koheselt jätta kõrvale võimalust, nagu leiab komisjon, et Trame, Tycsa, DWK ja Austria Drahti (viimane ettevõtja on erilises olukorras, kuna tema müügiagent Itaalias töötas ka CB heaks) kohta tabelis esitatud teave on Redaelli, CB, Itase, ITC, Tréfileurope’i ja SLM‑i hinnangud, mille nad tegid andmete põhjal, mis neil üheskoos oli, või kontaktide põhjal, mis neil klientidega võivad olla.

242    Samuti tuleb märkida, et teatavate märkmete osas tabelis, mille SLM edastas ITC‑le 13. juuli 2001. aasta e-kirjas, ilmneb, et need on oletused, nagu nähtub näiteks märgetest „???”, „??? TM” või „??? TYS”, mis on tehtud veerus „Märkmed” kümne tootja andmete kõrval.

243    Veel tuleb märkida, et tabel ei ole midagi uut, vaid see on osa järjepidevast jõupingutusest club Italias alates 1995. aastast teha seitsmest traadist koosneva trossikee küsimuses kindlaks kliendid ja tarnitud maht (vaidlustatud otsuse põhjendus 441 jj). Komisjon võttis sellega seoses väga arvukaid tõendeid kontrollide käigus või esitati need leebema kohtlemise taotluste raames ning nendest nähtub, et mitmel korral koostati klientide loetelud, et täpsustada ja hinnata club Italia liikmete ja muude Itaalias tegutsevate tootjate müüdud koguseid. Näiteks on olemas tabel pealkirjaga „mercato italiano trefolo CAP anno 98”, milles on loetletud 383 klienti koos teabega Redaelli, CB, Itase, ITC ja Tréfileurope’i kohta ning milles SLM‑i, Tramet, DWK‑d ja Austria Drahti puudutavad veerud on tühjad (vt vaidlustatud otsuse lisas 3 esitatud rubriik 1998. aasta kohta). (haldusmenetluse toimiku lk 29639–29646) Muud tabelid on „ripartizione spedizione trefolo italia anno 1998 in ton” kohta ja nendes on esitatud võrdlus 1999. aastaga, või „ripartizione spedizione trefolo italia anno 1999 in ton” kohta väga arvukate klientide osas seoses Redaelli, CB, Itase, ITC ja Tréfileurope’iga (haldusmenetluse toimiku lk 29655–29670). On olemas muid tabeleid andmetega Trame, SLM‑i, Austria Drahti, DWK ja Tycsa kohta lisaks viidetele Redaelli, CB, Itase, ITC ja Tréfileurope’i kohta (haldusmenetluse toimiku lk 5640–5643, 29671–29689).

–       30. augusti 2001. aasta koosolek

244    Kolmas komisjoni viidatud koosolek on 30. augusti 2001. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon muu hulgas, et sellel Itase, ITC ja SLM‑i vahelisel koosolekul arutati „klientide üksikasjalikku jagamist, sh SLM‑i, Redaelli, CB, Trame ja [CB ja Austria Drahti heaks töötava isiku] osas” ning et „Trame soovib oma tehased müüa” ja „otsustas keelatud kokkuleppes mitte osaleda”.

245    Teave on pärit kahest dokumendist 30. augusti 2001. aasta koosoleku kohta, esimene on leebema kohtlemise taotluse raames esitatud ITC käsikirjaline protokoll (edaspidi „esimene dokument”, haldusmenetluse toimiku lk 16158) ning teine kontrolli käigus ITC ruumides võetud masinkirjas protokoll (edaspidi „teine dokument”, haldusmenetluse toimiku lk 4989) (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.39).

246    Nagu märgib komisjon, nähtub esimesest dokumendist, et see sisaldab täpset teavet pealkirjaga „Richieste Trame” (Trame nõudmised) Tramega seostatud 23 kliendi kohta.

247    SLM‑i, Redaelli ja CB puhul on samuti viidatud klientidele, kuid vähem täpsemalt. Nimelt nähtub esimesest dokumendist selgelt, et Trame puhul viidatud 23 kliendist igaühe kohta on esitatud tonnaaž. Lisaks on neist klientidest 15 kõrval märgitud „x”, mis tähendab „OK”, samas kui 9 ülejäänu kohta on märgitud „–”, mis tähendab „no”. Kolme kliendi juurde on tehtud küsimärk ning nelja ülejäänud kliendi juurde on märgitud „exl”, mis tõenäoliselt tähendab ainuõiguslikku klienti. Kokku on Trame 23 kliendi kogused 6520 tonni. Kuigi need kogused mõnikord kattuvad 13. juuli 2001. aasta e-kirjas märgitud kogustega, ei ole see alati nii.

248    Käesolevas asjas viide sõnale „nõudmine”, eespool viidatud teabe täpsusaste ning see, kuidas Itas, ITC ja SLM seda teavet käsitlesid, võimaldavad asuda seisukohale, nagu leiab komisjon, et Trame 30. augusti 2001. aasta koosolekul arutatud „nõudmised” seoses oma klientidega esitas tõenäoliselt Trame. See teave võimaldab seega tuvastada kontaktide olemasolu club Italia liikmete ja Trame vahel seoses „klientide üksikasjaliku jaotusega”, nagu märgitud vaidlustatud otsuses.

249    Veel ilmneb, et teises dokumendis märgib ITC ära Trame selge valiku keelatud kokkuleppes mitte osaleda (haldusmenetluse toimiku lk 4989). Dokumendi tekst on järgmine:

„5. Trame: rõhutab, et kolmest traadist koosnevate trossikeede ja seitsmest traadist koosnevate trossikeede tegevusharu võõrandataks. Praegu toodab ta 6000 tonni seitsmest traadist koosnevat trossikeed ja 9000 tonni kolmest traadist koosnevat trossikeed; tema käitised on vananenud. Ta ei osale keelatud kokkuleppes vabatahtlikult. Ka meie konkurendid on initsiatiivist teadlikud”.

250    Selliselt esitatuna ei võimalda teise dokumendi sisu kindlasti järeldada Trame kaudset osalemist club Italias. Vastupidi komisjoni väidetule ei saa seda kinnitust põhjendatult tõlgendada club Europe’i kohta käivaks, kuna Tramega seoses viidatud kogused puudutavad Itaaliat.

251    Kuid teise dokumendi terviksisu analüüs võimaldab tõdeda, et on vähe tõenäoline, et see puudutab sama koosolekut kui see, millel Itas, ITC ja SLM osalesid 30. augustil 2001. Nimelt, kuigi teise dokumendi pealkiri on „protokoll” ja selles mainitakse 30. augusti 2001. aasta kuupäeva, ei ole selles dokumendis esitatud nende punktide sisu, mida sel päeval „juhatus” arutas. Selles protokollis on punktis 1 muu hulgas ära märgitud koostööprojekt ühe Itaalia ülikooliga, mida ei ole mainitud club Italia koosoleku aruteluteemana.

252    Seega on mõistlik asuda seisukohale, et teise dokumendi punkti 5, mis on ära toodud punktis 249 eespool, arutati ainult ITC juhatuses, mitte club Italias.

253    Neid asjaolusid arvestades ei võimalda teine dokument ja selles esitatud viide Trame mitteosalemisele keelatud kokkuleppes iseenesest kõrvale jätta seda, mida on võimalik konkreetselt tuletada esimese dokumendi sisust, st et 30. augustil 2001 arutasid club Italia kolm liiget Tramet 23 klienti puudutavaid „nõudmisi”, mille kohta Itas, ITC ja SLM tegid positiivsed või negatiivsed otsused.

254    Kuigi ITC ja tõenäoliselt teised ettevõtjad olid teadlikud Trame soovist lahkuda pingestusterasesektorist, nagu ka nad teadsid, et Tramet ei saa pidada club Italia üheks peamiseks liikmeks, ei välista see absoluutselt, et nagu nähtub esimesest dokumendist, üritas Trame club Italia teatavatest aspektidest ja eelkõige selle sisemisest aspektist kasu saada.

–       1. oktoobri 2001. aasta koosolek

255    Neljas komisjoni viidatud koosolek on 1. oktoobri 2001. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM.

256    Selles rubriigis esitas komisjon 1. oktoobri 2001. aasta koosoleku sisu järgmiselt: „ITC: klientide jagamise ja impordi arutelud. […/] „Hispaania ei pea kokkulepetest kinni, […] on juba ületanud 4000 ja on juba saavutanud 6000”. Trame-Emesa ettepanek loovutada kõik või osa (ainult CAP). On märgitud, et Trame soovib kvooti 8.7” ning „Redaelli märkmed: väliskvoodi jagamine”.

257    Teave on pärit dokumentidest, mis võeti kontrollide käigus ITC ja Redaelli ruumides, ning ITC leebema kohtlemise taotlusest (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.40).

258    Nende tõendite analüüsimisel, mille komisjon esitas sellega seoses, nähtub tegelikult ITC koostatud protokollist 1. oktoobri 2001. aasta koosoleku kohta, et see sisaldab järgmist märget: „Trame – kolmest traadist koosnevad trossikeed 23/25 000 [turu kogusuurus] soovib 8,7 – seitsmest traadist koosnevad trossikeed 6 000”.

259    Kui Tramele menetlust korraldavate meetmete raames selle kohta küsimusi esitati, teatas ta, et kvoot 8,7 vastas väärtusele, mida talle pakuti, et jõuda kokkuleppele ka kolmest traadist koosneva trossikee küsimuses, et see katse laiendada kokkulepet kolmest traadist koosnevale trossikeele ei õnnestunud ning meenutas „[p]elgalt ammendavuse huvides”, et ta ei osalenud sellel koosolekul.

260    Tuleb siiski tõdeda, et kuigi ei ole vastu vaieldud, et Trame sellel koosolekul ei osalenud, nähtub asjaolude asetleidmise ajal ITC koostatud protokollist siiski, et 1. oktoobri 2001. aasta koosolekul arutati soovi, mis kohal viibinud ettevõtjate arvates pärines Tramelt, saada kolmest traadist koosneva trossikee kindel kogus. Arvestades selle dokumendi sisu, võttes arvesse nõutud koguse täpsuse taset (8700 tonni) ning seda, et teine dokument hilisema koosoleku kohta kinnitab seda, on kõige tõenäolisem, nagu leiab komisjon, et nõudmise esitas Trame, selle asemel, et asuda seisukohale, nagu väidab Trame, et club Italia liikmed pakkusid talle seda kogust.

–       23. oktoobri 2001. aasta koosolek

261    Viies komisjoni viidatud koosolek on 23. oktoobri 2001. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid muu hulgas: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM.

262    Selles rubriigis esitas komisjon 23. oktoobri 2001. aasta koosoleku sisu järgmiselt: „Itaalia tootjate müügikvoodid [ning v]õrdlus tegeliku müügiga 30. septembri 2001. aasta seisuga (st kokku 74 814 tonni)”. Komisjon märkis ka, et „Tramet, Spagnat, Austriat ja DWK‑d” puudutavate andmete juures oli küsimärk.

263    Teave on pärit ITC ruumides kontrolli käigus võetud dokumendist (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.41).

264    Nimelt nähtub sellest dokumendist, milles võrreldaks 30. septembri 2001. aasta seisuga teostatud müüki prognoositud müügiga, et vahetult Trame nime kõrval on märge „?!”, nii on see ka Spagna, Austria ja DWK puhul. Selle dokumendi analüüs näitab veel kord (vt punktid 226 ja 240 eespool), et müügivõrdluse andmed on esitatud vaid Redaelli, CB, Itase, ITC, Tréfileurope’i ja SLM‑i kohta, kelle puhul on ära toodud 100%-st nende müüdud kogustele vastav osa, ilma et antud juhul oleks kaalutud nelja muud Itaalias müüvat tootjat.

265    Sellele dokumendile ei saa seega tulemuslikult tugineda, et tõendada, et Trame osales tollal club Italias seitsmest traadist koosnevat trossikeed käsitlevatel koosolekutel, millelt ta puudus.

–       11. jaanuari 2002. aasta koosolek

266    Kuues komisjoni viidatud koosolek on 11. jaanuari 2002. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid muu hulgas: Redaelli, CB, Itas, ITC Tréfileurope ja SLM.

267    Selles rubriigis esitas komisjon 11. jaanuari 2002. aasta koosoleku sisu järgmiselt:

–        „[a]rutelud klientide kohta”;

–        „[ü]ksikasjaliku teabe vahetamine tootjate (Itaalia tootjad: [Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM] ning välisriigi tootjad: Austria, DKW ja Tycsa) müüdud koguste kohta Itaalias 2001. aastal”;

–        „[a]rutelud Trame kohta”;

–        „[t]ootjatesse puutuvas osas prognoositud ja tegelikud mahud ning nende kahe vahe [Redaelli, CB, Itase, ITC, Tréfileurope’i ja SLM‑i] puhul”;

–        „[j]ärgmine koosolek 22. jaanuaril, konkreetsed ettepanekud: vähendada miinimumini ühiste klientide arv”.

268    Teave on pärit selle koosoleku käsikirjalistest protokollidest, mille ITC ja SLM esitasid haldusmenetluses (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.42).

269    Nende dokumentide analüüsimisel ilmneb, et arutelud klientide teemal ei viita Tramet puudutavale teabele. Selle ettevõtja nime on mainitud ITC protokollis koos kahe tekstireaga, mille tähendust ei ole esitatud ja see ei nähtu selgelt. Tõenäoliselt on tegemist osaga, mis puudutab „arutelu Trame teemal”, millele on viidatud vaidlustatud otsuses.

270    Ülejäänud osas tuleb tõdeda, et kui tuuakse ära mõlemas protokollis nimetatud kümne tootja müüdud mahud, on Trame nime kõrval märge „7000” kogumahust 112 524 või 112 742 tonni olenevalt protokollist ja kohe selle kõrval küsimärk; nii ei ole see täpsete andmete puhul Redaelli, CB, Itase, ITC, Tréfileurope’i ja SLM‑i kohta. Näib, et andmeid Trame, Tycsa, Austria Drahti ja DKW kohta on arutatud, kuna sellega seoses on ITC protokollis palju läbikriipsutusi. Trame puhul varieerub arutelu 7000 ja 6000 tonni vahel, jääb hinnang 7000, samas kui Tyscat puudutav esialgne hinnang seostati hiljem märkega „OK”, mis pärast peamisi tootjaid puudutavaid andmeid teise kohta paigutati.

271    Mis puudutab arutelusid 2001. aasta prognoositud ja tegeliku mahu üle ning andmeid aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta, siis käsitletud on vaid järgmisi tootjaid: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM. Tramet arutelude selles osas ei ole.

272    Nendele dokumentidele ei saa seega tulemuslikult tugineda, et tõendada, et Trame osales tollal club Italias seitsmest traadist koosnevat trossikeed käsitlevatel koosolekutel, millelt ta puudus.

–       22. jaanuari 2002. aasta koosolek

273    Seitsmes komisjoni viidatud koosolek on 22. jaanuari 2002. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid muu hulgas: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM.

274    Selles rubriigis esitab komisjon 22. jaanuari 2002. aasta koosoleku sisu järgmiselt:

–        „[a]rutelud klientide teemal, hinnateabe vahetamine”;

–        „Trame tahab 8700 tonni” ning „Ettepanek Tramele 2002. aastaks (konkreetselt tõenäoliste klientide loetelu) ja kokkulepe tulevikuks: esimene kontakt [Tréfileurope’i esindaja ja Trame esindaja] vahel, seejärel kõikide arutelu ja kinnitamine”;

–        „[m]ärkmetest nähtub ka: oma klientide tagasisaamine ja vahetamine vajaduse korral”.

275    Teave on pärit haldusmenetluses ITC ja SLM‑i esitatud käsikirjalistest protokollidest selle koosoleku kohta (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.43).

276    Nende dokumentide analüüs kinnitab, et koosolekul käsitleti Trame olukorda. Lisaks on tegemist ITC ja SLM‑i protokollides esitatud kolmest punktist esimesega. ITC protokollist nähtub ka, et sellel koosolekul osalejad teadsid, et 27 000 tonnist, mis moodustas kolmest traadist koosneva trossikee turu 2001. aastal, soovis „Trame 8700 tonni”. Mõlemas protokollis on mainitud ka koosolekul osalejate vahelist kokkulepet, et teha Tramele ettepanek, kusjuures ITC protokollis on täpsustatud, et tegemist oli ettepanekuga 2002. aastaks.

277    Eeltoodud andmed on selgelt ITC protokollist 1. oktoobri 2001. aasta koosoleku kohta nähtuva jätk (vt punkt 255 jj eespool). Koos vaadelduna illustreerivad need andmed Trame pidevaid jõupingutusi, et leida club Italia liikmetega kokkulepe kolmest traadist koosneva trossikee küsimuses.

278    Selles kontekstis on võimalik asuda seisukohale, et alates 1. oktoobrist 2001 väljendas Trame soovi naasta club Italiasse, esitades oma tagasituleku tingimused, mis olid club Italia liikmetele teada. Trame sellise soovi väljendamise kohta, mis oli club Italia liikmetele alates sellest ajast teada, võtsid viimased seisukoha 22. jaanuaril 2002. Tegemist on ettepanekuga, millele ta seoses selle koosolekuga viitab ning mille lõplikuks muutumiseks olid selle puhul vajalikud veel kaks etappi: kõigepealt kontaktivõtt club Italia esindaja (kes pidi olema Tréfileurope’i esindaja) ja Trame esindaja vahel ning seejärel arutelu ja kinnitamine selle klubi kõikide liikmete poolt.

279    Igal juhul nähtub eespool viidatud dokumentidest, et väljendid „ettepanek” ja „tõenäoliste klientide loetelu” näitavad, et 22. jaanuaril 2002 ei peetud Tramet ikka veel club Italia täieõiguslikuks liikmeks.

–       1. märtsi 2002. aasta koosolek

280    Kaheksas komisjoni viidatud koosolek on 1. märtsi 2002. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM.

281    Selles rubriigis märkis komisjon, et toimus arutelu müügi teemal seoses Itaalia klientidega. Samuti on märgitud, et Tréfileurope’i esindaja kohtus Trame esindajaga, nagu nähtub ITC protokollist selle koosoleku kohta, mis võeti kontrolli käigus (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.44).

282    See koosolek kuulub seega 22. jaanuari 2002. aasta koosolekul mainitud konteksti, kuna see võimaldab tõendada, et kavandatud kontaktivõtt leidis aset.

–       10. juuni 2002. aasta koosolek

283    Üheksas komisjoni viidatud koosolek on 10. juuni 2002. aasta koosolek. Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: CB, Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM.

284    Selles rubriigis märkis komisjon, et toimus arutelu Itaalia müügikvootide teemal ja klientide jagamise teemal 2002. aastaks. Samuti on märgitud: „Trame väga huvitatud kokkuleppest klientide kohta”, nagu nähtub leebema kohtlemise taotluse raames esitatud ITC protokollist selle koosoleku kohta (MKM‑dele komisjoni esitatud vastuse lisa E.45).

285    Nimelt ilmneb, et selles protokollis (haldusmenetluse toimiku lk 16191) toob ITC ära mitmesugust teavet Trame kohta. Esiteks on märgitud, et Tramel on kokkulepe ühe kliendiga. Teiseks, kolmest traadist koosneva trossikee Itaalia turu (kokku 24 375 tonni) hindamise raames on Trame turuosa hinnatud 7700 tonnile (ehk 31,59%). Kolmandaks, ühe kliendiga seoses on märgitud: „jätta kõik Tramele”, seda on märgitud mitut klienti puudutava arutelu raames, kus tehti otsused, „et olla kõigile meeltmööda”. Neljandaks on selles protokollis märge: „Trame: väga huvitatud kolmest traadist koosnevat trossikeed puudutavast kokkuleppest”.

286    Nagu väidab komisjon, tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et õiguslikult piisavalt on tõendatud, et isegi kui Trame koosolekult puudus, võtsid club Italia liikmed, kes kohandasid oma tegevust vastavalt Trame ootustele, tema olukorda arvesse. Nagu on võimalik jõuda sellisele järeldusele seoses 30. augusti 2001. aasta koosolekuga eelkõige tänu väljenditele „Trame nõudmised” selle koosoleku protokollis, näitab viide otsusele „jätta kõik Tramele” arutelu raames, mille eesmärk oli „olla kõigile meeltmööda”, kusjuures Trame on väga huvitatud kolmest traadist koosneva trossikee kokkuleppest, et club Italia liikmeid ja Tramet on alati sidunud kontaktid ning et põhjendatud on asuda seisukohale, et esimesed tegutsevad teise esitatud nõudeid arvestades.

–       16. septembri 2002. aasta koosolek

287    Viimaseks tuleb märkida, et Trame taasintegreerimine club Italiasse on tõendatud tema osalemisega club Italia 16. septembri 2002. aasta koosolekul koos Redaelli, CB, Itase, Tréfileurope’i ja SLM‑iga; sellel koosolekul arutati kolmest ja seitsmest traadist koosneva trossikee kvootide jagamist ja hindade kindlaksmääramist.

c)     Järeldus

288    Eeltoodust nähtub, et komisjon võib õiguslikult piisavalt leida, et pärast club Italia 10. aprilli 2001. aasta koosolekut, kus Trame kohal viibis, arutasid club Italia liikmed Trame olukorda ja võtsid seda arvesse club Italia 30. augusti 2001. aasta koosolekul (vt punkt 244 jj eespool).

289    Seejärel ilmneb, et teatava ajavahemiku osas ei ole komisjon suuteline õiguslikult piisavalt tõendama, et isegi Trame puudumise korral club Italia koosolekutelt, on ikkagi võimalik asuda seisukohale, et see ettevõtja osales selle klubi raames sõlmitud kokkulepetes.

290    Selle kohta esitatud tõendite analüüs võimaldab siiski asuda seisukohale, et alates club Italia 1. oktoobri 2001. aasta koosolekust, mis on kuupäev, mil mainitakse esimest korda Trame soovi naasta club Italiasse, kui talle antakse kolmest traadist koosneva trossikee kvoot 8700 tonni (vt punkt 255 jj eespool), käivitus protsess, et võimaldada Trame taasintegreerimine club Italiasse.

291    Club Italia liikmed kaalusid uuesti Trame naasmist 22. jaanuaril 2002 (vt punkt 273 jj eespool) ja see sai teoks esimest korda 10. juunil 2002 (vt punkt 283 jj eespool), s.o kuupäev, mille osas võib asuda seisukohale, et club Italia liikmed kohandasid uuesti oma käitumist, et võtta arvesse Trame olukorda, otsustades talle jätta ühe kliendi, et „olla kõigile meeltmööda”.

292    Veel tuleb märkida, et 16. septembril 2002 on Trame naasmine seda enam tegelik, et üks tema esindajatest osaleb uuesti club Italia koosolekutel (vt punkt 287 jj eespool).

293    Kokkuvõtvalt on Üldkohus seisukohal, et arvesse tuleb võtta asjaolu, et puuduvad tõendid, mis võimaldavad leida, et Trame osales club Italia liikmetele süüks pandavas konkurentsivastases tegevuses ainult ajavahemikus 30. augustist 2001 kuni 10. juunini 2002 ehk ligikaudu 9 kuud.

294    Sellel üheksakuulisel ajavahemikul ei võimalda toimiku ükski element seega kinnitada Trame osalemist club Italias sõlmitud konkurentsivastastes kokkulepetes või isegi sellise osalemise tajumist liikmete poolt, näiteks ei ole need liikmed võimelised hindama Itaalia turul Trame müüdud koguseid (vt punkt 261 jj eespool).

295    Sellega seoses tuleb meenutada, et selleks, et tõendada piisavalt ettevõtja keelatud kokkuleppes osalemist, eeldab kohtupraktika koosolekul osalemise korral enda mitteseotuks lugemise kohta (vt punkt 97 eespool) selle kohaldamiseks, et komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales koosolekutel, mille käigus sõlmiti konkurentsivastaseid kokkuleppeid, olemata sellele selgelt vastu.

296    Käesolevas asjas ei ole siiski õiguslikult piisavalt tõendatud, et Trame osales nii otseselt kui kaudselt club Italia mõnel koosolekul ajavahemikus 30. augustist 2001 kuni 10. juunini 2002. Mitu tõendit võimaldavad lisaks kinnitada, et selles ajavahemikus ei olnud club Italia teistel liikmetel täpset aimu Trame turukäitumisest. Nad olid sunnitud andma selle kohta hinnanguid, otsima, milline oli tõenäoline käitumine, või tunnistama, et nad seda ei teadnud, kasutades vastavate koosolekute protokollides küsimärki.

297    Seetõttu tuleb tühistada ka vaidlustatud otsuse artikli 1 punkt 17 osas, milles komisjon tuvastas, et Trame osales konkurentsivastases tegevuses ajavahemikus 30. augustist 2001 kuni 10. juunini 2002. Eeltoodu muid tagajärgi analüüsitakse üldiselt tagapool pärast poolte argumentide analüüsimist.

E –  Vähetähtis roll keelatud kokkuleppes

1.     Poolte argumendid

298    Trame väidab, et tal oli keelatud kokkuleppes ainult vähetähtis roll. Teda ajendasid selles osalema vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, kes toormaterjalitarnijatena võisid talle survet avaldada. Trame osales seega vaid piiratud arvul koosolekutel, mille vahele jääb pikk ajavahemik (18 234‑st aastatel 1997–2002). Tema vähetähtis roll nähtub eelkõige leebema kohtlemise taotluste raames tehtud avaldustest. Redaelli mainib Tramet ainult ühes lõigus, kus ta rõhutab, et see ettevõtja osales konkurentidevahelistel koosolekutel vaid aeg-ajalt. ITC ja DWK avaldused ei sisalda Tramet süüstavaid kinnitusi. Tréfileurope’i avalduses on Tramet nimetatud kõige enam kahel või kolmel korral möödaminnes, mainimata, milline oli tema roll keelatud kokkuleppes. Samuti märkis ITC üks esindaja oma avalduses, et „nendel harvadel koosolekutel, kus Trame osales, oli tema esindajatel alati vähetähtis ja täiesti passiivne roll”, et „club Italia koosolekutel osalevad teised Itaalia pingestusterasetootjad pidasid Tramet iseseisvaks, turul sõltumatuks ettevõtjaks, kes oma tootmis- ja äriotsustes oli ettenägematu” või et „sageli ei esitanud Trame teavet, mida club Italia teised liikmed temalt küsisid”. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et Trame ei eksportinud oma toodangut, samas kui osa aruteludest club Italias puudutas eksporti, ning et oma käibe põhiosa sai ta kolmest traadist koosneva trossikee ja valtstraadi müügist.

299    Trame ei rakendanud ka kunagi väidetavaid kokkuleppeid ja üritas alati jätta küsitud teabe esitamata. ITC protokoll 20. juuli 1999. aasta koosoleku kohta, mille kohaselt „Trame on kõikjal” (haldusmenetluse toimiku lk 16056), ning Tréfileurope’i avaldus, mille kohaselt Trame tekitas sageli pingeid club Italia teiste liikmetega (haldusmenetluse toimiku lk 34619), kinnitavad seda ärilist sõltumatust. Trame müügimahud suurenesid pidevalt, tema seitsmest traadist koosneva trossikee toodang tõusis aastatel 1997–2002 1700 tonnilt 7410 tonnile. Tema turuosa suurenes konkurentide arvelt. Sellised tulemused ei ole kooskõlas võimalike turu jagamise projektidega. Isegi kui sellised projektid tegelikkuses välja töötati, ei kohaldanud Trame neid ja tema äritegevus isegi kahjustas tugevalt nende tõhusust.

300    Kokkuvõtvalt, keelatud kokkuleppes Trame osalemise eripäradest tulenevalt oleks komisjon pidanud tema trahvi vähendama rohkem kui 5%; selline vähendamine on vale, ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.

301    Komisjon ei nõustu nende argumentidega. Ta tuletab meelde, et Trame osalemist keelatud kokkuleppes kinnitavad arvukad dokumendid ja avaldused. Samuti oleks väär väita, et Trame club Italias osalemine oli piiratud ja suurte vahedega, kuna Trame olukorda arutati ka tema puudumisel. Trame ei tõenda, et ta ei tegelenud club Italia esemeks olnud tegevusega või et ta ei võtnud arvesse konkurentidega vahetatud äriteavet. Mis puudutab kokkulepete väidetavat täitmata jätmist, siis ei tõenda kindlaksmääratud hindade või jagatud klientide osas aeg-ajalt sohi tegemine iseenesest keelatud kokkuleppe täitmata jätmist (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 1018). Antud juhul võtab Trame trahvi põhisumma 5% vähendamine 2006. aasta suuniste alusel nõuetekohaselt arvesse nii seda, et rikkumine, milles Trame osales, kuulub konkurentsiõiguse kõige raskemate rikkumiste hulka, kui ka asjaolu, et Trame osales rikkumises piiratud ulatuses.

2.     Üldkohtu hinnang

302    Käesolevas väites viitab Trame esiteks oma marginaalsele osalemisele rikkumises ning teiseks selle osalemise mõju puudumisele. Üldisemalt väidab Trame ka, et komisjon ei võtnud nõuetekohaselt arvesse tema keelatud kokkuleppes osalemise iseärasusi, kui ta otsustas tema trahvi vähendada 5% võrra, et võtta arvesse tema väikest või piiratud rolli ühes rikkumises.

a)     Kergendava asjaolu tõendamiseks esitatud tõendid

303    Sellega seoses tuleb meenutada, et selle väite raames Trame esitatud argumente analüüsiti vaidlustatud otsuses kahest vaatenurgast: kõigepealt nende argumentide analüüsi raames, millega sooviti tõendada „vähetähtsa ja/või passiivse rolliga” seotud kergendavat asjaolu (vaidlustatud otsuse jagu 19.2.2.3) ning seejärel nende argumentide analüüsi raames, millega sooviti tõendada kergendavat asjaolu, mis on seotud „täitmata jätmise / sisuliselt tühise rolliga” (vaidlustatud otsuse jagu 19.2.2.5) (vt punkt 86 eespool).

304    Esiteks, mis puudutab väikest või passiivset rolli, siis märkis komisjon, et kuigi 1998. aasta suuniste kohaselt võidi trahvisummat vähendada, kui ettevõtjal oli „puhtalt passiivne või käsutäitja roll rikkumises”, ei ole käesolevas asjas kohaldatavates 2006. aasta suunistes seda mõistet enam kergendava asjaoluna ette nähtud. Komisjon on seisukohal, et isegi kui ettevõtjal on ainult passiivne või käsutäitja roll, osaleb ta ikkagi keelatud kokkuleppes, saades sellest äriliselt kasu ja julgustades teisi osalejaid kokkuleppeid täitma. Passiivne või käsutäitja roll ei ole seega kergendav asjaolu. Kuid 2006. aasta suunised näevad ette hüvitise osalemise korral rikkumises, mis on „sisuliselt tühine”, kui asjassepuutuv ettevõtja „tegelikult kokkuleppeid ei täitnud, käitudes turul konkurentsi soodustavalt”. Ükski vaidlustatud otsuse adressaat ei ole siiski seda piisavalt suutnud tõendada (vaidlustatud otsuse põhjendus 983).

305    Täiendavalt, komisjon analüüsis vaidlustatud otsuses siiski 1998. aasta suuniste võimalikku kohaldamist rikkumise suhtes, mis lõppes 19. septembril 2002. Komisjon täpsustas üldiselt, et „[i]gal juhul ei väärinud vastavalt 1998. aasta suunistele trahvide arvutamise meetodi kohta ükski ettevõtja trahvi vähendamist passiivse rolli tõttu”. Antud juhul oleks pidanud tegemist olema „madala profiili, st konkurentsivastase kokkuleppe või kokkulepete väljatöötamises aktiivse osalemise puudumine”, või „puhtalt passiivset rolli” või „täieliku passiivsusega” (vaidlustatud otsuse põhjendus 984). Siiski on vaidlustatud otsuses samuti märgitud, et „[e]rinevalt [Socitreli, Companhia Previdente, Fapricela, Redaelli, SLM‑i ja Itase olukorrast], möönab komisjon, et Proderaci ja Trame roll oli oluliselt piiratum teiste kartelliosaliste rollist ning et nende ettevõtjate trahvi tuleb seega vähendada” (vaidlustatud otsuse põhjendus 992).

306    Teiseks, mis puudutab väidet, mille kohaselt ei täitnud Trame kokkuleppeid, et ta ka häiris kartelli tööd ja käitus turul konkurentsi soodustavalt, siis märgib komisjon, et vastavalt 2006. aasta suuniste punkti 29 kolmandale taandele nõuab õigus trahvi vähendamisele keelatud kokkuleppe mittetäitmise eest, et asjaolud tõendavad, et ajal, mil ta oli rikkumist kujutavate kokkulepete osaline, ta tegelikult kokkuleppeid ei täitnud, käitudes turul konkurentsi soodustavalt, või vähemalt et ta on selgelt ja märgatavalt rikkunud asjaomase kartelliga seotud kohustusi niivõrd, et see häiris kartelli toimimist. Sellega seoses märkis komisjon, et sarnaselt käesoleva otsuse kõikide teiste adressaatidega osales Trame regulaarselt koosolekutel, kus arutati ja kontrolliti hindasid, kvoote ja kliente. Komisjon täpsustas ka, et oma olemuselt põhjustas keelatud kokkuleppe rakendamine olulise konkurentsimoonutuse. Igal juhul leidis komisjon, et käesolevas asjas oli selle kokkuleppe tegelikku mõju turule võimatu mõõta ning ta ei võtnud seda seega arvesse põhisumma arvutamisel. Lisaks on komisjon seisukohal, et ükski ettevõtja ei tõendanud, et ta tegelikult rikkumist kujutavaid kokkuleppeid ei täitnud, käitudes turul konkurentsi soodustavalt, või vähemalt et ta on selgelt ja märgatavalt rikkunud asjaomase kartelliga seotud kohustusi niivõrd, et see häiris kartelli toimimist. Järelikult ei saa täitmata jätmise või sisuliselt tühise rolli alusel arvesse võtta ühtegi kergendavat asjaolu. (vaidlustatud otsuse põhjendused 1013–1026)

307    Ometi vähendas komisjon Trame (ja Proderaci) põhisummat 5% (vaidlustatud otsuse põhjendus 1026). Tema põhjenduskäik oli järgmine:

„(1023) Komisjon on siiski valmis aktsepteerima, et Proderaci ja Trame osalemine rikkumises oli piiratud. See on tingitud asjaolust, et need osalejad tegutsesid keelatud kokkuleppe äärealadel, neil oli vähem kontakte teiste keelatud kokkuleppes osalejatega ning nad osalesid rikkumises vaid piiratud ulatuses.”

„(1025) Trame osales vaid ligikaudu 18 kartellikoosolekul ajavahemikus 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002, samas kui tema juhtumit arutati tema puudumisel mitmel muul korral […]. Nagu kinnitab Trefileurope, oli Trame club Italias marginaalne ettevõtja, kes tekitas pingeid teiste club Italia osalistega. Seda kinnitab mitu sellest ajast pärit dokumenti. Näiteks on 20. juuli 1999. aasta koosoleku protokollis märgitud, et Trame tegutses sihipäratult; 4. septembril 2000 peeti arutelu „Trame” probleemi küsimuses; 30. augustil 2001 öeldi, et Trame otsustas kartellis mitte osaleda ning 11. jaanuaril 2002 peeti arutelu, mille teema oli „Trame”.”

b)     Analüüs

308    2006. aasta suuniste punkti 29 kolmandas taandes on komisjon täpsustanud, et ta võib kergendavate asjaolude alusel trahvi vähendada, kui „asjaomane ettevõtja esitab tõendid selle kohta, et tema osalemine rikkumises on sisuliselt tühine ning tõestab, et ajal, mil ta oli rikkumist kujutavate kokkulepete osaline, ta tegelikult kokkuleppeid ei täitnud, käitudes turul konkurentsi soodustavalt; paljast fakti, et ettevõtja osales rikkumises lühemat aega kui teised, ei peeta kergendavaks asjaoluks, kuna seda arvestatakse juba põhisummas”.

309    Käesolevas asjas vähendas komisjon 5% võrra Trame (nagu ka Proderaci) trahvi, mis oleks talle tundud määrata osalemise eest rikkumises, sellele kergendavale asjaolule pühendatud vaidlustatud otsuse osas esitatud põhjenduskäigu tulemusel. Komisjon järeldas selles küsimuses üsna mitmetimõistetavalt esiteks, et 2006. aasta suuniste punkti 29 kolmandas taandes nimetatud kergendav asjaolu ei olnud käesolevas asjas täidetud ning teiseks, et Trame osalemine ühes rikkumises oli siiski piiratud, põhjendades talle muidu määratava trahvi vähendamist 5% võrra (vaidlustatud otsuse põhjendused 1022, 1023 ja 1026).

310    Vastuseks menetlus korraldavatele meetmetele märkis komisjon, et tema arvates on erinevus 2006. aasta suunistes nimetatud „sisuliselt tühise” rolli ja vaidlustatud otsuses Trame puhul tunnistatud „piiratud” rolli vahel.

311    Komisjon täpsustas ka, et kui 2006. aasta suunistes tema määratletud kriteerium ei ole täidetud, nagu käesolevas asjas, kuna Trame ei ole esitanud nõutavaid tõendeid, et tal oleks õigus sellise kergendava asjaolu arvessevõtmisele, on ta siiski seisukohal, et ettevõtjate osalemisel vahetegemine on õiglane.

312    Komisjon järeldas, märkides, et 5% vähendamise aluseks ei olnud seega 2006. aasta suuniste punkti 29 kolmandas taandes ette nähtud kergendav asjaolu, vaid trahvi vähendati tema kaalutlusõiguse alusel, et võtta arvesse Trame rolli, vähendades tema trahvi vastavalt keelatud kokkuleppes osalemise tasemele.

313    Tuleb märkida, et nagu väidab komisjon oma vastuses menetlust korraldavatele meetmetele, ei ole 2006. aasta suuniste punktis 29 nimetatud kergendavate asjaolude loetelu ammendav, nagu nähtub selgelt asjaolust, et loetelu ees on sõna „järgmised” (vt selle kohta kohtuotsus, 25.10.2011, Aragonesas Industrias y Energía vs. komisjon, T‑348/08, EKL, EU:T:2011:621, punktid 279 ja 280).

314    Lisaks nähtub kohtupraktikast veel (vt punktid 96 ja 98–103 eespool), et komisjon on ühes rikkumises osalemise eest ettevõtja karistamiseks trahvisumma kindlaksmääramisel kohustatud määrama individuaalse karistuse, mis sõltub ettevõtja rikkumises osalemise eripäradest. Individuaalse karistuse määramine on seda enam vajalik, kui – nagu käesolevas asjas – tegemist on mitmeosalise rikkumisega, mis hõlmab eri klubisid, mille ärihuvid on konfliktsed väga pikal ajavahemikul ning asjaomase ettevõtja kartellis osalemisel on mitu eripära võrreldes kartelli peamiste ettevõtjatega.

315    Järelikult, kuigi komisjon võib vabalt otsustada, millises trahvisumma kindlaksmääramise staadiumis tundub talle sobiv karistus 2006. aasta suunistes esitatud üldmeetodi alusel individualiseerida – karistus individualiseeriti näiteks Proderaci, Socitreli ja Fapricela puhul „põhisumma kindlaksmääramise” staadiumis; Proderaci ja Trame puhul „kergendavate asjaolude” staadiumis; või seejärel „lõplikus” staadiumis ArcelorMittali puhul, kelle trahvi vähendati kahe muutmisotsuse tulemusel 276,5 miljonilt eurolt 45,7 miljoni euroni – on tõsi ka see, et kui karistust ei ole individualiseeritud, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, on Üldkohtu ülesanne – nagu temalt ka paluti – teha otsus ettevõtja tegevuse karistamiseks sobiva summa küsimuses.

316    Käesolevas asjas võttis komisjon arvesse järgmised asjaolud selleks, et tunnustada ja määrata 5%-le Trame trahvi vähendamise määr, et võtta arvesse tema piiratud rolli ühes rikkumises.

317    Komisjon märkis üldiselt, et Trame tegutses keelatud kokkuleppe äärealadel, et ta osales piiratud arvul kontaktivõttudes teiste kartelliliikmetega ja et ta osales selles vaid piiratult. Komisjon märkis ka, et Trame „osales ainult ligikaudu 18 kartellikoosolekul ajavahemikus 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002”, toonitades samas, et „mitmel muul korral arutati tema juhtumit tema puudumisel”. Ta möönis ka, et nagu kinnitavad Tréfileurope ja kolm näitena nimetatud dokumenti, mis puudutavad vastavalt 20. juuli 1999. aasta, 4. septembri 2000. aasta ja 11. jaanuari 2002. aasta koosolekut, oli Trame „club Italias vähetähtis ettevõtja, tekitades pingeid club Italia teiste liikmetega” (vaidlustatud otsuse põhjendused 1023 ja 1025).

318    Komisjoni mainitud asjaolu arvestades on Trame osalemisel keelatud kokkuleppes teatavad iseärasused, mida tuleb trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtta. Kuigi niisugused asjaolud tõendavad juba Trame piiratud rolli keelatud kokkuleppes, nagu komisjon liiati möönab, nähtub nendest siiski, et trahvi vähendamise taset (5%) ei määratud sobivale tasemele, arvestades laadi ja kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, mis iseloomustavad Trame osalemist keelatud kokkuleppes.

319    Nimelt esiteks ei ole tähtsusetu asjaolu, et Trame tegutses keelatud kokkuleppe äärealadel. Näiteks nähtub toimikust, et kõikidest ühe rikkumise moodustavatest kokkulepetest osales Trame ainult club Italias. Tramet ei saa seega kohelda kui ettevõtjat, kes on seotud kogu ühes rikkumises, mille komisjon tuvastas ajavahemiku osas 1997–2002.

320    Veel oli keelatud kokkuleppes Trame osalemine, mis juba iseenesest oli piiratud, seda ka club Italias, kus Trame ei osalenud välises osas. Komisjon möönab, et Trame ei eksportinud Mandri-Euroopas aastatel 1997–2002 (vaidlustatud otsuse põhjendus 651), kuid ei võta seda arvesse Trame piiratud rolli hindamisel. Kuna Trame ei eksportinud, ei saanud ta osaleda tegevuses, mis ei puudutanud Itaaliat. On tõsi, et isegi kui ta ei müünud väljaspool Itaaliat, võimaldas Trame osalemine club Italias tal sellegipoolest kaitsta oma positsiooni siseriiklikul turul ja seega mitte tegutseda tavapärastes konkurentsitingimustes. Sellegipoolest oli Trame roll Itaaliast väljaspool asuvate turgude osas olematu või väga väike.

321    Trame osalemine seitsmest traadist koosnevat trossikeed puututavates kokkulepetes ei olnud liiati sama laadi kui see, mis ühendas selle klubi peamisi ettevõtjaid, nagu nähtub arvukatest tõenditest, mis eristavad club Italias kahte ettevõtjate rühma. Samuti ei olnud Trame pikka aega teadlik rikkumise üleeuroopalisest ulatusest ega asjaolust, et see puudutas ka kolmest traadist koosnevat trossikeed club Italias.

322    Trame osalemisel ühes rikkumises on seega olulisi erinevusi võrreldes niisuguse ettevõtja osalemisega, kes nagu Tréfileurope osales keelatud kokkuleppe kõikides osades.

323    Teiseks, kuigi komisjon möönab, et Trame osales piiratud arvul koosolekutel, märgib ta samuti, et muudel puhkudel viidati samuti tema olukorrale tema puudumise korral. Toimikust nähtub siiski, et need juhud, mil club Italia liikmed tema olukorra tõepoolest konkurentsivastastel eesmärkidel arvesse võtsid, ei ole nii arvukad kui need, millele komisjon vaidlustatud otsuses viitas (vt 30. augusti 2001. aasta koosoleku kohta punkt 244 jj eespool ning 10. juuni 2002. aasta koosoleku kohta punkt 283 jj eespool). Mõned tõendid võimaldavad pealegi asuda seisukohale, et Trame lubati koosolekule sageli selle teises pooles või et ta lahkus kutseliidu institutsioonilises raamistikus korraldatud koosolekute lõpus (vt Tréfileurope’i esindaja avaldus, mille edastas Trame, või 9. oktoobri 2000. aasta koosoleku kohta punkt 124 jj eespool).

324    Kolmandaks on komisjon ise selgelt tõendanud, et rikkumises osalejad olid teadlikud Trame erilisest olukorrast. Selles küsimuses nähtub Trame viidatud dokumentidest ja avaldustest, millest mõnda on liiati vaidlustatud otsuses korratud, et Tramet peeti club Italia marginaalseks ja vähe usaldusväärseks osalejaks.

325    Siiski ei saa Tramega nõustuda, kui ta väidab, et ta ei rakendanud „kunagi” „väidetavaid” kokkuleppeid, milles ta osales. Olgu Trame osalemine keelatud kokkuleppes nii piiratud kui tahes, nähtub toimikust ometi, et komisjon tuvastas selle osalemise vaidlustatud otsuses.

326    Selline järeldus ei tähenda, et oma äritegevuse kohta Trame esitatud teave ei oma tähtsust. Nimelt viitab selline teave sellele, et Trame ei osalenud keelatud kokkuleppes täiel määral. Selle kohta Trame esitatud andmeid arvestades võib seda, mida komisjon vaidlustatud otsuses pidas lihtsaks „sohitegemiseks”, pidada ka agressiivseks müügitegevuseks seitsmest traadist koosneva trossikee osas Itaalias. Trame investeeris näiteks masinatesse, et ajakohastada oma tootmist ja oma käivet (mis seitsmest traadist koosneva trossikee puhul suurenes 5,6 miljonilt eurolt 1997. aastal rohkem kui 9 miljonile eurole 2002. aastal) ning ka toodetud koguseid (mis suurenes 1700 tonnilt seitsmest traadist koosnevast trossikeest 1997. aastal 7410 tonnile 2002. aastal), mis kogu aeg suurenesid.

327    Need tulemused võimaldavad selgitada kartelliliikmete mitmel korral väljendatud usaldamatust Trame suhtes. Trame, kes saabus seitsmest traadist koosneva trossikee turule teistest hiljem ja kelle turuosa pidevalt kasvas, kuigi keelatud kokkuleppe üks peamine eesmärk oli klientide jagamisega stabiliseerida turuosad, eristus oma müügitegevusega club Italia teistest ettevõtjatest, kes otsisid müügivõimalusi pigem Itaaliast väljaspool ega soovinud Itaalias üksteisele konkurentsi pakkuda.

c)     Järeldus

328    Komisjoniga tuleb nõustuda, kui ta leiab, et Trame osalemine keelatud kokkuleppes oli tegelikult piiratud, selle arvessevõtmine kergendavate asjaolude alusel trahvisumma kindlaksmääramisel on põhjendatud, tuleb samuti asuda seisukohale, et sel alusel kohaldatud trahvi vähendamise tase ehk ainult 5% ei võta piisavalt arvesse Trame olukorra eripärasid keelatud kokkuleppes.

329    Neil asjaoludel peab Üldkohus ise oma täieliku pädevuse raames, mida tal on käesolevas asjas palutud teostada, kaaluda, kuidas tuleb trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtta Trame piiratud rolli keelatud kokkuleppes.

F –  Tahtluse puudumine etteheidetava käitumise puhul

1.     Poolte argumendid

330    Trame väidab, et ta on väike ettevõtja, kes müüb pingestusterast Itaalias. Ajavahemikus 1997–2002 oli tema turuosa seitsmest traadist ja kolmest traadist koosnevat trossikeed hõlmavas sektoris 6,5–10%. Trame seitsmest traadist koosneva trossikee turuosa Itaalias oli 1,7%–5,1%. Tal ei ole ettevõttesisest juriidilist osakonda ning ta ei ole kunagi kokku puutunud konkurentsiõiguse küsimustega. Tema osalemine club Italias oli episoodiline, see toimus peamiselt kutseliidu raames ja ta säilitas turul konkurentsi soodustava käitumise. Tramel ei olnud mingit konkreetset huvi kartellikokkulepetes osalemise vastu ning igal juhul ei olnud tal mingit kavatsust tegutseda viisil, mis võib konkurentsieeskirju rikkuda, ning ta ei kujutanud ette, et niivõrd vähetähtis roll nagu see, mis tal oli, võis kaasa tuua konkurentsivastased tagajärjed. Teisisõnu ei saa talle süüks pandavat rikkumist pidada tahtlikuks, kuna see on vaid puhta ettevaatamatuse tulemus, mis on 2006. aasta suunistes ette nähtud kergendav asjaolu. Trahvisummat tuleb seega vähendada, et võtta arvesse etteheidetava käitumise puhul tahtluse täielikku puudumist.

331    Komisjon ei ole nende argumentidega nõus.

2.     Üldkohtu hinnang

332    Trame väidab sisuliselt, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma seda, et talle ette heidetavat rikkumist ei pandud toime tahtlikult või puhtalt ettevaatamatusest.

333    Üldiselt, ELTL artiklit 101 ei ole rikutud, kui ei ole tõendatud asjaomaste ettevõtjate kavatsus osaleda konkurentsivastases tegevuses. Seega peavad ELTL artikli 101 lõikes 1 keelatud „kokkulepped” või „kooskõlastatud tegevus” mingil kujul väljendama ettevõtjate tahet leppida kokku keelatud kokkuleppe eesmärgis või tagajärgedes, milleks on „takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires”. Niisugune tahteavaldus võib tuleneda konkreetsest tegevusest nagu kokkuleppe allkirjastamine või osalemine kooskõlastatud tegevuses, kuid ka hooletusest või puhtalt ettevaatamatusest.

334    Sellega seoses olgu märgitud, et vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikele 2 võib „[k]omisjon […] oma otsusega määrata ettevõtjatele […] trahve, kui need tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu […] rikuvad [ELTL] artiklit [101]”.

335    2006. aasta suuniste punkti 29 teises taandes on komisjon täpsustanud, et ta võib kergendavate asjaolude alusel trahvi põhisummat vähendada, kui „asjaomane ettevõtja esitab tõendid selle kohta, et rikkumine on toime pandud ettevaatamatuse tõttu”.

336    Käesolevas asjas tuleb aga tõdeda, et Trame argumentidel, milles väidetakse, et tema puhul tuleks arvesse võtta kergendavat asjaolu, kuna ta pani rikkumise toime ettevaatamatusest, ei ole faktilist alust. Nagu väidab komisjon, nähtub toimikust tegelikult, et Trame osalemine club Italias ei saa olla ettevaatamatuse tulemus, vaid see on tema tahtliku tegevuse tulemus, mida tõendab näiteks club Italia teiste liikmete 4. märtsi 1997. aasta koosolekul esitatud teave, mille kohaselt soovis Trame nendega ühineda, mida ta teeb mõni päev hiljem 10. märtsi 1997. aasta koosolekul ja seejärel mitmel korral kuni 19. septembri 2002. aasta koosolekuni.

337    Ükski põhjus, mille Trame esitas ettevaatamatuse tõendamiseks, st et ta on väike pereettevõte, kes müüb ainult Itaalias, mitte ekspordiks, et tema turuosa on väike, st alla 10% (kolmest traadist koosnev trossikee ja seitsmest traadist koosnev trossikee) või isegi 5% (seitsmest traadist koosnev trossikee), tal ei ole ettevõttesisest juriidilist osakonda või et ta ei ole väidetavalt teadlik konkurentsiõiguse põhimõtetest või veel et tema kartellis osalemise puhul esinevad eripärad, ei tõenda, et club Italiaga ühinemine, sellest hiljem lahkumine ja seejärel uuesti ühinemine ajavahemikus 1997. aasta märtsist kuni 2002. aasta septembrini ei toimunud tahtlikult.

338    Eeltoodust nähtub, et viies väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

G –  Täiendavad väited, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet

1.     Poolte argumendid

339    Trame kohandas oma väiteid tulenevalt teisest muutmisotsusest, et väita, et trahvisumma kindlaksmääramisel on rikutud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, arvestades seda, kuidas teda koheldi võrreldes ArcelorMittali ja Ori Martiniga. Ta märgib, et tulenevalt teisest muutmisotsusest leidis komisjon, et ArcelorMittalile määrtav trahv, mis oli 0,5% selle ettevõtja käibest, oli ülemäärane ning ta vähendas seega seda 0,1%‑le tema käibest. Sama lahendus kehtib Ori Martini ja SLM‑i trahvi vähendamise suhtes. Võrdluseks aga kehtestas komisjon Trame trahvi lubatud maksimumile, st 10% selle ettevõtja käibest, mis tõi tema jaoks kaasa maksejõuetuse ohu. Selle puhul on tegemist proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega.

340    Komisjon ei ole nende argumentidega nõus.

2.     Üldkohtu hinnang

341    Olukorrad, mille komisjon võttis arvesse ArcelorMittalile ja tema tütarettevõtjatele ning Ori Martinile ja tema tütarettevõtjatele määratud trahvide vähendamiseks, on selgelt erinevad Trame olukorrast.

342    Trame puhul on tema osalemine rikkumises talle otseselt süükspandav, samas kui ArcelorMittali ja Ori Martini puhul rajaneb rikkumises osalemine eeldusel, mille kohaselt äriühingute suure kapitaliosaluse tõttu rikkumises otseselt osalenud tütarettevõtjas või tütarettevõtjates võib komisjon nendelt äriühingutel nõuda määratud trahvide maksmise eest solidaarset vastutust.

343    Järelikult ei ole käesolevas asjas Tramele määratud trahvisumma hindamisel rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ega võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades seda, kuidas koheldi teise muutmisotsuse adressaadiks olevaid ettevõtjaid.

344    Eeltoodust nähtub, et täiendavad väited tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

H –  Maksevõimetus

1.     Vaidlustatud otsuse sisu

345    Komisjoni esialgses haldusmenetluses viitasid oma maksevõimetusele 23 juriidilist üksust, sh Trame (vaidlustatud otsuse põhjendus 1133).

346    Selle analüüsi raames esiteks väitis komisjon, et kui ettevõtja väidab, et kavandatav trahv mõjutab negatiivselt tema finantsolukorda, esitamata usutavaid tõendeid, millest nähtuks tema võimetus maksta ettenähtud trahv, ei ole ta trahvisumma kindlaksmääramisel kohustatud võtma niisugust olukorda arvesse, kuna sellise kohustuse tunnustamine viiks turutingimustega halvemini kohanenud ettevõtjatele põhjendamatute konkurentsieeliste andmiseni (vaidlustatud otsuse põhjendus 1134).

347    Teiseks märkis komisjon, et ta viis analüüsi läbi vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal valitsenud olukorra alusel. Asjaomaste ettevõtjate esitatud andmetest lähtudes hindas komisjon nende ettevõtjate individuaalset finantsolukorda, nende finantsaruandeid majandusaastate 2004–2009 kohta ning prognoose 2010–2012 kohta. Komisjon võttis arvesse ka üleilmse majandus- ja finantskriisi mõju terasesektorile ja eeldatavat mõju asjassepuutuvatele ettevõtjatele nõudluse vähenemise ja hindade vähenemise või rahastamisvõimaluste näol. Eelkõige on selle sektori ettevõtjatel majanduskriisi tõttu keeruline pankades krediidiliini säilitamine ja piisava kapitali saamine. (vaidlustatud otsuse põhjendused 1135–1137).

348    Kolmandaks rõhutab komisjon, et ettevõtja likvideerimine ei tähenda tingimata, et tema varad kaotaksid täiesti oma väärtuse, mis järelikult ei põhjenda iseenesest selle trahvi vähendamist, mis muidu oleks määratud. Nimelt toimub likvideerimine mõnikord organiseeritult ja tahtlikult ümberkorralduskava raames, mille kohaselt uued omanikud või juhid arendavad jätkuvalt ettevõtjat ja selle varasid. Seega peab iga juriidiline üksus, kes tugineb maksevõimetusele, tõendama, et vastuvõetavat ja elujõulist alternatiivi ei ole. Kuna ei olnud usaldusväärset teavet olemasolevate alternatiivide kohta mõistlikult lühikese aja jooksul, mis võimaldaks ettevõtja jätkamist, leidis komisjon seega, et esineb piisavalt suur oht, et ettevõtja varad võivad kaotada olulise osa oma väärtusest, kui trahvi määramise tulemusel alustatakse ettevõtjate suhtes likvideerimist (vaidlustatud otsuse põhjendus 1138).

349    Kui 2006. aasta suuniste punktis 35 ette nähtud tingimused olid täidetud, määras komisjon kindlaks igale asjassepuutuvale ettevõtjale määratud trahvi vähendamise, võttes arvesse ettevõtja suutlikkust maksta määratud lõplik trahvisumma ning mõju, mida trahvi maksmine võib avaldada tema elujõulisusele (vaidlustatud otsuse põhjendus 1139).

350    Seetõttu jättis komisjon Trame taotluse rahuldamata, märkides, et 2009. aasta lõpus olid rahaliste vahendite saldo ja saadaval olevad vahendid ligikaudu kaks korda trahvisummast suuremad, samas kui eeldatav rahaliste vahendite saldo ja saadaval olevad vahendid aastatel 2010 ja 2011 on üle 2,5 korra trahvisummast suuremad. Need kaks tegurit on piisavad, et jätta rahuldamata taotlus, milles tuginetakse maksevõimetusele. Seda rahuldamata jätmist toetavad kaks muud tegurit: 2009. aasta märtsis toimunud oluline rahaliste vahendite väljaminek, kui Trame laenas 1,46 miljonit eurot Sunset SpA‑le, kes on samadele aktsionäridele kuuluv kinnisvaraühing, ning hüpoteek, mille Trame seadis oma pikaajalise võla katteks ja mis on palju suurem tagatud laenu tagasi maksmata summast, see oluline vahe võib lihtsustada lisakrediidi andmist (vaidlustatud otsuse põhjendused 1162 ja 1163).

2.     Poolte argumendid

351    Trame vaidleb vastu põhjustele, mis on vaidlustatud otsuses esitatud selleks, et jätta rahuldamata tema taotlus võtta arvesse tema maksevõimetust. Esiteks nähtub komisjonile 25. mail 2010 esitatud andmetest, et 3,2 miljoni euro suuruse trahvi maksmine mõjutaks oluliselt juba ebakindlat finantsseisundit. Rahaliste vahendite puudumisel peaks Trame trahvi maksmiseks suurendama oma võlga ning finantsasutused võivad seetõttu antud laenud tagasi võtta. Teiseks, Sunsetile antud laen on laen, mis anti seaduslikult kinnisvaraühingule, mis kuulub samadele aktsionäridele, ning see kajastati nõuetekohaselt raamatupidamises. See laen ei muuda mõju, mida trahvi maksmine Tramele avaldab. Kolmandaks, Trame märgib hüpoteegiga seoses, et laenatud summa ja hüpoteegiga tagatud summa erinevus ei tõenda täiendava pangalaenu saamise võimalust, vaid üksnes kinnitab Trame maksejõuetust, kes on sunnitud tagatisena seadma hüpoteegi, mille väärtus on võlausaldaja võimalikest nõuetest suurem. Täiendavaid finantseeringuid saaks seega tagada vaid teise järjekoha hüpoteegiga.

352    Veel väidab Trame, et 2006. aasta suuniste punktis 35 ette nähtud tingimused on täidetud. Arvestades tema suuri võlgu, seaks trahv, mis suurendaks 50% võrra juba kahjumis oleva kontserni finantsseisundit, pöördumatult ohtu tema majandusliku elujõulisuse ning tema varad kaotaks igasuguse väärtuse.

353    Veel tugineb Trame võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele võrreldes seda, kuidas käsitleti tema olukorda ning CB ja Itase olukorda, kellel oli keelatud kokkuleppes olulisem roll. Nimelt määrati Tramele, kes on tagasihoidliku suurusega ettevõtja, kelle piiratud osalemine keelatud kokkuleppes on tuvastatud, suurem trahv (3,2 miljonit eurot) kui CB‑le (2,5 miljonit eurot) ja Itasele (0,8 miljonit eurot).

354    Komisjon ei ole nende argumentidega nõus ja viitab sisuliselt vaidlustatud otsuse sisule.

3.     Üldkohtu hinnang

a)     Sissejuhatavad märkused

 2006. aasta suuniste punkt 35

355    2006. aasta suuniste punktis 35 on silmas peetud mõju, mida võib avaldada ELTL artikli 101 rikkumise eest karistatud ettevõtja maksevõime trahvi arvutamisele, mis talle võidakse määrata. See punkt on sõnastatud järgmiselt:

„Teatavas sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis võib komisjon erandkorras taotluse esitamisel võtta arvesse ettevõtja maksevõimetust. Sel puhul ei vähendata trahvi mingil juhul pelgalt ebasoodsa või kahjumliku finantsolukorra tõttu. Vähendamine saab toimuda üksnes kindlate tõendite alusel, mille kohaselt seaks käesolevates suunistes sätestatud tingimustel trahvi määramine pöördumatult ohtu asjaomase ettevõtja majandusliku elujõulisuse ning tema varad kaotaks igasuguse väärtuse.”

356    Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui komisjon võtab vastu selliseid käitumisnorme nagu suunised ja annab nende avaldamisega teada, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, siis piirab komisjon oma kaalutlusõigust ega saa neist normidest kõrvale kalduda, ilma et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse (kohtuotsused, 28.6.2005, Dansk Rørindustri jt vs. komisjon, C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P, EKL, EU:C:2005:408, punkt 211, ja 12.12.2012, Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, T‑400/09, EU:T:2012:675, punkt 40).

357    Sissejuhatuseks olgu märgitud, et 2006. aasta suuniste punkti 35 alusel saab trahvi vähendada ainult erandkorras ja suunistes määratletud tingimustel. Seega tuleb esiteks tõendada, et määratud trahv „seaks […] pöördumatult ohtu asjaomase ettevõtja majandusliku elujõulisuse ning tema varad kaotaks igasuguse väärtuse”. Teiseks tuleb tõendada ka „teatavat sotsiaalset ja majanduslikku konteksti”. Veel tuleb meenutada, et need kaks tingimuste rühma on eelnevalt ette näinud liidu kohtud.

358    Seoses esimese tingimuste rühmaga on leitud, et komisjonil ei ole põhimõtteliselt kohustust konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvisumma kindlaksmääramisel võtta arvesse ettevõtja rasket majanduslikku olukorda, kuna sellise kohustuse tunnustamine viiks turutingimustele halvemini kohandunud ettevõtjatele põhjendamatu konkurentsieelise andmiseni (kohtuotsused Dansk Rørindustri jt vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:C:2005:408, punkt 327, ja Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:T:2012:675, punkt 94).

359    Kui see nii oleks, võiks see need ettevõtjad nimelt seada muude, tõhusamate ja paremini juhitud ettevõtjate arvelt soodsamasse olukorda. Seetõttu ei piisa pelgalt asjassepuutuva ettevõtja ebasoodsa või kahjumliku finantsolukorra tuvastamisest, et põhjendada taotlust, milles palutakse komisjonil arvesse võtta tema maksevõimetust, et trahvi vähendada.

360    Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et see, et liidu ametivõimu võetud meede põhjustab ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise, ei ole iseenesest liidu õigusega keelatud. Kuigi see võib kahjustada omanike või aktsionäride rahalisi huve, ei tähenda see ometi, et isikulised, varalised ja mittevaralised ettevõtja koostisosad kaotaksid samuti oma väärtuse (vt selle kohta kohtuotsused, 29.4.2004, Tokai Carbon jt vs. komisjon, T‑236/01, T‑244/01–T‑246/01, T‑251/01 ja T‑252/01, EKL, EU:T:2004:118, punkt 372, ning Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:T:2012:675, punkt 50).

361    Sellest kohtupraktikast on võimalik järeldada, et ainult isikuliste, varaliste ja mittevaraliste ettevõtja koostisosade väärtuse kaotus, teisiti öeldes varade kaotus, võib põhjendada trahvisumma kindlaksmääramisel selle trahvi määramisest tingitud maksejõuetuse või likvideerimise arvessevõtmist (kohtuotsus Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:T:2012:675, punkt 51).

362    Nimelt ei tähenda äriühingu likvideerimine tingimata kõnealuse ettevõtte lõppemist. Viimane võib sellisena edasi kesta kas äriühingu rekapitaliseerimise korral või kui mõni teine üksus võtab üle kogu tema vara. Niisugune ülevõtmine võib toimuda kas vabatahtliku omandamise või äriühingu varade sundmüügi teel koos tegevuse jätkamisega (vt selle kohta kohtuotsus Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:T:2012:675, punkt 97).

363    2006. aasta suuniste punktis 35 tehtud viidet asjaomase ettevõtja varade igasuguse väärtuse kaotamisele tuleb seega mõista kui olukorda, kus ettevõtja ülevõtmine eespool punktis 362 viidatud tingimustel näib ebatõenäoline või lausa võimatu. Sel juhul pakutakse ettevõtja varasid müügiks eraldi ning on tõenäoline, et suurt osa nendest ei ostetagi või paremal juhul müüakse märkimisväärselt madala hinnaga (kohtuotsus Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:T:2012:675, punkt 98).

364    Teine tingimuste rühm, mis puudutab teatavat sotsiaalset ja majanduslikku konteksti, viitab kohtupraktika kohaselt trahvi maksmise tagajärgedele eelkõige töötuse suurenemise näol või puudutatud ettevõtjast tootmisahelas ees- või tagapool olevate majandusharude olukorra halvenemises (kohtuotsused SGL Carbon vs. komisjon, punkt 102 eespool, EU:C:2006:433, punkt 106, ning Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:T:2012:675, punkt 99).

365    Seega, kui eespool viidatud kumulatiivsed tingimused on täidetud, osutub niisuguse trahvi määramine, mis võib kaasa tuua ettevõtja kadumise, vastuolus olevaks 2006. aasta suuniste punktiga 35 taotletud eesmärgiga. Asjassepuutuvatele ettevõtjatele selle punkti kohaldamine väljendab niisiis konkreetselt proportsionaalsuse põhimõtet konkurentsiõiguse rikkumiste eest määratavate trahvide valdkonnas (vt selle kohta kohtuotsus Ecka Granulate ja non ferrum Metallpulver vs. komisjon, punkt 356 eespool, EU:T:2012:675, punkt 100).

366    Lõpuks, nagu komisjon õigesti meenutas ajutiste meetmete üle otsustavas kohtus ning mitmel korral Üldkohtus kirjalikus ja suulises menetluses, kuna 2006. aasta suuniste punkti 35 kohaldamine on viimane asjaolu, mida võetakse arvesse ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvide kindlaksmääramisel, kuulub karistatud ettevõtjate maksevõime hindamine täieliku pädevuse alla, mis on ette nähtud ELTL artiklis 261 ja määruse nr 1/2003 artiklis 31.

367    Selle pädevuse ulatuse osas tuleb meenutada, et see on osa tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte kohaldamisest, mis nüüd väljendub liidu õiguse üldpõhimõttena põhiõiguste harta artiklis 47 ja mis vastab liidu õiguses Roomas 4. novembril 1950. aastal alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artiklile 6 (kohtuotsused, 8.12.2011, Chalkor vs. komisjon, C‑386/10 P, EKL, EU:C:2011:815, punkt 51; 6.11.2012, Otis jt, C‑199/11, EKL, EU:C:2012:684, punkt 47, ning 18.7.2013, Schindler Holding jt vs. komisjon, C‑501/11 P, EKL, EU:C:2013:522, punkt 36).

368    Kohtupraktika kohaselt ei välista EIÕK artikkel 6 nimelt, et haldusmenetluse liiki menetluses määrab „karistuse” kõigepealt haldusasutus. See aga eeldab, et haldusasutuse otsus, mis ise ei vasta EIÕK artikli 6 lõikes 1 ette nähtud tingimustele, oleks allutatud täieliku pädevusega kohtuorgani hilisemale kontrollile. Täieliku pädevusega kohtuorganit iseloomustab muu hulgas õigus muuta tehtud otsust igas küsimuses, nii fakti- kui ka õigusküsimuses. Eelkõige peab niisugusel organil olema pädevus analüüsida kõiki faktilisi ja õiguslikke küsimusi, mis on talle lahendamiseks esitatud vaidluses asjakohased (kohtuotsus Schindler Holding jt vs. komisjon, punkt 367 eespool, EU:C:2013:522, punkt 35; vt Euroopa Inimõiguste Kohus, Menarini Diagnostics vs. Itaalia, nr 43509/08, § 59, 27.9.2011, ning Segame vs. Prantsusmaa, nr 4837/06, § 55, 7.6.2012 ja seal viidatud kohtupraktika).

369    See, et vaidlusaluse otsuse üle tervikuna omal algatusel kontrolli läbi ei viida, ei riku tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks ei ole vältimatult vajalik, et Üldkohus, olgugi et ta peab vastama esitatud väidetele ning kontrollima nii õiguslikke kui ka faktilisi asjaolusid, peab omal algatusel uuesti läbi viima toimiku täieliku uurimise (kohtuotsus Chalkor vs. komisjon, punkt 367 eespool, EU:C:2011:815, punktid 51 ja 66).

370    Seega, välja arvatud avalikul huvil põhinev väide, mida kohus peab analüüsima ja vajaduse korral tõstatama omal algatusel, peab liidu kohus kontrolli teostama tõendite alusel, mille on hageja esitanud oma väidete põhjendamiseks, ja kohus ei saa tugineda kaalutlusruumile, mis on komisjonil nende tõendite hindamisel, et loobuda põhjalikust õiguslike ja faktiliste asjaolude kontrollimisest (vt selle kohta kohtuotsus Chalkor vs. komisjon, punkt 367 eespool, EU:C:2011:815, punkt 62).

371    Viimaseks, täieliku pädevusega kohus peab põhimõtteliselt ja ilma et see piiraks poolte esitatud tõendite hindamist, võtma arvesse õiguslikku ja faktilist olukorda, mis esineb tema otsuse tegemise ajal, kui ta leiab, et muutmispädevuse kasutamine on põhjendatud (vt selle kohta kohtuotsused, 6.3.1974, Istituto Chemioterapico Italiano ja Commercial Solvents vs. komisjon, 6/73 ja 7/73, EKL, EU:C:1974:18, punktid 51 ja 52; 14.7.1995, CB vs. komisjon, T‑275/94, EKL, EU:T:1995:141, punkt 61; 5.10.2011, Romana Tabacchi vs. komisjon, T‑11/06, EKL, EU:T:2011:560, punktid 282–285, ja 27.2.2014, InnoLux vs. komisjon, T‑91/11, EKL, EU:T:2014:92, punkt 157).

372    Vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduskäiku tuleb hinnata neid üldisi kaalutlusi ning Üldkohtus poolte esitatud fakti- ja õigusväiteid arvestades.

 Proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted

373    Olgu meenutatud, et proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega seatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega (kohtuotsused, 13.11.1990, Fedesa jt, C‑331/88, EKL, EU:C:1990:391, punkt 13; 5.5.1998, Ühendkuningriik vs. komisjon, C‑180/96, EKL, EU:C:1998:192, punkt 96, ja Romana Tabacchi vs. komisjon, punkt 371 eespool, EU:T:2011:560, punkt 104).

374    Konkurentsieeskirjade rikkumiste eest karistuse määramiseks komisjoni algatatud menetluste raames eeldab selle põhimõtte kohaldamine, et trahvid ei oleks ebaproportsionaalsed võrreldes seatud eesmärkidega, st võrreldes nende liidu konkurentsiõiguse normide järgimise eesmärgiga, ja konkurentsiõiguse normide rikkumise eest ettevõtjale määratud trahvi suurus peab olema proportsionaalne rikkumisega, mida tuleb hinnata tervikuna, arvestades muu hulgas rikkumise raskust. Eelkõige eeldab proportsionaalsuse põhimõte, et komisjon peab määrama trahvi proportsionaalselt asjaolude alusel, mida ta võttis rikkumise raskusastme hindamiseks arvesse, ning et komisjon peab neid asjaolusid seejuures seostatult ning objektiivselt põhjendades hindama (kohtuotsus Romana Tabacchi vs. komisjon, punkt 371 eespool, EU:T:2011:560, punkt 105).

375    Lisaks nähtub kohtupraktikast, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist ainult siis, kui sarnaseid olukordi käsitletakse erinevalt või kui erinevaid olukordi käsitletakse ühetaoliselt, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (kohtuotsus Romana Tabacchi vs. komisjon, punkt 371 eespool, EU:T:2011:560, punkt 102).

376    Need põhimõtted on kohaldatavad küsimuse suhtes, kas komisjon hindas õigesti selle taotluse põhjendamiseks esitatud argumente, milles paluti trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtta maksevõimetust. Käesolevas asjas lihtsustab nende kohaldamist asjaolu, et maksevõimetuse hindamisel arvesse võetud asjaolud on ettevõtjate puhul samad, kuigi nende finantsolukord on erinev (vt punktid 345–350 eespool). Sama kehtib ka andmete kohta, mis puudutavad ettevõtja maksevõimet ja likviidsust, tema bilansi struktuuri ja tema aktsionäride struktuuri laadi.

b)     Analüüs

377    Vaidlustatud otsuse põhjendustes 1162 ja 1163 (vt punkt 350 eespool) jättis komisjon rahuldamata Trame taotluse, milles paluti arvesse võtta väidetavat maksevõimetust, et trahvisummat vähendataks, märkides, et Tramel oli piisavalt rahalisi vahendeid, et maksta 3,2 miljoni euro suurune trahv, arvestades eelkõige ettevõtjal olevaid ressursse või pankadelt täiendava laenu saamise võimalusi.

378    Üldkohtu president jättis 12. juuli 2011. aasta kohtumäärusega Emme vs. komisjon (T‑422/10 R, EU:T:2011:349) rahuldamata ka taotluse peatada vaidlustatud otsuse täitmine. Selle otsuse aluseks oli asjaolu, et ajutiste meetmete taotlus ei olnud kiireloomuline (vt punktid 43 ja 48 eespool).

379    Lisaks märkis Trame oma vastuses Üldkohtu menetlust korraldavatele meetmetele muid täpsustusi esitamata, et 18. novembril 2013 esitas ta komisjonile uue taotluse, milles palus arvesse võtta tema majanduslikust ja finantsolukorrast tingitud maksevõimetust. Seda taotlust täiendati 20. ja 24. jaanuaril 2014.

380    Kohtuistungil märkisid pooled, et see taotlus jäeti lõpuks rahuldamata, ilma et oleks esitatud andmeid ettevõtja praeguse finantsolukorra kohta. Komisjon täpsustas selles küsimuses, et tema vastus kinnitas vaidlustatud otsuses varem antud hinnangut.

381    Arvestades vaidlustatud otsuses antud hinnangut ja võttes arvesse Üldkohtus poolte esitatud eri argumente ja tõendeid, tuleb tõdeda, et Trame ei tõendanud, et ta oli olukorras, kus ta tõendab, et ta ei ole oma maksevõimetusest tingituna suuteline 3,2 miljoni euro suurust trahvi maksma.

382    Nimelt, nagu komisjon märkis vaidlustatud otsuses Trame edastatud teabe alusel, oli Trame ajal, mil komisjon trahvi suuruse kindlaks määras, olukorras, kus ta oli suuteline seda trahvi maksma.

383    Esiteks ja täiendavalt tuleb märkida, et isegi kui võtta arvesse Trame argumentatsiooni, mille kohaselt oli tema finantsseisund negatiivne, arvestades lühiajalisi kommertsvõlgasid ja finantsvõlgasid, on siiski õige nentida, et ettevõtja rahaliste vahendite saldo ja saadaval olevad vahendid olid positiivsed. See näitab, et Tramel oli jätkuvalt võimalik saada oma põhitegevusest tulu.

384    Teiseks ja esimese võimalusena leidis komisjon põhjendatult, et Tramel oli mõistlikul viisil võimalik saada täiendavaid vahendeid oma pankadelt või muult äriühingult.

385    Mis puudutab seega kahe Itaalia pangaga 11. oktoobril 2007 sõlmitud hüpoteeklaenu, mille tagatiseks on nendel pankadel hüpoteek summas 17,6 miljonit eurot, siis Trame ei vaidle vastu, et osa 8,8 miljoni euro suurusest esialgsest laenust oli juba tagasi makstud.

386    Vastuses menetlust korraldavatele meetmetele märkis komisjon selle kohta, et 31. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Trame tagasi maksnud 2,5 miljonit eurot 15 aastaks antud hüpoteeklaenust, mille eesmärk oli tagada ettevõtja likviidsus.

387    Selles kontekstis võis komisjon asuda seisukohale, et selle ärisuhte tõttu Trame ja tema pankade vahel ning võttes arvesse asjaolu, et Trame tegevus tootis jätkuvalt tulu isegi kriisiolukorras, ning et kõnealustel pankadel oli laenatud summast kaks korda suurem tagatis, nõustuks üks või teine neist pankadest andma Tramele kõik või osa trahvi maksmiseks vajalikest vahenditest.

388    Kui pooltele saadaval olevate rahastamisvahendite sellise hüpoteesi tegelikkusele vastavuse kohta küsimusi esitati, märkis komisjon, et seda hüpoteesi kinnitasid asjaolud, kuna 31. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tramel võimalik saada ühelt nendest kahest hüpoteeklaenu andnud pangast tagatiseta laenu summas 2,5 miljonit eurot. Trame omaltpoolt ei esitanud ühtegi argumenti, mis võiks sellise hüpoteesi põhjendatuse kahtluse alla seada.

389    Kui eeldada, et saadaval olevad rahalised vahendid ei võimalda Tramel trahvi maksta, siis märkis komisjon vaidlustatud otsuses samuti õigesti, et Tramel oli võimalik leida täiendavaid vahendeid, nõudes, et talle makstaks tagasi 1,46 miljonit eurot, mille ta laenas 2009. aastal samadele äriühingutele nagu Trame kuuluvale kinnisvaraühingule.

390    Selles küsimuses Trame esitatud seisukohad ei võimalda tegelikult välistada igasugust võimalust see summa tagasi saada või kasutada seda trahvi maksmiseks vajaliku finantseeringu saamiseks. Komisjoni otsus ei ole selles suhtes ebaproportsionaalne, see on vastupidi kooskõlas juhtumi asjaoludega.

391    Lõpuks, mis puudutab argumenti, mille kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui arvestada seda, kuidas koheldi CB‑d ja Itast, siis tuleb märkida, et nendest ettevõtjatest igaühe olukord on erinev finantsilisest aspektist ning et komisjon asus neid erinevusi, mitte nende ettevõtjate rikkumises osalemise üksikasju arvestades seisukohale, et trahvi osaline vähendamine oli kohane, et võtta arvesse nendest ettevõtjatest igaühe maksevõimetust.

392    Eeltoodust nähtub, et komisjon võis asuda seisukohale, nagu ta tegi vaidlustatud otsuses, et ta võis jätta rahuldamata Trame taotluse, milles paluti trahvisumma vähendamiseks arvesse võtta tema väidetavat maksuvõimetust.

c)     Järeldus

393    Järelikult tuleb maksevõimetust käsitlev väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

I –  Nõue tühistada vaidlustatud otsus trahvi määramise osas või vähendada selle trahvi summat, täieliku pädevuse kasutamine Üldkohtu poolt ja trahvisumma kindlaksmääramine

394    Üldkohtule vastavalt ELTL artiklile 261 määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus annab Üldkohtule lisaks puhtale karistuste õiguspärasuse kontrolli õigusele – mille raames võib Üldkohus üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada – ka õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult teha vaidlustatud akti muutev kohtuotsus, isegi kui ta seda ei tühista, et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta muu hulgas trahvi, kui tal on palutud anda hinnang trahvisummale (vt selle kohta kohtuotsused, 8.2.2007, Groupe Danone vs. komisjon, C‑3/06 P, EKL, EU:C:2007:88, punktid 61 ja 62, ning 3.9.2009, Prym ja Prym Consumer vs. komisjon, C‑534/07 P, EKL, EU:C:2009:505, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

395    Trame palub oma nõuetes Üldkohtul tühistada vaidlustatud otsus talle trahvi määramise osas või vähendada seda trahvi.

396    Eeltoodust juba nähtub, et vaidlustatud otsuse artikli 1 punkt 17 tuleb tühistada osas, milles komisjon tuvastas Trame osalemise kõnealuse rikkumise üleeuroopalises osas 4. märtsist 1997 kuni 9. oktoobrini 2000, leidis, et see osalemine puudutas kolmest traadist koosnevat trossikeed 4. märtsist 1997 kuni 28. veebruarini 2000 ning tuvastas tema osalemise konkurentsivastases tegevuses ajavahemikus 30. augustist 2001 kuni 10. juunini 2002. Järelikult peab Üldkohus tühistama ka vaidlustatud otsuse artikli 2 punkti 17 osas, milles Tramele määratakse ebaproportsionaalne trahv, et karistada tema osalemise eest ühes rikkumises 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002; see trahv määrati Trame osalemise alusel vaidlustatud otsuse artiklis 1 silmas peetud rikkumises.

397    Seetõttu peab Tramele määratava trahvisumma kindlaks määrama Üldkohus, arvestades tema osalemist ühes rikkumises.

398    Sellega seoses on oluline märkida, et oma olemuselt ei ole trahvi kindlaksmääramine Üldkohtu poolt täpne aritmeetiline tehe. Üldkohus ei ole oma täieliku pädevuse teostamisel seotud ka komisjoni arvutustega või tema suunistega, vaid ta peab kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ise hinnangu andma (vt kohtuotsus, 5.10.2011, Romana Tabacchi vs. komisjon, T‑11/06, EKL, EU:T:2011:560, punkt 266 ja seal viidatud kohtupraktika).

399    Antud juhul, selleks et määrata kindlaks trahvisumma ühes rikkumises Trame osalemise eest karistamiseks, tuleneb määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikest 3, et lisaks rikkumise raskusele tuleb arvesse võtta ka selle kestust, ning karistuste individuaalsuse põhimõttest nähtub, et karistus peab arvesse võtma iga rikkuja olukorda rikkumise suhtes. See peab eriti paika niisuguse mitmeosalise ja kaua aega kestnud rikkumise puhul nagu see, mille komisjon tuvastas vaidlustatud otsuses ja mida iseloomustab osalejate heterogeensus.

400    Käesolevas asjas peab Üldkohus vajalikuks võtta arvesse järgmised asjaolud.

401    Esiteks nähtub toimikust, et piisavalt tõendatud on Trame osalemine mitmel club Italia koosolekul, mis puudutasid kvootide jagamist ja hindade kindlaksmääramist Itaalia turul. Niisugused kokkulepped on juba oma olemuselt kõige tõsisemad konkurentsipiirangud. Trame osalemine club Italias alates 4. märtsist 1997 kuni 19. septembrini 2002 on karistuse hindamise peamine tegur. Sellega seoses tuleb siiski arvesse võtta asjaolu, et ligikaudu üheksakuulise perioodi osas ehk 30. augustist 2001 kuni 10. juunini 2002 ei olnud komisjon suuteline õiguslikult piisavalt tõendama, et Trame osales tegelikult club Italia konkurentsvastases tegevuses (vt punktid 288–296 eespool).

402    Teiseks võib leida, et alates 28. veebruarist 2000 osales Trame club Italia raames konkurentsivastases tegevuses, mis puudutas lisaks seitsmest traadist koosnevat trossikeed ka vähemalt tundliku äriteabe vahetamises kolmest traadist koosneva trossikee kohta. Siiski ei ole piisavalt tõendatud, et enne seda kuupäeva Trame teadis või oleks pidanud teadma, et kolmest traadist koosnev trossikee oli samuti club Italias toimunud arutelude ese (vt punktid 194–197 eespool).

403    Kolmandaks võib asuda seisukohale, et alates 9. oktoobrist 2000 Trame teadis või oleks pidanud teadma, et club Italia osaledes osales ta üldisemas süsteemis, mis hõlmas mitut tasandit ja mille eesmärk oli stabiliseerida pingestusteraseturg üleeuroopalisel tasandil, et vältida hindade langust (vt punktid 144 ja 145 eespool). Seega sai Trame ühest rikkumisest, mida komisjon talle süüks paneb, teada alles hilises staadiumis või igal juhul teistest ettevõtjatest hiljem.

404    Samal ajal tuleb märkida, et komisjon ei ole tõendanud, et Trame osales lõunakokkuleppes, club Españas või klienti Addtek puudutavas koordineerimises, mis on ühe rikkumise põhiaspektid, ega ole ka tõendanud osalemist club Italia välises aspektis, milles Trame ei saanud osaleda, kuna ta ei eksportinud väljapoole Itaaliat ühe rikkumisega puudutatud ühe või mitme riigi territooriumile.

405    Neljandaks nähtub juhtumi asjaoludest, et Trame osalemisel keelatud kokkuleppes on teatavad iseärasused, mis eristab teada teistest ettevõtjatest nagu club Italia peamised ettevõtjad või club Europe’i ettevõtjatest, kes osalesid kõikidel tasanditel ja kõikidel territooriumidel. Konkreetselt tuleb seega arvesse võtta asjaolu, et Trame tegutses keelatud kokkuleppe äärealadel ja et tema osalemine oli iseenesest piiratud nii club Italias kui väljaspool Itaaliat; teised keelatud kokkuleppes osalejad olid sellest teadlikud (vt punktid 318–324 eespool).

406    Neid asjaolusid arvestades leiab Üldkohus, et 5 miljoni euro suurune trahv võimaldab tõhusalt karistada Tramet õigusvastase tegevuse eest nii, et see karistus ei ole tähtsusetu, olles ka piisavalt hoiatav. Sellest summast suurem trahv oleks ebaproportsionaalne talle etteheidetud rikkumisega, hinnates ühes rikkumises Trame osalemise asjaolusid tervikuna.

407    Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 ette nähtud käibe 10% lubatud ülempiiri tõttu ei tohi Tramele eelmises punktis määratud trahvi lõppsumma siiski ületada 3,249 miljonit eurot.

408    Tramele määratava trahvi summaks tuleb seega kehtestada 3,249 miljonit eurot.

409    Lisaks ei pea Üldkohus rahuldama taotlust Tréfileurope Italia keelatud kokkuleppe aegse esindaja kutsumiseks ja ärakuulamiseks, kuna see meede ei näi vaidluse lahendamiseks vajalik, arvestades selle kohta Üldkohtu Trame esitatud avalduse sisu, poolte seisukohti ja toimikus sisalduvaid tõendeid.

410    Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

 Kohtukulud

411    Kodukorra artikli 134 lõikes 3 on ette nähtud, et kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Üldkohus otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.

412    Juhtumi asjaolusid arvestades tuleb otsustada, et kohtuasjas T‑422/10 kannab kumbki pool ise oma kohtukulud. Kohtuasjas T‑422/10 R kannab Trame ise enda kohtukulud ning temalt mõistetakse välja komisjoni kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kuues koda)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 – Pingestusteras), muudetud komisjoni 30. septembri 2010. aasta otsusega K(2010) 6676 (lõplik) ja komisjoni 4. aprilli 2011. aasta otsusega K(2011) 2269 (lõplik), artikli 1 punkt 17 osas, milles komisjon tuvastas Trafilerie Meridionali SpA, varem Emme Holding SpA, osalemise kõnealuse rikkumise üleeuroopalises osas 4. märtsist 1997 kuni 9. oktoobrini 2000, leidis, et see osalemine puudutas kolmest traadist koosnevat trossikeed 4. märtsist 1997 kuni 28. veebruarini 2000 ning tuvastas osalemise konkurentsivastases tegevuses ajavahemikus 30. augustist 2001 kuni 10. juunini 2002.

2.      Tühistada otsuse K(2010) 4387 (lõplik), muudetud otsusega K(2010) 6676 (lõplik) ja otsusega K(2011) 2269 (lõplik), artikli 2 lõige 17.

3.      Tramele määratava trahvi summa on 3,249 miljonit eurot.

4.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5.      Jätta kohtuasjas T‑422/10 kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

6.      Jätta kohtuasjas T‑422/10 R Trafilerie Meridionali kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Frimodt Nielsen Dehousse Collins

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. juulil 2015 Luxembourgis.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: itaalia.

1 – Esitatud on üksnes käesoleva kohtuotsuse punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.