Language of document : ECLI:EU:F:2014:234

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

15. oktoober 2014

Kohtuasi F‑23/11 RENV

AY

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Kohtuasja saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – Edutamine – 2010. aasta edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Otsus hagejat mitte edutada

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles AY palub tühistada Euroopa Liidu Nõukogu otsus jätta ta 2010. aasta edutamise käigus edutamata ning hüvitada talle väidetavalt tekitatud kahju.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta AY kohtukulud kohtuasjades F‑23/11, T‑167/12 P ja F‑23/11 RENV tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud kohtuasjas F‑23/11. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud kohtuasjades T‑167/12 P ja F‑23/11 RENV tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

2.      Ametnikud – Edutamine – Kriteeriumid – Teened – Palgaastmel töötamise staaži arvessevõtmine – Täiendav asjaolu – Teenete ajalise jätkumise arvesse võtmine – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Ametisse nimetaval asutusel on personalieeskirjade artiklis 45 ette nähtud edutamisotsuse tegemisel arvessevõetavate teenistuse huvide ning kandidaatide kvalifikatsiooni ja teenete hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning liidu kohtu kontroll selles valdkonnas peab piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud. Liidu kohus ei saa ametisse nimetava asutuse asemel hinnata kandidaatide kvalifikatsiooni ja teeneid.

Säilitades ametisse nimetava asutuse kaalutlusõiguse kasuliku mõju, on viga ilmne juhul, kui see on kergesti äratuntav ja selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse seadusandja poolt edutamisotsustele kehtestatud tingimusi.

Selleks on ametisse nimetaval asutusel personalieeskirjade alusel õigus viia läbi personalieeskirjade artiklis 45 sätestatud teenete hindamine sellise korra või meetodi kohaselt, mida ta kõige sobivamaks peab.

(vt punktid 38–40)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus Bouteiller vs. komisjon, 324/85, EU:C:1987:59, punkt 6.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus komisjon vs. Dittert, T‑51/08 P, EU:T:2011:702, punkt 54.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Canga Fano vs. nõukogu, F‑104/09, EU:F:2011:29, punkt 35.

2.      Ehkki personalieeskirjade artiklist 45 ei saa järeldada põhimõtet, et ametnikku peab edutama, kui ta väärib edutamist, ega karjääri korrapärase edendamise põhimõtet, mis kohustaks administratsiooni automaatselt edutama ametnikku ainult sel põhjusel, et tal on teatud teenistusstaaž palgaastmes, ei ole selles artiklis siiski välistatud võtta edutamisel arvesse ametnike teeneid kogu palgaastmel töötatud aja jooksul.

Teenete ajalise jätkumise kriteerium ei ole personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud kolmest kriteeriumist, mis tuleb teenete võrdleval hindamisel esimese võimalusena arvesse võtta, eraldi kriteerium, vaid on otseselt hõlmatud neist esimese kriteeriumiga, mille aluseks on ametnike kohta koostatud aruanded. Täpsemalt öeldes võimaldab selline hindamiskriteerium paremini võtta arvesse edutatavate ametnike kõiki teeneid, mida mõõdetakse esimese kriteeriumi järgi.

Pealegi mitmuse kasutamine personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 toodud väljendis „aruandeid ametnike [kohta]” näitab, et ametisse nimetav asutus peab põhimõtteliselt võtma arvesse kõiki aruandeid ametnike kohta palgaastmel töötama hakkamisest alates, mis tähendab tingimata sellise kriteeriumi nagu teenete ajalise jätkumise arvessevõtmist.

(vt punktid 50, 58 ja 59)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Stols vs. nõukogu, T‑95/12 P, EU:T:2014:3, punktid  41 ja 42.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Barbin vs. parlament, F‑68/09, EU:F:2011:11, punkt 90, ja Canga Fano vs. nõukogu, EU:F:2011:29, punkt 68.