ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

23. aprill 2015

Kohtuasjas T‑352/13 P

BX

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Töölevõtmine – Konkursiteade – Avalik konkurss – Reservi koostamine Bulgaaria ja Rumeenia kodanikest palgaastmega 5 administraatorite (AD) töövõtmiseks õiguse valdkonnas – Konkursikomisjoni otsus jätta hageja reservnimekirja kandmata – Tõendamiskoormis – Võrdlev hindamine – Võrdne kohtlemine – Konkursikomisjoni koosseisu püsivus – Personalieeskirjade III lisa artikli 3 viies lõik – Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine – Kahju hüvitamise nõue – Otsus kohtukulude kohta

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 24. aprilli 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas BX vs. komisjon (F‑88/13, EKL AT, EU:F:2013:51) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta BX‑i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Kohtuotsuse sellist põhjendust puudutav väide, mis ei ole vajalik resolutsiooni põhjendamiseks – Tulemusetu väide

2.      Ametnikud – Konkurss – Kandidaatide sobivuse hindamine – Tingimata võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 27 ja III lisa artikkel 5)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Koosseis – Meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 3 viies lõik)

4.      Tühistamishagi – Väited – Tulemusetu väide – Mõiste

1.      Apellatsioonkaebuse raames tuleb tulemusetuna tagasi lükata väide, mis on esitatud Avaliku Teenistuse üldise viite peale ja mis piirdub selle viite kahtluse alla seadmisega ilma, et püütaks tõendada, milles seisneb vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni mõjutada võiv õigusnormi rikkumine.

(vt punkt 17)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 18.3.1993, parlament vs. Frederiksen, C‑35/92 P, EKL, EU:C:1993:104, punkt 31.

2.      Iga konkursi eesmärk on valida kandidaadid, kes on kõige rohkem suutelised täitma ülesandeid, mis on seotud täidetava ametikohaga, ning seega on vältimatu, et konkursikomisjonid kontrollivad kandidaatide vastavaid teeneid ja viivad läbi selliseid katseid, et valitakse välja üksnes kõige teenekamad.

Nimelt tuleb võrdleva hindamise mõistet tõlgendada personalieeskirjade artiklit 27 arvestades, mis kohustab konkursikomisjoni võrdlema kandidaatide sooritusi, et valida välja võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud kandidaadid.

Kui kandidaat ei vasta suulise katse miinimumnõuetele, siis tema suulise katse hinnangu võrdlemine teiste kandidaatide suulise katse hinnanguga konkursi reservnimekirja kandmiseks ei ole enam vajalik.

(vt punktid 26, 29 ja 34)

Viide:

Üldkohus: kohtumäärus, 9.9.2003, Vranckx vs. komisjon, T‑293/02, EKL AT, EU:T:2003:224, punktid 52 ja 53 ning seal viidatud kohtupraktika.

3.      Personalieeskirjade III lisa artikli 3 viiendat lõiku, mis näeb ette, et kui konkursikomisjoni kuulub üle nelja liikme, siis koosneb see vähemalt kahest mõlemast soost liikmest, kohaldatakse ainult siis, kui konkursikomisjoni kuulub üle nelja täisliikme.

Järelikult siis, kui konkursikomisjoni kuulub ametlikult üle nelja täisliikme, tuleb tagada mitte ainult täisliikmete, vaid ka asendusliikmete seas, et oleks vähemalt kahest mõlemast soost liikmed, nii et alaesindatud soost täisliikme võimalik asendamine toimuks alati samast soost asendusliikmega, tagamaks personalieeskirjade III lisa artikli 3 viienda lõigu kasulik mõju.

(vt punktid 74, 79 ja 80)

4.      Liidu kohus võib tühistamishagi raames esitatud väite või etteheite tulemusetuna tagasi lükata, kui ta tuvastab, et selle võimalik põhjendatuks tunnistamine ei tooks kaasa soovitud tühistamist.

(vt punkt 85)

Viide:

Üldkohus: kohtuotsus, 19.11.2009, Michail vs. komisjon, T‑50/08 P, EKL AT, EU:T:2009:457, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika.