EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
26. september 2013(*)
Vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikli 21 lõige 1 – Direktiiv 2000/78/EÜ – Artikli 6 lõiked 1 ja 2 – Kutsealane pensioniskeem – Sissemaksete suuruse vanuseline diferentseerimine
Kohtuasjas C‑476/11,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Vestre Landsreti (Taani) 14. septembri 2011. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. septembril 2011, menetluses
HK Danmark, mis esindab Glennie Kristenseni,
versus
Experian A/S,
menetluses osalesid:
Beskæftigelsesministeriet,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud G. Arestis, J‑C. Bonichot, A. Arabadjiev (ettekandja) ja J. L. da Cruz Vilaça,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: ametnik A. Impellizzeri,
arvestades kirjalikus menetluses ja 15. novembri 2012. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– HK Danmark, mis esindab G. Kristenseni, esindaja: advokat T. Sejr Gad,
– Experian A/S, esindaja: advokat T. Brøgger Sørensen,
– Beskæftigelsesministeriet, esindaja: advokat P. Biering,
– Taani valitsus, esindaja: C. Vang, keda abistas advokat P. Biering,
– Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja L. Van den Broeck,
– Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Möller,
– Hispaania valitsus, esindajad: S. Centeno Huerta ja S. Martínez-Lage Sobredo,
– Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ja C. Schillemans,
– Euroopa Komisjon, esindajad: J. Enegren ja C. Barslev,
olles 7. veebruari 2013. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 7), artikli 6 lõiget 2.
2 Taotlus esitati HK Danmarki (edaspidi „HK”) – mis esindab G. Kristenseni – ja Experian A/S (edaspidi „Experian”) vahelise kohtuvaidluse raames, mille ese on viimase poolt kasutatava kutsealase pensioniskeemi lubatavus.
Õiguslik raamistik
Liidu õigusnormid
3 Direktiivi 2000/78 põhjendused 1, 4, 13 ja 25 on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 on Euroopa Liit rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele, ning ta austab [Roomas 4. novembril 1950. aastal allkirjastatud] inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga tagatud ning liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest tulenevaid põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid.
[...]
(4) Kõikide võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, millele kõik liikmesriigid on alla kirjutanud. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 111 keelatakse diskrimineerimine töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas.
[...]
(13) Käesolevat direktiivi ei kohaldata sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse kavade suhtes, millega antavaid soodustusi ei loeta tuluks selles tähenduses, mis mõistele on antud [ELTL artikli 157] kohaldamisel, ega ühegi riigi poolt eraldatud summa suhtes, mille eesmärk on tööle pääsemise võimaldamine või tööhõive säilitamine.
[...]
(25) Vanuselise diskrimineerimise keelamisel on oluline osa tööhõivesuunistes kehtestatud eesmärkide täitmisel ja tööjõu mitmekesisuse soodustamisel. Teatavatel asjaoludel võib vanusega seotud eriline kohtlemine siiski olla õigustatud ja seetõttu on vaja erisätteid, mis vastavalt olukorrale liikmesriikides võivad erineda. On oluline vahet teha erilisel kohtlemisel, mis on põhjendatud eelkõige tööhõivepoliitika ning tööturu ja kutseõppe õigustatud eesmärkidega, [ja] diskrimineerimise[l], mis tuleb keelata.” [täpsustatud tõlge]
4 Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi „eesmärk […] kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine”.
5 Direktiivi artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a on ette nähtud:
„1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.
2. Lõike 1 kohaldamisel:
a) peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras”.
6 Direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala” lõikes 1 on sätestatud:
„1. Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:
[...]
c) töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu;
[...]”
7 Sama direktiivi artikli 6 „Vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatus” kohaselt:
„1. Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:
a) tööle ja kutseõppele pääsemise, töö saamise ja kutsealale pääsemise ning töölt vabastamise ja palga eritingimuste kehtestamine noortele, vanematele töötajatele ja hooldamiskohustusi täitvatele isikutele, et edendada nende kutsealast integreerimist või tagada nende kaitse;
[...]
2. Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade[ga liitumiseks või nendest] pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, sealhulgas töötajatele või töötajate rühmadele või kategooriatele eri vanusepiiride kehtestamist nende kavade raames, ning vanusekategooriate kasutamist kindlustusstatistikas ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist.” [täpsustatud tõlge]
8 Taani Kuningriik kasutas direktiivi 2000/78 artikli 18 teises lõigus antud võimalust pikendada nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaega vanust ja puuet puudutavate kriteeriumide osas ja see tähtaeg möödus järelikult 2. detsembril 2006.
Taani õigusnormid
9 Direktiiv 2000/78 võeti Taani õigusesse üle 22. detsembri 2004. aasta seadusega nr 1417, millega muudeti seadust diskrimineerimise keelamise kohta tööturul (lov nr. 1417 om ændring af lov om forbud mod forskelsbehandling på arbejdsmarkedet m. v.; edaspidi „võrdse kohtlemise seadus”).
10 Selle seaduse § 6a eesmärgiks on üle võtta direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 2. Seaduse nimetatud säte on sõnastatud järgmiselt:
„Olenemata artiklitest 2–5 ei ole käesoleva seadusega keelatud kehtestada vanusepiire kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks või kasutada kindlustusstatistikas vanusekategooriaid. Vanusekategooriate kasutamisest ei tulene soolist diskrimineerimist.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
11 G. Kristensen võeti Experiani klienditeenindusse tööle 19. novembril 2007, kui ta oli 29‑aastane. Tema tööleping sisaldas punktis 5.1 järgmisi tingimusi pensioni kohta:
„5.1 [G. Kristensen kuulub] alates 19. augustist 2008 [Experiani] kohustuslikku pensioniskeemi, mida haldab Scandia. [Experian] maksab kaks kolmandikku sissemaksest ning [G. Kristensen tasub] oma osana ülejäänud ühe kolmandiku sissemaksest.
[Experiani] pensioniskeemi osas [sõlmib G. Kristensen] (Willise kaudu) eraldi lepingu Scandiaga, kes haldab pensioniskeemi. Vanadus- ja tervisekindlustusega ühinetakse samaaegselt töölepingu sõlmimisega.
Kohaldatavad osamaksed:
alla 35‑aastased töötajad: töötaja osa 3% ja [Experiani] osa 6%;
35–44‑aastased töötajad: töötaja osa 4% ja [Experiani] osa 8%;
Üle 45‑aastased töötajad: töötaja osa 5% ja [Experiani] osa 10%.”
12 Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis kirjeldatud kutsealane pensioniskeem ei ole ette nähtud seaduses ega kollektiivlepingus, vaid see tuleneb üksnes Experiani ja tema töötajate vahel sõlmitud töölepingust.
13 G. Kristenseni töötasu koosnes kokkulepitud põhitöötasust summas 21 500 Taani krooni kuus, millele lisandus 6% suurune tööandja pensionikindlustuse sissemakse: seega ulatus tema töötasu kokku 22 790 Taani kroonini kuus. Kui G. Kristensen oleks olnud 35–44‑aastane, oleks ta saanud koos tööandja pensionikindlustuse sissemaksega 23 220 Taani krooni kuus ja kui ta oleks olnud üle 45‑aastane, oleks tema töötasu olnud koos tööandja pensionikindlustuse sissemaksega 23 650 Taani krooni kuus.
14 G. Kristensen ütles töölepingu üles alates 31. oktoobrist 2008. Teda esindav HK esitas Experiani vastu võrdse kohtlemise seaduse alusel nõude kahju hüvitamiseks, mille suurus vastab tema üheksa kuu palgale, ja nõude seni tasumata pensionikindlustuse sissemakse tegemiseks selles määras, mida kohaldatakse üle 45‑aastaste töötajate puhul, tuues põhjenduseks, et Experiani kasutatud pensioniskeem kujutab endast lubamatut vanuselist diskrimineerimist. Experian jättis need nõuded rahuldamata põhjendusel, et üldiselt ei kohaldata pensioniskeemide suhtes võrdse kohtlemise seaduses ette nähtud diskrimineerimise keeldu, see kehtib eelkõige vanuse alusel diskrimineerimise keelu kohta.
15 Neil asjaoludel otsustas Vestre Landsret menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised küsimused:
„1. Kas direktiivi [2000/78] artikli 6 lõikes 2 sätestatud erandit, mis lubab kehtestada vanusepiirid kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks või nendest pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidel on lubatud [selle] direktiivi artiklis 2 sätestatud otsese ja kaudse vanuselise diskrimineerimise keelu kohaldamisalast üldiselt välja arvata kutsealased sotsiaalkindlustuskavad, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist?
2. Kas direktiivi [2000/78] artikli 6 lõikes 2 sätestatud erandit, mis lubab kehtestada vanusepiirid kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks või nendest pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, tuleb tõlgendada nii, et see erand ei keela liikmesriigil säilitada õiguslikku olukorda, kus tööandja võib maksta pensionikindlustuse sissemakseid töötasu osana diferentseeritult vanuse alusel näiteks nii, et tööandja maksab alla 35‑aastaste töötajate eest 6%, 35−44‑aastaste töötajate eest 8% ning üle 45‑aastaste töötajate eest 10% suurust pensionikindlustuse sissemakset, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist?”
Eelotsuse küsimuste analüüs
Teine küsimus
Sissejuhatavad märkused
16 Teise küsimusega, mida tuleb uurida esimesena, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas kutsealane pensioniskeem, mille kohaselt maksab tööandja töötasu osana vastavalt vanusele diferentseeritud pensionikindlustuse sissemakseid, kuulub direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alla.
17 Esmalt tuleb nentida, et põhikohtuasjas vaidlevad kaks eraõiguslikku isikut väidetava vanuselise diskrimineerimise üle, mille aluseks ei ole seadus ega kollektiivleping, vaid üksnes G. Kristenseni ja Experiani vahel sõlmitud tööleping. Selle vaidluse raames tugineb G. Kristenseni esindav HK direktiivi 2000/78 sätetele.
18 Selles küsimuses on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et direktiivi kui sellisega ei saa panna eraõiguslikule isikule kohustusi ning seda ei saa kasutada eraõigusliku isiku vastu (vt eelkõige 26. veebruari 1986. aasta otsus kohtuasjas 152/84: Marshall, EKL 1986, lk 723, punkt 48; 14. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑91/92: Faccini Dori, EKL 1994, lk I‑3325, punkt 20, ning 19. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑555/07: Kücükdeveci, EKL 2010, lk I‑365, punkt 46).
19 Eeltoodut arvestades tuleb ka meenutada, et Euroopa Kohus on tunnustanud vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, mida tuleb pidada liidu õiguse üldpõhimõtteks ning mida direktiiv 2000/78 täpsustab tööhõive ja elukutsega seotud küsimustes (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Kücükdeveci, punkt 21). Igasuguse diskrimineerimise keeld, muu hulgas vanuse tõttu, on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) – millel on alates 1. detsembrist 2009 samasugune õigusjõud nagu aluslepingutel – artiklis 21.
20 Selleks et vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte oleks kohaldatav sellises olukorras nagu põhikohtuasja puhul, peab see lisaks siiski kuuluma liidu õiguse kohaldamisalasse (eespool viidatud kohtuotsus Kücükdeveci, punkt 23).
21 Sellise juhtumiga on tegemist käesolevas asjas. Nimelt, esiteks võtab võrdse kohtlemise seaduse § 6a üle direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2. Sellel alusel ja igatahes pärast asjaomasele liikmesriigile direktiivi 2000/78 ülevõtmiseks määratud tähtaega, mis möödus Taani Kuningriigi suhtes 2. detsembril 2006, leidis aset käesolevas põhikohtuasjas vaidlusalune väidetavalt diskrimineeriv käitumine.
22 Teiseks kuulub põhikohtuasjas vaidlusalune kutsealane pensioniskeem, mis on väidetavalt diskrimineeriv, direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.
23 Nimelt tuleneb nii selle direktiivi pealkirjast ja preambulist kui ka selle sisust ja eesmärgist, et sellega püütakse kehtestada üldist raamistikku igaühe võrdse kohtlemise tagamiseks „töö saamisel ja kutsealale pääsemisel”, pakkudes tõhusat kaitset diskrimineerimiste vastu direktiivi artiklis 1 viidatud alustel, mille seas on ka vanus.
24 Täpsemalt tuleneb direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktist c, et seda kohaldatakse liidule antud pädevuse piires „kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes”, eelkõige kui kõne all on „töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu”.
25 Selles osas tuleb vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktile c ja artikli 3 lõikele 3 koosmõjus direktiivi põhjendusega 13 mõista selle direktiivi kohaldamisala nii, et see ei hõlma sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitseskeeme, millega antavaid soodustusi ei loeta tasuks selles tähenduses, mis mõistele on antud ELTL artikli 157 lõike 2 kohaldamisel, ega riigi poolt eraldatud mis tahes summasid, mille eesmärk on tööle pääsemise võimaldamine või tööhõive säilitamine (1. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑267/06: Maruko, EKL 2008, lk I‑1757, punkt 41, ja 10. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑147/08: Römer, EKL 2011, lk I‑3591, punkt 32).
26 Tasu mõiste ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses hõlmab kõiki tasumooduseid kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest ka kaudselt kas praegu või tulevikus saab (vt eelkõige 17. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑262/88: Barber, EKL 1990, lk I‑1889, punkt 12).
27 Põhikohtuasjas vaieldakse tööandja sissemaksete üle, mida Experian maksab enda töötajate eest tema ettevõttes töötamise ajal, ja mitte pensionihüvitiste üle, mis kuuluvad maksmisele pärast töötajate pensionile minekut.
28 Lisaks tuleneb tööandja kohustus nimetatud sissemaksete tegemiseks üksnes tema ja töötajate vahel sõlmitud töölepingust, seda kohustust ei ole talle pandud seadusega. Põhikohtuasjas vaidlusaluse kutsealase pensioniskeemi rahastamise tagab kahe kolmandiku sissemakse ulatuses tööandja ja ülejäänud kolmandiku ulatuses töötaja, ilma et rahastamises osaleksid riigiasutused. Järelikult on see skeem osa tööandja poolt enda töötajatele pakutavast tasust.
29 Küll on tõsi, et makseid ei tehta otse töötajale, vaid tema isiklikule pensionikontole. Kuid nagu Experian selgitas vastuseks ühele Euroopa Kohtu esitatud küsimusele, on igal töötajal talle kuuluv pensionikonto ja ta otsustab ise, koos pensionidele spetsialiseerunud nõustajaga, kuidas tuleks investeerida kogutud summa, et saada selleks ette nähtud ajal pensioni.
30 Eeltoodust nähtub, et tööandja sissemaksed põhikohtuasjas vaidlusalusesse pensioniskeemi kujutavad endast rahalist tasu, mida töötaja tööandjalt praegu oma töö eest saab ja järelikult on see tasu ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses. Järelikult kuuluvad need sissemaksed direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.
31 Kõikidest eeltoodud kaalutlustest nähtub, et seda, kas liidu õigusega on vastuolus selline pensioniskeem nagu põhikohtuasjas, tuleb uurida tulenevalt vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest, mis on sätestatud harta artiklis 21 ja mida täpsustab direktiiv 2000/78.
32 Järelikult tuleb teisest küsimusest aru saada nii, et sellega soovitakse sisuliselt teada saada, kas vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 21 ja mida täpsustab direktiiv 2000/78, ning täpsemalt selle direktiivi artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus kutsealane pensioniskeem, mille kohaselt maksab tööandja töötasu osana vastavalt vanusele diferentseeritud pensionikindlustuse sissemakseid.
33 Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas põhikohtuasjas vaidlusalune kutsealane pensioniskeem sisaldab erinevat kohtlemist vanuse alusel.
Vanuse alusel erineva kohtlemise esinemine
34 Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 kohaselt tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel, mille seas on ka vanus. Direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt a täpsustab, et nimetatud artikli lõike 1 kohaldamisel peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel selle direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras.
35 Kuna käesolevas asjas oli G. Kristensen töölevõtmise ajal alla 35‑aastane, moodustas Experiani kui tööandja sissemakse tema eest pensioniskeemi 6% tema põhitöötasust. Tema igakuine kogusissetulek, mis koosnes põhitöötasust, millele lisandus tööandja sissemakse, oli seega madalam sellise töötaja igakuisest kogusissetulekust, kes saab küll sama suurt põhitöötasu, kuid kes on üle 35‑aastane. Nimelt maksab Experian enda töötajate eest, kes on 35–45‑aastased, tööandja sissemaksena 8% põhitöötasust, ja üle 45‑aastaste töötajate eest 10% nende töötasust. Asjaolu, et nooremate töötajate igakuine kogusissetulek on madalam, ja seega asjaolu, et nende kohtlemine on halvem, on järelikult otseselt seotud vanusega.
36 Eeltoodust nähtub, et põhikohtuasjas vaidlusalune kutsealane pensioniskeem sisaldab vanusekriteeriumil põhinevat erinevat kohtlemist.
37 Teiseks tuleb uurida, kas seda erinevat kohtlemist võib pidada diskrimineerimiseks, mis on keelatud vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega, mis on sätestatud harta artiklis 21 ja mida täpsustab direktiiv 2000/78.
38 Selles osas on direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikes 2, millele viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus enda teise küsimuse sõnastuses, sätestatud, et liikmesriigid võivad ette näha, et teatud tingimustel ei peeta erinevat kohtlemist vanuseliseks diskrimineerimiseks.
39 Järelikult tuleb uurida, kas käesoleva kohtuotsuse punktis 36 tuvastatud erinevat kohtlemist saab õigustada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alusel.
Vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatus direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alusel
40 Vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 prantsuskeelsele versioonile võivad liikmesriigid direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikest 2 olenemata ette näha, et ne constitue pas une discrimination fondée sur l’âge la fixation, pour les régimes professionnels de sécurité sociale, d’âges d’adhésion ou d’admissibilité aux prestations de retraite ou d’invalidité, y compris la fixation, pour ces régimes, d’âges différents pour des travailleurs ou des groupes ou catégories de travailleurs et l’utilisation, dans le cadre de ces régimes, de critères d’âge dans les calculs actuariels, à condition que cela ne se traduise pas par des discriminations fondées sur le sexe [„vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks või nendest pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, sealhulgas töötajatele või töötajate rühmadele või kategooriatele eri vanusepiiride kehtestamist nende kavade raames, ning vanusekategooriate kasutamist kindlustusstatistikas ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist”].
41 Taanikeelne direktiivi artikli 6 lõike 2 versioon erineb eelmises punktis toodud tekstist selle poolest, et selles ei mainita „pensioni- või invaliidsushüvitisi”.
42 Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõikides keeltes kehtivaid versioone. Kui liidu õigusakti erinevates keeleversioonides on erinevusi, tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte on (vt eelkõige 8. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑280/04: Jyske Finans, EKL 2005, lk I‑10683, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 liidu teiste keelte versioonide osas tuleb märkida, et need nimetavad sõnaselgelt – nagu ka käesoleva otsuse punktis 40 toodud prantsuskeelne versioon – vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks või nendest pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks. Näiteks on selle sätte hispaaniakeelses versioonis ette nähtud: la determinación, para los regímenes profesionales de seguridad social, de edades para poder beneficiarse de prestaciones de jubilación o invalidez u optar a las mismas, selle sätte saksakeelne versioon kasutab sõnastust: bei den betrieblichen Systemen der sozialen Sicherheit die Festsetzung von Altersgrenzen als Voraussetzung für die Mitgliedschaft oder den Bezug von Altersrente oder von Leistungen bei Invalidität, vaidlusaluse sätte ingliskeelne versioon mainib: the fixing for occupational social security schemes of ages for admission or entitlement to retirement or invalidity benefits, samas kui sama sätte poolakeelne versioon kasutab sõnastust: ustalanie, dla systemów zabezpieczenia społecznego pracowników, wieku przyznania lub nabycia praw do świadczeń emerytalnych lub inwalidzkich.
44 Käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis tsiteeritud direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 keeleversioonide sõnastus annab ka alust mõelda, et seda sätet tuleks kohaldada üksnes ammendavalt loetletud juhtidel. Nimelt, kui liidu seadusandja oleks soovinud laiendada selle sätte kohaldamisala ka nendele juhtudele, mida ei ole selles sättes sõnaselgelt nimetatud, oleks ta seda selgelt märkinud, kasutades näiteks määrsõna „eelkõige”.
45 Seda järeldust toetab direktiivi 2000/78 üldine ülesehitus ja eesmärk. Nimelt täpsustab see direktiiv töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, mida peetakse üheks liidu õiguse üldpõhimõtteks (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Kücükdeveci, punkt 21). Igasuguse diskrimineerimise keeld, muu hulgas vanuse alusel, on sätestatud harta – millel on alates 1. detsembrist 2009 samasugune õigusjõud nagu aluslepingutel – artiklis 21.
46 Kuna direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 2 lubab liikmesriikidel näha ette erandi vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest, tuleb seda sätet tõlgendada kitsalt (vt 26. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑546/11: Dansk Jurist- og Økonomforbund, punkt 41).
47 Kuid tõlgendades direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 2 nii, et seda tuleks kohaldada igat liiki kutsealastele sotsiaalkindlustuskavadele, laiendataks selle kohaldamisala hoolimata asjaolust, et seda sätet tuleks tõlgendada kitsalt (eespool viidatud kohtuotsus Dansk Jurist- og Økonomforbund, punkt 42).
48 Järelikult tuleb direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 2 kohaldada üksnes selliste kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade suhtes, mis hõlmavad vanadusest ja invaliidsusest tulenevaid riske (eespool viidatud kohtuotsus Dansk Jurist- og Økonomforbund, punkt 43).
49 Isegi kui käesolevas asjas eeldada, et pensionikindlustuse sissemaksete vanuseline diferentseerimine kuulub sellise kutsealase sotsiaalkindlustuskava raamidesse, mis hõlmab vanadusega seotud riske, peab see diferentseerimine puudutama ka direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikes 2 toodud juhtumeid, see tähendab „vanusepiiride kehtestamist […] kavadega liitumiseks või nendest pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks”, sealhulgas „vanusekategooriate kasutamist kindlustusstatistikas”.
50 Selles osas tuleb märkida, et põhikohtuasjas vaidlusalune kutsealane pensioniskeem ei määra vanust kavadega liitumiseks või nendest pensionihüvitiste saamiseks ja kõik Experiani töötajad kuuluvad automaatselt sellesse skeemi pärast üheksat kuud selle ettevõtja juures töötamist. Järelikult ei kujuta põhikohtuasjas vaidlusaluste sissemaksete diferentseerimine endast „vanusepiiride kehtestamist […] kavadega liitumiseks või nendest pensioni[…]hüvitiste saamiseks” direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 tähenduses.
51 Taani, Belgia ja Saksamaa valitsus ning Euroopa Komisjon väidavad siiski, et seda sätet tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata mitte üksnes vanusepiiride kehtestamise suhtes kavadega liitumiseks ja nendest pensionihüvitiste saamiseks, vaid seda enam ka vanuse alusel diskrimineerimise leebemate vormide suhtes, nagu sellega on tegemist põhikohtuasjas.
52 Seda mõttekäiku ei saa pidada õigeks. Esiteks on põhikohtuasjas vaidlusalused pensionikindlustuse sissemaksed Experiani töötajate sissetuleku osa, nagu seda on nenditud käesoleva kohtuotsuse punktis 30. Seega läheb nende sissemaksete vanuseline diferentseerimine kaugemale lihtsalt vanusepiiride kehtestamisest kavadega liitumiseks või nendest pensionihüvitiste saamiseks. Teiseks, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 46, tuleb direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 2 tõlgendada kitsalt. Järelikult ei kuulu selle sätte kohaldamisalasse mitte kõik vanuse ja invaliidsusega seotud riske hõlmavat kutsealast sotsiaalkindlustuskava iseloomustavad elemendid nagu eelkõige sellesse kavasse tehtavate sissemaksete suurus, vaid üksnes need elemendid, mida on selles sättes sõnaselgelt nimetatud.
53 Samal põhjusel ei ole ka selline pensionikindlustuse sissemaksete suuruse kindlaksmääramine võrdsustatav „vanusekategooriate kasutamisega kindlustusstatistikas” direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 tähenduses, kuna tegemist ei ole igal juhul vanusepiiride kehtestamisega kavadega liitumiseks või nendest pensionihüvitiste saamiseks.
54 Eeltoodust järeldub, et pensionikindlustuse sissemaksete vanuseline diferentseerimine ei kuulu direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alla.
Vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatus direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 alusel
55 Kuna tööandja sissemaksete vanuseline diferentseerimine kujutab endast erinevat kohtlemist vanuse alusel, mis ei kuulu direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alla, nagu seda on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 54, tuleb uurida, kas see meede võib olla õigustatud selle direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel.
56 Nimelt ka siis, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus on piirdunud oma küsimuses direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 tõlgendamisega, ei takista nimetatud asjaolu seda, et Euroopa Kohus esitaks siseriiklikule kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mida saab kasutada siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (vt selle kohta 21. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑503/09: Stewart, EKL 2011, lk I‑6497, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).
57 Vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimesele lõigule ei peeta erinevat kohtlemist vanuse alusel diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
58 Mis puudutab esiteks küsimust, kas põhikohtuasjas vaidlusalune kutsealane pensioniskeem vastab õigustatud eesmärgile, siis selles osas väidavad Experian ja Taani valitsus, et selle skeemi eesmärgiks on esmajoones võimaldada vanematel töötajatel, kes asuvad Experianis tööle alles oma karjääri hilisemas järgus, koguda ka suhteliselt lühikese töötamise aja jooksul pensionikontole mõistlik summa. Teiseks on selle eesmärgiks kaasata nooremad töötajad juba varakult kutsealasesse pensioniskeemi, andes neile samas võimaluse suuremat osa enda töötasust kasutada, kuna nende palgast arvestatakse sissemakseks väiksem osa. Selline skeem võimaldab seega kõikidel Experiani töötajatel koguda pensionikontole mõistlik summa, mida nad saaksid pensionile minnes kasutada.
59 Teiseks õigustab Experiani sõnul vaidlusaluse skeemi sissemaksete diferentseerimist vajadus katta surma, töövõimetuse ja raske haigusega seotud riskid, mille kulud suurenevad koos vanusega. Nimelt on osa nimetatud sissemaksetest mõeldud katma just neid riske.
60 Siinkohal tuleb meenutada, et kehtiva liidu õiguse kohaselt on liikmesriikidel ning vastavalt asjaoludele ka tööturu osapooltel siseriiklikul tasandil laiaulatuslik kaalutlusõigus mitte ainult selles osas, millist eesmärki sotsiaalpoliitika ja tööhõive vallas nad peaksid järgima, vaid ka selle eesmärgi saavutamise vahendite valikul (16. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑411/05: Palacios de la Villa, EKL 2005, lk I‑8531, punkt 68).
61 Need kaalutlused kehtivad ka põhikohtuasjas vaidlusaluses töölepingus sisalduva kutsealase pensioniskeemi taotletavate õigustatud eesmärkide suhtes.
62 Tuleb tõdeda, et käesoleva kohtuotsuse punktides 58 ja 59 nimetatud eesmärke, mis arvestavad kõigi Experiani töötajate huvidega sotsiaal-, tööhõive- ja tööturupoliitika raames, et tagada töötaja pensionile minekul mõistliku summa olemasolu pensionikontol, võib pidada õigustatud eesmärkideks.
63 Teiseks tuleb kontrollida, kas sissemaksete vanuseline diferentseerimine järgib proportsionaalsuse põhimõtet, see tähendab on asjakohane ja vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
64 Mis puudutab kõigepealt sellise vanuselise diferentseerimise asjakohasust, siis selles osas tundub, et kui kohaldada vanemate töötajate suhtes kõrgemaid tööandja ja töötaja enda sissemaksete määrasid, võimaldab sissemaksete vanuseline diferentseerimine koguda nendel töötajatel mõistliku pensionikapitali isegi juhul, kui nad liitusid vaidlusaluse skeemiga suhteliselt hiljuti. Selline diferentseerimine võimaldab aga ka noorematel töötajatel nimetatud skeemiga liituda, kuna see võimalus on avatud kõikidele Experiani töötajatele olenemata nende vanusest, pannes samas noorematele töötajatele madalama rahalise koormuse, kuna töötajate sissemaksed, mida peetakse kinni noorematelt töötajatelt, on tegelikkuses väiksemad kui need, mida maksavad vanemad töötajad.
65 Lisaks tundub, et vanemate töötajate suhtes tööandja ja töötaja enda sissemaksete suurema määra kohaldamine tagab põhimõtteliselt, et nendest sissemaksetest suurem osa jäetakse selliste riskide katmiseks, mis on seotud surma, töövõimetuse ja raske haigusega ja mille tekkimine on statistiliselt tõenäolisem vanemate töötajate puhul.
66 Neil asjaoludel ei tundu sissemaksete vanuseline diferentseerimine olevat ebamõistlik käesoleva kohtuotsuse punktides 58 ja 59 toodud eesmärkide saavutamiseks.
67 Siiski tuleb meenutada, et kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga on meede konkreetse eesmärgi saavutamiseks sobiv üksnes juhul, kui see tõepoolest vastab huvile saavutada see eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt (21. juuli 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑159/10 ja C‑160/10: Fuchs ja Köhler, EKL 2011, lk I‑6919, punkt 85).
68 Siseriiklik kohus peab kontrollima, kas sissemaksete vanuseline diferentseerimine vastab sellele nõudele, ja kas samas on tagatud, et see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb nimelt uurida, kas erinevast kohtlemisest tulenevaid kahjustusi kompenseerivad põhikohtuasjas vaidlusaluse kutsealase pensioniskeemi hüved. Siseriiklik kohus peab eelkõige võtma arvesse asjaolu, et esiteks sai G. Kristensen sellest skeemist hüvesid, kuna tema tööandja tasus tema heaks sissemakseid, ja teiseks, et tööandja madalamatele sissemaksetele vastavad töötajate madalamad sissemaksed, mistõttu oli protsent põhitöötasust, mida G. Kristensen pidi ise maksma enda pensionikontole, samuti väiksem kui see summa, mida maksab üle 45‑aastane töötaja. Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas nimetatud tegurid on omavahel tasakaalus.
69 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele eelotsuse küsimusele vastata, et vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 21 ja mida täpsustab direktiiv 2000/78, ning täpsemalt selle direktiivi artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus kutsealane pensioniskeem, mille kohaselt maksab tööandja töötasu osana vastavalt vanusele diferentseeritud sissemakseid, tingimusel et sellest tulenev erinev kohtlemine vanuse alusel on asjakohane ja vajalik õigustatud eesmärgi saavutamiseks, mida peab kontrollima siseriiklik kohus.
Esimene küsimus
70 Arvestades teisele küsimusele antud vastust, ei ole vaja esimesele küsimusele vastata.
Kohtukulud
71 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 ja mida täpsustab nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ning täpsemalt selle direktiivi artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus kutsealane pensioniskeem, mille kohaselt maksab tööandja töötasu osana vastavalt vanusele diferentseeritud sissemakseid, tingimusel et sellest tulenev erinev kohtlemine vanuse alusel on asjakohane ja vajalik õigustatud eesmärgi saavutamiseks, mida peab kontrollima siseriiklik kohus.
Allkirjad