11. juunil 2012 esitatud hagi - Siegenia-Aubi ja Noraa versus komisjon

(Kohtuasi T-257/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Siegenia-Aubi KG (Wilnsdorf, Saksamaa) ja Noraa GmbH (Wilnsdorf, Saksamaa) (esindajad: advokaadid T. Caspary ja J. van Kann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad:

tühistada hagejaid puudutavas osas komisjoni 28. märtsi 2012. aasta otsus C(2012) 2069 (lõplik) asjas COMP/39452 - Akende ja klaasist liuguste manused;

teise võimalusena vähendada hagejatele vaidlustatud otsuses määratud trahv ELTL artikli 261 alusel mõistliku summani;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad tuginevad enda hagiavalduses kaheksale väitele.

Esiteks on kostja tuvastanud asjaolud tõendamiskohustuse põhimõtet (määruse nr 1/2003 artikkel 2), samuti tõendamismäära ja põhjendamiskohustuse põhimõtteid rikkudes. Eelkõige ei ole kostja piisavalt tõendanud, et väidetav signaal, mis anti Saksamaal pöörd-kaldavanemisega manuste hindadega, oleks mõju avaldanud kõikidele manuste tehnoloogiatele ja materjalidele terves Euroopa Majanduspiirkonnas, ning kostja vähendas seega lubamatult endal lasuvat tõendamiskohustust.

Teiseks lähtus kostja vääralt sellest, et väidetavad kokkulepped puudutasid kogu Euroopa Majanduspiirkonda, samuti ei esitanud ta selles osas piisavalt tõendeid.

Kolmandaks lähtus kostja vääralt sellest ega esitanud piisavalt tõendeid väite kohta, et väidetav rikkumine puudutas kõiki manuste tehnoloogiaid ning materjale.

Neljandaks lähtus kostja vääralt sellest ega esitanud piisavalt tõendeid asjaolu kohta, et 2002. aastal lepiti kokku hindade kooskõlastamises. Seega kohaldati vääralt ka trahvide arvutamise suuniseid, kuna ebaõigesti lähtuti sellest, et rikkumine kestis 1999. aastast 2007. aastani. Lisaks rikkus kostja määruse nr 1/2003 artiklit 25, kuna enne 2002. aastat toimunud sündmused on aegunud.

Viiendaks omistas kostja vääralt hagejale selle äriühingu käitumise, milles hagejale kuulus üksnes vähemusosalus, rikkudes sellega eeskirju, mis puudutavad emaettevõtjatele nende tütarettevõtjate käitumise omistamist ning põhjendamiskohustust.

Kuuendaks rikkus kostja trahvi kohandamisel võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, hea halduse ning põhjendamiskohustuse põhimõtteid. Lisaks on kostja otsus vastuolus trahvide arvutamise suuniste sõnastuse, ülesehituse ja mõttega.

Seitsmendaks määras kostja rikkumise raskuse kindlaks proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid, trahvi arvutamise suuniste punkte 20, 23 ja 25 ning põhjendamiskohustust rikkudes.

Kaheksandaks rikkus kostja kergendavate asjaolude kindlakstegemisel võrdse kohtlemise põhimõtet, trahvi arvutamise suuniste punkti 29 ning põhjendamiskohustust. Eelkõige ei võtnud kostja arvesse asjaolusid, mis näitasid, et tegemist ei olnud tahtliku käitumisega ja et hagejad tegid aktiivselt koostööd.

____________