Kohtuasi T‑236/10

Asociación Española de Banca

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Riigiabi – Abikava, mis võimaldab firmaväärtuse amortiseerimist välismaises äriühingus osaluse omandamise korral – Otsus, millega abikava tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ning ei kohustata abi tagasi nõudma – Ühendus – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Riigiabi käsitlev otsus – Hagi, mille on esitanud ettevõtjate kollektiivseid huve kaitsma volitatud ühendus – Vastuvõetavus – Tingimused – Samal ajal liikmete poolt esitatud hagid – Ühenduse hagi vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega keelatakse sektoriaalne abikava – Sellise ettevõtja hagi, kes oli selle abikava raames saanud individuaalset abi, kuid keda tagasinõudmise kohustus ei puuduta – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Riigiabi käsitlev otsus – Sellise ühenduse hagi, kellel oli kõnealuses menetluses aktiivne roll, mis siiski piirdus asjaomastele isikutele ELTL artikli 108 lõikes 2 tagatud menetlusõiguste teostamisega – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 108 lõige 2 ja ELTL artikli 263 neljas lõik)

1.      Oma liikmete kollektiivseid huve kaitsma volitatud ühendus võib üldjuhul esitada hagi riigiabi valdkonnas komisjoni tehtud lõppotsuse tühistamise nõudes üksnes kahel juhul ehk esiteks siis, kui tema esindatavad ettevõtjad või mõni neist võivad ka individuaalselt hagi esitada, ning teiseks siis, kui ühendus võib tugineda isiklikule huvile, eeskätt seetõttu, et akt, mille tühistamist taotletakse, mõjutab tema kui läbirääkija positsiooni. Esimene olukord, kus ühenduse esitatud hagi on vastuvõetav tema liikmete esindamise tõttu, on selline, milles ühendus hagi esitades on astunud ühe või mitme oma esindatava liikme asemele, tingimusel et tema liikmetel endil on võimalik esitada vastuvõetav hagi.

Ühenduse esitatud hagiga kaasnevad nimelt menetluslikud eelised, kuna see võimaldab vältida suure arvu erinevate hagide esitamist samade otsuste peale. Esimene olukord, kus ühenduse esitatud hagi on vastuvõetav, eeldab seega, et ühendus tegutseb oma liikmete asemel. Sellest tulenevalt saab ühendus oma liikmete esindajana esitada vastuvõetava tühistamishagi juhul, kui need liikmed ise ei ole hagi esitanud, kuigi nad oleksid võinud seda teha.

Niisugune lahendus ei võta ELTL artiklilt 263 selle kasulikku mõju ega kahjusta õiguskindluse põhimõtet ega ühenduse kaitseõigusi. Selle tulemusel sõltub ühenduste hagide vastuvõetavus tõepoolest muude isikute, käesoleval juhul nende liikmete poolt hagi esitamata jätmisest. Sellegipoolest ei saa niisugust olukorda pidada teadmatuse või ebakindluse allikaks, kuna oma liikmete huvide kaitsmise eest vastutavalt ühenduselt võib õigustatult eeldada, et ta on teadlik liikmete esitatud hagidest, ning vastupidi. Lisaks ei kahjusta asjaolu, et hagejaks oleva ühenduse hagi on vastuvõetamatu tema liikmete esitatud hagide tõttu, ELTL artikli 263 kasulikku mõju ega ühenduse kaitseõigusi, see tähendab sisuliselt tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Nimelt esineb üks kahest võimalusest: kas hagejaks olev ühendus esitab hagi, et kaitsta hagi esitamise õigust omavate liikmete huve ning vastuvõetavaks tunnistatav hagi on ühenduse liikme või ühenduse hagi, olenevalt sellest, kas üks ühenduse liikmetest on ise hagi esitanud või mitte; või esitab ühendus hagi omaenda huvi kaitsmiseks ning tema hagi võidakse tunnistada vastuvõetavaks vaatamata sellele, et ka tema liikmed on hagi esitanud, kui on tõendatud niisuguse huvi esinemine.

(vt punktid 19, 23, 24 ja 29)

2.      Üldjuhul ei saa olla vastuvõetav ettevõtja esitatud hagi komisjoni sellise otsuse tühistamise nõudes, millega keelatakse sektoriaalne abikava, kui see otsus puudutab ettevõtjat vaid põhjusel, et ta kuulub kõnealusesse sektorisse ja et ta võib selle kava alusel abi saada. Niisugune otsus on nimelt selle ettevõtja suhtes üldkohaldatav meede, mida kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordadele ja mis tekitab õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooria jaoks.

Kui aga kõnealune otsus puudutab hagejaks olevat ettevõtjat mitte ainult tulenevalt tema kuulumisest kõnesoleva sektori ettevõtjate hulka, kes võisid abikava alusel potentsiaalselt abi saada, vaid ka tulenevalt sellest, et ettevõtja oli tegelikult saanud nimetatud abikava raames individuaalset abi, mille komisjon kohustas tagasi nõudma, siis puudutab nimetatud otsus teda isiklikult ning tema poolt selle otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetav.

(vt punktid 33 ja 34)

3.      Mis puudutab riigiabi valdkonnas komisjoni tehtud otsuse tühistamiseks esitatud hagi vastuvõetavust, siis võib see otsus hagejat isiklikult puudutada seetõttu, et ta osales vaidlustatud akti vastuvõtmiseni viinud menetluses aktiivselt. See kehtib siiski alati erilises olukorras, milles hagejal on selgelt piiritletud läbirääkija roll, mis on tihedalt seotud otsuse esemega, mistõttu hageja faktiline olukord eristub kõikide teiste isikute omast. Täpsemalt ei saa ühenduse rolli, mis piirdub üksnes asjaomastele isikutele ELTL artikli 108 lõikes 2 tagatud menetlusõiguste teostamisega, samastada sellise erilise olukorraga.

(vt punktid 43 ja 44)