EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
25. mai 2023(*)
Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatav autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 93/83/EMÜ – Artikli 1 lõige 2 – Satelliidi kaudu üldsusele edastamine – Mõiste – Satelliidipakettide pakkuja – Programmide levitamine teises liikmesriigis – Koht, kus tehakse kasutamistoiming, millega see pakkuja osaleb sellises edastamises
Kohtuasjas C‑290/21,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) 20. aprilli 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 5. mail 2021, menetluses
Staatlich genehmigte Gesellschaft der Autoren, Komponisten und Musikverleger Reg. Gen. mbH (AKM)
versus
Canal+ Luxembourg Sàrl,
menetluses osalesid:
Tele 5 TM-TV GmbH,
Österreichische Rundfunksender GmbH & Co. KG,
Seven.One Entertainment Group GmbH,
ProSiebenSat.1 PULS 4 GmbH,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president A. Arabadjiev, Euroopa Kohtu president K. Lenaerts esimese koja kohtuniku ülesannetes, Euroopa Kohtu asepresident L. Bay Larsen esimese koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud P. G. Xuereb ja I. Ziemele (ettekandja),
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: ametnik S. Beer,
arvestades kirjalikku menetlust ja 8. juuni 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Staatlich genehmigte Gesellschaft der Autoren, Komponisten und Musikverleger Reg. Gen. mbH (AKM), esindaja: Rechtsanwalt N. Kraft,
– Canal+ Luksemburg Sàrl, esindaja: Rechtsanwalt A. Anderl,
– Seven.One Entertainment Group GmbH ja ProSiebenSat.1 PULS 4 GmbH, esindaja: Rechtsanwalt M. Boesch,
– Euroopa Komisjon, esindajad: J. Samnadda ja G. von Rintelen,
olles 22. septembri 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT 1993, L 248, lk 15; ELT eriväljaanne 17/01, lk 134) artikli 1 lõike 2 punkte a–c ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT 2001, L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 3 lõiget 1.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles Austria autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioon Staatlich genehmigte Gesellschaft der Autoren, Komponisten und Musikverleger Reg. Gen. mbH (AKM) (edaspidi „AKM“), vaidleb satelliittelevisiooni operaator Canal+ Luxembourg Sàrl‑iga (edaspidi „Canal+“) viimati nimetatud äriühingu poolt teleprogrammide levitamise üle Austrias.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 93/83
3 Direktiivi 93/83 põhjendused 5, 14, 15 ja 17 on sõnastatud järgmiselt:
„(5) nimetatud eesmärkide saavutamist piiriülese satelliitlevi ja teistest liikmesriikidest pärit programmide kaabellevi kaudu taasedastamise puhul takistavad siiski endiselt erinevused liikmesriikide autoriõiguste vahel ja teatav õiguskindlusetus; see tähendab, et olemas on oht, et õiguste omanike teoseid kasutatakse ilma tasu maksmata või et eri liikmesriikides olevad ainuõiguste üksikomanikud blokeerivad vastastikku üksteise õiguste kasutamise; eelkõige õiguskindlusetus takistab otseselt programmide vaba liikumist ühenduses;
[…]
(14) saamaks üle omandatavate õigustega seotud õiguskindlusetusest, mis takistab piiriülest satelliitlevi, tuleks määratleda ühenduse tasandil üldsusele satelliidi kaudu edastamise mõiste; sellise määratlusega tuleks sätestada ka see, kus edastamine toimub; selline määratlus on vajalik selleks, et vältida mitme siseriikliku õigusnormi kumuleeruvat kohaldamist ühe ja sama ringhäälingutoimingu suhtes; üldsusele edastamine satelliidi kaudu toimub ainult juhul, kui ja liikmesriigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse ringhäälinguorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja maajaama vahel; programmi sisaldavate signaalidega seotud tavapäraseid tehnilisi toiminguid ei tohiks käsitada edastusahela katkestustena;
(15) edastamise ainuõiguste omandamine lepingulistel alustel peaks olema vastavuses kõigi autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusnormidega liikmesriigis, kus satelliidi kaudu üldsusele edastamine toimub;
[…]
(17) omandatud õiguste eest makstava summa kindlaksmääramisel peaksid osapooled võtma arvesse kõiki edastamise aspekte, näiteks tegelikku vaatajaskonda, võimalikku vaatajaskonda ja keeleversiooni.“
4 Direktiivi artikli 1 „Mõisted“ lõike 2 punktides a–c on ette nähtud:
„a) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „üldsusele satelliidi kaudu edastamine“ akti, mille käigus üldsusele vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse ringhäälinguorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
b) Satelliidi kaudu üldsusele edastamine toimub ainult liikmesriigis, kus ringhäälinguorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel sisestatakse programmi sisaldavad signaalid katkematusse sideahelasse satelliidi ja maajaama vahel.
c) Kui programmi sisaldavad signaalid on kodeeritud, toimub satelliidi kaudu üldsusele edastamine tingimusel, et lähetuse dekodeerimise vahendid on antud üldsuse käsutusse kas ringhäälinguorganisatsiooni poolt või tema nõusolekul.“
5 Kõnealuse direktiivi artiklis 2 on sätestatud:
„Liikmesriigid sätestavad autori ainuõiguse lubada autoriõigusega kaitstud tööde edastamist üldsusele satelliidi kaudu, võttes arvesse käesoleva peatüki sätteid.“
Direktiiv 2001/29
6 Direktiivi 2001/29 artikli 3 „Õigus teoseid üldsusele edastada ja muid objekte üldsusele kättesaadavaks teha“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Liikmesriigid näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste edastamist üldsusele kaabel‑ või kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.“
Austria õigus
7 9. aprilli 1936. aasta autoriõiguse seaduse (Urheberrechtsgesetz) (BGBl. 111/1936) 27. detsembri 2018. aasta redaktsiooni (BGBl. I 105/2018) § 17b lõikes 1 on ette nähtud:
„Satelliidi kaudu edastamisel seisneb autoripoolne kasutamistoiming programmi sisaldavate signaalide sisestamises ringhäälinguorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja maajaama vahel. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, toimub satelliidi kaudu edastamine seega ainult selles riigis, kus selline sisestamine aset leiab.“
8 Selle seaduse §‑s 59a on sätestatud:
„1. Ainult kollektiivse esindamise organisatsioonid võivad teostada õigust teoste ringhäälingusaateid, sealhulgas satelliidi kaudu edastatud saateid, kaabli kaudu samal ajal, täielikult ja muutmata taasedastada; see ei puuduta siiski õigust algatada kohtumenetlus autoriõiguse rikkumise tõttu.
2. Ringhäälingusaateid võib kasutada taasedastamiseks lõike 1 tähenduses, kui taasedastav ringhäälinguorganisatsioon on saanud selleks loa vastutavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata siiski juhul, kui ringhäälinguorganisatsioonil, kelle saadet taasedastatakse, on taasedastamisõigus lõike 1 tähenduses.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
9 AKMil on muusikateoste kasutamise litsents, mis annab talle õiguse usaldussuhte alusel teostada Austria territooriumil ringhäälingu teel edastamise õigusi.
10 Luksemburgis asuv Canal+ pakub Austrias satelliidi kaudu tasu eest mitme teistes liikmesriikides asuva ringhäälinguorganisatsiooni kodeeritud programmipakette (edaspidi „põhikohtuasjas vaidluse all olevad satelliidipaketid“), mis on kas kõrg‑ või standardlahutusega.
11 Programme sisaldavad satelliidisignaalid sisestavad sideahelasse (üleslüli, uplink) enamasti need ringhäälinguorganisatsioonid ise, teatud juhtudel teeb seda teistes liikmesriikides Canal+. Edastatakse voog, mis sisaldab kogu kõrglahutusega programmi koos lisateabega, sh heli- ja subtiitrite andmed. Pärast satelliidilt „tagasisaatmist“ võtavad voo vastu satelliidi levialas asuvad satelliitlevi vastuvõtuseadmed. Seejärel jaotatakse see voog osadeks ja kasutaja saab igale programmile terminalis dekoodri abil juurdepääsu.
12 Põhikohtuasjas vaidluse all olevad satelliidipaketid sisaldavad nii tasulisi kui ka tasuta teleprogramme. Viimased ei ole kodeeritud ja neid saab Austria territooriumil igaüks standardkvaliteediga vastu võtta.
13 AKM esitas hagi, milles nõudis sisuliselt, et Canal+ lõpetaks Austrias satelliidisignaalide edastamise ja maksaks hüvitist, väites, et nendes liikmesriikides, kus on toimunud satelliidi kaudu üldsusele ülekandmine või edastamine, ei ole selliseks kasutamiseks saadud mingit luba ja tema ei ole Austrias edastamist lubanud. AKM leiab nimelt, et selline edastamine teenindab Canal+ täiendavat kliendirühma, mis ei ole hõlmatud lubadega, mille ringhäälinguorganisatsioonid võivad olla edastamise liikmesriigis saanud vaidlusaluste teoste satelliidi kaudu üldsusele edastamiseks, ja et Austrias satelliidisignaalide edastamiseks oleks ettevõtjal Canal+ pidanud olema AKMi luba. Seetõttu leiab AKM, et Canal+ rikub tema hallatavaid õigusi.
14 Canal+ väidab vastu, et ta üksnes teeb ringhäälinguorganisatsioonide nõusolekul kättesaadavaks taristu, mis võimaldab kodeerida signaale, mille need ringhäälinguorganisatsioonid on väljaspool Austriat sisestanud satelliidile viivasse sideahelasse. Direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud edastamise liikmesriigi põhimõtte kohaselt ei ole mitte AKM, vaid üksnes edastamise liikmesriigis tegutsevad autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid pädevad esitama nõudeid seoses põhikohtuasjas vaidluse all oleva kasutamistoiminguga. Lisaks on see Canal+ tehtav kasutamistoiming hõlmatud asjaomaste ringhäälinguorganisatsioonide poolt edastamise liikmesriikides saadud lubadega.
15 Canal+ toetuseks lubati põhikohtuasjas menetlusse astuda neljal äriühingul, sealhulgas Saksamaal asutatud ringhäälinguorganisatsioonil Seven.One Entertainment Group GmbH ja Austrias asutatud ringhäälinguorganisatsioonil ProSiebenSat.1 PULS 4 GmbH (edaspidi „menetlusse astujad“).
16 Handelsgericht Wien (Viini kaubanduskohus, Austria) jättis 31. oktoobri 2019. aasta otsusega rahuldamata hagi, milles paluti lõpetada satelliidisignaalide edastamine Austrias, kuid rahuldas suures osas (osaliselt täiendava) hagi, milles paluti lõpetada vaidlusaluste programmisignaalide satelliidi kaudu Austria territooriumile edastamine, ja nõude esitada sellega seotud dokumendid. Oberlandesgericht Wien (liidumaa kõrgeim kohus Viinis, Austria), kellele esitati selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus, otsustas 30. juuni 2020. aasta kohtuotsusega valdavas osas samamoodi. See kohus leidis muu hulgas, et põhikohtuasjas vaidluse all olevad satelliidipaketid jõuavad uue üldsuseni, st üldsuseni, mis erineb ringhäälinguoperaatorite tasuta edastamise sihtrühmaks olevast üldsusest. AKM, Canal+, Seven.One Entertainment Group GmbH ja ProSiebenSat.1 PULS 4 GmbH esitasid viimati nimetatud kohtuotsuse peale kassatsioonkaebused eelotsusetaotluse esitanud kohtule.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab samuti satelliidipakettide pakkujat puudutanud 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsuse Airfield ja Canal Digitaal (C‑431/09 ja C‑432/09, EU:C:2011:648) punktidele 61 ja 69 viidates, et võib asuda seisukohale, et nii ringhäälinguorganisatsiooni kasutamistoiming kui ka satelliidipakettide pakkuja osalemine edastamises peavad aset leidma üksnes liikmesriigis, kus programme sisaldavad signaalid asjaomasesse sideahelasse sisestatakse, ning selline pakkuja piirdub oma tegevuses ringhäälinguorganisatsiooni kõrval sellega, et osaleb satelliidi kaudu toimuvas algses, ühtses ja jagamatus edastamise toimingus.
18 Kui see nii ei oleks, siis tekiks küsimus, mil määral rikuvad selle teenusepakkuja konkreetsed kasutamistoimingud autoriõigusi põhjusel, et liikmesriigis, kus need signaalid vastu võetakse, võidakse jõuda uue üldsuseni. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleb selles kontekstis kindlaks teha, kas asjaolu, et põhikohtuasjas vaidluse all olevates satelliitpakettides pakub see pakkuja ka tasuta televisiooniprogramme, on asjakohane, võttes arvesse, et selles vastuvõtupiirkonnas on need programmid juba kõikidele kasutajatele vabalt kättesaadavad.
19 Neil asjaoludel otsustas Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsused küsimused:
1. Kas [direktiivi 93/83] artikli 1 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et lisaks ringhäälinguorganisatsioonile kasutab jagamatus ja ühtses edastamises osalev satelliidipaketi pakkuja teost (kusjuures kasutamiseks võib olla vaja luba) ainult riigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse ringhäälinguorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel, millest tulenevalt ei saa satelliidipaketi pakkuja osalusel toimuv edastamine rikkuda autoriõigusi signaalide vastuvõtu riigis?
2. Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis:
kas mõistet „üldsusele edastamine“ [direktiivi 93/83] artikli 1 lõike 2 punktides a ja c ning [direktiivi 2001/29] artikli 3 lõikes 1 tuleb tõlgendada nii, et üldsusele satelliidi kaudu edastamises osalev satelliidipaketi pakkuja, kes moodustab pakette mitme ringhäälinguorganisatsiooni tasuta ja tasulise teleprogrammi kodeeritud kõrglahutusega (high definition) signaalidest ning pakub nii loodud iseseisvat audiovisuaalset toodet tasu eest oma klientidele, vajab asjaomaste autoriõiguste omaja eraldi luba ka paketis sisalduvate tasuta teleprogrammide kaitstud sisu kasutamiseks, olgugi et sellega seoses võimaldab ta oma klientidele üksnes juurdepääsu teostele, mis on vastuvõtupiirkonnas juba kõigile vabalt kättesaadavad, ehkki vähem kvaliteetse standardlahutusega (standard definition)?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
20 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui satelliidipakettide pakkuja on kohustatud saama satelliidi kaudu üldsusele edastamise toimingu tegemiseks asjasse puutuvate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste omajate loa, tuleb see luba, nagu ka ringhäälinguorganisatsioonile antud luba, saada ainult selles liikmesriigis, kus programme sisaldavad signaalid sisestatakse satelliidile viivasse sideahelasse.
21 Direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt toimub satelliidi kaudu üldsusele edastamine ainult selles liikmesriigis, kus ringhäälinguorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel sisestatakse programmi sisaldavad signaalid katkematusse sideahelasse satelliidi ja maajaama vahel.
22 Direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud reegli kohaldamiseks peab olema tegemist „satelliidi kaudu üldsusele edastamisega“ viidatud artikli 1 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, mis kehtestavad selleks kumulatiivsed tingimused. Seega kujutab edastamine endast ühtainsat „satelliidi kaudu üldsusele edastamist“, kui selle käivitab esiteks programmi sisaldavate signaalide „sisestamise toiming“, mis toimub „ringhäälinguorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel“, teiseks sisestatakse need signaalid „katkematusse sideahelasse satelliidi ja maajaama vahel“, kolmandaks on need signaalid „ette nähtud üldsusele vastuvõtuks“ ja neljandaks juhul, kui need signaalid on kodeeritud, on nende dekodeerimise vahendid „antud üldsuse käsutusse kas ringhäälinguorganisatsiooni poolt või tema nõusolekul“ (vt selle kohta 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Airfield ja Canal Digitaal, C‑431/09 ja C‑432/09, EU:C:2011:648, punkt 52).
23 Mis puudutab sellist edastamist, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis on Euroopa Kohus juba otsustanud, et nii teleprogrammide kaudset kui ka otsest edastamist, mis vastab kõigile neile kumulatiivsetele tingimustele, tuleb käsitada ühtse satelliidi kaudu üldsusele edastamisena ja seega jagamatuna. Niisuguse edastamise jagamatusest nimetatud artikli 1 lõike 2 punktide a ja c tähenduses ei tulene siiski, et satelliidipaketi pakkuja saaks selles edastamises osaleda ilma asjaomaste õiguste omajate nõusolekuta (vt selle kohta 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Airfield ja Canal Digitaal, C‑431/09 ja C‑432/09, EU:C:2011:648, punktid 69 ja 70).
24 Tuleb nimelt meenutada, et direktiivi 93/83 artiklist 2 koostoimes selle direktiivi põhjendusega 17 tuleneb, et autoriõigusega kaitstud teoste satelliidi kaudu üldsusele edastamiseks on alati vaja autoriõiguste omajate luba ning õiguste omajatele nende teoste üldsusele satelliidi kaudu edastamise eest kohase tasu kindlaksmääramiseks tuleb arvesse võtta kõiki saate aspekte, nagu selle tegelik vaatajaskond ja potentsiaalne vaatajaskond (vt selle kohta 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Airfield ja Canal Digitaal, C‑431/09 ja C‑432/09, EU:C:2011:648, punktid 71 ja 73).
25 Niisuguse loa peab omandama eelkõige isik, kes käivitab edastamise või osaleb selles, muutes kaitstud teosed selle edastamise abil kättesaadavaks uuele üldsusele, s.o üldsusele, kellega kaitstud teoste autorid teisele isikule luba andes ei arvestanud (vt selle kohta 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Airfield ja Canal Digitaal, C‑431/09 ja C‑432/09, EU:C:2011:648, punkt 72).
26 Sellega seoses on Euroopa Kohus juba märkinud, et vastavalt direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punktile a käivitab niisuguse üldsusele satelliidi kaudu edastamise, nagu on vaidluse all põhikohtuasjades, ringhäälinguorganisatsioon, kelle kontrolli all ja vastutusel sisestatakse programmi sisaldavad signaalid satelliidile viivasse sideahelasse. Lisaks on selge, et see organisatsioon teeb kaitstud teosed üldjuhul kättesaadavaks uuele üldsusele. Järelikult on see organisatsioon kohustatud omandama direktiivi 93/83 artiklis 2 ette nähtud loa (13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Airfield ja Canal Digitaal, C‑431/09 ja C‑432/09, EU:C:2011:648, punkt 75).
27 Kuna direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud reegli kohaselt loetakse selline satelliidi kaudu üldsusele edastamine toimunuks üksnes liikmesriigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse satelliidile viivasse sideahelasse, on ringhäälinguorganisatsioon kohustatud selle loa saama üksnes selles liikmesriigis.
28 Ent nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 24, tuleb autoriõiguste omajatele nende teoste sellise edastamise eest makstava asjakohase tasu kindlaksmääramisel arvesse võtta kõiki saate aspekte, nagu selle tegelik vaatajaskond ja potentsiaalne vaatajaskond. Seega, kui osa tegelikust vaatajaskonnast või potentsiaalsest vaatajaskonnast asub muus liikmesriigis kui see, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse satelliidile viivasse sideahelasse, peavad eri kollektiivse esindamise organisatsioonid vajaduse korral leidma sobivad lahendused, et tagada õiguste omajatele õiglane tasu.
29 See ei välista aga olukorda, et satelliidi kaudu üldsusele edastamises osalevad ka teised operaatorid, muutes kaitstud teosed või objektid kättesaadavaks laiemale üldsusele kui see, keda pidas silmas asjasse puutuv ringhäälinguorganisatsioon, s.o üldsusele, kellega nende teoste või objektide autorid ei arvestanud, kui nad andsid nimetatud ringhäälinguorganisatsioonile loa kõnealuste teoste või objektide kasutamiseks. Niisugusel juhul ei hõlma sellele organisatsioonile antud luba eespool nimetatud operaatorite osalemist. Selline olukord võib kujuneda eelkõige juhul, kui operaator laiendab nende isikute ringi, kellele kõnealune edastus on kättesaadav, muutes kaitstud teosed või objektid seeläbi kättesaadavaks uuele üldsusele (13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Airfield ja Canal Digitaal, C‑431/09 ja C‑432/09, EU:C:2011:648, punkt 76 ja 77).
30 Direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punkti b sõnastusest ja viidatud artikli 1 lõike 2 punktide a–c ülesehitusest tuleneb aga, et juhul, kui satelliidipakettide pakkuja on kohustatud saama satelliidi kaudu üldsusele edastamiseks asjasse puutuvate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste omajate loa, tuleb see luba, nagu ka ringhäälinguorganisatsioonile antud luba, saada ainult selles liikmesriigis, kus programme sisaldavad signaalid sisestatakse satelliidile viivasse sideahelasse.
31 Seda järeldus toetab ka direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punkti b eesmärk. Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et nimetatud direktiivi põhjendustest 5 ja 14 nähtub, et riigisiseste autoriõigust käsitlevate sätete vahelistest erinevustest tulenev õiguskindlusetus kujutab endast otsest takistust programmide vabale liikumisele Euroopa Liidus ning et omandatavate õigustega seotud õiguskindlusetust, mis takistab programmide piiriülest taasedastamist satelliidi kaudu, saab vältida satelliidi kaudu üldsusele edastamise määratlemisega liidu tasandil, eelkõige selleks, et vältida mitme liikmesriigi õiguse kumuleeruvat kohaldamist ühe ja sama ringhäälingutoimingu suhtes. Sama direktiivi põhjenduses 15 on veel ette nähtud, et edastamise ainuõiguste omandamine lepingulistel alustel peab olema vastavuses kõigi autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusnormidega liikmesriigis, kus satelliidi kaudu üldsusele edastamine toimub.
32 Direktiivi 93/83 põhjendustest 5, 14 ja 15 nähtub seega, et selle direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti b eesmärk on tagada, et „satelliidi kaudu üldsusele edastamise“ suhtes nimetatud artikli 1 lõike 2 punktide a ja b tähenduses kohaldatakse üksnes selles liikmesriigis kehtivaid autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevaid õigusakte, kus programme sisaldavad signaalid sisestatakse satelliidile viivasse sideahelasse. Järelikult oleks nimetatud eesmärgiga vastuolus see, kui satelliidipakettide pakkuja peaks saama loa asjasse puutuvatelt autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste omajatelt ka teistes liikmesriikides.
33 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 93/83 artikli 1 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui satelliidipakettide pakkuja on kohustatud saama satelliidi kaudu üldsusele edastamise toimingu tegemiseks asjasse puutuvate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste omajate loa, tuleb see luba, nagu ka ringhäälinguorganisatsioonile antud luba, saada ainult selles liikmesriigis, kus programme sisaldavad signaalid sisestatakse satelliidile viivasse sideahelasse.
Teine küsimus
34 Esimesele eelotsuse küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
35 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
Nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti b
tuleb tõlgendada nii, et
juhul, kui satelliidipakettide pakkuja on kohustatud saama satelliidi kaudu üldsusele edastamise toimingu tegemiseks asjasse puutuvate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste omajate loa, tuleb see luba, nagu ka ringhäälinguorganisatsioonile antud luba, saada ainult selles liikmesriigis, kus programme sisaldavad signaalid sisestatakse satelliidile viivasse sideahelasse.
Allkirjad