Kohtuasi T‑324/00

CDA Datenträger Albrechts GmbH

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Abi kasutamine valel eesmärgil – Tagastamiskorraldusest kõrvalehoidmise võimalikkus – Abi tagasinõudmine äriühingutelt, kes on omandanud esialgse abisaaja käibevara

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagastamine – Kõrvalesuunatud abi – Komisjonile teadaolev kõrvalesuunamine – Tagasinõudmine abi adressaadilt – Välistamine

(EÜ artikli 88 lõige 2)

2.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagastamine – Kohaldamisala – Abi, mis anti ettevõtjate grupile, kes praktiseerib varade grupisisest ülekandmist – Tagasinõudmine gruppi kuuluvalt ettevõtjalt, kes ei ole abisaaja ega ole varade üleminekust kasu saanud – Välistamine

(EÜ artikli 88 lõige 2)

3.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagastamine – Tagasinõudmine ettevõtjalt, kes ei ole abisaaja, kuid kes omandas abisaaja vara ning jätkas tema tegevust – Tingimus – Abi tagastamise otsusest kõrvalehoidmine – Hinnang in casu

(EÜ artikli 88 lõige 2)

1.      Komisjonil ei ole õigust nõuda ebaseadusliku riigiabi tagastamist ettevõtjalt, kellele see abi oli suunatud, juhul kui ta selle kohta otsuse vastuvõtmise ajal teadis või pidi teadma, et abi ei läinud sellele ettevõtjale.

Ebaseadusliku riigiabi tagastamist reguleerivate põhimõtetega ei ole kooskõlas otsus, millega nõutakse abi tagastamist ettevõtjalt, kellele see abi oli suunatud, juhul kui komisjonile oli otsuse tegemise ajal kättesaadav andmete kogum, millest nähtus, et see ettevõtja suurest osast abist tegelikku kasu ei saanud, kuna see suunati kõrvale, ning et need andmed võimaldavad kasvõi ligikaudselt määratleda, kui suur osa abist kõrvale suunati. Komisjon ei saa otsuse õigustamiseks tuua asjaolu, et asjassepuutuva liikmesriigi ametiasutused ei olnud talle esitanud täpseid andmeid selle kohta, kui suur osa abist kõrvale suunati, kuna ta ei ole kasutanud õigust paluda need andmed saata.

(vt punktid 90–92)

2.      Ettevõtja, mis kuulub seotud ettevõtjate gruppi, kus kasutatakse grupisiseseid varade üleminekumehhanisme, ei saa olla kohustatud ebaseaduslikku riigiabi tagasi maksma – pealegi kui tema ei olnud abi saaja –, põhjendusel, et gruppi kuulumise tõttu sai ta seda abi tegelikult kasutada, kuna on selge, et selliseid üleminekumehhanisme kasutati üksnes tema kahjuks, mitte tema kasuks.

(vt punktid 83 ja 93)

3.      Asjaolu, et ettevõtja omandas osa ebaseaduslikku abi saanu varast ning jätkab tema tegevust, ei ole ilmtingimata piisav selleks, et järeldada, et tegemist on tehinguga, mille eesmärk on vältida komisjoni poolt selle abi tagastamise kohta tehtud otsuse tagajärgi. Et jõuda selgusele, kas tegemist oli kõrvalehoidmisega, tuleb arvesse võtta selliseid elemente nagu omandamise viis, eelkõige tegelikult makstud hind, teatud hulga vara jäämine abisaajale ning tehingu majanduslik loogika.

(vt punktid 95–111)