Hispaania Kuningriigi 23. augustil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 14. juuni 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-376/21: Instituto Cervantes versus komisjon
(kohtuasi C-539/23 P)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Hispaania Kuningriik (esindaja: I. Herranz Elizalde)
Teised menetlusosalised: Instituto Cervantes, Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Hispaania Kuningriik palub Euroopa Kohtul:
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 14. juuni 2023. aasta otsus Instituto Cervantes vs. Komisjon, (T-376/21, EU:T:2023:331) ja teha asjas sisuline otsus, millega rahuldatakse apellatsioonkaebus vaidlustatud otsuse peale;
teise võimalusena, kui Euroopa Kohus nõustub argumendiga, et asjaomaste tõendite tagasilükkamine ei olnud õiguspärane ja asub seisukohale, et nende hindamine on vajalik apellatsioonkaebuse teise väite üle otsustamiseks, siis palub Hispaania Kuningriik, et pärast vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist suunataks kohtuasi Euroopa Kohtu kodukorra artikli 170 alusel tagasi Üldkohtule läbivaatamiseks, et viimatinimetatu viiks läbi õigusvastaselt tagasilükatud tõendite hindamise ja teeks asjas sisulise otsuse.
Väited ja peamised argumendid
Hispaania Kuningriik esitab neli väidet ja palub Euroopa Kohtul:
Esimese väite kohaselt tegi Üldkohus hindamisvea, kuna ta ei kohaldanud nõuetekohaselt põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt c ega tuvastanud vaidlustatud kohtuotsuse põhjendatuse puudumist.
Hispaania Kuningriik leiab, et vaidlustatud kohtuotsusega lükati tagasi väide, et otsus on põhjendamata, ekslikult kahel põhjendusel: i) kuna arvesse ei võetud asjaolu, et pakkumuste valimine toimus kvaliteedi ja hinna suhte alusel ja kõnealusel juhul oleks tulnud esitada põhjendused, miks anti pakkujate ühenduse CLL-interlingua (edaspidi „CLL“) pakkumusele 1,49 hindamispunkti rohkem; mis ei ole võimalik, kuna see põhjendus sisaldab iga alakriteeriumi eest antud hindamispunkte; ii) kuna hindamiskriteeriumide sõnastus, mis ei ole üksikasjalik, võib piirata komisjoni õigusaktide põhjendamiskohustuse ulatust, mida nõuab Üldkohtu praktika.
Teise väite kohaselt tegi Üldkohus hindamisvea, kuna ta ei tuvastanud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumist komisjoni poolt, sest ta ei andnud Instituto Cervantesele võimalust tõendada, et hüperlinkide kaudu kättesaadavaid dokumente ei ole muudetud.
Hispaania Kuningriik väidab, et vaidlustatud kohtuotsuses on ekslikult sedastatud, et kohaldatav õiguslik raamistik (komisjoni heakskiidetud hanke alusdokumendid) on selge, võtmata arvesse sama hindamiskriteeriumiga seotud komisjoni varasemat ja hetkepraktikat ja seda, et sama eksimuse tegid paljud pakkujad.
Lisaks märgib Hispaania Kuningriik, et vaidlustatud kohtuotsuses on tehtud viga, kuna Üldkohus ei võtnud arvesse asjaolu, et kuna õiguslik raamistik ei ole selge, mida möönis ka komisjon ise, ei tohi ta karistada Instituto Cervantest tehtud eksimuse eest nii, et ta jätab esitatud dokumendid arvesse võtmata, vaid ta oleks pidanud võtma positiivseid meetmeid selle eksimuse heastamiseks, mille ta ise põhjustas, näiteks võimaldama Instituto Cervantesel ja teistel asjaomastel pakkujatel parandada tehtud eksimus tõendades, et hüperlinkide kaudu kättesaadavaid dokumente ei ole muudetud.
Kolmanda väite kohaselt tegi Üldkohus hindamisvea, kui ta lükkas tagasi väite võrdse kohtlemise põhimõtte ja pakkumuste meelevaldse hindamise keelu ning Üldkohtu kodukorra artikli 145 punkti c rikkumise kohta, kuna õigusvastaselt jäeti tegemata menetlustoiming.
Hispaania Kuningriik väidab, et vaidlustatud kohtuotsuses on tehtud viga, kuna Üldkohus piirdus hindamisega, kas antud kommentaarid on negatiivsed või positiivsed ega hinnanud poolte viidatud juhtumeid, ja toob esile, et komisjon kohaldas Instituto Cervantes ja CLL pakkumuste hindamisel erinevat metoodikat.
Lisaks on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud Üldkohtu kodukorra artikli 145 lõike 2 punkti c, kuna Üldkohus keeldus tegemast Hispaania Kuningriigi taotletud menetlustoimingut.
Neljanda väite kohaselt tegi Üldkohus hindamisvea, kui ta lükkas tagasi väite, mille kohaselt rikuti hea halduse põhimõtet, sest rikuti objektiivse erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.
Hispaania Kuningriik leiab, et vaidlustatud kohtuotsuses on viga, kuna Üldkohus jättis kõrvale võimaluse, et tegemist on objektiivse erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumisega sellises hankemenetluses, nagu kõnealune, kus ei ole mingil moel tagatud, et matemaatikal põhinevate arvuliste väärtuste ja muude omaduste hindamine on läbi viidud eraldi.
____________