ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
15. märts 2007
Kohtuasi T‑402/03
Georgios Katalagarianakis
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud – Ametisse nimetamine – Palgaastmele ja -järku määramise uuesti läbivaatamine – Euroopa Kohtu praktika kohaldamine – Personalieeskirjade artikkel 5, artikli 31 lõige 2, artikli 32 teine lõik ning artiklid 45 ja 62
Ese: Hagi, mille ese on nõue tühistada komisjoni otsus, millega vaadati uuesti läbi ja kinnitati hageja määramine alates hageja ametisse nimetamisest palgaastme A6 esimesse järku ja millega vaadati uuesti läbi ja kinnitati hageja varasem määramine palgaastme A5 kolmandasse järku 1. aprillil 2000 ning kinnitati, et selle rahalise täitmise kuupäevaks määratakse 5. oktoober 1995.
Otsus: Tühistada komisjoni 14. aprilli 2003. aasta otsus osas, millega kinnitati, et otsuse rahalise täitmise kuupäevaks määratakse 5. oktoober 1995. Komisjon on kohustatud viima läbi hageja ja alates 1. maist 1993 iga ametialase edutamise käigus palgaastmele A5 edutatud ametnike teenete võrdleva hindamise. Selle hindamise järel ning juhul, kui komisjonil pole võimalik edutada hagejat palgaastmele, mis tundub olevat õigustatud, peavad pooled jõudma kokkuleppele kohase hüvitise osas. Pooled teatavad Esimese Astme Kohtule kolme kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse väljakuulutamisest, millisele kokkuleppele nad on jõudnud, või kui seda ei ole toimunud, siis tekkinud kahju hindamist puudutavad nõuded arvandmetena. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Palgaastmele ja -järku määramise otsus – Põhjendamise kohustus hiljemalt kaebuse rahuldamata jätmise staadiumis
(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik, artikli 31 lõige 2, artikli 32 teine lõik ja artikli 90 lõige 2)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele ja -järku määramine
(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 2 ja artikli 32 teine lõik)
3. Ametnikud – Töölevõtmine – Võrdne kohtlemine – Palgajärku määramine
(Personalieeskirjad, artikli 5 lõige 3, artikli 31 lõige 2 ja artikli 32 teine lõik)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine
(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 2, artikli 45 lõige 1 ja artikli 62 esimene lõik)
5. Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Ametialane eksimus
1. Kohustust põhjendada palgaastmele ja -järku määramise otsust saab tulemuslikult täita kaebuse üle otsustamise etapis ning piisab, kui loetletakse seadusega kehtestatud tingimused, mille täitmisest seavad personalieeskirjad sõltuvusse menetluse õiguspärasuse, ja asjakohased individuaalsed põhjused, mille alusel asjaomase ametniku suhtes otsus tehti.
Ametisse nimetaval asutusel ei ole kohustust viidata otsuses, millega jäetakse rahuldamata kaebus otsuse peale, millega hiljuti tööle võetud ametnik määratakse kõrgemale palgaastmele, milline konkreetne väljaõpe ja ametialane töökogemus on vajalik kõrgemal palgaastmel staažilisa saamiseks. Võttes arvesse esiteks ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigust palgaastmele määramise otsuse puhul ning teiseks seda, et kõrgemale palgaastmele määramiseks nõutud väljaõppe ja ametialase töökogemuse väljapaistvuse hindamine on juhtumipõhine, ei pea nimetatud asutus üldkorras määratlema asjaomase palgaastme puhul staažilisa saamiseks nõutud väljaõpet ning töökogemust.
(vt punktid 39, 42 ja 43)
Viited: 17. detsember 2003, kohtuasi T‑133/02: Chawdhry vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑329 ja II‑1617, punkt 121); 26. oktoober 2004, kohtuasi T‑55/03: Brendel vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑311 ja II‑1437, punkt 120); 16. veebruar 2005, kohtuasi T‑284/03: Aycinena vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑29 ja II‑125, punkt 33); 15. november 2005, kohtuasi T‑145/04: Righini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑349 ja II‑1547, punkt 55).
2. Personalieeskirjade artikliga 31 ja artikli 32 teise lõiguga kehtestatud raamistikus on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus hindamaks ametnikuna tööle võetud isiku varasemat töökogemust ja seda nii selles osas, mis puudutab selle laadi ja kestust, kui ka seosega, mis kahel esimesena nimetatul võivad täidetava ametikoha nõuetega olla. Sellest tuleneb, et kõrgemale palgaastmele määratud ametniku palgajärku määramise otsuse kohtulik kontroll ei asenda ametisse nimetava asutuse hinnangut.
Seega, kui ametisse nimetav asutus peab arvestama tööle võetud ametniku väljaõpet ja konkreetset töökogemust selleks, et teda alates tema töölevõtmisest määrata kõrgemale palgaastmele, siis võib ta asuda seisukohale, et nimetatud ametnik ei või nõuda staažilisa arvessevõtmist, kuna tema väljaõpet ja töökogemust võeti arvesse palgaastmele määramisel.
(vt punktid 59 ja 61)
Viited: 5. oktoober 1988, liidetud kohtuasjad 314/86 ja 315/86: De Szy-Tarisse ja Feyaerts vs. komisjon (EKL 1988, lk 6013, punkt 26); 7. veebruar 1991, kohtuasi T‑2/90: Ferreira de Freitas vs. komisjon (EKL 1991, lk II‑103, punkt 56); eespool viidatud kohtuotsus Aycinena vs. komisjon, punkt 72.
3. Kuna kõrgemale palgaastmele määratud ametnikud ja need, kes määratakse oma kategooria esimesele palgaastmele, ei ole faktiliselt ja juriidiliselt samas olukorras, siis asjaolu, et esimesele palgaastmele määratud ametnikud võivad saada staažilisa, samas kui kõrgemale palgaastmele määratud ametnike puhul võib olenevalt olukorrast olla see välistatud just nimelt nende palgaastmele määramise tõttu, ei saa pidada nimetatud ametnike ebavõrdseks kohtlemiseks.
(vt punkt 71)
4. Kui ametisse nimetav asutus teeb töölevõtmisel ametniku palgaastmele määramise uuesti läbivaatamisel vahet ametniku ametisse nimetamisel palgaastmele ja -järku määramise muutmisel ning selle otsuse rahalistel tagajärgedel, mille alguskuupäev on otsusest hilisem, piirab ta nimetatud kahe kuupäeva vahelisel ajavahemikul omavoliliselt asjaomase isiku õigust töötasule, mis on personalieeskirjadega tagatud subjektiivne õigus, mida võib piirata vaid personalieeskirjade artikli 62 esimese lõigu mõttes selgesõnaliste sätetega.
Kui ametisse nimetav asutus teeb sellist vahet, siis eirab ta uuele palgaastmele määramise otsuse, mille eesmärk on ametniku ametisse nimetamisel palgaastmele ja -järku esialgse määramise uuesti läbivaatamine, ja ametialase edutamise, mis vastavalt personalieeskirjade artikli 45 lõikele 1 tähendab karjääri jooksul ametniku edutamist tema kategooria järgmisele, kõrgemale palgaastmele, vahelist eristamist.
Selles osas ei ole asjakohane asjaolu, et palgaastmele ja -järku määramise esialgset otsust ei vaidlustatud hagi esitamise tähtaja jooksul, kuna ametisse nimetamise kuupäeval uuele palgaastmele määramise otsuse, mis on tehtud kooskõlas kohtuotsusega C‑389/98 P: Gevaert vs. komisjon, eesmärk on asendada täielikult palgaastmele ja -järku määramise esialgne otsus.
(vt punktid 80, 84, 85, 87, 88 ja 90)
Viited: 11. jaanuar 2001, kohtuasi C‑389/98 P: Gevaert vs. komisjon (EKL 2001, lk I‑65, punkt 39); 27. juuni 2001, kohtuasi T‑214/00: X vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑143 ja II‑663, punkt 29).
5. Selle asjaolu puhul, et ametisse nimetav asutus on jätnud mitmel juhul teenete võrdlevast hindamisest, mis eelneb ametialasele edutamisele, välja ametniku, kelle ametisse võtmisel palgaastmele määramise uuesti läbivaatamine kooskõlas kohtuotsusega C‑389/98 P: Gevaert vs. komisjon on toimunud hilinemisega, on tegemist ametialase eksimusega, kuna nii tehes on see asutus jätnud asjaomase isiku ilma võimalusest, et tema kandidatuuri võetakse asjaomase ametialase edutamise jaoks arvesse.
Sellest veast hoolimata võib vastutusega tegemist olla ainult siis, kui on kindlaks tehtud, kas väidetav kahju tekkis ja kui suur see on. Kahju suuruse kindlakstegemiseks on vaja, et käesolevas asjas toimuks enne hageja ja nende edutatud ametnike teenete võrdlev hindamine, keda edutati edutamise raames, millest hageja õigusvastaselt välja jäeti, mis võimaldab kindlaks määrata, kas ta tegelikult jäeti ilma edutamisest, millele ta võib õiguspäraselt õigus olla, ning teha sellisel juhul kindlaks kahju suurus.
(vt punktid 101–106)
Viited: 12. detsember 1996, kohtuasi T‑99/95: Stott vs. komisjon (EKL 1996, lk II‑2227, punkt 72).