Nec Corp. 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda, laiendatud koosseisus) 29. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-341/18: Nec versus komisjon

(kohtuasi C-786/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Nec Corp. (esindajad: Solicitor R. Bachour, advocaten A. Pliego Selie, W. Brouwer, R. Warning)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

teha apellatsioonkaebuse kohta lõplik otsus ja tühistada vaidlusalune otsus ja/või vähendada trahvi vastavalt apellatsioonkaebuse nõuetele, või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega; ja

mõista käesoleva menetluse ja Üldkohtu menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide on jaotatud kolmeks osaks ning selles märgib apellant, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud ega ole esitanud piisavaid või asjassepuutuvaid põhjendusi, kui ta analüüsis küsimust, kas apellandi trahvi tuleb korduvuse tõttu suurendada.

Esiteks on Üldkohus eksinud, kui ta järeldas, et vaidlusaluse otsusega võis apellandile määrata eraldi trahvi korduvuse alusel, ehkki tema vastutus on määratletud üksnes kui tuletatud vastutus.

Teiseks on Üldkohus eksinud, kui ta nõustus trahvi suurendamisega korduvuse alusel perioodi eest, mis jääb enne 20. maid 2010, st enne seda, kui apellanti peeti vastutavaks rikkumise toimepanemise eest ja teda sellest teavitati. See ei ole õiguslikult korrektne ega proportsionaalne, eriti kuna möödus vaid vähe aega alates sellest hetkest, kui komisjon võttis vastu DRAMi otsuse¹ , kuni hetkeni, kui Tokin Corporation lõpetas rikkumise, ja kuna seetõttu ei saa objektiivselt järeldad, et apellant nõustus või toetas mingilgi moel Tokin Corporationi rikkumist.

Kolmandaks on vaidlustatud kohtuotsuses igal juhul õigusnormi rikutud, kohaldades vääralt proportsionaalsuse põhimõtet, kui analüüsiti trahvi suurust ja tuvastati ajavahemik, mille suhtes seda kohaldatakse.

Apellatsioonkaebuse teises väites märgib apellant, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses moonutanud vaidlusalust otsust ja nõustunud ilmselge ebakõlaga selles otsuses seoses apellandi osalemisega tuvastatud rikkumises, asendades ebakõla, mis puudutas apellandi vastutuse kvalifitseerimist, omaenda arusaamaga faktidest ja komisjoni arutluskäigust vaidlusaluses otsuses.

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites märgib apellant, et vaidlustatud kohtuotsuses on õigusnormi rikutud, kuna seal kohaldati vääralt proportsionaalsuse põhimõtet, ning rikutud kohustust esitada piisavad või asjakohased põhjendused, kui Üldkohus analüüsis oma täieliku pädevuse raames trahvisummat.

____________

¹ Komisjoni 19. mai 2010. aasta otsus ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.511 – DRAM).