EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

5. veebruar 2014

Kohtuasi F‑29/13

David Drakeford

versus

Euroopa Ravimiamet (EMA)

Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimene lõik – Lepingu pikendamata jätmine – Tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks töölepinguks

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega D. Drakeford palub esiteks tühistada Euroopa Ravimiameti (EMA või edaspidi „amet”) tegevdirektori kui EMA teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 30. augusti 2012. aasta otsuse, millega tema ajutise teenistuja lepingut ei pikendatud ja ta saadeti automaatselt puhkusele, ning teiseks sama asutuse 26. veebruari 2013. aasta otsuse, millega keelduti tema abiteenistuja lepingut ümber kvalifitseerima ajutise teenistuja lepinguks, ja teise võimalusena pikendada tema viimast ajutise teenistuja lepingut.

Otsus:      Tühistada Euroopa Ravimiameti 30. augusti 2012. aasta otsus jätta D. Drakefordi leping pikendamata. Mõista Euroopa Ravimiametilt D. Drakefordi kasuks välja kuni käesoleva kohtuotsuse kuupäevani tekitatud varalise kahju eest esiteks töötasu, millele tal oleks olnud õigus, kui ta oleks jäänud sinna tööle kuni käesoleva kohtuotsuse kuupäevani, ning teiseks töötasu, tulude, töötushüvitiste või kõigi muude alates 1. maist 2013 tegelikult saadud ja ajutise teenistujana alates 1. maist 2013 kuni käesoleva kohtuotsuse kuupäevani saamisele kuuluvat töötasu asendavate asendushüvitiste summa vahe. Pooled edastavad Avaliku Teenistuse Kohtule käesoleva kohtuotsuse kuupäevast kolme kuu jooksul kas kokkuleppe teel saavutatud lahenduse, et adekvaatselt kaitsta D. Drakefordi õigusi, või kokkuleppe puudumisel arvuliselt väljendatud nõuded seoses õiglase rahalise hüvitisega varalise kahju eest, mis hagejale tekitati pärast käesoleva kohtuotsuse kuupäeva. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutisele teenistujale adresseeritud kiri, milles talle meenutatakse tema lepingu lõppemise kuupäeva – Väljaarvamine – Lepingu pikendamata jätmise otsus – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Pikendamine pärast lepingu esimest tähtajaliselt pikendamist – Tähtajatu lepingu ümberkvalifitseerimine – Mõiste „pikendamine” – Töösuhte jätkumine karjääri arenguga või ilma

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 8 esimene lõik)

1.      Administratsiooni kiri, mis piirdub teenistujale tema lepingu selliste tingimuste meenutamisega, mis puudutavad lepingu lõppemise kuupäeva ning mis ei sisalda uut asjaolu võrreldes nende tingimustega, ei ole isikut kahjustav meede. Siiski juhul, kui lepingut saab pikendada, on administratsiooni poolt muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 8 põhineva asutusesisese menetluse tulemusel võetud otsus, mis väljendab administratsiooni tahet leping pikendamata jätta, isikut kahjustav meede.

(vt punktid 23–25)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (punkt 21).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. september 2011, kohtuasi F‑102/09: Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 57 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika); 26. juuni 2013, liidetud kohtuasjad F‑135/11, F‑51/12 ja F‑110/12: BU vs. EMA (punkt 36), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑444/13 P; 23. oktoober 2013, kohtuasi F‑124/12: Solberg vs. EMCDDA (punktid 17 ja 18).

2.      Mis puudutab tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimist tähtajatuks lepinguks muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu kohaselt ja eriti pikendamise eesmärgi tõlgendamist, kui sätte sõnastus ei viita sellele ühemõtteliselt, siis tuleb võtta arvesse nimetatud artikli eesmärki.

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi tähtajatute lepingutele omane töökoha stabiilsus ei ole võrreldav personalieeskirjades ametnikele tagatud kindlusega, sest ajutised teenistujad ei saa loota alalist töölepingut, on tähtajatutel töölepingutel ikkagi see eriomadus, mis eristab neid töökoha kindluse poolest põhimõtteliselt tähtajalistest töölepingutest. Järelikult, automaatselt lugedes sõlmitava kolmanda tähtajalise lepingu tähtajatuks lepinguks ja vältides ajutise teenistuja järjestikuste tähtajaliste lepingute kasutamist, on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk kindlalt tagada asjaomase teenistuja ja tema tööle võtnud institutsiooni, organismi või asutuse vahelise töösuhte stabiilsus ja seega jätkusuutlikkus.

Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu kolmandas lauses sisalduvat väljendit „seejärel pikendatakse lepingut” tuleb tõlgendada nii, et selles on silmas peetud mis tahes menetlust, mille abil muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutine töötaja jätkab pärast tema tähtajalise töösuhte lõppemist tööandjaga töösuhet samas staatuses, seda ka siis, kui pikendamisega kaasneb liikumine uuele palgaastmele või muutused täitmisele kuuluvates ülesannetes. Teistmoodi oleks see ainult siis, kui uus leping oleks sõlmitud teise õigusliku korra raames või kui karjäär katkeks, mis väljenduks näiteks asjaomase teenistuja poolt täidetavate ülesannete olulises muutumises.

(vt punktid 43, 45 ja 48)

Viited:

Euroopa Kohus: 6. oktoober 1982, kohtuasi 283/81: Cilfit vs. Ministère de la santé (punkt 20).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 68); 13. aprill 2011, kohtuasi F‑105/09: Scheefer vs. parlament (punktid 55 ja 60).