Kohtuasi T‑62/08

ThyssenKrupp Acciai Speciali Terni SpA

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Üldistes huvides sundvõõrandamise korral makstav hüvitis – Elektrienergia tarnimisel kohaldatava soodustariifi kehtivusaja pikendamine – Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ja määratakse selle tagastamine – Mõiste „eelis” – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte – Abi rakendamine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Mõiste – Vara sundvõõrandamise eest antud hüvitis – Erand

(EÜ artikli 87 lõige 1)

2.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Abi saaja õigus olla menetlusse kaasatud kohasel määral – Piirid

(EÜ artikli 88 lõige 2)

3.      Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Kohaldamine komisjoni algatatud haldusmenetluses – Abiprojekti uurimine – Ulatus

(EÜ artikli 88 lõige 2)

4.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonile teatamine – Kohustuse ulatus – Vajadus teavitada komisjoni abist planeerimise staadiumis

(EÜ artikli 88 lõige 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 2 ja 3)

5.      Riigiabi – Komisjoni otsus, millega see abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ja määratakse selle tagastamine – Veel välja maksmata abi

(EÜ artikli 88 lõige 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1)

6.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abi andmine EÜ artiklis 88 sätestatud menetlusnõudeid rikkudes – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Kaitse – Tingimused ja piirid

(EÜ artikkel 88; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1)

7.      Riigiabi – Komisjoni otsus siseriikliku meetme suhtes vastuväiteid mitte esitada – Abisaajate õiguspärane ootus nimetatud meetme pikendamise seaduslikkuse osas – Puudumine

(EÜ artikkel 88; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1)

1.      Meetmeid, mis erinevas vormis vähendavad ettevõtte eelarvel tavaliselt lasuvaid kulutusi ning mis seeläbi sarnanevad toetusele, loetakse EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses eeliseks, nagu eeskätt kaupade või teenuste pakkumine soodustingimustel. Seevastu hüvitised, mida siseriiklikud ametiasutused võivad olla kohustatud maksma eraõiguslikele isikutele neile tekitatud kahju eest, on õigusliku laadi poolest oluliselt erinevad ega kujuta endast seega abi EÜ artiklite 87 ja 88 tähenduses.

Seevastu tuleb riigiabiks kvalifitseerida meede, mis seisneb sellise esialgse meetme pikendamises, millega anti ettevõtjale õigus tarnida elektrienergiat soodustariifi eest, ning seda elektrisektori riigistamise kontekstis sundvõõrandamise korral makstava hüvitise puhul, kui soodustariif kehtestati hüvitisena, mida maksti teatud selgelt määratletud ajavahemiku vältel, mille pikendamise võimalust ette ei nähtud. Lisaks ei saa meedet, mis kujutab endast vaid ühte soodustariifidest, mille kohaldamisaja pikendamise eesmärk on „võimaldada asjaomastel ettevõtetel areneda ja oma tootmine ümber korraldada”, pidada niisuguse hüvitise seaduslikuks pikendamiseks, mida ettevõtja peale riigistamist sai.

(vt punktid 57, 60, 63, 72, 74, 99, 101)

2.      Riigiabi uurimismenetlus on selle üldist ülesehitust silmas pidades menetlus, mis on algatatud riigiabi andnud liikmesriigi suhtes, arvestades tema kohustusi ühenduse suhtes. Selle menetluse raames ei saa seega teised huvitatud isikud peale abi andnud liikmesriigi nõuda samasugust võistlevat vaidlust komisjoniga, kui viimasel on asjaomase liikmesriigiga. Seega on nende sisuline roll komisjonile infoallikaks olemine. Ükski riigiabi uurimismenetluse säte ei anna abisaajale teiste huvitatud isikute hulgas erilist rolli. Lisaks ei viida riigiabi uurimismenetlust läbi abisaaja „vastu”, sel juhul võiks ta nõuda niisuguseid ulatuslikke õigusi nagu kaitseõigused. Nimelt on riigiabi valdkonnas komisjoni võetud otsuste ainsad adressaadid asjassepuutuvad liikmesriigid.

Õiguse üldpõhimõtted, nagu hageja viidatud õigus olla ära kuulatud või hea halduse põhimõte, ei võimalda ühenduste kohtul laiendada menetlusõigusi, mis on riigiabi uurimismenetluse raames antud huvitatud isikutele asutamislepingu ning teisese õigusega. Asjaolu, et hagejal on õigus esitada vaidlustatud otsuse peale hagi, ei võimalda seda samuti.

Nimelt ei tulene riigiabi puudutavatest sätetest ega kohtupraktikast komisjoni kohustust kuulata riigiabi saaja ära küsimuses, mis puudutab tema õiguslikku hinnangut kõnealusele meetmele või teavitada asjaomast liikmesriiki – ja, a fortiriori, abi saajat – oma seisukohast enne otsuse vastuvõtmist, kui nii huvitatud isikutele kui ka liikmesriigile on antud võimalus esitada märkusi.

(vt punktid 161–163, 166–168)

3.      Riigiabi uurimismenetluse valdkonnas eeldab kaitseõiguste tagamise põhimõte seda, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus tõhusalt teada anda oma vaatepunkt kolmandate huvitatud isikute poolt EÜ artikli 88 lõike 2 alusel esitatud märkuste kohta, millega komisjon kavatseb põhistada oma otsust, ning kui liikmesriigile ei antud võimalust nende märkuste osas seisukohta võtta, ei või komisjon neid selle riigi vastu tehtud otsuses kasutada. Sellegipoolest toob selliste kaitseõiguste rikkumine otsuse tühistamise kaasa vaid siis, kui ilma rikkumiseta oleks menetlus võinud lõppeda teisiti.

(vt punkt 189)

4.      Seoses uue abiga, mida liikmesriigid kavatsevad anda, on ette nähtud eelnev menetlus, mille puudumisel ei saa antavat abi käsitada nõuetekohase abina. Nimelt vastavalt EÜ artikli 88 lõikele 3 ning määruse nr 659/1999 (EÜ artikli 88 kohaldamise kohta) artiklitele 2 ja 3 tuleb komisjonile teatada kõikidest uutest riigiabi määramise või muutmise plaanidest ja neid ei tohi enne rakendada, kui komisjon on andnud selleks kas vaikimisi või sõnaselge nõusoleku.

Liikmesriigid peavad seega täitma kahte üksteisest lahutamatut kohustust, milleks on kohustus abi määramise plaanist eelnevalt teatada ja kohustus oodata selliste plaanide rakendamisega seni, kuni komisjon võtab vastu otsuse meetme ühisturuga kokkusobivuse kohta.

Abi saab käsitada antuna ka siis, kui abisaajale ei ole summat veel välja makstud.

Lisaks tuleb komisjonile abimeetmetest teatada siis, kui tegemist on alles plaanidega, st enne nende rakendamist ja siis, kui neid on veel võimalik komisjoni võimalike märkuste kohaselt muuta. Nimelt on eesmärk tagada komisjonile võimalus teostada õigeaegselt ja üldistes huvides kontrolli kõikide plaanide üle abi määramise või muutmise kohta ning viia sel moel läbi ennetav uurimine. Riigiabi eelneva kontrollimise süsteemi loogikaga oleks vastuolus leida, et komisjon võib EÜ artikli 88 lõike 3 rikkumise tuvastada üksnes pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas iga abisaaja sai ka tegelikult vaidlusalusest meetmest tulenevatest eelistest kasu.

(vt punktid 228–230, 234–236)

5.      Määruse nr 659/1999 (EÜ artikli 88 kohaldamise kohta) artikli 14 sõnastus, mille kohaselt „nõuab komisjon [ebaseadusliku abi korral tehtava negatiivse otsuse korral], et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada”, annab tunnistust abi tagasinõudmise süstemaatilisusest.

Kui komisjoni teavitatakse haldusmenetluse raames sellest, et vaidlustatud abi ei ole abisaajatele veel makstud, ei taga see, et selliseid makseid ei tehtud hiljem, eeskätt teatamise hetke ja lõpliku otsuse teatavakstegemise hetke vahel. Igal juhul ei saa komisjonile ette heita seda, et ta suurema õiguskindluse tagamiseks määratles selgelt oma otsuse konkreetsed tagajärjed.

Nimelt ei saa asjaolu, et abi ei ole veel selle saajatele antud, mõjutada vaidlustatud otsuse kehtivust, vaid saab mõjutada üksnes abi tagasinõudmise korda. Abi nõutakse üldiselt tagasi vastavate siseriiklike sätete alusel; seda siiski tingimusel, et neid sätteid kohaldatakse nii, et ühenduse õigusel põhinev tagasinõudmine ei muutu tegelikult võimatuks, ning selle rakendamisega seotud vaidluste lahendamine on siseriikliku kohtu pädevuses.

Liikmesriigi kohustus arvutada täpne tagasinõutav summa, eriti kui arvutamine sõltub teabest, mida liikmesriik ei ole komisjonile edastanud, on osa üldisemast lojaalse koostöö tegemise kohustusest, mis seob vastastikku komisjoni ja liikmesriike asutamislepingu riigiabi käsitlevate eeskirjade rakendamisel. Komisjonile ei saa ette heita selliste võimalike faktiliste või õiguslike asjaolude arvestamata jätmist, mida talle oleks võidud haldusmenetluse käigus esitada, kuid ei esitatud, kuna komisjonil ei ole kohustust omal algatusel ja ettenägelikkusest uurida, millised on asjaolud, mida oleks võidud talle esitada.

(vt punktid 239, 241, 250 ja 251)

6.      Arvestades EÜ artikli 88 alusel komisjoni poolt läbi viidava riigiabi kontrolli kohustusliku laadiga, võivad abi saavad ettevõtjad reeglina toetuda õiguspärasele ootusele abi seaduslikkuse osas üksnes siis, kui abi andmisel on järgitud nimetatud artiklis ette nähtud menetlust. Hoolas ettevõtja peab suutma tavaliselt kindlaks teha, kas kõnealust menetlust on järgitud. Ennekõike siis, kui abi antakse komisjonile eelnevalt teatamata, mis on EÜ artikli 88 lõike 3 kohaselt ebaseaduslik, ei saa abisaajal sel momendil olla õiguspärast ootust, et kõnealuse abi andmine on nõuetekohane.

Siiski on ebaseadusliku abi saajatel võimalus tugineda abi tagastamise vaidlustamiseks erakorralistele asjaoludele, mis võisid neis olla tekitanud õiguspärase ootuse, et abi on õiguspärane.

Lisaks loodi määruse nr 659/1999 (EÜ artikli 88 kohaldamise kohta) vastuvõtmisega kokkusobimatu abi tagasinõudmist puudutavas osas uus olukord, mille kõiki õiguslikke tagajärgi tuleb arvesse võtta. Nimetatud määruse artikli 14 lõige 1 kinnitab tagasinõudmise süstemaatilisust (esimene lause), nähes samas ette erandi (teine lause) juhuks, kui see on vastuolus liidu õiguse üldpõhimõttega. Seega on olemas teisese õiguse säte, millega komisjon peab oma otsuste tegemisel arvestama ning millest tulenevalt ta võib teatud juhtudel loobuda kokkusobimatu abi tagasinõudmise määramisest. Seega on vaieldamatu, et tagasinõudmise kohustuse kehtestava otsuse osalise tühistamise nõude esitamisel võib tugineda selle sätte rikkumisele.

(vt punktid 269–271, 275 ja 276)

7.      Ainuüksi asjaolu, et meetme määratlemine riigiabina võis näida abisaajale kaheldav, ei ole mitte mingil juhul piisav, õigustamaks hageja õiguspärast ootust abi seaduslikkuse osas või seoses sellega, et vaidlusalune meede ei kujutanud endast riigiabi.

Seetõttu ei saa asjaolu, et komisjoni otsus ei esita vastuväiteid meetme suhtes, mis seisneb elektritarnetele soodustariifi kehtestamises, tekitada õiguspärast ootust nimetatud meetme hilisema pikendamise seaduslikkuse osas või seoses sellega, et selles ette nähtud soodustariif ei kujuta endast abi.

(vt punktid 283, 284, 288)