Kohtuasi T‑116/22
Belavia – Belarusian Airlines AAT
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldkohtu (üheksas koda) 29. mai 2024. aasta otsus
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu – Rahaliste vahendite külmutamine – Selliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Hageja nime kandmine ja jätmine loeteludesse – Lukašenko režiimi sellise tegevuse korraldamine, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, või sellisele tegevusele kaasa aitamine – Lukašenko režiimist saadav kasu – Hindamisviga
1. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed – Teatavate isikute ja üksuste varade külmutamine seoses olukorraga Valgevenes – Kontrolli ulatus – Tõend meetme põhjendatuse kohta – Liidu pädeva asutuse kohustus tõendada vaidlustamise korral asjaomaste isikute või üksuste vastu kasutatud põhjuste paikapidavus – Loeteludesse kandmine täpsete, konkreetsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumi alusel
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2012/642/ÜVJP, muudetud otsustega (ÜVJP) 2021/2125 ja (ÜVJP) 2023/421, lisa; nõukogu määrused nr 765/2006, 2021/2124 ja 2023/419, lisa)
(vt punktid 26–29)
2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed – Piiravate meetmete vastuvõtmise kriteeriumid – Füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kes korraldavad Lukašenko režiimi tegevust, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist – Mõiste – Hindamisviga – Puudumine
(Nõukogu otsus 2012/642/ÜVJP, muudetud otsustega (ÜVJP) 2021/2125 ja (ÜVJP) 2023/421, lisa; nõukogu määrused nr 765/2006, 2021/2124 ja 2023/419, lisa)
(vt punktid 45, 48–52, 57–60, 63–66)
3. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed – Teatavate isikute ja üksuste varade külmutamine seoses olukorraga Valgevenes – Kontrolli ulatus – Tõend meetme põhjendatuse kohta – Liidu pädeva asutuse kohustus tõendada vaidlustamise korral asjaomaste isikute või üksuste vastu kasutatud põhjuste paikapidavus – Nimetatud pädeva organi kaalutlusõiguse ulatus – Selliste tõendite asjakohasus, mis esitati varasemal loetellu kandmisel, kui põhjused, hageja olukord ning kontekst Valgevenes ei ole muutunud – Muutused hageja olukorras ja kontekstis Valgevenes
(Nõukogu otsus 2012/642/ÜVJP, muudetud otsustega (ÜVJP) 2021/2125 ja (ÜVJP) 2023/421, lisa; nõukogu määrused nr 765/2006, 2021/2124 ja 2023/419, lisa)
(vt punktid 76–84)
4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed – Piiravate meetmete vastuvõtmise kriteeriumid – Füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes saavad kasu Lukašenko režiimist või toetavad seda – Kasu mõiste – Hindamisviga – Puudumine
(Nõukogu otsus 2014/642/ÜVJP, muudetud otsusega (ÜVJP) 2023/421, lisa; nõukogu määrused nr 765/2006 ja 2023/419, lisa)
(vt punktid 92–100)
Kokkuvõte
Üldkohus jättis oma kohtuotsuses rahuldamata tühistamishagi, mille Belavia – Belarusian Airlines AAT esitas aktide peale, millega Euroopa Liidu Nõukogu kandis selle äriühingu 2021. aastal selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid olukorra tõttu Valgevenes,(1) ja seejärel jättis sellesse loetellu 2023. aastal(2). See kohtuasi võimaldas Üldkohtul tõlgendada esimest korda otsuse 2012/642(3) artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i ette nähtud loetellu kandmise kriteeriumi, mis on seotud Lukašenko režiimi sellise tegevuse korraldamisega, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist.
Kohtuotsus tehti kontekstis, kus Euroopa Liit on alates 2004. aastast kehtestanud rea piiravaid meetmeid demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukorra tõttu Valgevenes. Hageja, Valgevene riikliku lennuettevõtja rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati põhjusel, et ta sai kasu Lukašenko režiimist ja toetas seda ning aitas kaasa selle režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, sest ta osales niisuguste kolmandate riikide kodanike transpordis Lähis-Idast Valgevenesse, kes soovisid ületada liidu välispiire.
Üldkohtu hinnang
Seoses esiteks hageja algse kandmisega loeteludesse otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i ette nähtud kriteeriumi alusel asus Üldkohus seisukohale, et nõukogu käsutuses oli piisavalt täpsete, konkreetsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogum, et tõendada, et kolmandate riikide kodanikud, kes kavatsesid ületada liidu välispiiri ilma asjakohaseid õigusnorme järgimata, läksid Minskisse (Valgevene) hageja Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist väljuvate lendudega. Lisaks oli nõukogul piisavalt kaudseid tõendeid väitmaks, et selle praktika soodustamiseks suurendas hageja olemasolevatel liinidel toimuvate lendude arvu ja et kohalikud reisiagentuurid on tegutsenud vahendajatena, müües hageja lennupileteid nimetatud isikutele, aidates seeläbi hagejal madalat profiili hoida.
Üldkohus lükkas seejärel tagasi argumendid, mille hageja esitas selle kaudsete tõendite kogumi vaidlustamiseks. Nii väitis hageja kõigepealt eeskätt, et 2021. aastal vedas ta vähem reisijaid kui teised lennuettevõtjad, kes teenindasid samuti lennuühendusi Istanbuli (Türgi) ja Minski ning Dubai (Araabia Ühendemiraadid) ja Minski vahel, ning et nende isikute arv, keda ta Beiruti (Liibanon) ja Minski vahelisel lennuliinil vedas, oli väiksem kui nende isikute arv, keda ta vedas muudel liinidel, mis kas väljusid muudest kolmandatest riikidest kui Liibanon või suundusid neisse. Üldkohus täpsustas siiski, et need asjaolud ei tõenda, et hageja ei aidanud oma Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist Valgevenesse toimuva reisijateveoga kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist. Lisaks nähtub hageja esitatud andmetest, et 2021. aastal suurenes tema poolt Istanbulist või Beirutist Minskisse veetud reisijate arv oluliselt.
Järgmiseks ei võimalda hageja väited, mille kohaselt ühelt poolt ei rentinud tema lende Liibanoni, Araabia Ühendemiraatidesse ja Türgisse Valgevene riik ning teiselt poolt olid tema enda veod kasumlikud, tõendada, et need lennud ja veod ei olnud hõlmatud Lukašenko režiimi tegevusega, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist. Kohtutoimikusse lisatud tõenditest nähtub nimelt, et Lukašenko režiim korraldas kolmandate riikide kodanike transpordi Valgevenesse õhuteed pidi Valgevene viisade väljastamist soodustades, et selle meetme tagajärjel suurenes nõudlus lennutransporditeenuste järele Valgevenesse ja et lennuettevõtjad said kasu sellele nõudlusele vastavate lendude ärilisest käitamisest.
Lisaks ei välista asjaolu, et hageja viis oma reisijate registreerimisel läbi nõutud kontrolli, eelkõige mis puudutab viisa omamise nõuet, seda, et ta osales Lukašenko režiimi tegevuses, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist.
Lõpetuseks märkis Üldkohus, et nõukogu esitatud dokumentidest ei nähtu, et – nagu nähtub vaidlusalustest põhjustest – hageja oleks avanud uusi lennuliine, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike transporti Valgevenesse. Sellest tõdemusest ei piisa siiski algsete aktide tühistamiseks. Põhjused, mille nõukogu esitas põhjendamaks hinnangut, mille kohaselt hageja aitas kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, mis on piisavalt täpsed ja konkreetsed ning mille puhul ei ole tehtud viga faktiliste asjaolude hindamisel ega rikutud õigusnormi, kujutavad iseenesest piisavat alust, et õigustada hageja nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse.
Seoses teiseks hageja nime jätmisega loeteludesse sama kriteeriumi alusel tuletas Üldkohus meelde, et nõukogul tuleb piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel anda olukorrale ajakohastatud hinnang ja teha varem võetud meetmete poolt asjaomastele isikutele ja üksustele avaldatud mõju kokkuvõte, võttes arvesse nende eesmärke. Nime loetellu jätmise põhjendamiseks võib nõukogu tugineda samadele tõenditele, mis õigustasid nime algset loetellu kandmist, tingimusel et loetellu kandmise põhjused ei ole muutunud ja kontekst ei ole muutunud selliselt, et need tõendid oleksid vananenud. Käesolevas asjas märkis Üldkohus, et nõukogu möönab kaudselt, et tõendid, mis õigustasid algsete aktide vastuvõtmist ja olid seotud hageja lendudega Liibanonist ja Araabia Ühendemiraatidest, olid vananenud. Üldkohus asus lisaks seisukohale, et asjaolu, et hageja jätkas lende Istanbuli ja Minski vahelisel liinil, ei ole piisav õigustamaks tema nime jätmist loeteludesse. Järelikult ei ole nõukogu õiguslikult piisavalt tõendanud, et loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal oli hageja jätkuvalt seotud Lukašenko režiimi tegevusega, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist, tema lendude tõttu Istanbuli ja Minski vahelisel liinil.
Seevastu leidis Üldkohus, et nõukogu käsutuses oli piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogum tõendamaks, et hageja sai konkreetset kasu president Lukašenko avalikest avaldustest, mille kohaselt Valgevene riik annab talle kõikvõimalikku abi.