Kohtuasjad T‑200/22 ja T‑314/22
Poola Vabariik
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 29. mai 2024. aasta otsus
Keskkond – Pruunsöe kaevandamine pealmaakaevanduses – Turówi (Poola) pruunsöekaevandus – Institutsiooniline õigus – Ettekirjutust tegeva Euroopa Kohtu määruse täitmata jätmine – Karistusmakse – Võlgade sissenõudmine tasaarvestuse teel – Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 101 lõige 1 ja artikkel 102 – Põhikohtuasja registrist kustutamine – Tagasiulatuva jõu puudumine määratud ajutiste meetmete suhtes – Põhjendamiskohustus
Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Karistusmakse määramine juhuks, kui asjaomane pool ei täida tehtud ettekirjutust – Poolte kokkulepe ja põhikohtuasja registrist kustutamine – Registrist kustutamise tagajärjed karistusmaksena tasumisele kuuluvatele summale
(ELL artikkel 2; ELTL artikkel 279; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 160 lõiked 1 ja 2 ning artikli 162 lõige 3)
(vt punktid 31–42 ja 47–49)
Kokkuvõte
Üldkohus, kes lahendas asja laiendatud koosseisus, jättis rahuldamata kaks tühistamishagi, mille Poola Vabariik esitas Euroopa Komisjoni mitme otsuse peale, millega viimane nõudis sisse Euroopa Kohtu määratud päevamääraga karistusmaksena tasumisele kuuluvad summad. Käesoleval juhul oli Euroopa Kohus võtnud Tšehhi Vabariigi ja Poola vahelises kohtuasjas ajutised meetmed, et tagada oma tulevase lõpliku otsuse täielik toime. Kuna Poola neid ajutisi meetmeid ei järginud, määrati talle päevamääraga karistusmakse kuni ajutiste meetmete täitmiseni. Põhikohtuasi kustutati registrist poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tagajärjel. Üldkohus selgitas oma otsuses registrist kustutamise tagajärgi Poola kohustusele tasuda karistusmaksena tasumisele kuuluv summa.
Tšehhi Vabariik esitas 26. veebruaril 2021 Poola vastu liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi seoses pruunsöe kaevandamise laiendamise ja pikendamisega Turówi (Poola) pealmaakaevanduses, mis asub Tšehhi ja Saksamaa piiri lähedal. Samal ajal esitas ta ajutiste meetmete kohaldamise taotluse selle kaevandamistegevuse viivitamatuks lõpetamiseks, mille Euroopa Kohus rahuldas 21. mail 2021(1).
Kuna Tšehhi Vabariik leidis, et Poola ei ole seda kohtumäärust täitnud, esitas ta 7. juunil 2021 uue ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles palus määrata Poolale päevamääraga karistusmakse. 20. septembril 2021(2) mõisteti Poolalt komisjoni kasuks välja karistusmakse 500 000 eurot päevas kuni ajutiste meetmete kohaldamise otsuse täitmiseni.
Komisjon saatis Poolale ametliku kirja karistusmaksena tasumisele kuuluvate summade nõudmiseks ja teatas talle, et kui makset ei tehta, nõuab ta need finantsmääruse alusel sisse tasaarvestuse teel(3).
Kuna Poola neid makseid ei teinud, võttis komisjon vastu viis vaidlustatud otsust(4), millega ta tasaarvestas Poola võla eri nõuetega, mis viimasel liidu vastu olid, summas ligikaudu 68 500 000 eurot ajavahemiku 20. september 2021 kuni 3. veebruar 2022 eest.
Tšehhi Vabariik ja Poola sõlmisid 3. veebruaril 2022 kokkuleppe ja palusid kohtuasja registrist kustutada.
Pärast kohtuasja registrist kustutamist(5) palus Poola tühistada 20. septembri 2021. aasta kohtumääruse, millega talle määrati karistusmakse. Samuti palus ta komisjonil lõpetada karistusmaksete täitemenetlus ja tühistada selleks kuupäevaks juba vastu võetud vaidlustatud otsused. Komisjon märkis, et ta jätkab kuni kokkuleppe sõlmimise kuupäevani tasumisele kuuluvate summade sissenõudmist tasaarvestuse teel seni, kuni 20. septembri 2021. aasta kohtumäärust ei ole „tühistatud“. 19. mai 2022. aasta kohtumäärusega(6) jäeti eespool nimetatud kohtumääruse tühistamise nõue rahuldamata.
Poola palus kahe eraldi hagiga Üldkohtul tühistada komisjoni vaidlustatud otsused, võttes arvesse kokkulepet, mille tulemusel põhikohtuasi Euroopa Kohtu registrist kustutati.
Üldkohtu hinnang
Esimese väitega kinnitab Poola sisuliselt, et kokkulepe ja kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamine tõid kaasa selles kohtuasjas määratud ajutiste meetmete mõju tagasiulatuva lõppemise, mistõttu sissenõutud võlg on ära langenud ja selle sissenõudmine rikub finantsmääruse artikleid 101 ja 102.
Sellega seoses tuletas Üldkohus meelde, et arvestades seda, et ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on põhimenetluse suhtes täiendavat laadi, lakkasid 21. mai 2021. aasta kohtumäärus, millega kohustati lõpetama pruunsöe kaevandamine Turówi kaevanduses, ja 20. septembri 2021. aasta kohtumäärus, millega määrati sellega seoses karistusmakse, alates põhikohtuasja registrist kustutamise kuupäevast, st 4. veebruarist 2022 olemast kohaldatavad.
Mis puudutab põhikohtuasja registrist kustutamise tagajärgi Poola võla olemasolule, siis märkis Üldkohus esiteks, et registrist kustutamise kohtumääruses ei ole mainitud ei 21. mai 2021. aasta kohtumääruses ette nähtud ajutisi meetmeid ega päevamääraga karistusmakset. Teiseks jäeti rahuldamata Poola nõue tühistada 20. septembri 2021. aasta kohtumäärus, millega määrati karistusmakse. Kolmandaks on seda nõuet rahuldamata jätvas kohtumääruses sõnaselgelt täpsustatud, et päevamääraga karistusmakse ei ole alates 4. veebruarist 2022 enam kehtiv. Järelikult tuleb päevamääraga karistusmakset arvestada ajavahemiku eest, mis jääb 20. septembri 2021. aasta kohtumääruse kätte toimetamise ja 4. veebruaril 2022. aastal põhikohtuasja registrist kustutamise vahele.
Teistsugune järeldus tähendaks, et kaldutaks kõrvale karistusmakse eesmärgist, milleks on tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine, mis on omane ELL artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtusele.
Seda järeldust ei sea kahtluse alla Poola argumendid, mille kohaselt ajutiste meetmete kohaldamise jätkamine põhikohtuasja registrist kustutamisest hoolimata läheb kaugemale nende meetmete eesmärgist, milleks on esmajärjekorras tagada sisulise kohtuotsuse tõhusus. Liidu kohtute määratud karistusmaksete eesmärk ei ole nimelt ainult tagada sisulise kohtuotsuse tõhusus, vaid nendega soovitakse tagada ka ajutiste meetmete järgimine ja heidutada – käesoleval juhul Poola Vabariiki – viivitamast oma tegevuse nendega kooskõlla viimisega. Kui nõustuda Poola argumentidega, muudaks see karistusmakse mehhanismi sisutühjaks, kuna see võimaldaks poolel jätta tahtlikult täitmata kohustuse järgida ajutisi meetmeid, mis määratakse ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kuni põhikohtuasjas menetluse lõpetamiseni, ja kahjustab seega liidu õiguse tõhusust.
Samuti ei saa nõustuda Poola argumendiga, et karistusmaksete täitmine muudab kokkuleppe sõlmimise vähem atraktiivseks, arvestades karistusmaksete eesmärki ja asjaolu, et põhikohtuasja registrist kustutamisel olid Poolale kasulikud tagajärjed selles mõttes, et päevamääraga karistusmaksete arvestamine lõpetati 4. veebruaril 2022, mitte kuupäeval, mil Euroopa Kohus kuulutas otsuse.
Üldkohus leidis lõpuks, et vastupidi Poola väidetele ei näe finantsmääruse artikkel 101 komisjonile ette mingit kohustust kindlaksmääratud võlg tühistada. Lisaks olid tasaarvestuse teel sissenõudmise tingimused täidetud, kuna komisjon oli Poola võla olemasolu nõuetekohaselt kontrollinud ja selle suuruse kindlaks määranud.
Seetõttu lükkas Üldkohus esimese väite tagasi. Kuna teine väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, lükati samuti põhjendamatuse tõttu tagasi, jättis Üldkohus hagid tervikuna rahuldamata.