ÜLDKOHTU MÄÄRUS (esimene koda)
14. oktoober 2021(*)
Tühistamishagi – Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Veebipõhine müük – Uurimise algatamise otsus – Uurimise territoriaalne kohaldamisala – Itaalia väljajätmine – Vaidlustamatu akt – Ettevalmistav akt – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑19/21,
Amazon.com, Inc., asukoht Wilmington, Delaware (Ameerika Ühendriigid),
Amazon Services Europe Sàrl, asukoht Luxembourg (Luksemburg),
Amazon EU Sàrl, asukoht Luxembourg,
Amazon Europe Core Sàrl, asukoht Luxembourg,
esindajad: advokaadid A. Komninos ja G. Tantulli,
hagejad,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: B. Ernst, T. Franchoo, G. Meessen ja C. Sjödin,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue osaliselt tühistada komisjoni 10. novembri 2020. aasta otsus C(2020) 7692 final, millega algatati ELTL artikli 102 kohaldamise menetlus asjas AT.40703 Amazon – Buy Box,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president H. Kanninen, kohtunikud M. Jaeger ja N. Półtorak (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Hagejad Amazon.com, Inc., Amazon Services Europe Sàrl, Amazon EU Sàrl ja Amazon Europe Core Sàrl (edaspidi koos „Amazon“) kuuluvad ettevõttesse Amazon. Eelkõige tegutseb Amazon internetis ning tegeleb muu hulgas veebipõhise jaemüügiga ja erinevate veebipõhiste teenuste osutamisega.
2 Euroopa Komisjon tegi 10. novembril 2020 otsuse C(2020) 7692 final, millega algatati menetlus asjas AT.40703 Amazon – Buy Box (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
3 Komisjoni arvates võivad Amazoni teatavad kaubandustavad kunstlikult soodustada tema enda jaemüügipakkumisi ja tema e-turul nende müüjate pakkumisi, kes kasutavad Amazoni logistika- ja tarneteenuseid.
4 Komisjon leidis, et kui kõnealune tegevus leiab kinnitust, võib see olla vastuolus ELTL artikliga 102.
5 Vaidlustatud otsuses kinnitas komisjon, et uurimine hõlmas kogu Euroopa Majanduspiirkonda (EMP), välja arvatud Itaalia, mida ta põhjendas selle otsuse vastuvõtmisega kaasnevas pressiteates asjaoluga, et Itaalia konkurentsiasutus alustas osaliselt sarnaste probleemide uurimist aprillis 2019, keskendudes Itaalia turule.
Menetlus ja poolte nõuded
6 Hageja esitas käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 19. jaanuaril 2021.
7 Amazon esitas 19. jaanuaril 2021 eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse samal päeval, Üldkohtu kodukorra artikli 152 alusel taotluse lahendada asi kiirendatud menetluses. Üldkohus otsustas 11. veebruari 2021. aasta otsusega jätta see taotlus rahuldamata.
8 Komisjon esitas eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 29. märtsil 2021, kodukorra artikli 130 alusel vastuvõetamatuse vastuväite. Amazon esitas selle vastuvõetamatuse vastuväite kohta oma seisukohad 14. mail 2021.
9 Üldkohtu kantseleisse vastavalt 21. ja 22. aprillil 2021 esitatud dokumentidega palusid Itaalia Vabariik ja Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (Itaalia konkurentsi ja turu järelevalve amet) luba astuda käesolevas asjas menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.
10 Üldkohtu Kantseleisse 21. aprillil 2021 esitatud dokumentidega palusid Chamber of Commerce of the United States of America (Ameerika Ühendriikide kaubanduskoda) ja Computer & Communications Industry Association luba astuda käesolevas asjas menetlusse Amazoni nõuete toetuseks.
11 Hagiavalduses palub Amazon Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, milles see jätab Itaalia välja uurimise territoriaalsest kohaldamisalast;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
12 Vastuvõetamatuse vastuväites palub komisjon Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja Amazonilt.
13 Amazon palub oma seisukohtades vastuvõetamatuse vastuväite kohta Üldkohtul lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi.
Õiguslik käsitlus
14 Komisjon esitab vastuvõetamatuse vastuväite põhjendamiseks kolm asja läbivaatamist takistavat asjaolu, millest esimene käsitleb sellise akti puudumist, mille peale saaks esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel, teine käsitleb Amazoni põhjendatud huvi puudumist ja kolmas käsitleb seda, et Üldkohtul on võimatu vaidlustatud otsust osaliselt tühistada ja kohustada komisjoni muutma viimase algatatud uurimise geograafilist ulatust.
15 Hagejad leiavad aga, et käesoleva kohtuasja eripärased asjaolud on sellised, mis muudavad vaidlustatud otsuse vaidlustatavaks aktiks.
16 Kodukorra artikli 130 lõigete 1 ja 7 alusel võib Üldkohus lahendada vastuvõetamatuse või pädevuse puudumise küsimuse ilma sisulist vaidlust käsitlemata, kui kostja seda taotleb. Kuna käesolevas asjas on komisjon palunud lahendada vastuvõetamatuse küsimuse, leiab Üldkohus, et tal on toimikus piisavalt andmeid, ja otsustab asja lahendada ilma menetlust jätkamata.
17 Väljakujunenud kohtupraktikast selgub, et vaidlustatavad aktid ELTL artikli 263 tähenduses on kõik Euroopa Liidu institutsioonide vastu võetud sätted, mille eesmärk on sõltumata nende vormist tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi. Siduvaid õiguslikke tagajärgi tuleb hinnata selle akti olemusest lähtuvalt ning selliste objektiivsete kriteeriumide alusel nagu selle akti sisu, võttes vajaduse korral arvesse akti vastuvõtmise konteksti ja akti vastu võtnud institutsiooni pädevust (vt selle kohta 13. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Ungari vs. komisjon, C‑31/13 P, EU:C:2014:70, punktid 54 ja 55 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 25. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Rumeenia vs. komisjon, C‑599/15 P, EU:C:2017:801, punktid 47 ja 48).
18 Seega saab tühistamishagi üldjuhul esitada ainult sellise meetme peale, millega asjaomane institutsioon kinnitab haldusmenetluse lõppedes oma lõpliku seisukoha. Vaidlustatavateks aktideks ei saa seevastu lugeda vaheakte, mille eesmärk on lõpliku otsuse ettevalmistamine (19. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus komisjon vs. Total ja Elf Aquitaine, C‑351/15 P, EU:C:2017:27, punkt 37).
19 Kõnealuses kontekstis olgu märgitud, et kuigi puhtalt ettevalmistavat laadi meetmete endi peale ei saa tühistamishagi esitada, võib nende võimalikule õigusvastasusele tugineda selle lõpliku akti peale esitatavas hagis, mille ettevalmistamisega need aktid seotud on, mis tagab täieliku ja tõhusa õigusliku kaitse (vt selle kohta 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 12).
20 Kooskõlas komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb [ELTL] artiklite [101] ja [102] kohaste menetluste teostamist komisjonis (EÜT 2004, L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81), mida on muudetud komisjoni 3. augusti 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1348 (ELT 2015, L 208, lk 3), artikli 2 lõikega 1 vastu võetud vaidlustatud otsuse tagajärgi ja õiguslikku laadi tuleb aga hinnata, arvestades selle otsuse ülesannet nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205), mida on muudetud nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 487/2009 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris (ELT 2009, L 148, lk 1), III peatüki alusel vastu võetava otsuse tegemiseni viivas menetluses (vt selle kohta 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 13).
21 Seda menetlust on muudetud, et võimaldada asjaomastel ettevõtjatel teha oma seisukohad teatavaks ja teavitada komisjoni parimal võimalikul viisil enne, kui komisjon teeb otsuse, mis mõjutab nende huve. Seega on menetluse eesmärk anda neile menetluslikud tagatised ning, nagu nähtub määruse nr 773/2004 artiklist 10, sätestada nende õigus olla komisjoni poolt ära kuulatud (vt selle kohta 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 14).
22 ELTL artikli 102 kohaldamise menetluse algatamise peale esitatav tühistamishagi võiks sundida liidu kohut andma hinnangut küsimustes, mille kohta komisjonil ei ole veel olnud võimalust oma seisukohta esitada, ning oleks seega ennatlik sisuliste vaidluste suhtes ning tekitaks segadust haldus- ja kohtumenetluste eri staadiumide suhtes. Seega ei oleks see kooskõlas komisjoni ja liidu kohtu pädevuse jaotuse süsteemiga ja aluslepingus sätestatud õiguskaitsevahenditega ega hea õigusemõistmise ning komisjoni haldusmenetluse nõuetekohase toimimise nõuetega (vt selle kohta 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 20).
23 Sellest järeldub, et kohtupraktikast tuleneb, et akt, millega komisjon alustab ELTL artikli 102 kohaldamise menetlust, tekitab üldjuhul vaid menetluslikule aktile ainuomaseid tagajärgi ega mõjuta peale hagejate menetlusliku olukorra nende õiguslikku olukorda (vt selle kohta 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 17, ning 15. märtsi 2019. aasta kohtumäärus Silgan Closures ja Silgan Holdings vs. komisjon, T‑410/18, EU:T:2019:166, punkt 19).
24 Käesolevas asjas tuleb siiski märkida, et hagejad vaidlustavad üksnes vaidlustatud otsuse selle osa, millega komisjon jätab liikmesriigi välja komisjoni algatatud menetluse geograafilisest ulatusest, mitte aga vaidlustatud otsuse kui sellise. Järelikult tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsuse see osa piirdub eespool punktides 17–23 nimetatud põhimõtteid arvestades ka menetlusdokumendile ainuomaste tagajärgede tekitamisega.
25 Määruse nr 773/2004 artikli 2 lõike 1 kohaselt võib komisjon otsustada algatada menetluse määruse nr 1/2003 III peatüki kohase otsuse vastuvõtmiseks igal ajal, kuid hiljemalt kuupäeval, mil ta esitab vastuväiteteatise.
26 Seega tuleb aktis, millega komisjon teatab ettevõtjale oma kavatsusest algatada menetlus määruse nr 1/2003 III peatükis nimetatud otsuste vastuvõtmiseks, täpsustada ELTL artiklite 101 ja 102 väidetavaid rikkumisi, mille on toime pannud üks või mitu ettevõtjat ühe või mitme perioodi vältel ühel või mitmel kaubaturul ja ühel või mitmel geograafilisel turul, ning mida see akt puudutab (25. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Slovak Telekom, C‑857/19, EU:C:2021:139, punkt 29).
27 Sellest järeldub, et määruse nr 773/2004 artikli 2 lõike 1 alusel vastu võetud komisjoni otsuses peab tingimata olema esitatud hulk andmeid, sealhulgas geograafiline turg või geograafilised turud, mida komisjoni uurimine puudutab. Nõnda on selle geograafilise ulatuse piiritlemine vaid üks kohustuslik element otsuse puhul, millega algatatakse menetlus määruse nr 1/2003 III peatükis nimetatud otsuse vastuvõtmiseks.
28 Järelikult, kui komisjon otsustas algatada käesolevas asjas menetluse, et võtta vastu üks määruse nr 1/2003 III peatükis nimetatud otsustest, mis ei puuduta Itaalia territooriumi, siis piirdus komisjon vaid selle menetluse geograafilise ulatuse piiritlemisega, nagu see on nõutav määruse nr 773/2004 artikli 2 lõike 1 alusel vastu võetud otsuse puhul.
29 Amazon märgib siiski, et teatud menetluslikud otsused võivad tekitada siduvaid ja lõplikke õiguslikke tagajärgi ELTL artikli 263 tähenduses, nagu seda on tõlgendatud kohtupraktikas.
30 Esiteks on tegemist otsustega, mis on küll poolelioleva haldusmenetluse etapid, kuid mis ei piirdu menetluse edasiseks kulgemiseks tingimuste loomisega, vaid toovad kaasa tagajärgi, mis väljuvad menetlusraamistikust ja sisuliselt muudavad huvitatud isikute õigusi ja kohustusi. Teiseks on teatud menetluslikud otsused vaidlustatavad, kuna need kahjustavad menetlusõigusi (vt 15. jaanuari 2003. aasta kohtuotsus Philip Morris International vs. komisjon, T‑377/00, T‑379/00, T‑380/00, T‑260/01 ja T‑272/01, EU:T:2003:6, punktid 96, 97 ja 99 ning seal viidatud kohtupraktika).
31 Käesolevas asjas ei muuda Itaalia väljajätmine selle menetluse geograafilisest ulatusest, mille komisjon algatas vaidlustatud otsuse vastuvõtmise järel, siiski Amazoni õigusi ja kohustusi sisulises plaanis ega kahjusta tema menetlusõigusi.
32 Nimelt on esiteks komisjoni algatatud uurimisel geograafilise ulatuse piiramise eesmärk valmistada ette lõplik otsus ning see võib selles osas muutuda, kuna komisjonil on haldusmenetluses õigus muuta oma uurimise geograafilist ulatust, suurendades või vähendades seda selleks, et kohandada vajaduse korral geograafilist ulatust vastavalt asjaoludele, mille ta võib olla tuvastanud.
33 Alles siis, kui komisjon on teinud lõpliku otsuse ELTL artikli 102 väidetava rikkumise või väidetavate rikkumiste kohta Amazoni suhtes ja kui asjaomane menetlus lõpetatakse, teeb komisjon lõpliku otsuse väidetava rikkumise geograafilise ulatuse kohta.
34 Teiseks, kui komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et geograafiline turg, mida tema uurimine pidi puudutama, hõlmab sellisena kogu EMPd, välja arvatud Itaalia, siis kasutas ta oma kaalutlusõigust selleks, et piiritleda oma uurimise geograafiline ulatus, mis võrdub loetelu koostamisega riikidest, mille hulka Itaalia ei kuulu. Järelikult kujutab see, kui Itaalia jäetakse välja komisjoni algatatud uurimise alast, endast puhtalt menetluslikku tagajärge, mis tuleneb selle uurimise alustamisest, mistõttu ei saa see muuta vaidlustatud otsust aktiks, mis mõjutab Amazoni õiguslikku olukorda, ja seega vaidlustatavaks aktiks.
35 Sama järeldus tuleb teha Amazoni väidete kohta, mille kohaselt vaidlustatud otsus kohustab teda kõigepealt end kaitsma kahe erineva asutuse – Itaalia konkurentsiasutuse ja komisjoni ees, järgides menetlusnorme, tagatisi ja üldiselt erinevaid süsteeme, ning seejärel võib see kaasa tuua liidu konkurentsiõiguse erineva kohaldamise ja erinevate karistuste määramise, mis võivad kahjustada liidu ühtset lähenemisviisi tema tegevuse puhul.
36 Esiteks ei too asjaolu, et Amazon peab end kaitsma kahe erineva asutuse ees, endaga kaasa tagajärgi, mis väljuksid menetluse raamidest, ega mõjuta seega tema õiguslikku olukorda samal moel, nagu kohus on otsustanud aegumisnormidega seoses (vt selle kohta 15. märtsi 2019. aasta kohtumäärus Silgan Closures ja Silgan Holdings vs. komisjon, T‑410/18, EU:T:2019:166, punkt 26). Teiseks ei ole oht, et nii Itaalia konkurentsiasutus kui ka komisjon teevad samal ajal vastuolulisi otsuseid või määravad erinevaid sanktsioone, vaidlustatud otsuse tagajärg, vaid nende haldusmenetluste või hilisemate lõplike otsuste tulemus. Nagu on märgitud eespool punktis 19, saab Amazon alles pärast komisjoni ja Itaalia konkurentsiasutuse algatatud menetluste lõppemist tugineda – selleks et põhjendada lõpliku akti peale esitatud hagi – võimalikele rikkumistele, millele viitavad need menetlused või pärast menetluste lõppemist tehtud otsused.
37 Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et menetluse algatamise otsus määruse nr 773/2004 artikli 2 lõike 1 tähenduses ei võta selle adressaatidelt nende menetluslikke õigusi. Vastupidi, seda menetlust on kohandatud täpsemalt selleks, et võimaldada asjaomastel ettevõtjatel teha oma seisukohad teatavaks ja teavitada komisjoni parimal võimalikul viisil enne, kui komisjon teeb otsuse, mis mõjutab nende huve (29. jaanuari 2020. aasta kohtumäärus Silgan Closures ja Silgan Holdings vs. komisjon, C‑418/19 P, ei avaldata, EU:C:2020:43, punkt 48). Seega on selle eesmärk anda neile menetluslikud tagatised ning nagu nähtub määruse nr 1/2003 põhjendusest 32 ja määruse nr 773/2004 põhjendusest 10, kehtestada ettevõtjate õigus olla komisjoni poolt ära kuulatud.
38 Sellest järeldub, et otsus jätta Itaalia välja selle menetluse ulatusest, mille komisjon algatas pärast vaidlustatud otsuse tegemist, toob endaga üksnes kaasa menetlusaktile ainuomased tagajärjed ega mõjuta Amazoni õiguslikku olukorda peale tema menetlusliku olukorra.
39 Seda järeldust ei sea kahtluse alla Amazoni väited, mille kohaselt tekitab vaidlustatud otsus õiguslikke ja siduvaid – kuigi menetluslikku laadi – tagajärgi, kuna Itaalia territooriumi väljajätmisega selle otsuse kohaldamisalast oleks Amazon jäetud ilma kaitsest paralleelsete menetluste vastu, mis on ette nähtud määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 6.
40 Sellega seoses tuleneb kohtupraktikast, et niipea kui komisjon algatab vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 esimesele lausele menetluse ühe või mitme ettevõtja suhtes ELTL artikli 101 või 102 väidetava rikkumise tõttu, kaotavad liikmesriikide konkurentsiasutused pädevuse algatada menetlust samade ettevõtjate suhtes sama väidetava konkurentsivastase tegevuse eest, mis toimus samal või samadel perioodidel samal geograafilisel ja kaubaturul või samadel geograafilistel ja kaubaturgudel (25. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Slovak Telekom, C‑857/19, EU:C:2021:139, punkt 30).
41 Liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse kaotamine on põhjendatav määruse nr 1/2003 eesmärgiga, mis on tagada liidu konkurentsieeskirjade tõhus kohaldamine, lubades liikmesriikide konkurentsiasutustel seda õigust kohaldada paralleelselt komisjoniga. Siiski ei või nende eeskirjade paralleelne kohaldamine toimuda ettevõtjate kulul. Seega võimaldab liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse kaotamine ettevõtjatel ennast kaitsta paralleelsete menetluste vastu, mida need asutused ja komisjon läbi viivad (vt selle kohta 25. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Slovak Telekom, C‑857/19, EU:C:2021:139, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Lisaks tuleneb määruse nr 1/2003 artikli 16 lõikest 2, et kui liikmesriikide konkurentsiasutused teevad ELTL artiklite 101 või 102 alusel otsuseid kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas komisjoni otsus, ei tohi nende otsused olla vastuolus komisjoni otsusega.
43 Määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 6 ette nähtud kaitse puudutab olukorda, kui esineb kaks paralleelset menetlust ja komisjon otsustab algatada uurimismenetluse, mitte aga olukorda, kui palutakse algatada konkreetsel turul menetlus, selleks et saada see kaitse.
44 Igal juhul selgub eespool punktis 41 viidatud kohtupraktikast, et määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 – mis sisaldab menetlusnormi – eesmärk (vt selle kohta 14. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Toshiba Corporation jt, C‑17/10, EU:C:2012:72, punkt 70) on võimaldada ettevõtjatel ennast kaitsta paralleelsete menetluste vastu, mida liikmesriikide konkurentsiasutused ja komisjon läbi viivad, jättes esimesed ilma oma pädevusest kohaldada ELTL artikleid 101 ja 102 asjaolude suhtes, mis on komisjoni algatatud menetluse ese. Sellega on määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 tagajärg see, et ettevõtjaid kaitstakse paralleelsete uurimiste vastu, mille viivad läbi need erinevad ametid (vt selle kohta 15. märtsi 2019. aasta kohtumäärus Silgan Closures ja Silgan Holdings vs. komisjon, T‑410/18, EU:T:2019:166, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Kohtupraktikas ette nähtud kaitse paralleelsete uurimiste vastu ei tähenda siiski, et ettevõtjal oleks õigus nõuda, et komisjon käsitleks juhtumit tervikuna. Selles osas tuleb meenutada, et määruse nr 1/2003 artiklite 4 ja 5 kohaselt on komisjonil ja liikmesriikide konkurentsiasutustel ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel paralleelne pädevus ning määruse nr 1/2003 ülesehitus põhineb nendevahelisel tihedal koostööl (vt 17. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Si.mobil vs. komisjon, T‑201/11, EU:T:2014:1096, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Ei määruses nr 1/2003 ega komisjoni teatises koostöö kohta Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu (ELT 2004, C 101, lk 43) ei ole ette nähtud normi pädevuse jagamiseks komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste vahel.
47 Selles osas on Üldkohus juba otsustanud, et ei ole võimalik järeldada, et määruse nr 1/2003 artikli 13 lõige 1, mis võimaldab konkurentsiasutusel juhtumi käsitlemise peatada või lõpetada põhjusel, et sama juhtumiga tegeleb või on tegelenud mõni teine asutus, ning et selle põhjendus 18, millest tuleneb, et nende sätete eesmärk on see, „et iga juhtumit käsitleks ainult üks ametiasutus“, kehtestavad kriteeriumi juhtumite suunamiseks või pädevuse jagamiseks komisjoni ja kõnealust juhtumit puudutavate võimalike liikmesriigi asutuste vahel (vt selle kohta 17. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Si.mobil vs. komisjon, T‑201/11, EU:T:2014:1096, punkt 38).
48 Lisaks, mis puudutab komisjoni teatist koostöö kohta Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu, siis on selle punktis 4 täpsustatud, et võrgustikusisene arutelu ja teabevahetus toimub üksnes riigiasutuste vahel, ja punktis 31 on lisatud, et sellest ei tulene seega rikkumisega seotud ettevõtjatele individuaalset õigust selleks, et nende juhtumit käsitleks üks konkreetne asutus. Üldisemalt ei tekita ei määrus nr 1/2003 ega kõnealune teatis ettevõtjale õigusi ega ootusi, et tema juhtumit käsitleb üks konkreetne konkurentsiasutus (vt 17. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Si.mobil vs. komisjon, T‑201/11, EU:T:2014:1096, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Sellest tuleneb, et Amazonil ei ole alust väita, et vaidlustatud otsuse vaidlusaluses osas jäeti ta ilma määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 6 ette nähtud kaitsest, kuna see kaitsev mõju ei tähenda, et komisjon oleks kohustatud algatama menetluse selleks, et jätta liikmesriigi konkurentsiasutused ilma nende pädevusest kohaldada ELTL artikleid 101 ja 102.
50 Lisaks, isegi kui oletada, et Itaalia konkurentsiasutus, kes rikkudes määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 6 ette nähtud kaitset paralleelsete menetluste vastu, viib läbi menetluse, mis puudutab sama geograafilist piirkonda ja samu konkurentsieeskirjade rikkumisi nagu see menetlus, mille algatas komisjon, on Amazonil ikkagi võimalik vaidlustada see asjaolu liikmesriigi kohtutes, tuginedes eelkõige nimetatud asutuse pädevuse puudumisele. Eeldades ühtlasi, et komisjoni läbiviidava menetluse käigus esinevad rikkumised, saab nende rikkumiste peale vajaduse korral kaevata hagi raames komisjoni lõpliku otsuse peale.
51 Eespool toodud hinnangutest tuleneb, et vaidlustatud otsuse vaidlusalune osa, milles Itaalia jäeti välja uurimise territoriaalsest kohaldamisalast, kujutab endast ettevalmistavat akti, mis ei tekita Amazoni suhtes õiguslikke tagajärgi ELTL artikli 263 tähenduses, mistõttu tuleb komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväitega nõustuda ja seetõttu tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks vaja analüüsida kahte ülejäänud asja läbivaatamist takistavat asjaolu, mille komisjon on esitanud.
52 Kodukorra artikli 144 lõige 3 sätestab, et kui kostja esitab kodukorra artikli 130 lõikes 1 ette nähtud vastuvõetamatuse või pädevuse puudumise vastuväite, lahendatakse menetlusse astumise avaldus alles pärast vastuväite tagasilükkamist või liitmist sisulise menetlusega. Kuna käesolevas asjas jäeti hagi tervikuna vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ei ole menetlusse astumise avalduste kohta, millele on viidatud eespool punktides 9 ja 10, vaja otsust teha.
Kohtukulud
53 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtumäärus on tehtud hagejate kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja mõista hagejatelt.
54 Lisaks tuleneb kodukorra artikli 144 lõikest 10, et kui enne menetlusse astumise avalduse lahendamist lõpetatakse kohtuasjas menetlus, kannavad menetlusse astumise avalduse esitaja ja kohtuasja pooled ise oma kulud, mis on seotud menetlusse astumise avaldusega. Arvestades, et menetlusse astumise avaldustest ei teatatud hagejatele ja komisjonile, mistõttu ei saanud neil kohtukulusid tekkida, tuleb otsustada, et Itaalia Vabariik, Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (Itaalia konkurentsi ja turu järelevalve amet), Chamber of Commerce of the United States of America (Ameerika Ühendriikide kaubanduskoda) ja Computer & Communications Industry Association kannavad oma vastavad kohtukulud ise.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi läbi vaatamata.
2. Puudub vajadus teha otsus Itaalia Vabariigi, Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (Itaalia konkurentsi ja turu järelevalve amet), Chamber of Commerce of the United States of America (Ameerika Ühendriikide kaubanduskoda) ja Computer & Communications Industry Associationi menetlusse astumise avalduste kohta.
3. Jätta Amazon.com, Inc-i, Amazon Services Europe Sàrli, Amazon EU Sàrli ja Amazon Europe Core Sàrli kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
4. Jätta Itaalia Vabariigi, Itaalia konkurentsi ja turu järelevalve ameti, Ameerika Ühendriikide kaubanduskoja ja Computer & Communications Industry Associationi menetlusse astumise avaldustega seotud kulud nende endi kanda.
Luxembourg, 14. oktoober 2021
Kohtusekretär | | Koja president |