17. aprillil 2007 esitatud hagi - Siemens Transmission & Distribution ja Nuova Magrini Galileo versus komisjon

(Kohtuasi T-124/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Siemens Transmission & Distribution SA (Grenoble, Prantsusmaa) ja Nuova Magrini Galileo SpA (Bergamo, Itaalia) (esindajad: Rechtsanwälte H. Wollmann ja F. Urlesberger)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

Tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 1 niivõrd, kuivõrd seal süüdistatakse hagejaid ajavahemikus 15. aprillist 1988 kuni 13. detsembrini 2000, 1. aprillist 2002 kuni 9. oktoobrini 2002 ja 21. jaanuarist 2004 kuni 11. maini 2004 EÜ artikli 81 ja/või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumises;

tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 2 hagejaid puudutavas osas;

teise võimalusena vähendada otsuse artikli 2 punktis 1) hagejatele määratud rahatrahvi suurust nii, et see ei ületaks 2 750 000 eurot esimese ja 1 100 000 eurot teise hageja puhul;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsuse K (2006) 6762 (lõplik) asjas COMP/F/38.899 - gaasisolatsiooniga jaotlad. Vaidlustatud otsusega määrati hagejatele ja teistele ettevõtjatele rahatrahv EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumise eest. Komisjoni arvates osalesid hagejad terves reas kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses "gaasisolatsiooniga jaotlate" valdkonnas.

Oma hagi põhjenduseks väidavad hagejad kõigepealt, et rikutud on EÜ artikli 81 lõiget 1, määruse (EÜ) nr 1/2003¹ artikli 23 lõikeid 2 ja 3 ning selle määruse artiklit 25. Siinkohal väidavad nad, et neile määratud rahatrahv ületab 10% otsusele eelnenud majandusaasta asjaomasest käibest. Lisaks ei arvestanud komisjon rahatrahvi määramisel hagejate individuaalset olukorda. Peale selle väidavad hagejad, et nende ettevõtjate kindlaks määramine, kellega koos hagejad peaksid solidaarselt vastutama, ning solidaarvõlgnike vahel jagatud rahatrahvi osad on ebaselged ja väärad. Pealegi on kostja ülehinnanud väidetava rikkumise kestvust ega ole näinud, et suurem sellest on juba aegunud. Esimese väite lõpetuseks mainitakse, et komisjon on ilma veenva tõendita tuvastanud, et väidetava rikkumise eesmärk või tagajärg oli 13. detsembrini 2000 ühendusesisese konkurentsi piiramine.

Teiseks väidavad hagejad, et kostja on rikkunud olulisi vorminõudeid. Siinkohal on hagejad seisukohal, et rikutud on õigust olla ära kuulatud.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).