Kohtuasi T‑168/13

European Platform Against Windfarms (EPAW)

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Eraõiguslik juriidiline isik – Tõendite puudumine juriidilise isiku olemasolu kohta – Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 5 punkt a – Ilmselge vastuvõetamatus

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (teine koda), 21. jaanuar 2014

Tühistamishagi – Kaebeõigus – Juriidiline isik – Mõiste – Juriidilise isiku staatus vastavalt liikmesriigi õigusele või kui ühenduse institutsioonid tunnistavad iseseisvaks juriidiliseks isikuks

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 5 punkt a; Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkulepe läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad EL poliitika kujundamise ja rakendamisega)

Sellise tühistamishagi vastuvõetavus, mille ühendus on ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel esitanud, sõltub ennekõike tema juriidilise isiku staatusest.

Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõige 5 näeb sellega seoses ette, et kui hageja on eraõiguslik juriidiline isik, lisab ta hagiavaldusele oma põhikirja või äsjase väljavõtte äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või juriidilise isiku olemasolu tõendava muu dokumendi ning tõendid selle kohta, et hageja advokaadile on nõuetekohaselt andnud volitused selleks õigustatud isik.

Selline konkreetne piiratud kaebeõigus valdkondlike õigusnormide alusel, pealegi veel asutuses, mille kohtuga samaväärsus ei ole täielikult kindlaks tehtud, on ebapiisav tuvastamaks, et hageja omab liikmesriigi õiguse alusel vastavalt õiguse üldnormidele juriidilise isiku staatust, mis annab talle õiguse esitada liidu kohtutesse ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel hagi, kui puuduvad tema kui juriidilise isiku olemasolu tõendavad dokumendid.

Juriidilise isiku staatuse tõendiks ei ole ka hageja kandmine liidu läbipaistvusregistrisse, mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkuleppele läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad EL poliitika kujundamise ja rakendamisega, kuna asjaomase ühenduse juriidilise isiku staatus ei ole nimetatud registrisse kandmise tingimus.

Liidu kohtusüsteemis on hagejal juriidilise isiku staatus, kui liidu institutsioonid kohtlevad hagejat iseseisva juriidilise isikuna. Analüüsimaks, kas institutsioon on hagejat kohelnud iseseisva juriidilise isikuna, tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid: esiteks asjaomase ühenduse representatiivsust, teiseks tema iseseisvust, et ta saaks tegutseda õiguslikes suhetes vastutava osapoolena, nii nagu see on tagatud tema põhikirjajärgse sisemise struktuuriga, ning kolmandaks asjaolu, et liidu institutsioon tunnistas asjaomase ühenduse koostööpartneriks. Siiski asjaolu, et komisjon kohtles vaidlustatud otsuses hagejat iseseisva juriidilise isikuna, ei tõenda tema juriidilise isiku staatust, niivõrd kui see kohtlemine tulenes sellest, et hageja ise esitas ekslikku teavet.

(vt punktid 9, 10, 16, 17, 19 ja 23–26)