Kohtuasi T‑562/12

John Dalli

versus

Euroopa Komisjon

Komisjoni liige – OLAF‑i juurdlus – Komisjoni presidendi väidetav suuline otsus lõpetada asjaomase isiku ametivolitused – Tühistamishagi – Vaidlustatava akti puudumine – Vastuvõetamatus – Kahju hüvitamise nõue

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda laiendatud koosseisus), 12. mai 2015

1.      Kohtumenetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Institutsiooni sisedokumentide toimikust väljajätmise taotlus – Üldreegel – Lubatavus – Erandid – Otsustavad dokumendid kohtuliku kontrolli tagamiseks

(Üldkohtu kodukord, artikkel 64)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Poolte võrdsuse põhimõte – Järgimine kohtumenetluses – Ulatus – Kohtuistungil uue menetlusdokumendi esitamine – Vastuvõetavus – Tingimused

3.      Tühistamishagi – Vaidlustatava akti puudumine – Vastuvõetamatus – Komisjoni presidendi väidetav suuline otsus, millega nõuti voliniku tagasiastumist

(ELL artikli 17 lõige 6 ja ELTL artikkel 263)

4.      Komisjon – Liikmete volituste lõpetamine – Komisjoni presidendile kaalutlusõigusena antud pädevus nõuda liikme tagasiastumist – Vorminõuded – Puudumine

(ELL artikli 17 lõige 6)

5.      Komisjon – Koosseis – Täidetavad ametikohustused – Poliitiline tähendus

(ELL artikli 17 lõiked 1, 3, 7 ja 8)

1.      Liidu kohtusse esitatud asja toimikus sisalduvate dokumentide väljajätmise taotluse raames ei takista asjaomaste dokumentide võimalik konfidentsiaalsus ja asjaolu, et need dokumendid saadi võib-olla õigusvastasel moel, nende toimikusse jätmist. Nimelt ei ole esiteks ühtegi sätet, mis näeks sõnaselgelt ette õigusvastaselt saadud tõenditega arvestamise keelu. Teiseks võivad isegi sisedokumendid teatud juhtudel kohtuasja toimikus õiguspäraselt sisalduda. Nii ei pea hagejaks olev isik teatud olukordades tõendama, et ta sai oma hagi põhjendamiseks esitatud konfidentsiaalse dokumendi õiguspärasel viisil. Kaitstavate huvide kaalumisel tuleb aga hinnata, kas sellised erilised asjaolud nagu dokumendi esitamise otsustav laad vaidlustatud akti vastuvõtmise menetluse seaduspärasuse kontrollimisel või võimu kuritarvitamise tõendamisel õigustavad seda, et dokumenti ei jäeta toimikust välja.

(vt punktid 47 ja 48)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 56–60)

3.      Kui tühistamishagi raames ei ole hageja esitanud mingeid tõendeid ega viiteid väidetava vaidlustatud otsuse olemasolu kohta ja ei tuvasta, et selline otsus on tegelikult olemas, tuleb tema tühistamisnõue vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, kuna puudub vaidlustatav akt ELTL artikli 263 tähenduses.

Mis puudutab tühistamishagi, mis on esitatud komisjoni presidendi väidetava otsuse peale kasutada temal ELL artikli 17 lõike 6 alusel olevat pädevust nõuda komisjoni liikme tagasiastumist, siis ei ole asjaolu, et president väitis asjaomasele isikule järjest pealetungivamalt – kuna viimasele oli see vastumeelne ja ta kahtles –, et asjaomase isiku enda suhtes oleks auväärsem, kui viimane pigem omal algatusel lahkuks, kui et temalt nõutaks selle tegemist, piisav, et tuvastada väidetava vaidlustatud otsuse olemasolu. Nimelt senikaua, kui selgelt ei ole esitatud nõuet ELL artikli 17 lõike 6 alusel tagasi astuda, ei ole olemas mingit nõuet selles tähenduses, mis võis asjaomase komisjoni liikme huve mõjutada, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis

(vt punktid 66, 67, 145 ja 146)

4.      Mis puudutab komisjoni presidendi õigust nõuda komisjoni liikme tagasiastumist vastavalt ELL artikli 17 lõikele 6, nagu tuleneb selle sätte tekkeloost ja ratio legis’est, siis näeb see täpsemalt ette juhtumi, kui komisjoni liige keeldub vabatahtlikult ja omal algatusel ametist lahkumisest juhul, kui komisjoni president on tema suhtes usalduse kaotanud ja leiab, et tema ametis pidamine võiks kahjustada institutsiooni usaldusväärsust või isegi selle poliitilist püsimajäämist. Selles kontekstis, kui komisjoni president väljendab selget tahet kasutada vajaduse korral pädevust nõuda komisjoni liikme tagasiastumist – pädevus, mis on komisjoni presidendile kaalutusõigusena EL lepinguga antud – ja kui asjaomane isik vabatahtlikult tagasi ei astu, ei saa seda pidada õigusvastaseks surveks, mis mõjutab asjaomase isiku ametist lahkumise kehtivust või vabatahtlikkust.

Pealegi ei sea ELL artikli 17 lõige 6 komisjoni presidendi nõudele ega sellele järgnevale tagasiastumisele erilist vorminõuet, näiteks et see oleks kirjalik. Samuti ei näi sellist formaalsust nõudvat õiguskindluse põhimõte, kuna tagasiastumise tõendamiskoormis on igal juhul poolel, kes sellele tugineb. Enamgi veel käib see komisjoni liikme vabatahtliku ametist lahkumise kohta.

(vt punktid 128, 141, 142 ja 157)

5.      Komisjoni liikme ametikohustuste puhul on tegemist põhiliselt poliitilise mandaadiga, mille asjaomasele isikule annab Euroopa Ülemkogu ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga ja pärast parlamendi heakskiitu. Mis puudutab nende ametikohustuste sisu, nagu see on määratletud ELL artikli 17 lõikes 1, siis põhiliselt on tegemist koordineerivate, täitev- ja juhtimisfunktsioonidega ning ülesandega teostada kontrolli liidu poliitika rakendamise üle aluslepingutega liidule antud pädevuse valdkonnas.

(vt punkt 133)