Language of document :

6. novembril 2013 esitatud hagi – FK versus Komisjon

(kohtuasi T-248/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: FK (Damaskus, Süüria) (esindajad: barrister E. Grieves ja J. Carey)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 10. jaanuari 2007 määrus (EÜ) nr 14/2007, millega 74. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001 (ELT L 6, lk 6), osas, milles see puudutab hagejat, ja komisjoni 6. märtsi 2013. aasta otsus;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsust ei võetud vastu kohe või mõistliku aja jooksul.

Teine väide, et komisjon ei hinnanud põhjalikult seda, kas hageja vastab asjaomastele kriteeriumidele. Eeskätt väidab hageja, et komisjon: (a) ei otsinud ja/või ei saanud väidete aluseks olnud tõendeid; (b) ei taganud, et põhjendused kattuvad ÜRO sanktsioonide komitee esitatud põhjendustega ning jättis väidete kohta uurimata sellise teabe ja/või ei saanud piisavalt sellist teavet, mis oleks võimaldanud hagejal väidetele tõhusalt vastata; (c) jättis hindamata, kas mõni väidetest põhineb piinamise abil saadud teabel; ja (d) ei otsinud ja/või ei saanud asjaomaseid õigustavaid asjaolusid.

Kolmas väide, et rakendanud ei kohaldanud nõuetekohast tõendamiskoormust ja vajaliku tõendatuse määra.

Neljas väide, et põhjendused, millele komisjon tugines, on õiguslikult puudulikud, kuna (a) ükski väide ei põhine tõenditel, mistõttu neist ei tulene, et väited on põhjendatud; (b) mõned väited ei ole piisavalt täpsed, et need võimaldaks hagejal väited tõhusalt vaidlustada; (c) mõned väited on sedavõrd aegunud ja/või ähmased, et neid ei ole võimalik ratsionaalselt asjaomaste kriteeriumidega seostada; ja (d) mõned väited ei ole kooskõlas õigustavate asjaoludega.

Viies väide, et komisjon ei teinud proportsionaalsuse testi, kaaludes hageja põhiõigusi selle ohuga, mida ta väidetavalt praegu endast kujutab.