2. mail 2007 esitatud hagi - Portela - Comércio de artigos ortopédicos e hospitalares versus komisjon
(Kohtuasi T-137/07)
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hagejad: Portela, Comércio de artigos ortopédicos e hospitalares, Lda. (Queluz, Portugal) (esindaja: advokaat C. Mourato)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Kohustada komisjoni tegutsema kooskõlas nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ
1 artikliga 14b, eelkõige kohustades Saksa riigi kaudu volitatud asutust kohaldama 14. juuni direktiivi 93/42 XI lisa punktis 6 ja 1. aprilli 2001. aasta dokumendi MEDDEV 2.10-2 punkti 7 lõikes a nimetatud tsiviilvastutuskindlustust, et hüvitada hageja kantud kahju;
teise võimalusena, kui nimetatud kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei kata kantud kahju, kohustada komisjoni maksma hagejale kantud kahju eest kompensatsiooni summas 2 419 665,42 eurot;
kohustada komisjoni maksma intressi, mis on arvutatud Euroopa Keskpanga baasintressi alusel ja mida on tõstetud kahe protsendipunkti võrra alates käesoleva hagi esitamisest;
mõista komisjonilt vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõikele 2 välja kohtukulud, eelkõige menetlusega seotud hageja vältimatud kulud, eelkõige reisi- ja elamiskulud ning advokaaditasud vastavalt kodukorra artikli 91 lõikele b.
Väited ja peamised argumendid
Hageja, ettevõtja, kelle asukoht on Portugalis, importis oma äritegevuse raames 2002. aasta esimeses pooles Taiwanist kaks partiid 5184 digitaalset termomeetrit, mille tootja oli Geon Corporation (edaspidi "Geon") ja mis osutusid praagiks.
Geoni kvaliteedikontrolli süsteemi üle teostas järelevalvet TÜV Rheinland, kes oli vastavalt direktiivi V lisa punktidele 4.2 ja 4.3 õiguslikult kohustatud korrapäraselt tegema vajalikku kontrolli ja hindamisi, et teha kindlaks, kas tootja kohaldab kinnitatud kvaliteedisüsteemi, tehes tootja juurde etteteatamata külastusi, mille käigus võis ta vajaduse korral teha või paluda teha katseid, et veenduda, et kvaliteedikontrolli süsteem töötab korralikult.
Asjaomane volitatud asutus, TÜV Rheinland, ei ole suutnud tagada, et toode, mille kohta ta tunnistuse väljastas, oli Euroopas turustamiseks kõlblik, hoidudes samuti vastutusest, kui hageja juhtis tähelepanu tõsistele probleemidele, mida see toode oli tekitanud.
Seega rikkus volitatud asutus direktiivi V lisa punkti 4 ja nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsuse 93/465/EMÜ
2 mooduli D (tootmiskvaliteedi tagamine) punkte 1, 2 ja 4 ning eelkõige 4.1, 4.3 ja 4.4.
Menetlus, mida komisjon ja liikmesriigid peavad läbi viima, kui esineb mistahes kahtlusi volitatud asutuse pädevuses, seisneb - nagu on märgitud uue lähenemisviisi ja üldise lähenemisviisi direktiivide kohaldamise suuniste punkti 6.2.2 esimeses alapunktis - nimetatud asutuse võime teha toiminguid, milleks teda volitati, uuesti hindamises.
Komisjoni pädevuses oli kohustada pädevat Saksa ametiasutust vastavalt otsuse 93/465 lisa I peatüki punktile A võtma kohaseid meetmeid, nagu on sätestatud 2001. aasta aprilli dokumendis MEDDEV 2.10-2 Rev 1, olles kohustatud tegutsema asutuse suhtes, mille ta ise oli määranud.
Käesolevas asjas esinevate olukordade jaoks, kus asjaomase ettevõtja tootmiskvaliteedi hindamise menetluses ilmneb viga, mille tagajärjel viiakse turule tooted, mis ei vasta nõuetele ja mis ohustavad kahjustada tarbijate tervist, nagu on ka juhtunud, näeb direktiivi XI lisa punkt 6 ette, et volitatud asutus peab võtma endale mistahes õnnetuste puhuks tsiviilvastutuskindlustuse, mis kataks eelkõige neid juhtumeid, kus volitatud asutus on kohustatud tunnistusi tühistama või peatama, nagu on samuti märgitud dokumendi MEDDEV 2.10-2 Rev 1 punktis 7.
Sõltumata siseriiklike asutuste, kellele on usaldatud turujärelevalve, kohustustest volitatud asutuste pädevuse hindamisel ning vaatamata asjaolule, et komisjon ei või selle volitatud asutuse suhtes otse tegutseda, oli komisjon, keda tõusetunud tõsisest probleemist teavitati, kohustatud tegutsema koos liikmesriigiga, kelle territooriumil kõnealune asutus asus, kohustades seda võtma vajalikke parandusmeetmeid, et Euroopa kodanike turvalisus ja tervis oleksid tagatud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 152 lõikele 1.
Hageja palus üksnes seda, et komisjon kohustaks pädevat Saksa ametiasutust, kelleks on BfArM, Saksa riigi kaudu kasutama seadusega ettenähtud tsiviilvastutuskindlustust, võimaldades sellega hüvitada hageja kahju, mis tekkis selliste toodete turuleviimise tõttu, mis kandsid küll CE-märgist, kuid mis ei olnud tegelikult [nõuetega] vastavuses.
Suuniste punkt 8.3.3 sätestab, et "[k]omisjon vastutab turvalisusklausli järelevalve eest ühenduse tasandil ning selle eest, et seda kohaldatakse kogu ühenduses".
Ifarmed (Instituto Nacional da Farmácia e do Medicamento) peatas asjaomaste toodete turustamise Portugalis ja käskis need turult kõrvaldada vastavalt direktiivi artiklile 14b.
Seega rikkus komisjon järgmisi õigusnorme: EÜ asutamislepingu artikli 152 lõige 1, direktiivi 93/42 artikkel 14b, uue lähenemisviisi ja üldise lähenemisviisi direktiivide kohaldamise suuniste punkti 6.2.2 esimene lõige, punktid 8.2.2, 8.2.3, 8.3.2 ja 8.3.3 ning otsuse 93/465 lisa I peatüki punkt 1.
Rikkudes ülalmainitud õigusnormidest tulenevaid kohustusi, võttis komisjon hagejalt võimaluse kantud kahju hüvitamisele ülalmainitud kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse kaudu.
Hagejal oli kavatsus müüa vähemalt 500 000 termomeetrit aastas.
Hetkest, mil võeti vastu otsus kõrvaldada need tooted turult, kaotas hageja ligipääsu sellele turule, sest tema kuvand oli pöördumatult seotud nende toodete mittevastavusega, mille ta turule viis.
Hageja kantud kahju ulatub kokku 2 419 665,42 euroni.
____________1 - Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT 1993 L 169, lk 1; ELT eriväljaanne 13/012, lk 82).2 - EÜT 1993 L 220, lk 23; ELT eriväljaanne 13/012, lk 195.