EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
16. september 2013
Kohtuasi F‑84/12
CN
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Avalik teenistus – Personalieeskirjade artikkel 78 – Töövõimetuskomitee – Meditsiiniline aruanne – Psühhiaatrilist või psühholoogilist laadi meditsiinilised andmed – Arstisaladus – Juurdepääs – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise nõue
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega CN palub esiteks tühistada otsused, millega keelduti temale töövõimetuskomitee lõpparuandega ja selle komitee „kolmanda arsti” pandud diagnoosiga otse tutvumise võimaldamisest, nagu need otsused nähtuvad Euroopa Liidu Nõukogu meditsiinitöötaja 17. oktoobri 2011. aasta kirjast ja nõukogu ametisse nimetava asutuse 24. märtsi 2012. aasta otsusest, millega tema kaebus rahuldamata jäeti, ning teiseks mõista nõukogult välja hüvitis temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta CN‑i kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Nende andmete töötlemine liidu institutsioonides ja asutustes – Määrus nr 45/2001– Meditsiinilist laadi andmete töötlemine – Institutsiooni otsus, millega keeldutakse ametnikule töövõimetuskomitee lõpparuandega otse tutvumise võimaldamisest – Määruse nr 45/2001 rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 13 punkt c ja artikli 20 lõike 1 punkt c)
2. Ametnikud – Põhimõtted – Ametniku õigus tutvuda oma tervisetoimikuga –Psühhiaatrilist või psühholoogilist laadi meditsiinilisi andmeid sisaldava meditsiinilise aruandega otse tutvumise võimaldamisest keeldumine – Hea halduse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; personalieeskirjad, artikkel 26a)
3. Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Töövõimetuks tunnistamise menetluse tulemusel võetud otsus – Hõlmamine – Töövõimetuskomitee lõpparuande õiguspärasuse vaidlustamine – Lubatavus
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
1. Määrust nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41, milles tunnustatakse õigust heale haldusele ja muu hulgas igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega. Kuigi on tõsi, et määrus nr 45/2001 ei sisalda sätet, mis võimaldab institutsioonil keelduda asjaomasele isikule tema meditsiiniliste andmetega tutvumise võimaldamisest, tuleb märkida, et nimetatud määrus täpsustab isikuandmetega, sealhulgas meditsiinilist laadi andmetega tutvumise korda ja institutsioonide kohustusi üksikisikute kaitseks. Seega ei ole tegemist määruse nr 45/2001 rikkumisega ja eriti määruse artikli 13 punkti c rikkumisega otsuse puhul, millega institutsioon keeldub ametnikule töövõimetuskomitee lõpparuandega otse tutvumise võimaldamisest.
Igal juhul õigustab määruse nr 45/2001 artikli 20 lõike 1 punkt c seda, et institutsioon keeldub oma ametnikule töövõimetuskomitee lõpparuandega otse tutvumise võimaldamisest. Mis puudutab eelkõige lõpparuannet, milles tuuakse välja psühhiaatrilist laadi probleemid, siis võib institutsioon asuda seisukohale, et tuleb kaitsta asjaomast ametnikku ja ühistada see kaitse arstisaladuse vajadustega. Nii võib institutsioon otsustada eespool viidatud artikli alusel, et asjaomane ametnik võib tutvuda töövõimetuskomitee lõpparuandega üksnes tema valitud arsti vahendusel, selleks et viimane esitaks talle vajalikud selgitused töövõimetuks tunnistamise otsuse aluseks olnud arstliku arvamuse mõistmiseks.
(vt punktid 40 ja 41)
2. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt b tunnistab igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, kuid see täpsustab, et sellise tutvumise puhul tuleb muu hulgas võtta arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve. See säte ei nõua seega, et ametnikel oleks igal juhul võimalik otse tutvuda oma tervisetoimikuga, vaid vastupidi annab kaudse tutvumise võimaluse, kui see on põhjendatud konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huvides.
Seega ei saa personalieeskirjade artiklit 26a osas, milles selles tunnistatakse, et ametnikel on õigus tutvuda oma tervisetoimikuga, ja milles selles täpsustatakse, et tutvumine toimub institutsioonide poolt kehtestatud korras, pidada harta artikli 41 lõike 2 punkti b rikkuvaks sätteks.
Sama kehtib nõukogu sisejuhise nr 2/2004 kohta, mis puudutab ametnike või teenistujate tutvumist nende tervisetoimikuga ning milles määratakse kindlaks tutvumise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad, olles eelnevalt sätestanud, et ametnike võimalus tutvuda oma tervistoimikuga on nii ulatuslik kui võimalik. Nimelt on ette nähtud, et tervisetoimikuga peab tutvuma nõukogu meditsiinitalituse ruumides selle talituse määratud isiku juuresolekul. Siiski juhul, kui ametnik palub tutvumist psühhiaatrilisi või psühholoogilisi andmeid sisaldava meditsiinilise aruandega, võib ta seda teha üksnes tema poolt määratud arsti kaudu. Selliste aruannetega kaudne tutvumine asjaomase ametniku määratud arsti kaudu võimaldab ühistada – nagu nõuab harta artikli 41 lõike 2 punkt b ‑ ametniku õiguse tutvuda teda puudutavate meditsiiniliste dokumentidega ja arstisaladuse vajadused, mis võimaldavad igal arstil otsustada selle üle, kas on võimalik isikule, keda ta ravib või läbi vaatab, teha teatavaks nende haigusseisundite olemus, mille all ta võib kannatada.
(vt punktid 51‑53)
3. Personalieeskirjade kohased õiguskaitsevahendid võimaldavad ametnikel vaidlustada töövõimetuks tunnistamise menetluse tulemusel võetud otsuse õiguspärasuse ja sellise vaidlustamise puhul tõstatada selle otsusega otseselt seotud selliste varasemate aktide nõuetevastasuse nagu töövõimetuskomitee lõpparuanne.
Isegi töövõimetuskomitee lõpparuande sisu teadmata võib asjaomane ametnik personalieeskirjadekohase tähtaja jooksul esitada personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse töövõimetuks tunnistamise otsuse peale. Kaebuse rahuldamata jätmisel on tal õigus esitada hagi kohtusse personalieeskirjade artikli 91 alusel, paludes liidu kohtul eelkõige analüüsida töövõimetuskomitee lõpparuande nõuetekohasust.
(vt punktid 69 ja 72)
Viide:
Esimese Astme Kohus: 3. juuni 1997, kohtuasi T‑196/95: H vs. komisjon (punktid 48 ja 49).