Kohtuasi T‑40/15
Plásticos Españoles, SA (ASPLA) ja Armando Álvarez, SA
versus
Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus
Lepinguväline vastutus – Hagiavalduse täpsus – Aegumine – Vastuvõetavus – Põhiõiguste harta artikkel 47 – Lahendi tegemise mõistlik aeg – Varaline kahju – Intressid tasumata trahvi summalt – Pangagarantiiga seotud kulud – Põhjuslik seos
Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 17. veebruari 2017. aasta otsus
1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagi, milles nõutakse väidetavalt liidu institutsiooni tekitatud kahju hüvitamist
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
2. Kahju hüvitamise nõue – Aegumistähtaeg – Tähtaja algus – Vastutus liidu kohtu poolt lahendi tegemise mõistliku aja ületamise tõttu – Kohtuotsuse kuulutamise kuupäev
(ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 46 esimene lõik)
3. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumuleeruvad tingimused – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
4. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Üksikisikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Liidu kohtu poolt lahendi tegemise mõistliku aja ületamine – Hõlmamine – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik )
5. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Tõendamiskoormis
(ELTL artikli 340 teine lõik)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus, millega tuvastatakse rikkumine ja määratakse trahv – Täitmisele pööratavus – Otsuse vaidlustamine liidu kohtus – Täitmisele pööratavuse kahtluse alla seadmata jätmine
(ELTL artiklid 101, 263, 278 ja artikli 299 esimene lõik)
7. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Katkemine hageja või teiste isikute süülise käitumise tõttu
(ELTL artikli 340 teine lõik)
8. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Mõiste – Pangagarantiiga seotud kulud, mis tulenevad ettevõtja valikust jätta komisjoni määratud trahv maksmata – Liidu kohtu poolt lahendi tegemise mõistliku aja ületamine ettevõtja edasikaebuse korral – Põhjusliku seose olemasolu – Tingimused
(ELTL artikli 340 teine lõik)
9. Kahju hüvitamise nõue – Liidu kohtu pädevus – Piirid – Keeld teha otsus ultra petita – Kohustus järgida poolte määratletud kohtuvaidluse raamistikku – Liidu kohtu võimalus mõista omal algatusel välja hüvitis kahju eest, mida kanti kronoloogiliselt teistsugusel ajavahemikul kui hagiavalduses märgitud – Välistamine
(ELTL artikkel 268; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikkel 44 lõige 1)
10. Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitis – Raha väärtuse langemise arvesse võtmine – Tasandus- ja viivitusintress – Arvutusmeetod
(ELTL artikli 340 teine lõik; komisjoni määrus nr 1268/2012, artikli 83 lõike 2 punkt b ja artikli 111 lõike 4 punkt a)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 33)
2. Aegumistähtaeg hakkab kulgema siis, kui on täidetud kõik hüvitamiskohustuse eelduseks olevad tingimused, mis on ette nähtud ELTL artikli 340 teises lõigus. Need tingimused ja seega selle kahju hüvitamise nõuete aegumist reguleerivad normid saavad siiski tugineda üksnes rangelt objektiivsetele kriteeriumidele. Seetõttu ei saa subjektiivset hinnangut, mille annab kahju tegelikkusele isik, kellele see kahju on tekitatud, võtta arvesse liidu lepinguvälise vastutuse hagi aegumise tähtaja alguse kindlaksmääramisel.
Mis puudutab kahju hüvitamise nõuet, millega taotletakse niisuguse kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis lahendi tegemise mõistliku aja võimaliku järgimata jätmise tõttu, siis Euroopa Kohtu põhikirja artikli 46 tähenduses on vastutuse aluseks olev sündmus menetlusnormide rikkumine, mis esineb lahendi tegemise mõistliku ajaga seotud nõuete väidetava liidu kohtu poolse eiramise vormis. Selle hetke kindlaksmääramisel, millest hakatakse arvestama artiklis 46 sätestatud viieaastast aegumistähtaega, tuleb võtta arvesse seda asjaolu. Eelkõige ei saa aegumistähtaeg hakata kulgema kuupäeval, kui kahju tekitav asjaolu jätkub, ja selle tähtaja algus tuleb määrata kuupäevale, kui kahju tekitav asjaolu on tervenisti konkretiseerunud. Niisiis selles konkreetses olukorras, kui kahju hüvitamise nõudega taotletakse sellise kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis lahendi tegemise mõistliku aja võimaliku ületamise tõttu, peab Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg – kui otsusega on lõpetatud vaidlusaluse lahendi tegemise aeg – hakkama kulgema päeval, kui see otsus tehti. Niisugune kuupäev on kindel kuupäev, mis on kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumide alusel. See tagab õiguskindluse põhimõtte järgimise ja võimaldab hagejate õiguste kaitset.
(vt punktid 45–49)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 54 ja 55)
4. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku rikutakse menetlusega, millega ületatakse lahendi tegemise mõistlikku aega, mis kujutab endast niisuguse liidu õigusnormi piisavalt selget rikkumist, millega antakse õigusi eraõiguslikele isikutele – sellega on tegemist kahes konkurentsiasju puudutavas Üldkohtu menetluses, mille kestus ulatus ligi 5 aasta ja 9 kuuni, mida ei õigustanud ükski nende kohtuasjadega seotud asjaolu.
Ajavahemikul menetluse kirjaliku osa lõppemisest, mida märgib vasturepliigi esitamine, kuni menetluse suulise osa avamiseni koostatakse poolte argumentide süntees, valmistatakse kohtuasi ette kohtuistungiks, viiakse läbi vaidluste faktiline ja õiguslik analüüs ning valmistatakse menetlus ette suuliseks osaks. Niisiis sõltub selle perioodi kestus eeskätt vaidluse keerukusest ning poolte käitumisest ja menetluslikest küsimustest.
Mis puudutab vaidluse keerukust, siis on hagid, mis puudutavad komisjoni poolt konkurentsiõiguse kohaldamist, keerulisemad kui muud tüüpi kohtuasjad, võttes arvesse eelkõige vaidlustatud otsuse pikkust, toimiku mahtu ja vajadust hinnata üksikasjalikult suurt hulka keerulisi fakte, mis hõlmavad sageli pikka perioodi ja suurt territooriumi. Sellepärast on 15 kuud, mis lahutas menetluse kirjaliku osa lõppu menetluse suulise osa avamisest, konkurentsiõiguse kohaldamist puudutava kohtuasja menetlemisel põhimõtteliselt täiesti sobiv ajavahemik. Sama otsuse peale, mille komisjon on liidu konkurentsiõigust rakendades teinud, esitatud hagisid on vaja põhimõtteliselt menetleda paralleelselt, isegi siis, kui need kohtuasjad ei ole liidetud. See paralleelne käsitlemine on põhjendatud eeskätt nende hagide seotusega ning vajadusega tagada nende analüüsi ja neile hagidele antava vastuse seostatus. Niisiis võib kohtuasjade paralleelne käsitlemine põhjendada menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jääva aja pikendamist ühe kuu võrra iga täiendava seotud kohtuasja kohta. Kui tütarettevõtja ja tema emaettevõtja esitavad kumbki hagi konkurentsiõiguse alusel vastu võetud otsuse peale, millega neile määrati solidaarselt trahv, siis on kõnealused kohtuasjad tihedalt seotud, mis põhjendab nende kohtuasjade käsitlemist koos ja samas rütmis. Nimetatud olukorras on seega põhjendatud, et menetluse suuline osa avatakse nendes kahes kohtuasjas samal kuupäeval, ehkki menetluse kirjalik osa lõppes ühes neist varem kui teises.
Teiseks tuleb arvesse võtta asjaolu, et menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahel kummaski neist asjadest kulunud aega ei mõjutanud kuidagi poolte käitumine või menetlusküsimuste tekkimine.
Seetõttu ilmneb esimeses kohtuasjas menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jäänud 46 kuust ning teises kohtuasjas menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jäänud 50 kuust, et kummaski neis kohtuasjades esines 20 kuu pikkune põhjendamatu tegevusetuse periood.
(vt punktid 62, 63, 66, 68, 69, 71, 72, 76–78, 80, 81 ja 83)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 84 ja 85)
6. ELTL artikli 299 esimese lõigu kohaselt on ELTL artikli 101 kohaldamiseks tehtud komisjoni otsus täitmisele pööratav, kui selles on adressaatidele kehtestatud rahaline kohustus. Lisaks ei sea selle otsuse peale ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitamine kahtluse alla otsuse täitmisele pööratavust, kuna ELTL artikli 278 kohaselt ei peata hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtusse akti toimet.
(vt punkt 93)
7. ELTL artiklis 340 sätestatud põhjusliku seose tingimus eeldab seda, et ette heidetud tegevus peab olema kahju otsustav põhjus. Teiste sõnadega võib öelda, et isegi kui institutsioonid on aidanud kaasa selle kahju tekkimisele, mille eest hüvitist nõutakse, võib see kaasaaitamine olla liiga väike teiste isikute, näiteks hageja vastutuse tõttu.
(vt punkt 108)
8. Vaidlust ei ole selles, et kahju, mis seisneb pangagarantiiga seotud kuludes, mida kandis äriühing, keda karistati komisjoni otsusega, mille liidu kohus hiljem tühistas, ei tulene otseselt selle otsuse õigusvastasusest, kuna see kahju tuleneb nimetatud äriühingu enda otsusest seada pangagarantii selleks, et mitte täita trahvi maksmise kohustust vaidlusaluses otsuses määratud tähtaja jooksul. Olukord on teistsugune aga juhul, kui menetlus liidu kohtus ületas lahendi tegemise mõistlikku aega, sest esiteks ei olnud pangagarantii seadmise ajal lahendi mõistliku aja ületamine ette ennustatav ja hageja võis õiguspäraselt oodata, et tema hagi menetletakse mõistliku aja jooksul. Teiseks leidis lahendi mõistliku aja ületamine aset pärast hageja esialgset otsust seada pangagarantii.
Sellest ilmneb, et esineb piisavalt otsene põhjuslik seos esiteks liidu kohtu poolt lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise ja teiseks kahju vahel, mis tekkis hagejatele enne kõnealuse kohtuotsuse kuulutamist ja mis seisneb pangagarantiiga seotud kulude tasumises perioodil, mis vastab selle mõistliku aja ületamisele. Sellega seoses ei oma pangagarantiiga seotud kulude tasumine pärast nimetatud kohtuotsuse kuulutamist, millega lõppes kõnealustes kohtuasjades lahendi tegemise mõistliku aja rikkumine, piisavalt otsest põhjuslikku seost selle rikkumisega, kuna nende kulude tasumine tulenes hagejate isiklikust ja iseseisvast valikust, mille nad tegid pärast nimetatud rikkumist, jätta trahv tasumata, jätta taotlemata vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist ja esitada eespool viidatud kohtuotsuste peale apellatsioonkaebus.
(vt punktid 109–111, 119 ja 120)
9. Liidu kohtutes toimuvat menetlust reguleerivatest eeskirjadest, eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõikest 1 tuleneb, et põhimõtteliselt määravad kindlaks ja piiritlevad vaidluse pooled, ning liidu kohus ei saa teha otsust ultra petita. Niisiis ei või liidu kohus kõrvale kalduda hageja nõudest ja omal algatusel otsustada hüvitada kahju, mis talle tekkis ajaliselt erineval perioodil kui see, mille kohta ta väidab endal kahju tekkinud olevat.
(vt punktid 127 ja 128)
10. Kui liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused on täidetud, siis ei saa tähelepanuta jätta ebasoodsaid tagajärgi, mis tulenevad ajast, mis möödus alates kahju tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest kuni hüvitise hindamise kuupäevani, kuna arvestada tuleb raha väärtuse langemist. Sellega seoses on tasandusintressi eesmärk korvata aeg, mis möödus, kuni kohus hindas ära kahju summa, sõltumata viivitusest, mida võib pidada võlgniku süüks. Põhimõtteliselt peab selle rahalise ümberhindamise õiguse andmise perioodi lõpp langema kokku kuupäevaga, kui kuulutati kohtuotsus, mis tuvastas hagejale tekkinud kahju hüvitamise kohustuse. Kui hageja ei tõenda, et aja möödumisest tingitud ebasoodsaid tagajärgi võib arvutada vastavalt Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatavale määrale, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra, peegeldab aja möödumisega seotud raha väärtuse langemist aastane inflatsioonimäär, mille Eurostat on kõnesoleva perioodi puhul tuvastanud liikmesriigis, kus hageja asub.
(vt punktid 138, 139, 143 ja 145)