Kohtuasi T-256/04

Mundipharma AG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi RESPICUR taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk RESPICORT – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Määruse nr 40/94 artikli 43 lõiked 2 ja 3

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 43 lõiked 2 ja 3)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 43 lõiked 2 ja 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 43 lõike 2 viimast lauset tuleb tõlgendada selliselt, et kui kaubamärk on registreeritud kaupade või teenuste kategooria jaoks, mis on nii lai, et võimaldab eristada kategooria siseselt mitmeid iseseisvalt vaadeldavaid alamkategooriaid, toob vastulausemenetluses kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine üksnes osade kaupade või teenuste suhtes kaasa kaitse vaid sellele või nendele alamkategooriatele, mis hõlmavad kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärki on tegelikult kasutatud. Kui kaubamärk on seevastu registreeritud täiesti täpselt ja piiritletult kindlaks määratud kaupade või teenuste jaoks nii, et kategooria siseselt ei ole võimalik teha olulisi jaotusi, hõlmab vastulausemenetluses kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine nimetatud kaupade või teenuste suhtes tingimata kogu seda kategooriat.

Kuigi osalise kasutamise mõiste mõte on tagada, et kaubamärgid, mida antud kaupade kategooria kohta kasutatud ei ole, ei muutuks kättesaamatuks, ei tohi varasema kaubamärgi omanik selle tagajärjel siiski jääda ilma igasugusest kaitsest kaupade osas, mis küll ei ole rangelt identsed nendega, mille tegelikku kasutamist ta tõendas, kuid mis ei erine oluliselt kaupadest, mis kuuluvad samasse rühma, mida ei saa mõistlikult jagada. Selles suhtes on kaubamärgi omanikul praktikas võimatu tõendada, et kaubamärki on kasutatud kõikide mõeldavate registreerimise esemeks olevate kaupade teisendite jaoks. Järelikult ei saa mõistet „osa kaupadest või teenustest” mõista nii, et see tähendab kõiki analoogiliste kaupade või teenuste kaubanduslikke teisendeid, vaid seda tuleb mõista nii, et see tähendab ainult neid kaupu või teenuseid, mis on piisavalt eristuvad, selleks et moodustada ühtseid kategooriaid või alamkategooriaid.

(vt punktid 23 ja 24)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 43 lõike 2 viimast lauset tuleb tõlgendada selliselt, et kui kaubamärk on registreeritud kaupade või teenuste kategooria jaoks, mis on nii lai, et võimaldab eristada kategooria siseselt mitmeid iseseisvalt vaadeldavaid alamkategooriaid, toob vastulausemenetluses kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine üksnes osade kaupade või teenuste suhtes kaasa kaitse vaid sellele või nendele alamkategooriatele, mis hõlmavad kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärki on tegelikult kasutatud.

Kuna tarbija otsib eelkõige kaupa või teenust, mis vastab tema spetsiifilistele vajadustele, siis mängib asjaomase kauba või teenuse eesmärk või otstarve tema valiku tegemisel olulist rolli. Kuivõrd tarbija lähtub eesmärgi või otstarbe kriteeriumist enne mis tahes ostu sooritamist, siis on see peamine kriteerium kaupade või teenuste alamkategooria määratlemisel. Mis puudutab täpsemalt ravimeid, siis selle eesmärki ja otstarvet väljendab selle ravinäidustus.

(vt punktid 23, 29, 30)

3.      Hingamisteede haiguste all kannatavate Saksa patsientide puhul esineb segiajamise tõenäosus sõnamärgi RESPICUR, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 5 kuuluvate „hingamisteede ravimite” jaoks, ja sõnamärgi RESPICORT vahel, mis on varem Saksamaal registreeritud samasse klassi kuuluvate kaupade „farmaatsiatooted ja hügieenitarbed; plaastrid” jaoks, kuna asjaomased kaubad on identsed ja vastandatud tähised on visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnased. Kuna lõpptarbijate tähelepanu ja teadmiste tase on nende haiguse tõsiduse tõttu keskmisest kõrgem, on nad võimelised eristama kahes kõnealuses kaubamärgis elementi „respi” ning mõistma selle kontseptuaalset sisu, mis viitab üldiselt nende tervisehäirele. Ent arvestades nende piiratud teadmisi meditsiiniterminoloogias, ei ole nad võimelised ära tundma elementide „cur” ja „cort” kontseptuaalseid viiteid. Seevastu Saksa professionaalide puhul meditsiini alal ei esine segiajamise tõenäosust, kuna nad on oma teadmiste ja kogemuste tõttu üldiselt võimelised mõistma nende sõnade kontseptuaalset tähendust, millele viitavad element „respi” ning elemendid „cur” ja „cort”, mistõttu võib varasema kaubamärgi eristusvõimet eelkõige professionaalide jaoks meditsiini alal pidada nõrgaks.

(vt punktid 37, 58, 59, 62, 72, 73)