Kohtuasi C‑460/18 P
HK
versus
Euroopa Komisjon
Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. detsembri 2019. aasta otsus
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad – Artikkel 1d – VIII lisa artikli 17 esimene lõik – Toitjakaotuspension – Maksmise tingimused – Mõiste liidu ametniku „elusolev abikaasa“ – Abielu ja kooselu – Vabaabielu – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Võrreldav olukord – Puudumine – Abielu kestuse tingimus – Pettusevastane võitlus – Õigustatus
1. Kohtumenetlus – Kohtuotsuste põhjendamine – Ulatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)
(vt punktid 38 ja 50–53)
2. Ametnikud – Pensionid – Toitjakaotuspension – Maksmise tingimused – Abielu – Registreeritud kooselu teatud tingimustel samastamine abieluga – Vabaabielu samastamine abieluga – Välistamine
(Ametnike personalieeskirjad, artikli 1d lõike 1 teine lõik, VII lisa artikli 1 lõike 2 punkt c ja VIII lisa artikli 17 esimene lõik)
(vt punktid 68–78)
3. Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Toitjakaotuspension – Vabaabielu ja abielu – Olukorrad, mis ei ole võrreldavad
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 21 lõige 1; ametnike personalieeskirjad, artikkel 1d ja VIII lisa artikli 17 esimene lõik; nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 2)
(vt punktid 84 ja 85)
4. Ametnikud – Toitjakaotuspension – Maksmise tingimused – Abielu – Abielu minimaalne kestus – Mittediskrimineeriv tingimus, mille eesmärk on võidelda kuritarvituste ja pettusega
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 21 lõige 1; ametnike personalieeskirjad, artikkel 1d ja VIII lisa artikli 17 esimene lõik; nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 2)
(vt punktid 89 ja 90)
5. Ametnike hagid – Tühistamisnõudega seotud kahju hüvitamise nõue – Tühistamisnõude rahuldamata jätmine, mis toob kaasa kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise
(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 91)
(vt punkt 93)
Kokkuvõte
Euroopa Kohus kinnitab, et Euroopa Liidu ametniku elusolev abikaasa peab temaga olema olnud abielus või teatud tingimustel olema olnud registreeritud kooselus vähemalt ühe aasta, et talle makstaks toitjakaotuspensioni
Kohtuotsuses HK vs. komisjon (C‑460/18 P), mis kuulutati 19. detsembril 2019, tühistas Euroopa Kohus Üldkohtu 3. mai 2018. aasta otsuse HK vs. komisjon(1) ning lõplikku kohtuotsust tehes jättis apellandi hagi rahuldamata nii osas, milles ta palus tühistada Euroopa Komisjoni otsuse, millega keelduti talle ametniku elusoleva abikaasana toitjakaotuspensioni maksmisest, kui ka osas, milles ta palus hüvitada tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.
Kohtuasi puudutab apellandi taotlust saada toitjakaotuspensioni sellise 11. aprillil 2015 surnud Euroopa Komisjoni ametniku elusoleva abikaasana, kellega ta oli olnud abielus alates 9. maist 2014. Paar oli vabaabielus juba 1994. aastast. Apellant sai pidevalt oma partnerilt raha terviseprobleemide tõttu, mis takistasid tal töötada või koolitustel käia.
Euroopa Kohus tühistas kõigepealt Üldkohtu otsuse, millega apellandi hagi jäeti rahuldamata, põhjendusel et Üldkohus rikkus oma põhjendamiskohustust. Euroopa Kohus täpsustas sellega seoses, et vaidlustatud kohtuotsuse põhistusest ei nähtu selgelt ja arusaadavalt Üldkohtu arutluskäik selle kindlakstegemise kohta, millised isikud kuuluvad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) VIII lisa artikli 17 esimese lõigu kohaldamisalasse, mis on oluline nende olukordade võrreldavuse jaoks, mida kaalutakse analüüsimaks selle personalieeskirjade sätte kooskõla diskrimineerimiskeelu üldpõhimõttega.
Leides, et kohtuasi on staadiumis, milles saab teha lõpliku kohtuotsuse, oli Euroopa Kohus seejärel arvamusel, et komisjon võis õigustatult keelduda apellandile toitjakaotuspensioni maksmisest, kuna ta ei vastanud personalieeskirjade VIII lisa artikli 17 esimese lõiguga kehtestatud tingimusele, mis puudutab surnud ametnikuga minimaalselt üks aasta kestnud abielu.
Euroopa Kohus märkis, et ei asjaolu, et selle sätte kohaldamisalast on välistatud vabaabielupartnerid, ega asjaolu, et selle sättega on kehtestatud abielu minimaalne kestus selleks, et elusolevale abikaasale makstaks toitjakaotuspensioni, ei ole toitjakaotuspensioni eesmärki arvestades ilmselgelt ebasobivad ning nendega ei ole rikutud diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet.
Euroopa Kohus leidis, et õigus toitjakaotuspensionile ei ole seotud abikaasa võimaliku rahalise sõltuvusega kadunust. Selle pensioni saaja peab hoopis olema surnud ametnikuga olnud tsiviilõiguslikus suhtes, nagu abielu või teatud tingimustel registreeritud kooselu, mis tekitas neile üksteise suhtes teatava hulga õigusi ja kohustusi.
Euroopa Kohus täpsustas, et need tingimused hõlmavad muu hulgas seda, et elusolev partner esitab ametliku dokumendi, mida tunnustab liikmesriik või liikmesriigi mis tahes pädev asutus, kinnitades nende staatust kooselupartneritena, ja seda, et paar ei saanud sõlmida seaduslikku abielu liikmesriigis.
Seega leidis Euroopa Kohus, et selline faktiline liit nagu vabaabielu, millel üldjuhul ei ole seadusega kindlaks määratud staatust, ei vasta nõutud tingimustele ning järelikult ei ole vabaabielupartnerid toitjakaotuspensioni seisukohast võrreldavas olukorras ei abielus olevate isikutega ega registreeritud kooselu sõlminud partneritega, kes vastavad selle pensioni saamiseks ette nähtud tingimustele.
Lisaks otsustas Euroopa Kohus, et kuritarvituste või isegi pettuse vastu võitlemisel on liidu seadusandjal ulatuslik kaalutlusruum, kui ta kehtestab õiguse toitjakaotuspensionile, ning et sellise tingimuse eesmärk, mille kohaselt abielu peab olema kestnud vähemalt ühe aasta, selleks et elusolev abikaasa saaks toitjakaotuspensioni, on tagada, et asjaomaste isikute vahelised suhted on tegelikud ja püsivad.
Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et hagi nõudega hüvitada väidetavalt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju tuleb põhjendamatuse tõttu jätta samuti rahuldamata, kuna apellandi sellekohased nõuded on tihedalt seotud tühistamisnõudega, mis ise jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata.