Kohtuasi T‑532/08

Norilsk Nickel Harjavalta Oy ja Umicore SA/NV

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Keskkond ja tervisekaitse – Nikkelkarbonaadi ühendite ohtlike ainetena klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine – Direktiiv 2008/58/EÜ – Direktiiv 67/548/EMÜ – Määrus (EÜ) nr 790/2009 – Määrus (EÜ) nr 1272/2008 – Nõuete muutmine – ELTL artikli 263 neljanda lõigu ajaline kohaldamine – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Võimalus tugineda enne Lissaboni lepingu jõustumist esitatud hagi puhul ELTL artikli 263 neljandale lõigule – Puudumine

(EÜ artikli 230 neljas ja viies lõik ja ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Ettevalmistavad aktid – Väljaarvamine

(EÜ artikkel 230)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Võimalus olla üldaktist isiklikult puudutatud – Tingimused – Aktid ohtlike ainete ohtlikkuse hindamise menetluste ja klassifitseerimise kohta

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

1.      EL toimimise leping ei näe ette ühtegi konkreetset üleminekusätet, mis reguleeriks seda, kas ELTL artikli 263 neljandat lõiku kohaldatakse 1. detsembril 2009 käimasolevatele kohtumenetlustele. Mis puudutab täpsemalt isiku poolt liidu kohtusse esitatud tühistamishagi vastuvõetavuse tingimusi kehtestavate normide ajalise kohaldamise küsimust, siis esiteks vastavalt tempus regit actum põhimõttele tuleb hagi vastuvõetavuse küsimust käsitleda nende normide alusel, mis olid jõus hagi esitamisel, ning teiseks on hagi vastuvõetavuse tingimuste hindamisel määrav hagi esitamise aeg, st aeg, mil esitati hagiavaldus, mille puuduste kõrvaldamine on võimalik ainult siis, kui see toimub enne hagi esitamise tähtaja möödumist. Seega juhul, kui tühistamishagi, st nii hagiavalduse kui ka nõuete ja tühistamisväidete muutmise taotluse esitamise ajal reguleeris hagi vastuvõetavuse tingimusi EÜ artikkel 230, tuleb hagi vastuvõetavuse küsimust käsitleda nimetatud artikli alusel.

(vt punktid 69 ja 70, 72)

2.      Vaheakti või ettevalmistava akti puhul ei ole iseenesest tegemist sellise aktiga, mille peale saab esitada tühistamishagi EÜ artikli 230 tähenduses, kuna see akt ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi hagejate huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis. Ettevalmistava akti puhul võib selle võimalikule õigusvastasusele tuginedes vaidlustada selle lõpliku akti, mille ettevalmistamisega see akt seotud on. Seega saab selle otsuse õiguspärasust seada kahtluse alla ainult sellise hagi põhjendamise raames, mis on esitatud menetlust lõpetavate aktide peale.

(vt punktid 93 ja 94)

3.      Muu kui õigusakti adressaadiks olev isik saab üksnes siis väita, et vastav akt puudutab teda isiklikult EÜ artikli 230 neljanda lõigu mõttes, kui see õigusakt mõjutab teda teatud talle omaste tunnuste või teda iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis teda kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib teda sarnaselt selle õigusakti adressaadiga. Võimalus enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arvu ja isegi neid isikuid, kellele seda meedet kohaldatakse, ei tähenda siiski mingil moel, et see meede neid subjekte isiklikult puudutab, kui on selge, et seda kohaldatakse asjaomase aktiga määratletud õiguslikult või faktiliselt objektiivse olukorra alusel. Kuigi asjaolu, et isik osaleb liidu akti vastuvõtmise menetluses, võib teda asjaomase akti suhtes individualiseerida juhul, kui selle isiku kasuks on liidu õigusnormides ette nähtud menetluslikud tagatised, ei ole sellega tegemist hagejate puhul, kes toovad välja aktiivse osalemise teatud ainete ohtlikkuse hindamise menetluses, mis on ette nähtud määruse nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta artiklitega 6–10, kuid mida ei kohaldata ohtlikkuse hindamise menetlusest eraldiseisvas menetluses aine klassifitseerimise kohta ohtlike ainetena direktiivi 67/548 (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta) ning määruse nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548 ja 1999/45 ning tunnistatakse need kehtetuks ja muudetakse määrust nr 1907/2006) alusel.

(vt punktid 97–99, 103, 108 ja 109)