Kohtuasi T‑505/12

Compagnie des montres Longines, Francillon SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi B taotlus – Varasem rahvusvaheline kujutismärk, mis kujutab kahte väljasirutatud tiiba – Suhtelised keeldumispõhjused – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Maine kahjustamise puudumine – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 12. veebruar 2015

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade sarnasus – Teineteist täiendavad kaubad

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis on erinevad – Kujutismärk B – Kujutismärk, mis kujutab kahte väljasirutatud tiiba

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Kaubamärgi varasem registreerimine teatud liikmesriikides – Mõju

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis on erinevad – Eesmärk

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis on erinevad – Tingimused – Kaubamärgi maine asjaomases liikmesriigis või ühenduses – Mõiste – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 22–25)

2.      Kaupade sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki nendevahelist suhet iseloomustavaid olulisi tegureid. Sellisteks teguriteks on eelkõige nende laad, otstarve, kasutusviis ning samuti see, kas kaubad on omavahel konkureerivad või üksteist täiendavad. Arvesse võib võtta ka muid tegureid, näiteks asjaomaste kaupade turustuskanaleid.

Üksteist täiendavad kaubad on omavahel tihedalt seotud, nii et üks on teise kasutamiseks möödapääsmatult vajalik või oluline, mistõttu tarbijad võivad arvata, et mõlemaid kaupu valmistab või mõlemaid teenuseid osutab üks ja seesama ettevõtja. Lähtuvalt sellest määratlusest ei saa erinevale avalikkusele suunatud kaubad olla üksteist täiendavad.

Lisaks võib asjaolu, et kaubad esteetiliselt täiendavad üksteist, kaasa tuua teatud sarnasuse määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Niisugune esteetiline üksteise täiendamine peab seisnema tõelises esteetilises vajaduses, mis tähendab, et üks kaup on teise kasutamisel möödapääsmatult vajalik või oluline ning tarbijad leiavad olevat harjumuspärase ja tavalise kõnealuseid kaupu koos kasutada. Esteetiline üksteise täiendamine on subjektiivne ning selle määravad kindlaks tarbijate harjumused või eelistused, mida võib mõjutada tootjate turustustegevus või ka lihtsalt moesuund.

Siiski tuleb rõhutada, et kaupade sarnasuse tuvastamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et need üksteist esteetiliselt täiendavad. Selleks on vaja, et tarbijad leiaksid selle olevat tavalise, et neid kaupu turustatakse ühe ja sama kaubamärgi all, mis tavapäraselt tähendab, et suur osa nende kaupade vastavaid tootjaid või turustajaid on ühed ja samad.

Kuigi esteetiliselt harmoonilise rõivastuse taotlemine iseloomustab üldiselt kogu moe‑ ja rõivasektorit, on siiski tegemist liiga üldise kriteeriumiga, et ainuüksi sellega oleks võimalik põhjendada järeldust, et sellised kaubad nagu ühelt poolt väärisehted ja käekellad ning teiselt poolt rõivad on üksteist täiendavad.

(vt punktid 36, 58–60 ja 65)

3.      Kuna asjaomased kaubad ei ole sarnased, ei esine laia avalikkuse jaoks määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses segiajamise tõenäosust kujutismärgi B, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 9 kuuluvate „optiliste päikeseprillide” ning klassi 25 kuuluvate „rõivaste ja jalatsite” jaoks, ning kahte väljasirutatud tiiba kujutava varasema rahvusvahelise kujutismärgi vahel, mis kehtib muu hulgas Saksamaal, Austrias, Beneluxis, Bulgaarias, Hispaanias, Eestis, Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Lätis, Leedus, Portugalis, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias ning tähistab muu hulgas klassi 14 kuuluvaid kaupu, mis vastavad järgmisele kirjeldusele: „käekellad, kellade käigumehhanismid, korpused, numbrilauad, kellarihmad, muud kellade osad; kronomeetrid; kronograafid; spordis aja mõõtmiseks kasutatavad seadmed; pendel‑, laua‑ ja äratuskellad; kõik kronomeetrilised seadmed, ehtekellad, juveeltooted ja väärisehted; ajastusseadmed, ajanäidikud ja ‑tablood”. Kõnealuste kaupade sarnasuse puudumist ei saa segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel hüvitada sellega, et vaidlusalused kaubamärgid on sarnased või isegi identsed, olenemata sellest, kui põhjalikult asjakohased tarbijad neist teadlikud on.

Lisaks ei ole tõendatud, et varasem kaubamärk on määruse artikli 8 lõike 5 tähenduses mainekas. Nimelt, hoolimata sellest, et varasemast kujutismärgist ja sõnast „longines” koosnevat kombineeritud kaubamärki on aja jooksul pidevalt nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt oluliselt kasutatud, on see just viimati nimetatud sõna, mis tõmbab tarbijate tähelepanu ja jääb tõenäoliselt neile meelde, ilma et oleks tõendatud, et oluline osa asjaomasest avalikkusest liidu ühes või mitmes liikmesriigis, mille puhul mainele tuginetakse, teaks ka varasemat kujutismärki kui sellist ja seostaks seda pingutusi tegemata kellade ja kronomeetritega, mida maine väide puudutab.

(vt punktid 84 ja 121)

4.      Kaubamärgi registreerimise kohta liikmesriigis tehtud otsus ja analoogselt ka registreeringu kehtetuks tunnistamise või registreerimisest keeldumise otsus on üksnes asjaolu, mida võib ühenduse kaubamärgi registreerimisel arvesse võtta, ilma et see oleks määrava tähtsusega. Samad kaalutlused kehtivad liikmesriikide kohtute praktika kohta. Need kaalutlused kehtivad nii absoluutsete keeldumispõhjuste kui ka registreerimisest keeldumise suhteliste põhjuste korral.

(vt punkt 86)

5.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 eesmärk ei ole takistada iga tuntud kaubamärgiga identse või sarnase kaubamärgi registreerimist. Selle sätte eesmärk on eelkõige võimaldada varasema tuntud siseriikliku kaubamärgi omanikul esitada vastulause selliste kaubamärkide registreerimisele, mille registreerimine võiks kaasa tuua varasema kaubamärgi maine või eristusvõime ärakasutamise või kahjustamise. Samad kaalutlused kehtivad analoogia alusel vastavalt määruse artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktile iii koostoimes lõikega 5 varasemate mainekate kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud liidu liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel.

(vt punkt 92)

6.      Mainet käsitleva tingimuse täitmiseks peab kaubamärki tundma märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest, keda selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad või teenused puudutavad. Selle tingimuse kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõiki konkreetsel juhul olulisi asjaolusid, milleks on eelkõige varasema kaubamärgi turuosa, kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestus ning ettevõtja poolt selle reklaamimiseks tehtud investeeringute ulatus, ilma et oleks nõutav, et kaubamärki tunneks teatud kindel protsent selliselt määratletud avalikkusest, või et kaubamärk oleks mainekas kogu asjaomasel territooriumil, juhul kui kaubamärk on mainekas selle territooriumi olulises osas.

(vt punkt 100)