Kohtuasi C‑548/12

Marc Brogsitter

versus

Fabrication de Montres Normandes EURL

ja

Karsten Fräßdorf

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Krefeld)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Artikli 5 punktid 1 ja 3 – Vastutuse tuvastamise hagi – Lepinguline või lepinguväline olemus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (seitsmes koda), 13. märts 2014

1.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Selle määruse sätted kvalifitseeritud võrdväärseteks Brüsseli konventsiooni sätetega – Nende sätete tõlgendamine kooskõlas konventsiooni käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga

(27. septembri 1968. aasta konventsioon; nõukogu määrus nr 44/2001)

2.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Mõiste – Vastutuse tuvastamise hagi – Lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagi

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkti 1 alapunkt a ja artikkel 3)

3.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepingutega seotud asjades – Mõiste – Lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagi siseriiklikus õiguses – Hõlmamine – Tingimus – Lepingu objektist tulenevate lepinguliste kohustuste rikkumine

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkti 1 alapunkt a ja artikkel 3)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 19)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 20)

3.        Siseriikliku õiguse kohaselt lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagideks kvalifitseeritavaid hagisid tuleb käsitada lepinguga seotud asjaks määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses, kui etteheidetavat käitumist saab käsitada lepinguliste kohustuste rikkumisena, nagu neid võib lepingu objekti arvestades määratleda.

Ainuüksi asjaolust, et üks lepingupool esitab teise suhtes vastutuse tuvastamise hagi, ei piisa selle järeldamiseks, et asjaomane hagi puudutab lepinguga seotud asja selle artikli tähenduses. Etteheidetavat käitumist saab käsitada lepinguliste kohustuste rikkumisena juhul, kui hagejat kostjaga siduva lepingu tõlgendamine näib möödapääsmatu selle kindlaks tegemiseks, kas esimese poolt teisele etteheidetav käitumine on õiguspärane või vastupidi õigusvastne. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei saa teha kindlaks, et kahju hüvitamise nõude aluseks võib mõistlikult pidada pooli siduvast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste rikkumist, tuleb hageja hagisid käsitada lepinguvälise kahju asjadena määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tähenduses.

(vt punktid 23–27 ja 29 ning resolutsioon)