ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda laiendatud koosseisus)
29. mai 2024(*)
Keskkond – Pruunsöe kaevandamine pealmaakaevanduses – Turówi (Poola) pruunsöekaevandus – Institutsiooniline õigus – Ettekirjutust tegeva Euroopa Kohtu määruse täitmata jätmine – Karistusmakse – Võlgade sissenõudmine tasaarvestuse teel – Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 101 lõige 1 ja artikkel 102 – Põhikohtuasja registrist kustutamine – Tagasiulatuva jõu puudumine määratud ajutiste meetmete suhtes – Põhjendamiskohustus
Kohtuasjades T‑200/22 ja T‑314/22,
Poola Vabariik, esindaja: B. Majczyna,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Estrada de Solà, O. Verheecke ja K. Herrmann,
kostja,
ÜLDKOHUS (teine koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: president A. Marcoulli, kohtunikud V. Tomljenović, R. Norkus, W. Valasidis (ettekandja) ja L. Spangsberg Grønfeldt,
kohtusekretär: V. Di Bucci,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud teha otsuse ilma menetluse suulise osata,
on teinud järgmise
otsuse
1 ELTL artikli 263 alusel esitatud hagides palub Poola Vabariik tühistada kohtuasjas T‑200/22 Euroopa Komisjoni 7. ja 8. veebruari 2022. aasta ning 16. ja 31. märtsi 2022. aasta otsused ja kohtuasjas T‑314/22 komisjoni 16. mai 2022. aasta otsuse (edaspidi koos „vaidlustatud otsused“), millega komisjon nõudis tasaarvelduse teel sisse summad, mille Poola Vabariik oli kohustatud tasuma Euroopa Kohtu asepresidendi poolt 20. septembri 2021. aasta kohtumääruses Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) määratud päevamääraga karistusmaksena esiteks ajavahemiku 20. september 2021 kuni 17. jaanuar 2022 ning teiseks ajavahemiku 18. jaanuar 2022 kuni 3. veebruar 2022 eest.
Vaidluse taust
Menetlus Euroopa Kohtus
2 Tšehhi Vabariik esitas 26. veebruaril 2021 ELTL artikli 259 alusel hagi, milles palus tuvastada, et Poola Vabariik on rikkunud liidu õigusest tulenevaid kohustusi, kuna ta laiendas ja pikendas pruunsöe kaevandamistegevust Turówi (Poola) pealmaakaevanduses, mis asub Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi piiri lähedal (kohtuasi C‑121/21).
3 Samal ajal esitas Tšehhi Vabariik ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles palus kohustada Poola Vabariiki peatama viivitamatult pruunsöe kaevandamine Turówi kaevanduses kuni Euroopa Kohtu sisulise otsuse tegemiseni.
4 Euroopa Kohtu asepresident rahuldas 21. mai 2021. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420) selle taotluse ja kohustas Poola Vabariiki viivitamata ja kuni kohtuasjas C‑121/21 lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni peatama kaevandamise selles kaevanduses.
5 Kuna Tšehhi Vabariik leidis, et Poola Vabariik ei täitnud 21. mai 2021. aasta kohtumäärusest Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420) tulenevaid kohustusi, esitas ta 7. juunil 2021 uue ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, paludes mõista Poola Vabariigilt liidu eelarvesse välja 5 miljoni euro suurune päevamääraga karistusmakse.
6 Euroopa Kohtu kantseleisse 29. juunil 2021 saabunud eraldi dokumendiga palus Poola Vabariik Euroopa Kohtu kodukorra artikli 163 alusel tühistada 21. mai 2021. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420).
7 Euroopa Kohtu asepresident jättis 20. septembri 2021. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) esiteks rahuldamata Poola Vabariigi nõude tühistada 21. mai 2021. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420) ja teiseks kohustas Poola Vabariiki maksma komisjonile karistusmakse 500 000 eurot päevas alates selle kohtumääruse Poola Vabariigile teatavakstegemisest kuni hetkeni, mil see liikmesriik täidab 21. mai 2021. aasta kohtumäärust Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420).
Menetlus, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud otsused
8 Komisjon palus 19. oktoobri 2021. aasta Poola ametiasutustel esitada tõendid pruunsöe kaevandamise lõpetamise kohta Turówi kaevanduses. Ta täpsustas samas kirjas, et kui neid tõendeid ei esitata, saadab ta alates 3. novembrist 2021 ja iga 30 kalendripäeva möödumisel maksenõude 20. septembri 2021. aasta kohtumääruse Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) alusel.
9 Kirjades, mis saadeti ajavahemikus 5. november 2021 kuni 8. märts 2022, nõudis komisjon Poola Vabariigilt päevamääraga karistusmaksena tasumisele kuuluvate eri summade tasumist.
10 Seejärel saatis komisjon Poola Vabariigile ametliku märgukirja nimetatud summade nõudmiseks koos viivisega ning teatas talle, et kui makset ei tehta, nõuab komisjon need Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1; edaspidi „finantsmäärus“), artikli 101 lõike 1 ja artikli 102 alusel sisse tasaarvestuse teel.
11 Vaidlustatud otsustega teatas komisjon Poolale, et ta tasaarvestab tema võla eri nõuetega, mis Poolal liidu vastu on. Sel viisil tasaarvestuse teel sisse nõutud põhisumma on 68 500 000 eurot ja see vastab päevamääraga karistusmaksetele ajavahemiku 20. september 2021 kuni 3. veebruar 2022 eest.
Kokkulepe ja kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamine
12 Tšehhi Vabariik ja Poola Vabariik sõlmisid 3. veebruaril 2022 kokkuleppe kohtuasja C‑121/21 aluseks olnud vaidluse lõpetamiseks (edaspidi „kokkulepe“).
13 4. veebruaril 2022 teatasid need kaks liikmesriiki Euroopa Kohtule, et nad loobuvad kõigist nõuetest kohtuasjas C‑121/21 saavutatud kokkuleppe tulemusel. Samal päeval palusid Poola ametiasutused komisjonil lõpetada Euroopa Kohtu määratud karistusmaksete täitemenetlus, lisades oma taotlusele selle kokkuleppe teksti.
14 Kohtuasi C‑121/21 kustutati registrist 4. veebruari 2022. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (Turówi kaevandus) (C‑121/21, ei avaldata, EU:C:2022:82). Registrist kustutamise kohtumäärus tehti komisjonile teatavaks 8. veebruaril 2022.
15 Samal päeval esitas Poola Vabariik Euroopa Kohtu kodukorra artikli 163 alusel taotluse tühistada 20. septembri 2021. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752).
16 Poola ametiasutused palusid 11. veebruaril 2022 uuesti komisjonil lõpetada karistusmaksete täitemenetlus ja tühistada esimene ja teine vaidlustatud otsus, kuna kohtuasi C‑121/21 kustutati Euroopa Kohtu registrist.
17 Vastuseks 4. ja 11. veebruari 2022. aasta kirjale teatas komisjon 22. veebruaril 2022 Poola ametiasutustele, et kuni 20. septembri 2021. aasta kohtumäärust Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) ei ole „tühistatud“, kavatseb ta jätkata 3. veebruari 2022. aasta seisuga võlgnetavate summade tasaarvestuse teel sisse nõudmist.
18 19. mai 2022. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (Turówi kaevandus) (C‑121/21 R, ei avaldata, EU:C:2022:408) jäeti rahuldamata Poola Vabariigi taotlus tühistada 20. septembri 2021. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752).
Poolte nõuded
19 Poola Vabariik palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused ja
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
20 Komisjon palub sisuliselt Üldkohtul:
– jätta hagid rahuldamata ja
– mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.
Õiguslik käsitlus
21 Üldkohus, olles pooled selles küsimuses ära kuulanud, otsustas Üldkohtu kodukorra artikli 68 lõike 1 alusel käesolevad kohtuasjad kohtuotsuse huvides liita.
22 Poola Vabariik põhjendab oma tühistamishagi kahe väitega, millest esimese kohaselt on rikutud finantsmääruse artikli 101 lõiget 1 ja artiklit 102 koostoimes sama määruse artikliga 98 ning teise kohaselt on rikutud ELTL artiklit 296 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c ja artiklit 47.
Esimene väide, et on rikutud finantsmääruse artikleid 101 ja 102 koostoimes sama määruse artikliga 98
23 Poola Vabariik väidab, et vaidlustatud otsuste vastuvõtmisega ületas komisjon volitusi, mis tulenevad talle finantsmääruse artiklitest 101 ja 102 koostoimes sama määruse artikliga 98.
24 Eelkõige väidab Poola Vabariik, et kokkuleppe sõlmimine ja kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamine tõid kaasa selles kohtuasjas määratud ajutiste meetmete mõju tagasiulatuva lõppemise. Ta leiab, et sellist tõlgendust toetab Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt on liidu kohtu poolt akti tühistamisel ex tunc tagajärjed ja seega kõrvaldatakse tühistatud akt õiguskorrast tagasiulatuvalt. Poola Vabariigi sõnul toetavad seda tõlgendust liikmesriikide ühised põhiseaduslikud tavad. Ta lisab, et ajutiste meetmete kohaldamise jätkamine, vaatamata kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamisele, läheb kaugemale nende meetmetega taotletavast eesmärgist.
25 Lisaks väidab Poola Vabariik, et kuna 20. septembri 2021. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) määratud ajutine meede ei ole enam kohaldatav, ei kujuta maksenõuetes nimetatud summad endast olemasolevat võlga finantsmääruse artikli 98 lõike 1 punkti a tähenduses. Komisjon oleks seega pidanud kindlaksmääratud võlad tühistama ja hoiduma nende sissenõudmisest.
26 Poola Vabariik leiab, et kui komisjonil oleks kohustus jätkata sissenõudmismenetlust, hoolimata kokkuleppe sõlmimisest ja kohtuasja C‑121/21 Euroopa Kohtu registrist kustutamisest, pärsiks see poolte tahet lahendada oma erimeelsused kokkuleppega. Võlgnikust riik kannaks nii kokkuleppe tagajärjed kui ka määratud karistusmaksetele vastava võla sissenõudmisega seotud kulud.
27 Lõpuks väidab Poola Vabariik, et finantsmääruse artikli 101 lõiget 6 võib tõlgendada nii, et vastutav eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud võla tühistada, võttes arvesse asjaolusid, mis ilmnesid võla kindlaksmääramise ja võlgnetava summa sissenõudmise otsuse tegemise vahelisel ajal.
28 Komisjon vaidleb Poola Vabariigi argumentidele vastu.
Sissejuhatavad märkused
29 Tuleb märkida, et Poola Vabariik palub tuvastada, et kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamise tõttu 4. veebruaril 2022 on selles kohtuasjas määratud ajutiste meetmete rahalised tagajärjed tagasiulatuvalt lõppenud. Selle tulemusel on võlg tema arvates ära langenud ning sellest tulenevalt on tagasinõudmine finantsmääruse artiklite 101 ja 102 alusel õigusvastane.
30 Enne Poola Vabariigi argumentide põhjendatuse analüüsimist tuleb esitada kaalutlused, mis puudutavad esiteks ajutiste meetmetega seotud karistusmaksete laadi ja eesmärki ning teiseks ajutiste meetmete kohaldamise menetluse ulatust ELTL artikli 279 seisukohast.
– ELTL artikli 279 alusel määratud karistusmaksete laad ja eesmärk
31 ELTL artikkel 279 annab Euroopa Kohtule pädevuse määrata mis tahes ajutisi meetmeid, mida ta vajalikuks peab, et tagada lõpliku kohtulahendi täielik toime (20. novembri 2017. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C‑441/17 R, EU:C:2017:877, punkt 97, ja 27. oktoobri 2021. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C‑204/21 R, EU:C:2021:878, punkt 19). Eelkõige peab ajutisi meetmeid kohaldaval kohtunikul olema võimalik tagada poolele ELTL artikli 279 alusel tehtud ettekirjutuste tõhusus, võttes mis tahes meetme, et panna see pool täitma ajutiste meetmete kohaldamise kohtumääruses seatud kohustusi. Selline meede võib tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral eeskätt näha ette karistusmakse (vt selle kohta 27. oktoobri 2021. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C‑204/21 R, EU:C:2021:878, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Lisaks on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kehtestatud ajutiste meetmete järgimise tagamiseks karistusmakse ette nägemise eesmärk tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine, mis on omane ELL artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtusele ja millel liit rajaneb (vt selle kohta 20. novembri 2017. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C‑441/17 R, EU:C:2017:877, punkt 102).
33 Sellest järeldub, et ajutiste meetmete kõrval määratud karistusmakset ei saa pidada karistuseks, vaid see on sunnivahend, mida käesoleva vaidluse kaks poolt on sõnaselgelt tunnistanud.
34 Käesolevas asjas määras Euroopa Kohtu asepresident karistusmakse nii selleks, „et heidutada [Poola Vabariiki] viivitamast [21. mai 2021. aasta kohtu]määruse [Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420)] järgimisega“.
– Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse ulatus ELTL artikli 279 seisukohast
35 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 162 lõike 3 kohaselt lõpeb ajutise meetme kehtivus selle määranud kohtumääruses ette nähtud kuupäeval või selle puudumisel alates lõpliku kohtuotsuse kuulutamisest.
36 Kuna ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on – nagu tuleneb Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõigetest 1 ja 2 – põhimenetluse suhtes täiendavat laadi, lõpeb ajutiste meetmete kohaldamise menetluses võetud ajutiste meetmete kehtivus siis, kui põhimenetlus lõpetatakse, eelkõige juhul, kui viimati nimetatud menetluse esemeks oleva kohtuasja kohta tehakse määrus registrist kustutamiseks (vt selle kohta 19. mai 2022. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (Turówi kaevandus), C‑121/21 R, EU:C:2022:408, punkt 25).
37 Seega, kuna ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on põhimenetluse suhtes täiendavat laadi, lakkasid 21. mai 2021. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420) ja 20. septembri 2021. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) alates 4. veebruarist 2022 olemast kohaldatavad. Lisaks on 19. mai 2022. aasta kohtumääruses Tšehhi Vabariik vs. Poola (Turówi kaevandus) (C‑121/21 R, ei avaldata, EU:C:2022:408, punkt 26) sõnaselgelt märgitud, et alates 4. veebruarist 2022, mil tehti kohtumäärus, millega kustutati kohtuasi C‑121/21 Euroopa Kohtu registrist, ei ole Poola Vabariik enam kohustatud lõpetama viivitamatult pruunsöe kaevandamist Turówi kaevanduses. Kuna see ajutine meede enam ei kehti, tuleb asuda seisukohale, et liikmesriigile tehtud ettekirjutus tasuda komisjonile karistusmakset summas 500 000 eurot päevas kuni selle tegevuse lõpetamiseni, ei ole alates sellest kuupäevast enam kehtiv.
38 Need on kaalutlused, mida arvestades tuleb analüüsida Poola Vabariigi argumente.
Põhikohtuasja registrist kustutamise tagajärjed Poola Vabariigi võla olemasolule
39 Vaidlustatud otsused on otsused, millega tasaarvestatakse summad, mille Poola Vabariik on võlgu päevamääraga karistusmaksena, mille Euroopa Kohtu asepresident määras 20. septembri 2021. aasta kohtumääruses Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) ajavahemiku 20. september 2021 kuni 3. veebruar 2022 eest. Eelkõige täpsustas komisjon, et kuni seda kohtumäärust ei ole „tühistatud“, on ta kohustatud seda täitma ajavahemiku 20. september 2021 kuni 3. veebruar 2022 (kaasa arvatud) osas.
40 Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et 4. veebruari 2022. aasta kohtumääruses Tšehhi Vabariik vs. Poola (Turówi kaevandus) (C‑121/21, ei avaldata, EU:C:2022:82) ei ole mainitud ei 21. mai 2021. aasta kohtumääruses Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420) ette nähtud ajutisi meetmeid ega ELTL artikli 279 alusel määratud päevamääraga karistusmakset. Teiseks jäeti rahuldamata Poola Vabariigi taotlus tühistada 20. septembri 2021. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752). Kolmandaks nähtub 19. mai 2022. aasta kohtumääruse Tšehhi Vabariik vs. Poola (Turówi kaevandus) (C‑121/21 R, ei avaldata, EU:C:2022:408) punktist 26 sõnaselgelt, et tuleb asuda seisukohale, et Poola Vabariigile tehtud ettekirjutus tasuda komisjonile karistusmakset summas 500 000 eurot päevas kuni selle tegevuse lõpetamiseni, ei ole alates 4. veebruarist 2022 enam kehtiv. Teisisõnu kaotas päevamääraga karistusmakse, mille Euroopa Kohtu asepresident määras oma 20. septembri 2021. aasta kohtumääruses Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752), alates 4. veebruarist 2022 kehtivuse.
41 Järelikult tuleb päevamääraga karistusmakset arvestada ajavahemiku eest, mis jääb 20. septembri 2021. aasta kohtumääruse Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) kätte toimetamise ja kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamise kuupäeva vahele.
42 Sellest järeldub, et ehkki põhikohtuasja registrist kustutamine mõjutas selle ajavahemiku kestust, mille eest karistusmakset tuleb maksta, ei kaotanud see vastupidi Poola Vabariigi väidetele seevastu viimase kohustust tasuda karistusmaksena tasumisele kuuluv summa. Teistsugune järeldus tähendaks, et kaldutaks kõrvale karistusmakse eesmärgist, milleks on tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine, mis on omane ELL artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtusele (vt eespool punkt 32).
43 Seda järeldust ei kummuta ükski Poola Vabariigi argument.
44 Esiteks, mis puudutab liidu kohtu poolt akti tühistamise tagajärgi käsitleva, eespool punktis 24 viidatud kohtupraktika kohaldamist analoogia alusel, siis tuleb tõdeda, et see ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna 20. septembri 2021. aasta kohtumäärust Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) ei saa edasi kaevata ja seda ei saa seega tagasiulatuvalt tühistada.
45 Teiseks, mis puudutab argumenti, et enamiku liikmesriikide õigussüsteemides kaotavad enne lõpliku otsuse tegemist võetud kaitsemeetmed tagasiulatuvalt oma mõju, kui põhikohtuasja ese langeb ära, siis tuleb asuda seisukohale, et viide riigisisestele menetlusnormidele ei ole asjakohane, kuna vaidlustatud otsuste õiguspärasust tuleb analüüsida üksnes liidu õigusnormidest lähtudes. Nagu Poola Vabariik ka ise möönab, ei ole liikmesriikide menetlusnormid liidu kohtutele siduvad.
46 Isegi kui eeldada, et mõningates riigisisestes õigussüsteemides kaotavad enne lõpliku otsuse tegemist võetud kaitsemeetmed tagasiulatuvalt oma mõju, kui põhikohtuasja ese ära langeb, ei ole see tõdemus piisav tõendamaks, et need menetlusnormid on osaks liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja võivad seetõttu olla õigusallikana osa Euroopa Liidu õiguskorrast.
47 Kolmandaks, mis puudutab Poola Vabariigi argumente, mille kohaselt ajutiste meetmete kohaldamise jätkamine, vaatamata kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamisele, läheb kaugemale nende meetmete ainsast eesmärgist, milleks on tagada sisulise kohtuotsuse tõhusus, siis tuleb tõdeda, et vastupidi sellele, mida väidab Poola Vabariik, ei ole käesolevas asjas ELTL artikli 279 alusel määratud karistusmaksete ainus eesmärk tagada sisulise kohtuotsuse tõhusus, vaid nendega soovitakse tagada ka 21. mai 2021. aasta kohtumääruses Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420) ette nähtud ajutiste meetmete järgimine ja heidutada Poola Vabariiki viivitamast oma tegevuse selle kohtumäärusega kooskõlla viimisega.
48 Kui nõustuda Poola Vabariigi argumentidega, muudaks see ELTL artikli 279 alusel määratud karistusmakse mehhanismi sisutühjaks, kuna see tingiks nõustumise sellega, et kohustatud pool, käesoleval juhul Poola Vabariik, jätab tahtlikult täitmata kohustuse järgida ajutisi meetmeid, mis määratakse ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kuni põhikohtuasjas menetluse lõpetamiseni, ja kahjustab seega liidu õiguse tõhusust.
49 Neljandaks ei saa nõustuda Poola Vabariigi argumendiga, et karistusmaksete täitmine muudab kokkuleppe sõlmimise vähem atraktiivseks ja takistab seega heanaaberlike suhete arengut. Nimelt tuleb tõdeda, et ajutiste meetmetega kaasnevate karistusmaksete eesmärk ei ole edendada kokkulepete sõlmimist ega heanaaberlikke suhteid, vaid tagada ajutiste meetmete järgimine, nagu on tõdetud eespool punktis 47. Samuti on oluline märkida, et kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamisel olid Poola Vabariigile kasulikud tagajärjed selles mõttes, et päevamääraga karistusmaksete arvestamine lõpetati 4. veebruaril 2022, mitte kuupäeval, mil Euroopa Kohus kuulutas otsuse kohtuasjas C‑121/21.
50 Viiendaks ei saa nõustuda Poola Vabariigi argumendiga, mis tugineb finantsmääruse artikli 101 lõike 6 esimesele lõigule. Nimelt näeb see säte ette, et „[v]astutav eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saada oleva summa osaliselt või täielikult tühistada“. Seega ei ole komisjoni kohustatud kindlaksmääratud võlga tühistama. Lisaks tuleb meenutada, et käesolevas asjas olid tasaarvestuse teel sissenõudmise tingimused täidetud. Komisjoni vastutav eelarvevahendite käsutaja kontrollis nimelt tõepoolest Poola Vabariigi võla olemasolu ja määras kindlaks selle suuruse.
51 Sellest tuleneb, et komisjon ei ole rikkunud finantsmääruse artikleid 101 ja 102 koostoimes sama määruse artikliga 98.
52 Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 296, põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c ja artiklit 47
53 Poola Vabariik väidab, et komisjon rikkus talle ELTL artikliga 296 pandud põhjendamiskohustust. Ta väidab, et vaidlustatud otsused ei võimalda tal mõista põhjusi, miks komisjon jätkas tasaarvestuse teel sissenõudmise menetlust, vaatamata kokkuleppe sõlmimisele ja kohtuasja C‑121/21 registrist kustutamisele.
54 Poola Vabariik lisab, et vaidlustatud otsused ei ole kooskõlas komisjoni otsustuspraktikaga, kuna seni ei olnud komisjon kunagi ELTL artikli 279 alusel karistusmakseid sisse nõudnud. Seega vajasid vaidlustatud otsused sõnaselget põhjendust. Poola Vabariik leiab aga, et vaidlustatud otsustes ei ole märgitud õiguslikku alust, mis volitaks komisjoni nõudma sisse päevamääraga karistusmakseid, mis määrati 20. septembri 2021. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752), samas kui see kohtumäärus ei ole enam kohaldatav. Lisaks rõhutas Poola Vabariik, et omavahel on tihedalt seotud ühelt poolt põhjendamiskohustus ja teiselt poolt põhiõigus tõhusale kohtulikule kaitsele ning põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.
55 Komisjon vaidleb Poola Vabariigi argumentidele vastu.
56 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liidu institutsioonide aktide põhjendus, mida nõutakse ELTL artiklis 296 ja põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c, olema kohandatud asjasse puutuva õigusakti laadiga ning sellest peab selgesti ja üheselt mõistetavalt ilmnema õigusakti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikutel oleks võimalik mõista võetud meetme põhjendusi ja pädeval kohtul oleks võimalik teha kontrolli. Põhjendamisnõuet tuleb hinnata, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid, eriti akti sisu, toodud põhjenduste olemust ning huvi, mis võib olla selgituste saamiseks akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt puudutab ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses (vt 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus HeidelbergCement vs. komisjon, C‑247/14 P, EU:C:2016:149, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
57 Kohustus viidata õigusakti õiguslikule alusele kuulub põhjendamiskohustuse alla (vt 1. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu, C‑370/07, EU:C:2009:590, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Ei ole nõutav, et põhjenduses oleks täpsustatud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele ei tule hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni arvestades (vt 11. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Di Bernardo, C‑114/19 P, EU:C:2020:457, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
59 Nõuete tasaarvestuse otsuse puhul peab põhjendus võimaldama täpselt kindlaks määrata nõuded, mis tasaarvestatakse, ilma et saaks nõuda, et tasaarvestuse otsuses korrataks põhjendusi, millele tugineti esialgu iga asjaomase nõude tuvastamisel (vt 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Technion ja Technion Research & Development Foundation vs. komisjon, T‑216/12, EU:T:2015:746, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Lisaks tuleb küsimust, kas põhjendamiskohustust on järgitud, põhimõtteliselt hinnata sellest teabest lähtudes, mis oli hageja käsutuses hiljemalt hetkel, kui ta esitas oma hagi. Põhjendust ei saa seega esimest korda ja tagantjärele esitada kohtus, välja arvatud erandlikel asjaoludel (vt selle kohta 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. Euroopa Liidu Raudteeamet, T‑392/15, EU:T:2017:462, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika).
61 Nendest kaalutlustest lähtudes tuleb analüüsida, kas vaidlustatud otsused on piisavalt põhistatud.
62 Sellega seoses tuleb märkida, et kohtuasjades T‑200/22 ja T‑314/22 hagide esitamise kuupäeval, st vastavalt 19. aprillil ja 25. mail 2022, oli Poola Vabariik teadlik 22. veebruari 2022. aasta kirjast, mille ta oli saatnud vastuseks oma 4. ja 11. veebruari 2022. aasta kirjale (vt eespool punkt 17).
63 Vastavalt eespool punktis 60 viidatud kohtupraktikale tuleb seda, kas komisjon järgis tal lasuvat põhjendamiskohustust, hinnata vaidlustatud otsustest ja 22. veebruari 2022. aasta kirjast lähtudes.
64 Käesolevas asjas tuleb esiteks tõdeda, et vaidlustatud otsuste alusel oli Poola Vabariigil võimalik täpselt kindlaks teha tasaarvestatud nõuded. Nimelt sisaldavad need lisas dokumenti, kus on ära toodud tasaarvestuse ja viivise arvutus. Samuti tuleb märkida, et vaidlustatud otsused sisaldavad viidet nende õiguslikule alusele, milleks on käesoleval juhul finantsmääruse artiklid 101 ja 102.
65 Teiseks, vastupidi sellele, mida väidab Poola Vabariik, võimaldab 22. veebruari 2022. aasta kiri tal mõista põhjusi, miks komisjon otsustas jätkata 20. septembri 2021. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) määratud päevamääraga karistusmaksete sissenõudmisest tuleneva võlanõude täitmist, vaatamata kokkuleppe sõlmimisele ja kohtuasja C‑121/21 Euroopa Kohtu registrist kustutamisele. Nimelt väljendas komisjon selles kirjas oma kavatsust jätkata kuni 3. veebruarini 2022 võlgnetavate summade sissenõudmist tasaarvestuse teel, kuna 21. mai 2021. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:420) määratud ajutine meede lakkas kehtimast 4. veebruaril 2022 ning komisjon ei olnud Poola Vabariigi esitatud dokumentide alusel võimalik veenduda, et selle kohtumääruse täitmiseks vajalikud meetmed on võetud. Komisjon lisas, et seni, kuni 20. septembri 2021. aasta kohtumäärust Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) ei olnud „tühistatud“, oli ta kohustatud seda täitma ajavahemiku 20. september 2021 kuni 3. veebruar 2022 (kaasa arvatud) osas.
66 Kolmandaks, mis puudutab Poola Vabariigi argumenti, et komisjoni varasema otsustuspraktika puudumisel oleks vaidlustatud otsuseid tulnud eraldi põhjendada, siis tuleb märkida, nagu on märgitud eespool punktis 65, et põhjused, mis õigustavad vaatamata kohtuasja C‑121/21 kustutamisele Euroopa Kohtu registrist 3. veebruari 2022. aasta seisuga võlgnetavate summade sissenõudmist tasaarvestuse teel, nähtusid piisavalt 22. veebruari 2022. aasta kirjast.
67 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsused võimaldasid – eeskätt 22. veebruari 2022. aasta kirja arvestades – Poola Vabariigil mõista põhjusi, miks komisjon jätkas vaatamata kohtuasja C‑121/21 Euroopa Kohtu registrist kustutamisele 20. septembri 2021. aasta kohtumäärusega Tšehhi Vabariik vs. Poola (C‑121/21 R, EU:C:2021:752) määratud päevamääraga karistusmaksete sissenõudmisest tuleneva võlanõude täitmist.
68 Kuna vaidlustatud otsused on piisavalt põhjendatud, ei ole asjakohane Poola Vabariigi argument, et omavahel on tihedalt seotud ühelt poolt põhjendamiskohustus ja teiselt poolt põhiõigus tõhusale kohtulikule kaitsele ning põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.
69 Eeltoodut arvestades tuleb teine väide tagasi lükata ja seetõttu jätta hagid tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
70 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
71 Kuna Poola Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ja vastavalt komisjoni nõudele mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Liita kohtuasjad T‑200/22 ja T‑314/22 kohtuotsuse huvides.
2. Jätta hagid rahuldamata.
3. Mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.
Marcoulli | Tomljenović | Norkus |
Valasidis | | Spangsberg Grønfeldt |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 29. mail 2024 Luxembourgis.
Allkirjad