19. augustil 2008 esitatud hagi - Arkema France versus komisjon

(Kohtuasi T-343/08)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Arkema France (Colombes, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Winckler, S. Sorinas Jimeno ja H. Kanellopoulos)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tühistada EÜ artikli 230 alusel Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt 11. juunil 2008 vastu võetud otsus (juhtum nr COMP/38.695) Arkemat puudutavas osas;

teise võimalusena tühistada EÜ artikli 229 alusel talle selles otsuses määratud trahv või vähendada seda;

mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja osaliselt tühistada komisjoni 11. juuni 2008. aasta otsus K(2008) 2626 (lõplik) (juhtum nr COMP/38.695 - Naatriumkloraat), milles komisjon tuvastas, et kuna teatavad ettevõtjad, sealhulgas hageja, on jaganud müügimahtusid, kindlaks määranud hinnad, vahetanud äriliselt tundlikku teavet hindade ja müügimahtude kohta ning kontrollinud nende konkurentsivastaste kokkulepete täitmist Euroopa Majanduspiirkonna naatriumkloraadi turul, siis on nad rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõiget 1.

Hageja esitab hagi põhjenduseks neli väidet, mis tuginevad:

tütarettevõtja rikkumise emaettevõtjale süüksarvamise eeskirjade rikkumisele, kuna komisjon on teinud faktivigu väites, et Elf Aquitaine'il on hageja kaubanduspoliitika üle määrav mõju;

hageja kaitseõiguse ning proportsionaalsuse, non bis in idem'i, võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete rikkumisele, kuna korduva rikkumise tõttu suurendati hageja trahvi põhisummat 90% võrra;

hageja poolt 2002. aasta leebema kohtlemise teatise¹ alusel esitatud andmete väärtuse alahindamisele, kuna hageja trahvi oleks pidanud vähendama 30-60% võrra;

fakti- ja õigusvigadele ning hea halduse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisele, kuna komisjon ei vähendanud hageja trahvi haldusmenetluse käigus tehtud koostöö eest.

____________

¹ - Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002 C 45, lk 3).