Language of document :

24. juulil 2014 esitatud hagi – Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi T-548/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: abogado del Estado A. Rubio González)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada osaliselt 15. mai 2014. aasta otsus, millega tuvastatakse, et impordimaksu vähendamine oli konkreetsel juhul õigustatud ühe konkreetse summa puhul ja ei olnud õigustatud ühe teise summa puhul (juhtum REM 03/2013) ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et on rikutud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) artikli 220 lõike 2 punkti b viiendat lõiku.

Hageja väidab sellega seoses, et 21. mail 2010 avaldatud importijatele mõeldud teates on viidatud üksnes Colombia ja El Salvadori päritolu tuunikala põhjal valmistatud toodete impordile, ilma et oleks nimetatud Ecuadori, ja seejuures on vaid üldiselt märgitud, et ei ole võimalik välistada päritolu kumuleerumisega seonduvaid eeskirjade eiramisi muudes riikides. Avaldatud teade vastab kõigile Colombia ja El Salvadori suhtes kohaldatava teate eeltingimustele, kuid seda ei saa omavoliliselt laiendada muudele riikidele ainuüksi seetõttu, et see sisaldab üldist viidet pelgale võimalusele, et eeskirju eiratakse.

Teine väide, et on rikutud ühenduse tolliseadustiku artiklit 239.

Hageja väidab sellega seoses, et käesoleval juhul toimub kogu päritolusertifikaatide väljastamise protsess kooskõlas pädevate ametiasutuste poolt selleks kehtestatud eeskirjadega; pädevad ametiasutused kohaldavad vääralt õigusnorme ja ei täida oma kohustusi sertifikaatide väljastamise ja korra nõuetekohase toimimise kontrolli osas. Lisaks sellele on tegemist ajaliselt kestva käitumisega, mis on aluseks ettevõtjatel õiguspärase ootuse tekkimisele. Seetõttu on tema arvates täidetud tingimused, mille esinemisel tunnustatakse erilise olukorra olemasolu sooduskordade raames.

Kolmas väide, et on rikutud ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b viiendat lõiku seoses rakendusmääruses ette nähtud piirkondliku kumulatsiooni eeskirjaga.

Hageja väidab sellega seoses, et arvestades sellega, et samasse piirkondlikku gruppi kuulumist seostatakse otse piirkondliku kumulatsiooni eeskirjaga ning et teates on kumulatsioon hõlmatud üldise viitega eeskirjade eiramise võimalusele, ei saa mingil juhul piirata õigust tugineda heale usule selliste tehingute puhul, millega seoses ei ole kohaldatud kumulatsiooni eeskirja neid riike puudutavas, millele teates on viidatud. Sellisel juhul ei ole piirang kohaldatav sellise impordi puhul, kus ei ole tegemist Colombiast või El Salvadorist pärinevate toodetega.