ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
15. märts 2006(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Varasem sõnamärk FERRERO – Sõnalist osa „FERRÓ” sisaldava ühenduse kujutismärgi registreerimise taotlus – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑35/04,
Athinaiki Oikogeniaki Artopoiia AVEE, asukoht Pikermi (Kreeka), esindaja: advokaat C. Chrissanthis,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: J. Novais Gonçalves,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus
Ferrero OHG mbH, asukoht Stadtallendorf (Saksamaa), esindaja: advokaat M. Schaeffer,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 1. detsembri 2003. aasta otsuse (asi R 460/2002-1) peale, mis tehti vastulausemenetluses Athinaiki Oikogeniaki Artopoiia AVEE ja Ferrero OHG mbH vahel,
EUROOPA ÜHENDUSTEESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees M. Jaeger, kohtunikud J. Azizi ja E. Cremona,
kohtusekretär: ametnik I. Natsinas,
arvestades 30. jaanuaril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 12. mail 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud vastust,
arvestades 4. mail 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 2. juunil 2005 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 26. veebruaril 1999 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahedused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1997 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel taotluse registreerida valge äärekandiga kindlaksmääramata värvitooni lint, millele on trükitähtedega kirjutatud sõna „ferró”, ühenduse kujutis- ja sõnamärgina. Sõna esimene ja viimane, rõhumärgiga täht on suuremate mõõtmetega. Tähis on esitatud alljärgnevalt:
2 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 29, 30 ja 42 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:
– klass 29: „Liha, kala, linnuliha ja ulukiliha, lihaekstraktid, konservitud, kuivatatud ja keedetud puuvili ja köögivili, tarretised, keedised, munad, piim ja piimatooted, toiduõlid ja toidurasvad, konservid, äädikas konservitud salatid, marineeritud aedvili, piklid”;
– klass 30: „Kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained, jahu ja muud teraviljasaadused, leib, sai, biskviidid, kondiitritooted ja maiustused, jäätis, mesi, siirup, pärm, küpsetuspulbrid, sool, sinep, leivast valmistatud tooted, pipar, äädikas, vürtsikastmed, jää, melass”;
– klass 42: „Toitlustusteenused, tähtajaline majutus, meditsiini-, hügieeni- ja iluhooldusteenused, hügieeni-, saledus-, dieedi- ja terviseinstituudid, veterinaar- ja põllumajandusteenused, teaduslikud ja tööstuslikud uurimused, juriidilised teenused, arvutiprogrammide koostamine”.
3 Taotlus avaldati 27. märtsil 2000 Ühenduse Kaubamärgibülletäänis.
4 Hageja esitas 26. juunil 2000 määruse nr 40/94 artikli 42 lõike 1 alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele. Vastulause tugines ühenduse sõnamärgile FERRERO (edaspidi „varasem kaubamärk”), mis on Saksamaal registreeritud nr 956 671 all teatavate kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 5, 29, 30, 32 ja 33, millesse kuuluvad kaubad on järgmised: „Šokolaad, sh šokolaadi baasil valmistatud täidisega kaubad, pralineed, sh puuviljade, kohvi, mittealkohoolsete jookide või veini ja/või piiritusjookide baasil valmistatud täidisega või piimatoodete, täpsemalt jogurti baasil valmistatud täidisega pralineed, pika säilivusajaga pagaritooted ja kondiitritooted, täpsemalt vahvlid ja küpsetatud koogid, maiustused, suhkrut, kakaod, pralineed, piima ja/või rasvu sisaldavad määrdekreemid, kohvi- või teejoogid, sealhulgas alkoholilisandiga joogid, alkoholivabad joogid, kõik nimetatud kaubaartiklid ka lastele või haigetele dieetiliseks või meditsiiniliseks kasutamiseks.”
5 Vastulause tugines kõikidele ülalloetletud kaupadele ja see oli suunatud teatavate kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste vastu, s.o nende ülalmainitud kaupade ja teenuste vastu, mis kuuluvad klassidesse 29 ja 30, ning klassi 42 puhul „toitlustusteenuste” vastu. Vastulause tugines määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b nimetatud põhjusele.
6 Ühtlustamisameti vastulausete osakond rahuldas 25. märtsi 2002. aasta otsusega vastulause osaliselt, teatavate klassi 30 kuuluvate kaupade osas seetõttu, et taotletav kaubamärk ja varasem kaubamärk on visuaalselt ja foneetiliselt sarnased ning ka nendega kaitstavad kaubad on sarnased või identsed. Kaubad, mille osas vastulausete osakond taotluse rahuldas, on järgmised: „Kohv, tee, kakao, suhkur, kohvi aseained, jahu ja muud teraviljasaadused, leib, sai, biskviidid, kondiitritooted ja maiustused, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulbrid, leivast valmistatud tooted, mesi, melass”.
7 Hageja esitas 24. mail 2002 kaebuse vastulausete osakonna otsuse peale.
8 Esimene apellatsioonikoda jättis 1. detsembri 2003. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) vastulause rahuldamata ja kinnitas vastulausete osakonna otsust, leides, et esineb vaidlusaluste kaubamärkide segiajamise tõenäosus, sh nende omavahelise seostamise tõenäosus. Sisuliselt märkis apellatsioonikoda, et vaidlusaluste kaubamärkidega hõlmatud kaubad on osaliselt identsed ja osaliselt sarnased. Lisaks leidis ta, et vaidlusalused tähised on sarnased nii foneetiliselt kui visuaalselt.
Poolte nõuded
9 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus ja/või seda muuta, jättes menetlusse astuja vastulause rahuldamata ja rahuldades ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse;
– jätta taotletava kaubamärgi registreerimisele esitatud vastulause rahuldamata kõikide kaupade osas, milles vastulause rahuldati;
– võtta kasutusele kõik muud meetmed, mis viivad taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimiseni;
– kohustada ühtlustamisametit taotletavat kaubamärki registreerima;
– mõista ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt välja menetluskulud, sh vastulausemenetluse ja apellatsioonikoja menetluse kulud.
10 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
11 Menetlusse astuja palub Esimese Astme Kohtul jätta hagi rahuldamata.
12 19. aprillil 2005 täpsustas hageja vastuseks temale Esimese Astme Kohtu poolt 14. aprillil 2005 esitatud kirjalikule küsimusele, et ta taotleb esiteks vaidlustatud otsuse tühistamist ja teiseks ühtlustamisameti kohustamist taotletavat kaubamärki registreerima.
Õiguslik käsitlus
Hageja teatavate nõuete vastuvõetavus
13 Oma esimese ja neljanda nõudega taotleb hageja sisuliselt ühtlustamisametile ettekirjutuse tegemist taotletava kaubamärgi kõnealuste kaupade jaoks registreerimiseks. Veelgi enam, oma kolmandas nõudes palub hageja Esimese Astme Kohtul võtta kasutusele kõik meetmed, mille tulemusel kaubamärk võidakse registreerida.
14 Ühtlustamisameti arvates on need nõuded vastuvõetamatud.
15 Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et ühenduse kohtule ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi korral peab ühtlustamisamet vastavalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 võtma vajalikud meetmed kohtuotsuse täitmiseks. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu pädevuses ühtlustamisametile korraldusi anda. Tegelikult on ühtlustamisameti kohustus Esimese Astme Kohtu otsuse resolutiivosast ja põhjendustest järeldusi teha (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II-433, punkt 33; 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑34/00: Eurocool Logistik v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II-683, punkt 12, ja 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑388/00: Institut für Lernsysteme v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Educational Services (ELS),EKL 2002, lk II‑4301, punkt 19).
16 Eelnevast tuleneb, et hageja esimene ja neljas nõue, milles taotletakse, et Esimese Astme Kohus teeks ühtlustamisametile ettekirjutuse taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimiseks, tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
17 Ka hageja kolmas nõue, milles taotletakse, et Esimese Astme Kohus võtaks kõik vajalikud meetmed, et vaidlusalune ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus rahuldataks, on vastuvõetamatu.
18 Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c peab hagiavaldus sisaldama ülevaate esitatud õiguslikest alustest ning see peab olema esitatud piisavalt arusaadavalt ja täpselt selleks, et võimaldada kostjal valmistuda enda kaitseks ja Esimese Astme Kohtul teha hagi kohta otsus. Sama kehtib ka kõigi nõuete kohta, mille puhul tuleb esitada väited ja argumendid selleks, et nii kostja kui ka kohus saaksid hinnata hagi põhjendatust.
19 Selleks et tagada õiguskindlus ja korrakohane õigusemõistmine, peavad olulisimad faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, olema hagi vastuvõetavuse tingimuse täitmiseks esitatud hagiavalduse tekstis vähemalt lühidalt, kuid samas sidusalt ja arusaadavalt (vt Esimese Astme Kohtu 29. novembri 1993. aasta määrus kohtuasjas T‑56/92: Koelman v. komisjon, EKL 1993, lk II-1267, punkt 21, ja 18. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑387/94: Asia Motor France jt v. komisjon, EKL 1996, lk II-961, punkt 106).
20 Seoses sellega peab hagiavalduses olema selgitatud, milles seisneb hagi aluseks olev väide. Üksnes abstraktsest mainimisest hagiavalduses ei piisa kodukorra nõuete täitmiseks (Esimese Astme Kohtu 28. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑251/97: T. Port v. komisjon, EKL 2000, lk II‑1775, punkt 90; 5. juuli 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑111/99: Samper v. parlament, EKL AT 2000,lk I‑A‑135 ja II‑611, punkt 27, ja 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑247/01: eCopy v. Siseturu Ühtlustamise Amet (ECOPY), EKL 2002, lk II-5301, punkt 15).
21 Käesoleval juhul ei esita hageja oma kolmanda nõude toetuseks ühtegi asjaolu. Eespool punktis 20 viidatud kohtupraktikast tuleneb, et nõudel, milles taotletakse, et Esimese Astme Kohus võtaks mis tahes meetmed selleks, et ühenduse kaubamärgitaotlus rahuldataks, ei ole vajalikku täpsust, mistõttu see tuleb lugeda vastuvõetamatuks.
22 Igal juhul tuleb välja tuua, et ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kontrollimine ja selle kohta otsuse tegemine on ühtlustamisameti ülesanne. Seejärel on Esimese Astme Kohtu pädevuses õigusliku kontrolli teostamine ühtlustamisameti apellatsioonikoja poolt tehtud otsuse üle. Seevastu ei ole Esimese Astme Kohtu ülesanne astuda ühtlustamisameti kohale viimasele määrusega nr 40/94 antud pädevuse teostamiseks.
Põhiküsimus
23 Hageja tugineb üheleainsale alusele, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisest.
Poolte argumendid
24 Hageja vaidlustab apellatsioonikoja antud hinnangu, mille kohaselt esineb vaidlusaluste kaubamärkide, nimelt sõnalist osa „FERRÓ” sisaldava taotletava sõnamärgi ja varasema kaubamärgi segiajamise tõenäosus.
25 Käsitledes kõnealuste kaubamärkide visuaalset sarnasust, toob hageja välja, et vastupidiselt apellatsioonikoja poolt vaidlustatud otsuses leitule võimaldavad paljud elemendid korvata segiajamise tõenäosust tekitada võiva teatava sarnasuse.
26 Hageja rõhutab siinkohal taotletava kaubamärgi kujutisosa, täpsemalt kindlaksmääramata värvi, valge äärekandiga lindi tugevat eristusvõimet. Selle puhul on tegemist algupärase ja loomingulise logoga, mis jääks isegi ilma sõnalise osata „FERRÓ” oma lihtsuse ja sümmeetrilise ülesehituse tõttu tarbijale taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupade tähistajana meelde.
27 Teiseks rõhutab hageja seoses taotletava kaubamärgi sõnalise osa ülesehitusega, et sõna „ferró” kaarjal kirjastiilil on samuti tugev eristusvõime (vt analoogiline 22. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑311/01: Éditions Albert Réné v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Trucco (Starix),EKL 2003, lk II‑4625, punkt 54).
28 Kolmandaks, kuigi on selge, et kahe vaidlusaluse kaubamärgi kolm esimest tähte, nimelt „f”, „e” ja „r” on identsed, tasakaalustavad selle identsuse esiteks taotletavas kaubamärgis olevate tähtede „f” ja „o” suuremad mõõtmed ja teiseks tähtede ja silpide erinevast arvust tulenev vaadeldavate kaubamärkide erinev pikkus. Hageja toob välja, et taotletava kaubamärgi sõnaline osa „ferró” on lühem kui sõnaline osa „ferrero”, millest koosneb varasem kaubamärk.
29 Käsitledes kaubamärkide foneetilise külje võrdlust, ei ole hageja nõus apellatsioonikoja poolt vaidlustatud otsuses tehtud analüüsiga.
30 Sellega seoses toob hageja esiteks välja, et vaadeldavate kaubamärkide heliline pikkus on erinev nende koosseisu kuuluvate silpide erineva arvu tõttu; nimelt on varasema kaubamärgi sõnalises osas „ferrero” kolm silpi ja taotletava kaubamärgi sõnalises osas „ferró” kaks silpi.
31 Teiseks ei ole taotletava kaubamärgi sõnalises osas „ferró” varasemat kaubamärki moodustavas sõnalises osas „ferrero” olevat häälikuühendi „er” kordamisest tulenevat efekti, mis hageja väitel võimaldab kuulmistaju abil kahte kõnealust kaubamärki eristada. See kordus on hageja väitel varasema kaubamärgi oluline tunnus.
32 Kolmandaks, kui varasemat kaubamärki moodustava sõnalise osa „ferrero” puhul on rõhuline teine silp, siis sõna „ferró” hääldamisel keskmise Saksa tarbija poolt langeb rõhk viimasele silbile.
33 Lisaks toob hageja seoses segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamisega välja, et tarbijal on antud juhul võimalus kõnealuseid kaupu tähistavaid erinevaid kaubamärke vahetult visuaalselt võrrelda, kuna need kaubad on iga päev kasutatavad kaubad, mis asuvad supermarketites samades osakondades.
34 Lisaks väidab hageja, et kaubamärkide vähese sarnasuse korral, nagu käesoleval juhul, võib ainult varasema kaubamärgi tugev eristusvõime õigustada selle tugevamat kaitset. Sellega ei ole käesolevas asjas aga tegu.
35 Lõpuks märgib hageja, et Kreeka kohtud on välistanud tõenäosuse, et käesolevas asjas vaadeldavaid kaubamärke võidakse Kreeka turul omavahel segi ajada. Lisaks on ühtlustamisamet ühes käesolevaga sarnases asjas otsustanud, et sõnamärkide FERRERO ja FERRO segiajamise tõenäosust ei ole, hoolimata otsesest seosest asjaomaste kaupade, s.o ühelt poolt soolaste küpsiste ja teiselt poolt magusate küpsiste vahel, kui võtta arvesse vaidlusaluste kaubamärkide visuaalseid ja foneetilisi erinevusi.
36 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja toovad välja, et apellatsioonikoda ei rikkunud määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b, kui ta tuvastas, et vaadeldavad tähised on foneetiliselt ja visuaalselt sarnased ja et seetõttu ning kõnealuste kaubamärkidega tähistatud kaupade sarnasuse või identsuse põhjusel on tõenäoline, et neid võidakse omavahel segi ajada.
Esimese Astme Kohtu hinnang
37 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita taotletavat kaubamärki varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral, kui „identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga”.
38 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktide i ja ii kohaselt tähendab varasem kaubamärk ühenduse kaubamärke ja liikmesriikides registreeritud kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
39 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt seisneb segiajamise tõenäosus selles, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad ühelt ja samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt.
40 Sama kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ning kaupu ja teenuseid tajub, ning võttes arvesse kõiki olulisi asjaomaseid tegureid, eriti kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑162/01: Laboratorios RTB v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II–2821, punktid 30–33 ning viidatud kohtupraktika).
41 Käesoleval juhul on vastulause aluseks olev varasem sõnamärk FERRERO registreeritud ja kaitstav Saksamaal. Seepärast peab vaidlusaluste kaubamärkide võimaliku segiajamise tõenäosuse hindamiseks arvestama just selle riigi asjaomase avalikkuse vaatenurgaga.
42 Kuna vaadeldavate kaubamärkidega tähistatud kaubad on igapäevased tarbekaubad, on sihtrühmaks keskmine tarbija, kes on tavapäraselt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik ning arukas.
43 Seega tuleb asuda seiskohale, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et segiajamise tõenäosust tuleks hinnata lähtuvalt keskmisest Saksa tarbijast, ning seda asjaolu ei ole pooled ka vaidlustanud.
44 Pooled ei ole vaidlustanud ka seda, et taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja varasema kaubamärgiga kaitstavad kaubad on osaliselt identsed ja osaliselt sarnased. Neil asjaoludel sõltub kohtuasja lahendus vaadeldavate tähiste sarnasuse astmest. Tähiste sarnasuse kontrollimisel tuleb seega käsitleda kõiki ühenduse kaubamärgi taotluses märgitud, Nizza kokkuleppe klassi 30 kuuluvaid kaupu, mis on loetletud eespool (vt eespool punkt 6), kuna need on kaubad, mille puhul apellatsioonikoda leidis, et vastulause tuleb rahuldada.
45 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vaadeldavate märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist tekkival tervikmuljel, arvestades iseäranis nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Esimese Astme Kohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑-292/01: Phillips-Van Heusen v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), EKL 2003, lk II‑4335, punkt 47 ning viidatud kohtupraktika).
46 Seega tuleb uurida apellatsioonikoja poolt vaidlustatud otsuses tehtud vaadeldavate märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse analüüsi, et kontrollida, kas nimetatud märkide sarnasus on kaupade suurt sarnasust silmas pidades piisavalt kõrge tuvastamaks, et keskmine Saksa tarbija võib need omavahel segi ajada.
47 Esiteks tuleb seoses vastandatud kaubamärkide visuaalse võrdlusega esialgse märkusena mainida, et Esimese Astme Kohus on juba sedastanud, et miski ei takista sõnamärgi ja kujutismärgi visuaalse sarnasuse tuvastamist, kui mõlemat liiki kaubamärgi graafiline ülesehitus on võimeline jätma visuaalset muljet (Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑110/01: Vedial v. Siseturu Ühtlustamise Amet – France Distribution (HUBERT), EKL 2002, lk II-5275, punkt 51).
48 Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et mitmeosalist, sõna- ja kujutismärki võib pidada sarnaseks teise kaubamärgiga, mis on mitmeosalise kaubamärgi ühe koostisosaga identne või omab sellega teatavat sarnasust, ainult juhul, kui see osa on mitmeosalise kaubamärgi tekitatavas tervikmuljes domineeriv. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui see osa üksinda domineerib selle kaubamärgi kujundi üle ning jääb asjaomasele avalikkusele meelde selliselt, et kõik teised selle kaubamärgi osad jäävad tähelepanuta selle kaubamärgi tervikmuljes (vt Esimese Astme Kohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑6/01: Matratzen Concord v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II-4335, punkt 33, ja 11. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑390/03: CM Capital Markets v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Caja de Ahorros de Murcia (CM), EKL 2005, lk II‑1699, punkt 46).
49 Kohtupraktikas on rõhutatud, et selline lähenemisviis ei tähenda, et võetakse arvesse üksnes mitmeosalise kaubamärgi ühte koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Vastupidi, sellist võrdlemist tuleb teostada iga kõnealust kaubamärki tervikuna uurides. Sellegipoolest ei välista see, et mitmeosalise kaubamärgiga asjaomase avalikkuse mälus tekitatud tervikmuljes võib teatud juhtudel domineerida selle üks või mitu koostisosa (Esimese Astme Kohtu 11. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑31/03: Grupo Sada v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sadia (GRUPO SADA), EKL 2005, lk II‑1667, punkt 49).
50 Käesolevas asjas on apellatsioonikoda kinnitanud vastulausete osakonna poolt leitut, mille kohaselt sõnalise osa „ferró” puhul on tegemist domineeriva osaga. Apellatsioonikoda on sisuliselt leidnud, et kaubamägi, mille registreerimist taotletakse, kujutisosa, s.o lint, millele on kirjutatud sõna „ferró”, kujutab endast teisejärgulist osa (vt vaidlustatud otsuse punkt 24).
51 Selle hinnanguga tuleb nõustuda. Tegelikult ei ole lint – vastupidiselt hageja väidetele – taotletava kaubamärgi jäetavat visuaalset tervikmuljet arvestades piisavalt oluline kujutisosa, et jääda tarbijale meelde paremini kui kaubamärgi sõnaline osa. Vastupidi, nagu ka ühtlustamisamet märgib, ei ole käesoleval juhul kujutisosa, täpsemalt lint, eriti algupärane või loominguline kujutis, mis võiks tarbija tähelepanu püüda. Igal juhul ei ole ei lindi laineline kuju, selle suurus ega värvid sellised tunnusjooned, mis muudaksid lindi domineerivaks võrreldes taotletava kaubamärgi sõnalise osaga.
52 Esimese Astme Kohus on seisukohal, et sõna „ferró” valitseb taotletavas kaubamärgis kujulise osa üle ja on määrav kaubamägi tajumisel oma suurte mõõtmete ja lindi peal paiknemise tõttu; linti ei saa selle dekoratiivse taustafunktsiooni tõttu pidada taotletava kaubamärgi domineerivaks osaks. Sellest järeldub, et apellatsioonikoda ei teinud hindamisviga, leides, et „ferró” on taotletava kaubamärgi domineeriv osa ja et lint on teisejärgulise tähtsusega. Neil asjaoludel võib tähiste võrdlemisel silmas pidada ainult nende sõnalisi osasid, järgides samas põhimõtet, mille kohaselt märkide sarnasust puudutava segiajamise tõenäosuse hindamine peab rajanema nende jäetaval tervikmuljel (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 10. detsembri 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑261/03: Euro Style v. Siseturu Ühtlustamise Amet – RCN-Companhia de Importaçao e Exportaçao de Texteis (GLOVE), kohtulahendite kogumikus ei avaldata punkt 38).
53 Taotletava kaubamärgi domineeriva sõnalise osa „ferró” ja varasemat kaubamärki moodustava sõna „ferrero” võrdlemisel tuleb ilmsiks nende teatav visuaalne sarnasus.
54 Tegelikult, nii nagu väidab ka ühtlustamisamet, tuleb tõdeda, et vaadeldavate kaubamärkide erinev silpide – ja seda enam, tähtede – arv ei sea nende kahe kaubamärgi visuaalset sarnasust tõsise kahtluse alla. Seepärast, vaatama sellele, et varasem kaubamärk koosneb seitsmest tähest ja kolmest silbist, samal ajal kui taotletava kaubamärgi sõnaline osa sisaldab ainult viit tähte ja kahte silpi, jagavad need kaks tähist siiski samu tähti, milleks on „f”, „e”, „r” ja „o”. Lisaks paiknevad need tähed samas järjekorras. Nii taotletava kaubamärgi sõnaline osa „ferró” kui varasema kaubamärgi moodustav sõnaline osa „ferrero” algavad ja lõppevad samade tähtedega, milleks on „f” ja „o”. Veelgi enam, neil kahel tähisel on ühised ka kolm esimest tähte, nimelt „fer”. Seoses sellega tuleb meenutada, et tarbija tähelepanu on tavaliselt suunatud sõna algusele (Esimese Astme Kohtu 17. märtsi 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-183/02 ja T-184/02: El Corte Inglés v. Siseturu Ühtlustamise Amet – González Cabello ja Iberia Líneas Aéreas de España (MUNDICOR), EKL 2004, lk II‑965, punkt 83). Need visuaalselt sarnased osad kaaluvad üles vaadeldavate tähiste erineva pikkuse, mis ei tekita seetõttu märkimisväärset visuaalset erinevust.
55 Lisaks tuleneb kahe vaadeldava tähise silbilise ülesehituse ainus erinevus varasemat kaubamärki moodustavas tähises „ferrero” oleva häälikuühendi „er” kordusest, mis puudub taotletava kaubamärgi sõnalisest osast „ferró”. See erinevus vaadeldavate tähiste silbilises ülesehituses ei kaalu siiski üles nende sarnasusi, kuna mõlemad tähed, millest moodustub varasema kaubamärgi moodustava sõna lisasilp, nimelt „e” ja „r”, on olemas ka taotletava kaubamärgi domineerivas sõnalises osas, täpsemalt selle esimeses silbis. Seepärast ei muuda varasema kaubamärgi täiendav silp seda, kuidas keskmine tarbija vaadeldavaid kaubamärke tervikuna tajub.
56 Lisaks leiab Esimese Astme Kohus taotletava kaubamärgi domineeriva sõnalise osa kujutisosi – nagu sõna „ferró” veidi kaarjas kirjastiil – käsitledes, et see on vaevu tajutav ja seetõttu puudub sellel igasugune eristusvõime. Sama kehtib suuremate mõõtmetega tähtede kasutamise kohta selle sõna esimese ja viimase tähe puhul. Vastupidiselt hageja poolt väidetule ei piisa suuremate mõõtmetega tähtede kasutamisest märkimisväärse erinevuse tekitamiseks võrreldes selle sõna keskosas olevate teiste tähtedega. Ja lõpuks, sõna „ferró” viimasel tähel „o” asuv rõhumärk on vaevunähtav ning lisaks ei ole see keskmisele Saksa tarbijale tuntud visuaalne tähis. Sellega seoses tuleb meenutada, et tarbija tajub märki tavaliselt ühe tervikuna ja ei asu uurima selle erinevaid osi (vt analoogiline 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 25).
57 Tegelikkuses on äsjauuritud kujutisosad väikesed ja ei jää keskmisele tarbijale tegelikult eristavatena meelde. Sellest tuleneb, et need taotletava kaubamärgi domineeriva sõnalise osa „ferró” kujutisosad ei ole käesoleval juhul piisavalt tähtsad, et välistada selle ja varasema kaubamärgi FERRERO visuaalset sarnasust, kui pidada silmas nende kahe kaubamärgiga hõlmatud kaupade suurt sarnasust.
58 Neist asjaoludest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda ei teinud viga, tuvastades, et vaadeldavad tähised on visuaalselt sarnased.
59 Teiseks tuleb seoses foneetilise võrdlusega sarnaselt apellatsioonikojale (vt vaidlustatud otsuse punkt 28) välja tuua, et vaadeldavad tähised on foneetiliselt sarnased. Tegelikult tuleb toonitada, et esiteks kuuluvad kõik varasema kaubamärgi sõnalise osa „ferrero” moodustavad tähed ka taotletava kaubamärgi domineerivasse osasse, nimelt sõnalisse osasse „ferró” ja teiseks ei sisalda viimane muid kui varasemas kaubamärgis esinevaid tähti, milleks on „f”, „e”, „r” ja „o”. Tuleb ka märkida, et need tähed paiknevad kahes vaadeldavas tähises samas järjekorras ning lisaks on neil ühesugused kolm esimest algustähte, nimelt „f”, „e” ja „r” ning need lõppevad sama „o”-tähega. Sellest tuleneb, et foneetiliselt on need kaks tähist teataval määral sarnased.
60 Kahtlemata on vaadeldavate tähiste silbiline struktuur erinev, kuna varasemal kaubamärgil on kolm („fer”, „re” ja „ro”) ning taotletaval kaubamärgil ainult kaks silpi („fer” ja „ró”). Sellegipoolest, vastupidiselt hageja väidetele ei anna foneemi „er” kordus varasema kaubamärgi keskosas sellele foneetilisest küljest piisavalt suurt eristusvõimet, kuna tegemist on häälikutega, mis esinevad ka taotletava kaubamärgi domineerivas sõnalises osas. Seetõttu ei piisa häälikuühendi „er” paigutamisest varasema kaubamärgi esimese ja kolmanda silbi vahele selleks, et välistada taotletava kaubamärgi domineeriva sõnalise osa ja varasema kaubamärgi sarnasust.
61 Lisaks tuleb seoses taotletava kaubamärgi sõnalise osa „ferró” viimasel tähel oleva graafilise rõhuga esiteks välja tuua, et ei ole kindel, kas see võiks muuta taotleva kaubamärgi poolt tervikuna keskmisele Saksa tarbijale jäetavat foneetilist muljet. Seda tõdemust kinnitab asjaolu, et Saksa õigekiri ei tunne sellist tüpograafilist elementi nagu rõhumärk. Seepärast leiab Esimese Astme Kohus, et on tõenäoline, et keskmine Saksa tarbija paneb sõna „ferró” hääldamisel rõhu esimesele, mitte viimasele silbile. Seetõttu ei saa välistada foneetilist sarnasust varasema kaubamärgiga, mille rõhk langeb kas teisele või esimesele silbile.
62 Sellest tuleneb, et igakülgse hindamise raames on vaadeldavad tähised sihtrühma jaoks foneetilisest küljest teataval määral sarnased.
63 Kolmandaks, seoses kontseptuaalse võrdlusega ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud võrdlus ei ole asjakohane, kuna ei taotletava kaubamärgi domineerival osal ega varasemal kaubamärgil ei ole saksa keeles tähendust.
64 Seetõttu on vaadeldavate kaubamärkidega tähistatud kaupade sarnasus ja kaubamärkide visuaalne ja foneetiline sarnasus tervikuna hinnates piisavalt suur, et tuvastada, et keskmise Saksa tarbija jaoks on olemas segiajamise tõenäosus.
65 Seepärast on apellatsioonikoda õigest rahuldanud menetlusse astuja vastulause ja jätnud taotletava kaubamärgi registreerimise taotluse osaliselt rahuldamata põhjusel, et esineb selle ja varasema kaubamärgi segiajamise tõenäosus.
66 Seda järeldust ei lükka ümber hageja esitatud argumendid, mis puudutavad esiteks üht Kreeka kohtute otsust ja teiseks ühtlustamisameti poolt käesoleva asjaga sarnases asjas tehtud otsust.
67 Esiteks meenutab Esimese Astme Kohus seoses Kreeka kohtute otsustega, milles väidetavalt on leitud, et käesolevas asjas vaadeldavate kaubamärkide puhul puudub Kreeka turul segiajamise tõenäosus, et ühenduse kaubamärgi kord on iseseisev süsteem, mille kohaldamine on sõltumatu kõigist siseriiklikest süsteemidest (Esimese Astme Kohtu 5. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑32/00: Messe München v. Siseturu Ühtlustamise Amet (electronica), EKL 2000, lk II-3829, punkt 47). Seetõttu tuleb tähise ühenduse kaubamärgina registreeritavust hinnata ainult ühenduse vastava õiguse alusel, nii et ühtlustamisamet ning vajadusel ühenduse kohus ei oleks seotud teatavates liikmesriikides tehtud otsustega, mis möönavad asjaomase tähise registreeritavust kaubamärgina (Esimese Astme Kohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑36/01: Glaverbel v. Siseturu Ühtlustamise Amet (klaasi pindmine kiht), EKL 2002, lk II-3887, punkt 34). Apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust tuleb hinnata üksnes määruse nr 40/94 põhjal, nii nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus, mitte liikmesriigi kohtu varasema otsustuspraktika põhjal (vt Esimese Astme Kohtu 6. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑117/02: Grupo El Prado Cervera v. Siseturu Ühtlustamise Amet − Héritiers Debuschewitz (CHUFAFIT), EKL 2004, lk II‑2073, punkt 57 ja viidatud kohtupraktika).
68 Teiseks, seoses hageja poolt väljatoodud ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsusega tuleb märkida, et apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust tuleb hinnata üksnes määruse nr 40/94 põhjal, nii nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus, mitte ühtlustamisameti varasema otsustuspraktika põhjal (vt Esimese Astme Kohtu 9. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑33/03: Osotspa v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Distribution & Marketing (Hai), EKL 2005, lk II‑763, punkt 69 ja viidatud kohtupraktika). Igal juhul tuleb selle argumentatsiooni asjakohasus praegusel juhul küsimuse alla seada, kuna ei vastandatud kaubamärgid ega tähistatud kaubad ei ole samad mis käesolevas asjas. Lisaks, nii nagu märgib ka menetlusse astuja, kinnitas seda otsust ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda (asi R 540/2002‑4). Neljanda apellatsioonikoja otsuse peale esitati hagi, mida menetleb Esimese Astme Kohus.
69 Lõpuks ei saa nõustuda hageja väitega, mille kohaselt võib vaadeldavate kaubamärkide vähese sarnasuse korral ainult varasema kaubamärgi tugev eristusvõime õigustada selle tugevamat kaitset. Isegi kui tegemist on nõrga eristusvõimega kaubamärgiga, võib just tähiste ja nendega hõlmatud kaupade ja teenuste sarnasuse tõttu esineda segiajamise tõenäosus. Teiseks, kui arvestada käesoleval juhul vaadeldavate kaubamärkidega tähistatud kaupade sarnasust ja kaubamärkide endi sarnasust üheskoos, on need piisavalt suured, et võimaldada tuvastada segiajamise tõenäosuse olemasolu, sõltumata sellest, milline on varasema kaubamärgi eristusvõime.
70 Lisaks, isegi kui varasema kaubamärgi tugevat eristusvõimet võib arvestada selle hindamisel, kas ühelt poolt vaadeldavate kaupade või teenuste sarnasus ja teiselt poolt tähiste sarnasus on segiajamise tõenäosuse tekitamiseks piisavad, ei ole selle olemasolu varasema õiguse kaitsmise eeltingimuseks (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑185/03: Fusco v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fusco International (ENZO FUSCO), EKL 2005, lk II‑715, punkt 60).
71 Eelnevast lähtudes tuleb hageja ainus väide tagasi lükata ning jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
72 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja hagejalt. Kuna menetlusse astuja ei ole sellekohast nõuet esitanud, jäetakse tema kohtukulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud välja hagejalt.
3. Jätta menetlusse astuja kohtukulud tema enda kanda.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. märtsil 2006 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |