ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

(apellatsioonikoda)

15. jaanuar 2009

Kohtuasi T‑306/08 P

Kurt-Wolfgang Braun-Neumann

versus

Euroopa Parlament

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Pension – Toitjakaotuspension – Maksmine 50% ulatuses teise üleelanud abikaasa tõttu – Isikut kahjustav meede – Hilinenult esitatud kaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 23. mai 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F‑79/07: Braun-Neumann vs. parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) selle kohtumääruse tühistamiseks.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta poolte käesoleva astme kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Vorminõuded – Puudumine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Administratsiooni meetme mitteametlik olemus ei ole vastuolus selle kvalifitseerimisega isikut kahjustavaks meetmeks, kuna see ei sõltu meetme vormist või pealkirjast, vaid selle määratleb meetme sisu ning eelkõige see, kas meede tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi ning mõjutab otse ja kohe hageja huvisid tema õiguslikku olukorda tuntavalt muutes.

(vt punkt 32)

Viited: Euroopa Kohus, 1. veebruar 1979, kohtuasi 17/78: Deshormes vs. komisjon (EKL 1979, lk 189, punkt 10); Esimese Astme Kohus, 19. oktoober 1995, kohtuasi T‑562/93: Obst vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑247 ja II‑737, punkt 23); Esimese Astme Kohus, 9. september 2008, kohtuasi T‑144/08: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 25).

2.      Mitte ükski konkreetne ühenduse õiguse säte ei kehtesta institutsioonidele üldist kohustust teavitada õigusakti adressaati võimalikest õiguskaitsevahenditest ega nende kasutamise tähtaegadest. See, et vastus eelnevale halduskaebusele ei viidanud asjaomase isiku kasutuses olevatele õiguskaitsevahenditele, ei kohusta ühenduste kohust õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtteid kohaldades tunnistama tähtaegu rikkudes esitatud hagi vastuvõetavaks.

(vt punkt 34 ja 35)

Viited: Euroopa Kohus, 5. märts 1999, kohtuasi C‑153/98 P: Guérin automobiles vs. komisjon (EKL 1999, lk 1441, punktid 13 ja 15); Esimese Astme Kohus, 24. veebruar 2000, kohtuasi T‑145/98: ADT Projekt vs. komisjon (EKL 2000, lk II‑387, punkt 210); Esimese Astme Kohus, 22. detsember 2005, kohtuasi T‑146/04: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament (EKL 2005, lk II‑5989, punkt 131).

3.      Personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ettenähtud kolmekuuline kaebuse esitamise tähtaeg ametnikku kahjustava meetme peale põhineb avalikul huvil, mitte ei ole poolte või kohtu võimuses, kuna see on suunatud õiguslike olukordade selguse ja turvalisuse, samuti õiguskindluse tagamisele. Ühenduste kohus peab omal algatusel kontrollima, kas seda tähtaega on täidetud. Asjaolu, et institutsioon ei ole halduskaebusele vastamise etapis märkinud, et see on hilinenult esitatud ja on seega vastuvõetamatu või kui ta isegi sõnaselgelt mainis, et hageja võib veel hagi esitada, siis ei mõjuta see hagi vastuvõetavust personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses. Selle tulemuseks ei või olla, et personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 kehtestatud kohustuslikest tähtaegade süsteemist kaldutakse kõrvale ja veel vähem vabastab see Esimese Astme Kohtu kohustusest kontrollida kehtestatud tähtaegadest kinnipidamist.

(vt punktid 36 ja 37)

Viited: Esimese Astme Kohus, 17. oktoober 1991, kohtuasi T‑129/89: Offermann vs. parlament (EKL 1991, lk II‑855, punkt 34); Esimese Astme Kohus, 18. märts 1997, kohtuasi T‑35/96: Rasmussen vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑61 ja II‑187, punkt 30); Esimese Astme Kohus, 7. september 2005, kohtuasi T‑358/03: Krahl vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑215 ja II‑993, punkt 35 ja viidatud kohtupraktika ning punkt 36).