Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad (Bulgaaria) 25. juulil 2023 – Obshtina Belovo versus Rakovoditel na Upravlyavashtia organ na Operativna programa „Okolna sreda“ 2014–2020

(kohtuasi C-477/23, Obshtina Belovo)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven administrativen sad

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Obshtina Belovo

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Rakovoditel na Upravlyavashtia organ na Operativna programa „Okolna sreda“ 2014–2020

Eelotsuse küsimused

1.    Kas määruse nr 1303/2013¹ artikli 2 punktidele 10, 36 ja 37 antud tõlgendusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või nende õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise praktika, mille kohaselt tuleb sellises olukorras, nagu on kujunenud põhikohtuasjas, pidada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest (edaspidi „ESIFi vahendid“) antud toetuse saajaks ainult ühte partneromavalitsusüksustest (rahalise toetuse andmise halduslepingu (Administrative dogovor za predostavyane na bezvazmezdna finansova pomosht, edaspidi „ADBFP“) pooled), kes juhtiva partnerina allkirjastas halduslepingu rahalise toetuse kohta? Milliseid tingimusi peab organisatsioon täitma, et sellises olukorras nagu käesolev saaks teda liigitada toetusesaajaks määruse nr 1303/2013 artikli 2 punkti 10 tähenduses?

2.    Kas määruse nr 1303/2013 artikli 2 punktidele 10, 36 ja 37 antud tõlgendusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või nende õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise praktika, mille kohaselt määratakse sellises olukorras, nagu on kujunenud põhikohtuasjas, ettevõtja poolt toime pandud riigihankelepingu sõlmimise reeglite rikkumise eest finantskorrektsioon otsusega, mille adressaat on teine ettevõtja, kes ei ole rikkumist toime pannud, kuid kes on rahalise toetuse lepingus märgitud juhtiva partnerina?

3.    Kas määrusega nr 1303/2013 on vastuolus riigisisesed õigusnormid või nende õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise praktika, mille kohaselt võib vastutuse finantskorrektsiooni eest projektipartnerite vahel lepinguga ümber jagada, või peab iga ettevõtja vastutama finantskorrektsioonide eest, mis on tehtud tema poolt ESIFi vahendite kasutamisel toime pandud rikkumiste tõttu, nende lepingute alusel, mille pool ta on?

4.    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 41 ja 47 on vastuolus riigisisene halduspraktika ja kohtupraktika, mis näevad ette, et sellises olukorras, nagu on kujunenud põhikohtuasjas, ei anta omavalitsusüksusele, kes on ESIFi vahendeid kasutades riigihankelepingut sõlmides väidetavalt rikkunud riigihangete seadust (Zakon za obshtestvenite porachki), õigust osaleda tema sõlmitud lepingut puudutava finantskorrektsiooni määramise menetluses ega õigust osaleda selle haldusakti vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluses, ja seda põhjendusega, et partnerina on tal juhtiva partneriga sõlmitud partnerluslepingu alusel võimalik pöörduda tsiviilkohtusse?

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, artikli 2 punktid 10, 36 ja 37 (ELT 2013, L 347, lk 320).