20. novembril 2012 esitatud hagi - Sloveenia versus komisjon

(Kohtuasi T-507/12)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Pooled

Hageja: Sloveenia Vabariik (esindajad: državna pravobranilka V. Klemenc ja pomočnica državne pravobranilke A. Grum)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 19. oktoobri 2012. aasta otsus äriühingu ELAN d.o.o kasuks võetud meetmete kohta (SA.26379 (C 13/2010) (ex NN 17/2010)), millest komisjon andis Sloveeniale teada 20. septembri 2012. aasta kirjaga nr SG-Greffe(2012) D/14375 ja milles ta otsustas muu hulgas, et Sloveenia on 2008. aastal rakendanud õigusvastaselt abimeetmeid Elani kasuks rekapitaliseerimise vormis summas 10 miljonit eurot, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, mistõttu on Sloveenia kohustatud abisaajalt abi tagasi nõudma;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide: komisjon kohaldas vaidlustatud otsuses vääralt ELTL artikli 107 lõiget 1 ja ELTL artiklit 345 ning pani toime olulise vorminõuete rikkumise, kuna ta hindas puudulikult faktilisi asjaolusid ja põhjendas vaidlustatud otsust puudulikult ja/või vääralt küsimuses, kas rekapitaliseerimist 2008. aastal saab omistada Sloveenia Vabariigile.

Hageja leiab, et komisjon järeldas vastuolus ELTL artikli 107 lõike 1 ja ELTL artikli 435 sätetega, et Elani aktsionäride aktsiad võis 2008. aasta rekapitaliseerimise raames omistada Sloveenia Vabariigile. Komisjon tugines oma järelduses faktilisele asjaolule, et riik omanikuna nimetab nõukogu liikmed, diskrimineerides hageja sõnul nii riigi osalusega ettevõtjate juhtimise dualistlikku süsteemi.

Vaidlustatud otsuse põhjendus on puudulik - ilma asjakohaste ja piisavate põhjendusteta - ja väär, sest komisjon on seisukohal, et esines veenvaid kaudseid tõendeid riigi vahetu sekkumise kohta Kapitalska Družba (KAD) ja Družba za svetovanje in upravljanje (DSU) otsusesse, ning tema järeldus tugineb ainult kahtlastel ja kuuldustel põhinevatel tõenditel. Vaidlustatud otsus on aga eelkõige põhjendamata ka Elani teisi aktsionäre puudutavas osas, kellele komisjon heidab lihtsalt ette paralleelset käitumist. Hageja sõnul ei saa vastavalt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtupraktikale kaudsed tõendid, millele komisjon vaidlustatud otsuses tugines, mingil juhul olla näitajaks, mis tõendab avaliku võimu sekkumist Elani rekapitaliseerimisse 2008. aastal.

Teine väide: komisjon kohaldas vaidlustatud otsuses vääralt ELTL artikli 107 lõiget 1 ning pani toime olulise vorminõuete rikkumise, kuna ta hindas puudulikult faktilisi asjaolusid ja põhjendas vaidlustatud otsust puudulikult ja/või vääralt seoses järeldusega, et Elani rekapitaliseerimine 2008. aastal ei toimunud vastavalt turumajandustingimustes tegutseva eraõigusliku investori põhimõttele, mistõttu anti äriühingule Elan valikuline eelis.

Hageja väidab hagis, et Elani rekapitaliseerimine 2008. aastal toimus vastavalt turumajandustingimustes tegutseva eraõigusliku investori põhimõttele, sest aktsionärid tuginesid rekapitaliseerimise üle otsustamisel ettevõttele antud hinnangule, võttes igati arvesse Elani tegevuse allakäiku väga suurel osal 2007/2008. aasta talveperioodist ja seega ka 2008. aasta esimeses kvartalis. Tegevuse allakäik 2008. aastal ei olnud nii suur, et see oleks mõjutanud ettevõtte väärtusele antud hinnangu usaldusväärsust. Aktsionärid võtsid oma otsuse vastu kui niisuguse ettevõtja pikaajalised aktsionärid, millel oli ajutisi raskusi, kuid mis oli pikas perspektiivis võimeline mitte ainult ellu jääma, vaid ka uuesti kasumiga tegutsema. Komisjon ei selgitanud vaidlustatud otsuses piisavalt, miks ta võttis valikuliselt arvesse üht ettevõtte väärtusele antud hinnangut, käitudes nii omavoliliselt.

____________