Kohtuasi T‑319/05

Šveitsi Konföderatsioon

versus

Euroopa Komisjon

Välissuhted – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialane kokkulepe – Saksamaa meetmed, mis puudutavad Zürichi lennuväljale lähenemist – Määrus (EMÜ) nr 2408/92 – Kaitseõigused – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Proportsionaalsuse põhimõte

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Transport – Õhutransport – Ühenduse lennuettevõtjate juurdepääs ühendusesisestele lennuliinidele – Liikmesriigi võetud meetmed liiklusõiguste piiramiseks või keelamiseks

(Nõukogu määrus nr 2408/92, artikli 8 lõiked 2 ja 3 ja artikli 9 lõiked 1–4)

2.      Transport – Õhutransport – Ühenduse lennuettevõtjate juurdepääs ühendusesisestele lennuliinidele – Liiklusõiguste kasutamise eeskirjad

(Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialane kokkulepe, artikkel 2; nõukogu määrus nr 2408/92, artikli 8 lõiked 2 ja 3)

3.      Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Kodakondsuse alusel diskrimineerimine – Keeld – Kohaldamine EÜ‑Šveitsi õhutranspordi kokkuleppe kontekstis

(EÜ artikkel 12; Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialane kokkulepe, artikli 1 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 2408/92)

1.      Määruse nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele artikkel 9 kujutab endast sama määruse artikli 8 suhtes lex specialis’t selles tähenduses, et artikkel 9 osutab ainult ühele osale artiklis 8 viidatud meetmetest ja allutab kõne all olevate meetmete kohaldamise täiendavatele tingimustele, mida ei ole artiklis 8 sätestatud. Artiklis 9 osutatud meetmete määratlusest nähtub, et need meetmed sisaldavad sisuliselt vähemalt liiklusõiguste kasutamise tingimuslikku või osalist keeldu.

Nimelt saab liikmesriik määruse nr 2408/92 artikli 9 lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldada ainult siis, kui nimetatud artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud ning kui kõne all olev liikmesriik täidab oma sama artikli lõikes 3 sätestatud kohustust teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni nimetatud meetmete kohaldamise vajadusest kolm kuud enne nende kohaldamist. Üksnes juhul, kui liikmesriik, kes kavatseb kõne all olevaid meetmeid kohaldada, saadab sellise teabe teistele liikmesriikidele ja komisjonile, muutub määruse nr 2408/92 artikli 9 lõige 4 kohaldatavaks. Asjassepuutuv liikmesriik ei või juhul, kui ta ei ole sellist teavet edastanud, kõne all olevaid meetmeid kohaldada, isegi kui artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused nende võtmiseks on täidetud.

Kui asjassepuutuv liikmesriik selliseid meetmeid siiski kohaldab, on komisjonil õigus neid hinnata mitte määruse nr 2408/92 artikli 9 lõike 4 alusel, mille kohaldamise tingimused ei ole täidetud, vaid sama määruse artikli 8 lõike 3 alusel. Juhul kui liikmesriik kohaldab selle artikli 9 lõike 1 kohaseid meetmeid ilma, et ta peaks kinni sama artikli lõikes 3 sätestatud menetlusest, saab nimetatud meetmete suhtes artikli 8 lõike 3 alusel teostatud kontroll päädida ainult järeldusega, et kõnealune liikmesriik ei või nende kohaldamist jätkata.

Järelikult kui mõni riik nõuab määruse nr 2408/92 alusel liiklusõiguste kasutamisel siseriiklike, piirkondlike või kohalike eeskirjade järgimist eelkõige seoses keskkonnakaitsega, ei ole see sama mis tingimuse kehtestamine nende õiguste kasutamiseks nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 tähenduses. Kui see tähendaks seda, oleks selle määruse artikli 8 lõige 2 selles tähenduses täiesti ainetu. Nimetatud artikli 9 lõikes 1 osutatud tingimused on pigem need, mis seavad liiklusõiguste kasutamise sõltuvusse teistest asjaoludest kui lihtsalt siseriiklike, piirkondlike või kohalike avaldatud eeskirjade järgimine.

(vt punktid 75–81, 89)

2.      Seadusandja on esiteks sätestanud määruse nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele artikli 8 lõikes 2, et liiklusõiguste kasutamise suhtes kehtivad ühenduse, siseriiklikud, piirkondlikud või kohalikud avaldatud eeskirjad, mis on seotud ohutuse, keskkonnakaitse ning teenindusaegade jaotamisega, ning teiseks, et komisjon kontrollib sama artikli lõike 3 alusel eelkõige artikli 2 kohaldamist ning teeb otsuse, kas liikmesriik võib jätkata kontrolli esemeks oleva meetme kohaldamist. Meetme kontrollimine määruse nr 2408/92 artikli 8 lõike 3 alusel hõlmab selle mõju hindamist ühendusesisestel lennuliinidel liiklusõiguste teostamise suhtes. Lennuvälja käitajate või selle piirkonna elanike võimalikke õigusi ei tule seevastu sellise kontrolli käigus arvesse võtta.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialane kokkuleppe (mis on ühenduse nimel heaks kiidetud otsusega 2002/309) artikli 2 kohaselt on kokkuleppe ja eelkõige selle lisa sätted kohaldatavad niivõrd, kuivõrd nad on seotud õhutranspordi või õhutranspordiga otseselt seonduvate küsimustega. Kokkuleppe kontekstis on määruse nr 2408/92 kohaldamisala ainus laiendus see, mis tuleneb kokkuleppe lisa alusel Šveitsi Konföderatsiooni ja seal peamist tegevuskohta omavate lennuettevõtjate samastamisest ühenduse liikmesriikide ja ühenduse lennuettevõtjatega. Kui see kohaldamisala laiendus välja arvata, ei kohaldata määrust nr 2408/92 kokkuleppe kontekstis olukordade suhtes, mis ühenduse õiguse kontekstis ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse. Sellest tuleneb, et isegi kui lennuvälja käitajate või sealse piirkonna elanike õigused kujutavad endast küsimusi, mis on otseselt seotud õhutranspordiga, ei luba artikkel 2 ega ükski muu kokkuleppe klausel komisjonil neid õigusi kokkuleppe kontekstis määruse nr 2408/92 artikli 8 lõike 3 kohaldamise käigus arvesse võtta.

(vt punktid 121, 122, 125, 127–129)

3.      Ühenduse õigusega reguleeritud valdkondades kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu kohta käivast väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kodanike ja mittekodanike võrdse kohtlemise põhimõte keelab mitte ainult ilmselge diskrimineerimise kodakondsuse alusel või äriühingute puhul nende asukoha tõttu, vaid ka igasuguse varjatud diskrimineerimise, mis mõne muu tunnuse järgi vahet tehes toob faktiliselt kaasa samasuguse tagajärje.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialase kokkuleppe artikli 1 lõike 2 kohaselt on see kohtupraktika asjakohane ka kokkuleppe kontekstis määruse nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele kohaldamise suhtes, kuna viimase artikkel 3 on sisuliselt samane EÜ artikli 12 esimese lõiguga.

Järeldus, et liikmesriigi poolt määruse nr 2408/92 raames võetud meede eesmärgiga vähendada müra turismisihtkohas, mis mõjutab peamiselt ainult ühte lähedal asuvat Šveitsi lennujaama ja mis toob kaasa sama tagajärje kui kodakondsusel põhinev diskrimineerimine, ei ole niisiis piisav, et tuvastada selle meetme vastuolu EÜ artikliga 12 või käesoleval juhul kokkuleppe artikliga 3. Tuleb veel uurida, kas nimetatud meede võib olla põhjendatud objektiivsetel asjaoludel ja kas selline erinev kohtlemine on antud juhul taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Juhul kui meede ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, on see EÜ artikli 12 või käesoleval juhul kokkuleppe artikli 3 alusel keelatud.

(vt punktid 140, 141, 145, 150)