EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(esimene koda)
6. oktoober 2015
Kohtuasi F‑119/14
FE
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Töölevõtmine – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmine – Ametisse nimetava asutuse otsus jätta konkursi edukalt läbinud isik tööle võtmata – Ametisse nimetava asutuse ja konkursikomisjoni vastav pädevus – Konkursile lubamise tingimused – Töökogemuse minimaalpikkus – Arvutusmeetod – Konkursikomisjoni ilmne hindamisviga – Puudumine – Töölesaamise võimaluse kaotamine – Kahju hüvitamine
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega FE palub tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava 17. detsembri 2013. aasta otsuse, millega keelduti tema töölevõtmisest õigusküsimuste peadirektoraati konkursi EPSO/AD/42/05 reservnimekirjast, ning hüvitada selle otsusega väidetavalt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.
Otsus: Tühistada Euroopa Komisjoni 17. detsembri 2013. aasta otsus keelduda FE tööle võtmisest. Mõista Euroopa Komisjonilt FE kasuks välja 10 000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kulud tema enda kanda ja mõista temalt välja FE kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Konkurss – Konkursikomisjon – Sõltumatus – Piirid – Õigusvastaste otsuste tegemine – Ametisse nimetava asutuse kohustused
(Personalieeskirjad, artikkel 30 ja III lisa)
2. Ametnikud – Konkurss – Konkursi korraldamine ja kulg – Pädevuse jaotus ametisse nimetava asutuse ja konkursikomisjoni vahel – Konkursiteates kindlaksmääramine
(Personalieeskirjad, III lisa)
3. Ametnikud – Konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Konkursiteates kindlaksmääramine – Töökogemuse minimaalpikkus – Konkursiteates sõnaselge viite puudumine selle pikkuse arvutamiseks – Konkursikomisjoni hinnang – Nõuetekohasuse kontroll ametisse nimetava asutuse poolt – Arvutusmeetodi asendamine – Vastuvõetamatus
(Personalieeskirjad, artikli 5 lõige 3)
4. Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Sellise vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju piisavat hüvitamist – Töölesaamise võimaluse kaotamine – Kriteeriumid
(ELTL, artikkel 340; Personalieeskirjad, artikkel 91 lõige 1)
1. Avaliku konkursi korraldamise teel Euroopa institutsioonide töötajate töölevõtmise valdkonnas ei ole sõltumatuse põhimõtte tõttu, mis reguleerib konkursikomisjonidele omaste ülesannete täitmist, ametisse nimetaval asutusel pädevust tühistada või muuta konkursikomisjoni otsuseid, mis ta on teinud oma pädevuse raames, nagu need on eelkõige kindlaks määratud personalieeskirjade artiklis 30 ja selle III lisa artiklis 5.
Ametisse nimetaval asutusel tuleb oma ülesandeid täites siiski hoiduda õigusvastaste otsuste tegemisest ning talle ei peaks olema siduv konkursikomisjoni otsus, mille õigusvastasus võib tagajärjena kaasa tuua ka tema enda haldusotsuste õigusvastasuse. Seetõttu peab ametisse nimetav asutus enne isiku ametnikuks nimetamist kontrollima, kas ta vastab personalieeskirjadega kehtestatud tingimustele, et ta saaks nõuetekohaselt liidu teenistusse võtta, sest vastasel korral oleks töölevõtmise otsus tühine.
Näiteks kui on selge, et konkursikomisjoni otsus lubada kandidaadil osaleda konkursi katsetel on õigusvastane, kuna on tehtud ilmne viga, siis ametisse nimetav asutus, kellele konkursikomisjon edastab reservnimekirja, milles sisaldub selle kandidaadi nimi, kes vahepeal katsed läbis, peab seega keelduma selle konkursi edukalt läbinud kandidaadi ametisse nimetamisest.
(vt punktid 39 ja 40)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsused, 23.10..1986, Schwiering vs. Euroopa Kontrollikoda, 142/85, EU:C:1986:405, punktid 19 ja 20, ja 20.2.1992, parlament vs. Hanning, C‑345/90 P, EU:C:1992:79, punkt 22.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 23.10.2012, Eklund vs. komisjon, F‑57/11, EU:F:2012:145, punkt 49, ja kohtumäärus, 10.7.2014, Mészáros vs. komisjon, F‑22/13, EU:F:2014:189, punkt 48.
2. Konkursiteade on kõikide selliste valikumenetluste õiguslik raamistik, mis on seotud ametikoha täitmisega liidu institutsioonides, kuna see reguleerib – arvestades asjakohaseid personalieeskirjade hierarhiliselt kõrgemalseisvaid norme, sealhulgas personalieeskirjade III lisa – esiteks pädevuse jaotust ametisse nimetava asutuse ja konkursikomisjoni vahel konkursi katsete korraldamisel ja läbiviimisel, ning teiseks määrab kindlaks kandidaatide osalemise tingimused, mis eriti puudutab nende profiili, õigusi ja konkreetseid kohustusi.
Järelikult kaotaks konkursiteade eseme, kui ametisse nimetav asutus võiks jätta reservnimekirjast välja konkursi edukalt läbinud isiku, tuues välja tingimuse või konkursile lubamise eeskirja, mis ei sisaldu ei konkursiteates ega personalieeskirjades, või mida ei ole enne konkursiteate vastuvõtmist avaldatud nii, et sellega on nii konkursikomisjonil kui ka huvitatud kandidaatidel olnud võimalik tutvuda või nad on sellest tingimata teadlikud.
Nimelt annab konkursiteade üksnes konkursikomisjonile ülesande oma töökohustuste ja ulatusliku kaalutlusõiguse raames koostada reservnimekiri kandidaatidest, kel on lubatud osaleda konkursi katsete läbimisel.
(vt punktid 42, 43 ja 48)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 14.4.2011, Šimonis vs. komisjon, F‑113/07, EU:F:2011:44, punkt 74, ja 15.10.2014, Moschonaki vs. komisjon, F‑55/10 RENV, EU:F:2014:235, punkt 42.
3. Mis puudutab seda, kuidas arvutatakse töökogemuse minimaalpikkust, võib konkursikomisjon – kellele ei ole siduv ükski konkursiteates sõnaselgelt sisalduv meetod konkursile lubamiseks töökogemuse minimaalpikkuse arvutamiseks – mõistlikult eeldada oma selle valdkonna ulatusliku kaalutlusõiguse raames, et ta ei pea järgima konkreetselt ühe või teise institutsiooni arvutusmeetodit. Järelikult asjaolu, et konkursikomisjon ei kasuta arvutusmeetodit, mida asjaomane institutsioon kasutab selleks, et arvutada töökogemuse minimaalpikkust, mida peetakse töökogemuseks täisajaga, ei tähenda automaatselt, et konkursikomisjon hindas valesti tingimust, mis on seotud töökogemuse minimaalpikkusega, mida asjaomane isik peab tõendama konkursi katsele lubamiseks.
Seoses sellega, mis puudutab nõutud eelnevat töökogemust, siis kui konkursiteade näeb ette eritingimuse katsetele lubamiseks, milleks on vähemalt kaheaastane töökogemus, siis ametisse nimetav asutus ei saa hetkel, kui ta kavatseb tööle võtta konkursi edukalt läbinud isiku, kes on sellena konkursikomisjoni poolt välja valitud, jätta seda isikut reservnimekirjast välja, tuues selleks välja nõutud töökogemuse hindamise ja arvutamise üksikasjalikud eeskirjad, mille ametisse nimetav asutus ise jättis konkursiteatesse kirja panemata või mis ei sisaldu konkursikomisjoni liikmetele ja kõikidele konkursi kandidaatidele õiguslikult siduvas aktis.
Vastupidisel juhul kahjustatakse pöördumatult õiguskindluse põhimõtet, mis reguleerib kõiki konkursimenetlusi. Õiguskindluse järgimata jätmisele lisandub samuti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimata jätmine.
(vt punktid 57 ja 61–64)
4. Institutsiooni vastutuse tekkimine eeldab järgmiste tingimuste täitmist: institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, väidetava kahju olemasolu ning põhjuslik seos tegevuse ja tekitatud kahju vahel.
Asjaolu, et hageja kaotas lõplikult võimaluse, et ta nimetatakse administraatori ametikohale palgaastmel AD 7, annab õiguse hüvitisele, kui teised õiguslikud tingimused on täidetud. Siiski ei ole varaline kahju, mille eest tal on alus saada hüvitist, seotud saamata jäänud tuluga, vaid võimaluse kaotusega, et ta võetakse tööle ametnikuna ametikohale, mis on asjaomase töölevõtmise menetlusega hõlmatud.
Kasutades Avaliku Teenistuse Kohtule antud võimalust hinnata kahju ex æquo et bono, hüvitatakse järelikult õiglaselt kogu hagejale tekitatud kahju, võttes eelkõige arvesse täidetavale ametikohale vastavat igakuist töötasu, kaotatud võimaluse tegelikkust, esimest võimalikku töölevõtmise kuupäeva ja hageja ametialast olukorda vaatlusalusel ajavahemikul.
(vt punktid 120, 123, 129 ja 130)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsused, 1.6.1994, komisjon vs. Brazzelli Lualdi jt., C‑136/92 P, EU:C:1994:211, punkt 42, ja 21.2.2008, komisjon vs. Girardot, C‑348/06 P, EU:C:2008:107, punkt 52.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 13.9.2011, AA vs. komisjon, F‑101/09, EU:F:2011:133, punktid 79–82.