Language of document : ECLI:EU:T:2020:224

ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)

28. mai 2020(*)

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid, mis käsitlevad seda, kas Iirimaa on või ei ole järginud raamotsuseid 2008/909/JSK, 2008/947/JSK ja 2009/829/JSK – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane – Kontrollimisi, uurimist või audiitorkontrolli kaitsev erand – Üldine konfidentsiaalsuse eeldus

Kohtuasjas T‑701/18,

Liam Campbell, elukoht Dundalk (Iirimaa), esindajad: solicitor J. MacGuill ja advokaat E. Martin‑Vignerte,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Spina ja C. Ehrbar,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 4. oktoobri 2018. aasta otsus C(2018) 6642 final, millega keelduti võimaldamast tutvuda dokumentidega, mis käsitlevad seda, kas Iirimaa on või ei ole täitnud nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusest 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT 2008, L 327, lk 27), nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusest 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (ELT 2008, L 337, lk 102), ning nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsusest 2009/829/JSK Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes (ELT 2009, L 294, lk 20) tulenevaid kohustusi.

ÜLDKOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: president S. Papasavvas, kohtunikud A. M. Collins, V. Kreuschitz, G. De Baere (ettekandja) ja G. Steinfatt,

kohtusekretär: ametnik P. Cullen,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 17. detsembri 2019. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Hageja Liam Campbell on Iiri kodanik, kes vahistati 2. detsembril 2016 Iirimaal Leedu ametiasutuste poolt 26. augustil 2013 kolme süüteo eest välja antud Euroopa vahistamismääruse alusel. Hageja vaidlustab Iiri kohtutes Leedu ametiasutuste välja antud üleandmistaotluse.

2        Hageja esitas 9. augusti 2018. aasta kirjaga Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel taotluse tutvuda teatavate dokumentidega. Taotlus puudutas kõiki komisjonil olemas olevaid dokumente, mis käsitlevad seda, kas Iirimaa on või ei ole täitnud nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusest 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT 2008, L 327, lk 27), nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusest 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (ELT 2008, L 337, lk 102), ning nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsusest 2009/829/JSK Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes (ELT 2009, L 294, lk 20) (edaspidi koos „raamotsused“) tulenevaid kohustusi. Hageja lisas oma taotlusele õigusküsimuste voliniku 18. jaanuari 2018. aasta kirja mitmele Euroopa Parlamendi liikmele, mis käsitles konkreetselt tema olukorda ja milles nimetati raamotsuseid.

3        Komisjon vastas 21. augusti 2018. aasta kirjas hagejale, et tal ei ole ühtegi tema taotlusele vastavat dokumenti.

4        Hageja esitas 22. augusti 2018. aasta kirjas kordustaotluse, milles palus komisjonil oma seisukoht läbi vaadata. Hageja märkis, et kuna tema esialgsele taotlusele lisatud õigusküsimuste voliniku kirjas on märgitud, et Iirimaa ei ole raamotsuseid veel riigisisesesse õigusesse üle võtnud, siis tähendab see, et komisjonil on vähemalt üks dokument, mis käsitleb nende raamotsuste ülevõtmist Iirimaa poolt.

5        Komisjon pikendas 12. septembri ja 3. oktoobri 2018. aasta kirjadega vastamistähtaega määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 2 alusel kaks korda.

6        Komisjon keeldus 4. oktoobri 2018. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Komisjon märkis, et pärast taotluse uuesti läbivaatamist tegi ta kindlaks dokumendid, mis käsitlevad raamotsuste ülevõtmist Iirimaa poolt ja mida hageja taotlus hõlmab. Ta tõdes järgmist:

„Need dokumendid sisaldavad komisjoni vastutavate talituste ja Iirimaa vahelist teabevahetust ning kuuluvad järgmise kolme EU Pilot menetluse toimikutesse:

–        EU Pilot menetlus viitenumbriga EUP(2015) 8138, mis käsitleb nõukogu raamotsust 2008/909/JSK;

–        EU Pilot menetlus viitenumbriga EUP(2015) 8140, mis käsitleb nõukogu raamotsust 2008/947/JSK;

–        EU Pilot menetlus viitenumbriga EUP(2015) 8147, mis käsitleb nõukogu raamotsust 2009/829/JSK.“

7        Komisjon teatas hagejale, et ta keeldus võimaldamast hagejal asjaomaste dokumentidega tutvuda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande alusel, mis puudutab kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset.

8        Kõigepealt märkis komisjon, et EU Pilot menetlused lõpetati 16. märtsil 2018 ja ühtegi otsust ametliku liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse algatamise kohta ELTL artikli 258 alusel ei ole vastu võetud, kuid tema talitused arutavad veel sellise menetluse algatamise võimalust. Ta asus seetõttu seisukohale, et neil põhjustel oli Iirimaa võimalikku raamotsuste ülevõtmisega seotud rikkumist käsitlev uurimine veel pooleli. Komisjon leidis, et hageja taotletud dokumentide üldsusele kättesaadavaks tegemine avaldaks negatiivset mõju tema ja liikmesriigi vahelisele dialoogile, mille puhul on usalduslik õhkkond keskse tähtsusega, kahjustaks ELTL artiklis 258 ette nähtud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse mitteametlike ja ametlike etappide kahepoolsust ning takistaks nendes kolmes asjas otsuse tegemist ilma põhjendamatute väliste mõjutusteta.

9        Komisjon leidis seega, et kõik nendes kolmes toimikus sisalduvad dokumendid on hõlmatud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega, mis põhineb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud uurimist kaitsval erandil, mis tähendab, et iga taotletud dokumendi sisu üksikasjalik ja individuaalne kontrollimine ei ole vajalik.

10      Seejärel märkis komisjon, et hageja ei viidanud oma kordustaotluses ühelegi konkreetsele ülekaalukale avalikule huvile, mis õigustaks kõnealustes dokumentides sisalduva konkreetse teabeliigi avalikustamist ja kaaluks üles vajaduse kaitsta seda teavet määruses nr 1049/2001 ette nähtud erandite alusel. Ta lisas, et tal ei ole olnud võimalik tuvastada ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, mis õigustaks kõnealuste dokumentide avalikustamist.

11      Lõpetuseks leidis komisjon, et osaline tutvumise võimaldamine ei ole võimalik, kuna taotletud dokumendid on aluseks võetud erandiga täielikult hõlmatud.

 Menetlus ja poolte nõuded

12      Üldkohtu kantseleisse 26. novembril 2018 saabunud dokumendiga esitas hageja tasuta õigusabi taotluse. Üldkohtu kaheksanda koja president rahuldas 21. märtsi 2019. aasta määrusega hageja taotluse saada tasuta õigusabi.

13      Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. aprillil 2019.

14      Kuna Üldkohtu kodukorra artikli 27 lõike 5 kohaselt muudeti Üldkohtu kodade koosseisu ning ettekandja-kohtunik määrati kolmandasse kotta, siis anti käesolev kohtuasi lahendada kolmandale kojale.

15      Üldkohus otsustas kolmanda koja ettepanekul anda kodukorra artikli 28 alusel kohtuasi üle laiendatud koosseisule.

16      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 17. detsembri 2019. aasta kohtuistungil.

17      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        jätta kummagi poole kohtukulud nende endi kanda või mõista kohtukulud välja komisjonilt, kui hagi rahuldatakse.

18      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

19      Hageja põhjendab oma hagi sisuliselt kahe väitega, millest esimese kohaselt on üldist konfidentsiaalsuse eeldust kohaldatud õigusvastaselt ja teise kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga seoses ülekaaluka avaliku huvi olemasoluga.

20      Esimese väite raames märgib hageja, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et taotletud dokumendid sisaldavad kolme EU Pilot menetlust puudutava teabe vahetust, ning keeldus määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande alusel võimaldamast nendega tutvuda, kohaldades üldist konfidentsiaalsuse eeldust. Ta ei vaidle vastu sellele, et kohtupraktika kohaselt on EU Pilot menetlusega seotud dokumendid üldise konfidentsiaalsuse eeldusega hõlmatud. Samas väidab ta, et nimetatud eeldus on ümberlükatav ja selle tulemusel kandub institutsiooni tõendamiskoormis üle hagejale, kes peab siis tõendama, et eeldusega väidetavalt hõlmatud dokumentide avalikustamine ei kahjusta uurimise eesmärki.

21      Hageja väidab, et käesolevas asjas on tal ebaõiglane tõendamiskoormis, mida ta ei saa täita, ja see rikub tema õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Esiteks väidab ta, et asjaomane tõendamiskoormis paneb talle ülesandeks tõendada, et teatavate konkreetsete dokumentide avalikustamine, mille olemasolust ta ei ole teadlik, ei kujuta endast mingit ohtu EU Pilot menetluse eesmärgile ja need dokumendid ei ole üldise konfidentsiaalsuse eeldusega hõlmatud. Kuigi õigusküsimuste voliniku 18. jaanuari 2018. aasta kiri annab alust arvata, et on olemas raamotsuste rakendamata jätmist käsitlevaid dokumente, ei ole hagejal mingit kindlust nende olemasolu, liigi, vormi või sisu suhtes. Ei ole realistlik nõuda hagejalt, et ta esitaks sisulised argumendid dokumendi kohta, mille olemasolust ta ei ole teadlik.

22      Teiseks väidab hageja, et võimalik ei ole üldise konfidentsiaalsuse eeldust ümber lükata ja tõendada, et tema taotletud dokumendid ei kujuta endast uurimise eesmärgile ohtu, kui talle ei ole teada, millised on need dokumendid või mida need sisaldavad. Kuna komisjon pani talle võimatu tõendamiskoormise, mille tulemusel muutus eeldus ümberlükkamatuks, mis on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, siis rikkus komisjon õigusnormi.

23      Komisjon märgib, et üldise konfidentsiaalsuse eelduse olemasolu tähendab, et kui dokumentidega tutvumise taotlus esitatakse määruse nr 1049/2001 alusel, ei ole ta kohustatud iga taotletud dokumendi sisu üksikasjalikult ja individuaalselt hindama. Seega on põhjendamatu argument, et ta tugines üldisele eeldusele õigusvastaselt. Hageja ei vaidle vastu sellele, et dokumentidega tutvumise taotluse esitamise ajal olid taotletud dokumendid esiteks osa EU Pilot menetlusest ja teiseks ei olnud komisjon teinud otsust välistada ametliku rikkumismenetluse algatamine Iirimaa vastu. Seega ei teinud komisjon ilmset hindamisviga, kui ta tugines üldisele konfidentsiaalsuse eeldusele.

24      Komisjon väidab, et hageja ei ole esitanud üksikasjalikke ja konkreetseid tõendeid, millest nähtub, et käesoleval juhul ei ohustaks asjaomaste dokumentide avalikustamine konfidentsiaalsuse säilitamise huvi uurimiste käigus, mis võivad viia rikkumismenetluse algatamiseni, ja tõendeid, mis võimaldavad lükata üldise konfidentsiaalsuse eelduse ümber. Ta märgib, et juba oma olemuselt toob eeldus kaasa tõendamiskoormise ülekandumise ning olukorras, kus hageja ei vaidle vastu sellele, et taotletud dokumendid kuuluvad EU Pilot menetluse hulka, ei esita ta ühtegi argumenti selle kohta, et eeldus on ebamõistlik või põhjendamatu või et selle kohaldamine on „ebaõiglane“. Hageja ei saa viidata esialgsele taotlusele, kui dokumentidega tutvumise taotlusega seoses viidi kordustaotluse läbivaatamise etapis läbi uus täielik kontroll.

25      Kõigepealt olgu märgitud, et määruse nr 1049/2001 põhjendusest 2 nähtub, et läbipaistvus võimaldab tagada liidu institutsioonidele suurema legitiimsuse, tulemuslikkuse ja suurema vastutuse liidu kodanike ees demokraatlikus süsteemis (vt 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus MSD Animal Health Innovation ja Intervet International vs. EMA, C‑178/18 P, EU:C:2020:24, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika). Selle tagamiseks on kõnealuse määruse artiklis 1 sätestatud, et määruse eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda liidu institutsioonide dokumentidega. Ühtlasi nähtub nimetatud määruse artiklist 4, mis näeb selles suhtes ette erandid, et õigusel dokumentidega tutvuda on siiski teatavad avalikest või erahuvidest lähtuvad piirid (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika; 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus MSD Animal Health Innovation ja Intervet International vs. EMA, C‑178/18 P, EU:C:2020:24, punktid 51 ja 52 ning seal viidatud kohtupraktika, ja 5. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Campbell vs. komisjon, T‑312/17, ei avaldata, EU:T:2018:876, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

26      Kuna aga need erandid kalduvad kõrvale põhimõttest, et üldsusel peab olema võimalikult laiaulatuslik dokumentidega tutvumise õigus, tuleb neid tõlgendada ja kohaldada kitsalt (vt 17. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Access Info Europe, C‑280/11 P, EU:C:2013:671, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika; 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus MSD Animal Health Innovation ja Intervet International vs. EMA, C‑178/18 P, EU:C:2020:24, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 5. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Campbell vs. komisjon, T‑312/17, ei avaldata, EU:T:2018:876, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

27      Vastavalt erandile, millele tugines komisjon ja mis on toodud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes, keelduvad institutsioonid võimaldamast tutvuda dokumentidega, mille avalikustamine kahjustaks kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki, välja arvatud juhul, kui viidatud dokumendi avalikustamine teenib ülekaalukaid avalikke huve.

28      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei piisa avalikustamise taotluse esemeks oleva dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise põhjendamiseks üldjuhul sellest, et dokument puudutab mõnda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevust. Asjaomane institutsioon on ka kohustatud selgitama küsimust, kuidas dokumendiga tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada selles artiklis ette nähtud erandiga kaitstud huvi (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus MSD Animal Health Innovation ja Intervet International vs. EMA, C‑178/18 P, EU:C:2020:24, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).

29      Euroopa Kohus on siiski möönnud, et liidu institutsioon võib sellega seoses siiski tugineda teatud liiki dokumentide suhtes kohaldatavatele üldistele eeldustele, kuna sama laadi dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika; 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus MSD Animal Health Innovation ja Intervet International vs. EMA, C‑178/18 P, EU:C:2020:24, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 5. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Campbell vs. komisjon, T‑312/17, ei avaldata, EU:T:2018:876, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

30      Selliste eelduste mõte seisneb niisiis selles, et liidu institutsioon, organ või asutus võib asuda seisukohale, et teatavat liiki dokumentide avalikustamine üldjuhul kahjustab selle erandiga kaitstud huve, millele osutades ta tugineb üldistele kaalutlustele, ilma et ta oleks kohustatud iga taotletud dokumenti konkreetselt ja individuaalselt hindama (vt 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus MSD Animal Health Innovation ja Intervet International vs. EMA, C‑178/18 P, EU:C:2020:24, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

31      Üldise konfidentsiaalsuse eelduse kehtestamiseni viinud otsuste aluseks olnud asjades puudutas tutvumise võimaldamisest keeldumine üldjuhul dokumentide kogumit, mis oli selgelt piiritletud sellega, et need ühiselt kuulusid poolelioleva haldus- või kohtumenetluse toimikusse (vt 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑612/13 P, EU:C:2015:486, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika; 4. septembri 2018. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑57/16 P, EU:C:2018:660, punkt 81).

32      Sellega seoses tõdes Euroopa Kohus 11. mai 2017. aasta kohtuotsuse Rootsi vs. komisjon (C‑562/14 P, EU:C:2017:356) punktis 51, et EU Pilot menetlusega seotud dokumentide puhul kehtib üldine konfidentsiaalsuse eeldus.

33      Euroopa Kohtu sõnul on EU Pilot menetlus komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostöömenetlus, mis võimaldab kontrollida, kas liidu õigust on liikmesriikides järgitud ja õigesti kohaldatud. Seda liiki menetluse eesmärk on tõhusalt lahendada võimalikud liidu õiguse rikkumised, vältides nii palju kui võimalik rikkumismenetluse ametlikku algatamist ELTL artikli 258 alusel. EU Pilot menetluse eesmärk on seega valmistada ette või vältida liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust liikmesriigi vastu (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon, C‑562/14 P, EU:C:2017:356, punktid 38 ja 39).

34      Euroopa Kohus on otsustanud, et kuigi 16. juuli 2015. aasta kohtuotsuse ClientEarth vs. komisjon (C‑612/13 P, EU:C:2015:486) punktis 78 täpsustas ta, et üldist konfidentsiaalsuse eeldust ei kohaldata dokumentidele, mida dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumise otsuse hetkel ei ole kantud poolelioleva haldus- või kohtumenetluse toimikusse, siis see arutluskäik ei takista selle eelduse kohaldamist EU Pilot menetlusega seotud dokumentidele, mis on selgelt piiritletud nende kuulumisega pooleliolevasse haldusmenetlusesse (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon, C‑562/14 P, EU:C:2017:356, punkt 44).

35      Järelikult seni, kuni EU Pilot menetluse raames läbi viidud uurimise kohtueelses etapis on oht, et muudetakse kohustuste rikkumise menetluse laadi ja kulgu ning kahjustatakse selle menetluse eesmärke, on üldise konfidentsiaalsuse eelsuse kohaldamine komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahetatud dokumentidele kooskõlas Euroopa Kohtu lahendiga 14. novembri 2013. aasta kohtuotsuses LPN ja Soome vs. komisjon (C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738) põhjendatud. Oht on olemas ajani, mil EU Pilot menetlus lõpetatakse ja kui liikmesriigi vastu ametliku rikkumismenetluse algatamine lõplikult välistatakse (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon, C‑562/14 P, EU:C:2017:356, punkt 45).

36      Kõigile eespool punktides 32–35 nimetatud juhtumitele oli omane asjaolu, et kõnealune dokumentidega tutvumise taotlus ei puudutanud mitte ühte dokumenti, vaid dokumentide kogumit. Taolises olukorras võimaldab üldise eelduse tunnustamine, mille kohaselt teatud laadi dokumentide avalikustamine üldjuhul kahjustab mõne määruse nr 1049/2001 artiklis 4 nimetatud huvi kaitset, asjaomasel institutsioonil menetleda kõikehõlmavalt sõnastatud taotlust ja vastata sellele samal moel (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Arca Capital Bohemia vs. komisjon, T‑440/17, EU:T:2018:898, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

37      See üldine eeldus ei välista võimalust tõendada, et asjaomane dokument, mille avalikustamist taotletakse, ei ole selle eeldusega hõlmatud, või et dokumendi avalikustamiseks esineb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa alusel ülekaalukas avalik huvi (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 100 ja seal viidatud kohtupraktika; 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon, C‑562/14 P, EU:C:2017:356, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 19. septembri 2018. aasta kohtuotsus Chambre de commerce et d’industrie métropolitaine Bretagne-Ouest (port de Brest) vs. komisjon, T‑39/17, ei avaldata, EU:T:2018:560, punkt 103 ja seal viidatud kohtupraktika).

38      Kohustust kontrollida, kas kõnealune üldine eeldus on tõepoolest kohaldatav, ei saa seevastu tõlgendada nii, et komisjon peab kõiki taotletud dokumente individuaalselt hindama. Niisugune kohustus võtaks sellelt üldiselt eelduselt soovitava toime, milleks on võimaldada komisjonil vastata kõikehõlmavale dokumentidega tutvumise taotlusele samuti kõikehõlmavalt (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 19. septembri 2018. aasta kohtuotsus Chambre de commerce et d’industrie métropolitaine Bretagne-Ouest (port de Brest) vs. komisjon, T‑39/17, ei avaldata, EU:T:2018:560, punkt 120 ja seal viidatud kohtupraktika).

39      Olgu märgitud, et nagu tuleneb eespool punktides 29 ja 30 viidatud kohtupraktikast, eeldab üldise konfidentsiaalsuse eelduse tunnustamine uue dokumendiliigi puhul siiski, et enne on tõendatud, et sellesse liiki kuuluvate dokumentide avalikustamine võib tegelikult kahjustada kõnealuse erandiga kaitstud huve nii, et seda saab mõistlikult ette näha. Üldised eeldused teevad ühtlasi erandi asjaomase liidu institutsiooni kohustusest konkreetselt ja individuaalselt analüüsida iga dokumenti, millega tutvumise taotlus on esitatud, ning üldisemalt põhimõttest, et üldsusel on võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda liidu institutsioonide valduses olevate dokumentidega, mistõttu tuleb neid tõlgendada ja kohaldada kitsalt (vt 4. septembri 2018. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑57/16 P, EU:C:2018:660, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika).

40      Sellest kohtupraktikast tuleneb, et kui institutsioon leiab, et üldine konfidentsiaalsuse eeldus on kohaldatav, võib ta dokumentidega tutvumise taotlusele vastata kõikehõlmavalt, mistõttu see eeldus vabastab ta kohustusest selgitada, kuidas taotluse esemeks oleva dokumendiga tutvumine konkreetselt kahjustab kaitstud huvi.

41      Vastupidi sellele, mida väitis komisjon kohtuistungil, ei saa konfidentsiaalsuse eelduse kohaldamist siiski tõlgendada nii, et see võimaldab institutsioonil vastata kõikehõlmavalt, et kõik vastava taotlusega hõlmatud dokumendid kuuluvad toimikusse, millele kehtib üldine konfidentsiaalsuse eeldus, ilma et tal oleks vaja need tuvastada või koostada nende dokumentide nimekiri.

42      Nimelt ei ole taotlejal vastavate dokumentide tuvastamata jätmise korral võimalik väita, et teatavale dokumendile ei ole üldine konfidentsiaalsuse eeldus kohaldatav ning ta ei saa seega seda eeldust ümber lükata.

43      Tuleb aga märkida, et riigiabi valdkonnas on Euroopa Kohus otsustanud, et üldine eeldus, mille kohaselt kahjustab haldustoimiku dokumentide avalikustamine üldjuhul uurimise eesmärki, ei ole ümberlükkamatu ega välista seda, et teatavad riigiabi järelevalve menetlusega seotud komisjoni toimikus sisalduvad konkreetsed dokumendid saab avalikustada (vt 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsus AlzChem vs. komisjon, C‑666/17 P, ei avaldata, EU:C:2019:196, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

44      Üldistades olgu märgitud, et kuigi üldise konfidentsiaalsuse eelduse kohaldamine vabastab institutsiooni kohustusest hinnata iga dokumenti eraldi, ei vabasta see institutsiooni siiski kohustusest teavitada taotlejale, millised on dokumendid, mille kohta ta on kindlaks teinud, et need kuuluvad toimikusse, millele seda eeldust kohaldatakse, ja kohustusest esitada talle nende dokumentide nimekiri.

45      Nimelt tuleb asuda seisukohale, et alles siis, kui institutsioon on kindlaks teinud, millised on dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumendid, võib ta need liigitada nende ühiste tunnuste, liigi või samasse toimikusse kuulumise alusel, ning võib seega nende suhtes kohaldada üldist konfidentsiaalsuse eeldust.

46      Kui sellist tuvastamist ei ole läbi viidud, nagu väidab hageja, on konfidentsiaalsuse eeldus ümberlükkamatu.

47      Käesolevas asjas tuleb täheldada, et oma esialgses vastuses kinnitas komisjon, et tal ei ole ühtegi dokumenti, mis vastaks hageja esitatud dokumentidega tutvumise taotlusele. Vaidlustatud otsuses märkis komisjon, et tema peasekretariaat on siiski teinud kindlaks Iirimaal raamotsuste rakendamist puudutavad dokumendid, mida hageja esitatud kordustaotlus seega hõlmab. Ta märkis üksnes seda, et „asjaomased dokumendid sisaldavad tema […] talituste ja Iirimaa vahelist teabevahetust seoses kolme EU Pilot menetlusega“. Ta järeldas sellest, et taotletud dokumendid kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud erandi kohaldamisalasse.

48      Sellest tuleneb, et komisjon ei teinud vaidlustatud otsuses kindlaks, millised olid hageja taotlusega hõlmatud dokumendid. Nimelt, kuigi komisjon väidab, et ta on teinud kindlaks hageja taotlusega hõlmatud dokumendid, ei täpsusta ta tema talituste tuvastatud dokumentide olemust, liiki, arvu ega kuupäeva.

49      Komisjon väitis kohtuistungil, et iga dokumendi kindlakstegemine võib kahjustada usaldust liikmesriikide ja tema vahel ning see kahjustaks nendevahelist mitteametlikku dialoogi EU Pilot menetluste raames.

50      Kohtupraktikast nähtub tõepoolest, et üldiste eelduste kohaldamine on põhiliselt tingitud tungivast vajadusest tagada, et asjaomased menetlused kulgeksid nõuetekohaselt ning et nende eesmärke ei kahjustataks. Nii võib üldise eelduse tunnustamine tugineda sellele, et teatavate menetluste puhul takistab asjaomaste dokumentidega tutvumine menetluse nõuetekohast kulgemist ning võib menetlust kahjustada, kuna üldised eeldused võimaldavad tagada menetluse kulgemise terviklikkust, piirates kolmandate isikute sekkumist (vt 4. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Daimler vs. komisjon, T‑128/14, EU:T:2018:643, punkt 139 ja seal viidatud kohtupraktika).

51      Siiski tuleb märkida esiteks, et komisjon ei tohi jätta tähelepanuta asjaolu, et kui ta tugines vaidlustatud otsuses EU Pilot menetluse olemasoluga seotud üldise konfidentsiaalsuse eelduse kohaldamisele, teavitas ta hagejat asjaomase menetluse kui sellise olemasolust ja seega tema talituste ja asjaomase liikmesriigi vahelisest dialoogist raamotsuste üle võtmata jätmise küsimuses. Ta mainis ka selle menetluse lõpetamist 16. märtsil 2018 ja võimalust, et Iirimaa vastu algatatakse liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus.

52      Teiseks ei saa – vastupidi komisjoni väidetele kohtuistungil – asuda seisukohale, et taotletud dokumentidena kindlaks määratud dokumentide nimekirja esitamine, milles on näiteks märgitud nende kuupäev, laad ja nende koostaja institutsioon või asutus, ilma nende sisu avaldamata, kujutab endast konfidentsiaalse teabe avalikustamist.

53      Nimelt tuleb osutada, et eespool punktis 35 viidatud kohtupraktika kohaselt puudutab oht, et muudetakse liikmesriigi kohustuste  rikkumise menetluse laadi ja kulgu ning kahjustatakse selle menetluse eesmärke, üksnes dokumentide sisu avalikustamisega seotud ohtu, mitte pelgalt nende kindlakstegemisega seotud ohtu.

54      Sellega seoses nähtub 11. mai 2017. aasta kohtuotsusest Rootsi vs. komisjon (C‑562/14 P, EU:C:2017:356, punktid 11 ja 12) ning 4. oktoobri 2018. aasta kohtuotsusest Daimler vs. komisjon (T‑128/14, EU:T:2018:643, punkt 14), et komisjon tegi dokumentidega tutvumise taotlustes nimetatud dokumendid kindlaks enne EU Pilot menetluse olemasoluga seotud üldise konfidentsiaalsuse eelduse kohaldamist.

55      Lõpetuseks olgu märgitud, et komisjoni kohustus teha dokumentidega tutvumise taotlusele antud vastuses kindlaks dokumendid, mis tema hinnangul kuuluvad üldise konfidentsiaalsuse eeldusega hõlmatud kategooriasse, ei võtaks sellelt eelduselt eespool punktis 38 viidatud kohtupraktika tähenduses soovitud toimet. Taotletud dokumentide kindlakstegemine ei välista seda, et komisjon, kes leiab, et dokumendid on EU Pilot menetlusega seotud, jätab need konkreetselt ja individuaalselt hindamata.

56      Lisaks tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses kinnitas komisjon üksnes, et hageja taotlusele vastavate dokumentidena kindlaks tehtud dokumendid „sisaldavad tema […] talituste ja Iirimaa vahelist teabevahetust seoses kolme EU Pilot menetlusega“. Selline sõnastus ei võimaldanud aga hagejal hinnata, kas oli muid dokumente, mida tema taotlus võis puudutada, ega ka seda, kas kõik taotlusega hõlmatud dokumendid olid nende menetlustega seotud.

57      Lisaks sisaldab EU Pilot menetluse toimik juba oma olemuselt tingimata teabevahetust asjaomase liikmesriigi ja komisjoni talituste vahel. Näib, et hageja kordustaotluse läbivaatamise osas piirdus komisjon tõdemisega, et EU Pilot menetlus oli algatatud raamotsuste Iirimaa poolt ülevõtmise suhtes, ja et ta järeldas sellest, et konfidentsiaalsuse eeldus on kohaldatav. Komisjoni selline vastus ei tõenda aga, et ta oli enne hageja taotlust konkreetselt hinnanud või et ta oli teinud dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumendid tegelikult kindlaks.

58      Sellest tuleneb, et sõnastus, mida komisjon kasutas vaidlustatud otsuses, ei ole piisav, et võimaldada teha hageja dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumendid kindlaks.

59      Samuti tuleb märkida, et käesoleval juhul ei puudutanud hageja taotlus „EU Pilot menetlustega seotud dokumente“, vaid „kõiki dokumente selle kohta, kas Iirimaa on või ei ole täitnud raamotsustest tulenevaid kohustusi“. Vastupidi komisjoni väidetele ei ole hageja möönnud, et tema taotlusega hõlmatud dokumendid kuuluvad kolme EU Pilot menetluse toimikusse.

60      Seega ei puudutanud hageja taotlus üksnes dokumente, mis puudutasid menetlust, mille eesmärk oli tuvastada, et Iirimaa ei ole raamotsuseid üle võtnud, vaid see oli komisjoni tõlgendusest laiem.

61      Lisaks viitas komisjon kohtuistungil 25. märtsi 2015. aasta kohtuotsusele Sea Handling vs. komisjon (T‑456/13, ei avaldata, EU:T:2015:185), väites, et üldise konfidentsiaalsuse eelduse kohaldamise küsimus oli identne sellega, mis esitati käesolevas asjas, ning et selles kohtuasjas oli Üldkohus lugenud õigeks tema keeldumise edastada tema ja ühe kaebaja vahelise teabevahetuse loetelu riigiabi puudutavas uurimismenetluses.

62      Siiski ei ole kohtuasi, milles tehti 25. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon (T‑456/13, ei avaldata, EU:T:2015:185) sarnane käesoleva asjaga. Nimelt nähtusid selles kohtuasjas viidatud dokumendid, vähemalt nende liik, juba dokumentidega tutvumise taotlusest ja taotlejal oli põhimõtteliselt võimalik väita, et üldise konfidentsiaalsuse eeldus teatavat dokumenti ei hõlma (25. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, T‑456/13, ei avaldata, EU:T:2015:185, punktid 5, 74 ja 75).

63      Kõigest eeltoodust nähtuvalt pidi komisjon selleks, et kohaldada eeldust seoses taotletud dokumentide kuulumisega EU Pilot menetlusse, kõigepealt vaidlustatud otsuses määrama kindlaks dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumendid, seejärel liigitama neid või tuvastama nende kuulumise teatavasse konkreetsesse haldustoimikusse, ning lõpuks tõdema, et need kuuluvad teatava EU Pilot menetluse alla, mis oleks võimaldanud seega tal kohaldada üldist eeldust.

64      Käesoleval juhul märkis komisjon aga üksnes, et on käimas kolm EU Pilot menetlust seoses raamotsuste ülevõtmisega Iirimaa poolt ning et hageja taotlus puudutab seega üldise konfidentsiaalsuse eelduse alla kuuluvaid dokumente. Vaidlustatud otsusega üksnes keelduti võimaldamast tutvuda kolme EU Pilot menetlusega, kuid see ei sisalda ühtegi põhjendust seoses hageja taotletud dokumentidega.

65      Seega väidab hageja õigesti, et kuna talle ei olnud teada, millised dokumendid on komisjon määranud kindlaks kui dokumentidega tutvumise taotlusele vastavad dokumendid, siis ei olnud tal võimalik konfidentsiaalsuse eeldust ümber lükata.

66      Lisaks tuleb märkida, et dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumentide kindlaksmääramine vaidlustatud otsuses on vajalik selleks, et Üldkohus saaks teostada oma kontrolli ja teha kindlaks, kas komisjon leidis põhjendatult, et taotletud dokumendid kuuluvad EU Pilot menetluse alla.

67      Seega tuleb järeldada, et kuna komisjon ei määranud vaidlustatud otsuses hageja dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumente kindlaks, kohaldas ta vääralt EU Pilot menetlusega seotud dokumentide üldist konfidentsiaalsuse eeldust ning rikkus seega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande kohaldamisel õigusnormi.

68      Sellest tuleneb, et esimese väitega tuleb nõustuda ja vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida hageja teist väidet.

 Kohtukulud

69      Kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Komisjoni 4. oktoobri 2018. aasta otsus C(2018) 6642 final, millega keelduti võimaldamast tutvuda dokumentidega, mis käsitlevad seda, kas Iirimaa on või ei ole täitnud nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusest 2008/909/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil), nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusest 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet), ning nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsusest 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes) tulenevaid kohustusi.

2.      Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Papasavvas

Collins

Kreuschitz

De Baere

 

      Steinfatt

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 28. mail 2020 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.