25. augustil 2008 esitatud hagi - Pannon Hőerőmű Zrt. versus komisjon

(Kohtuasi T-352/08)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Pannon Hőerőmű Energiatermelő, Kereskedelmi és Szolgáltató Zrt. (Pécs, Ungari) (esindajad: advokaadid M. Kohlrusz, P. Simon ja G. Ormai)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Esiteks tühistada komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus Ungari poolt pikaajaliste elektrienergia ostulepingute raames antud riigiabi kohta (C 41/2005 (ex NN 49/2005)) (edaspidi "vaidlustatud otsus");

teiseks vabastada hageja vaidlustatud otsuses Ungarile pandud tagastamiskohustusest;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja on Ungari õiguse alusel asutatud äriühing (Zártkörűen Működő Részvénytársaság), mis tegeleb eelkõige elektrienergia tootmisega. Üksikute elektritootjate kui müüjate ning MVM Trade Villamosenergia-kereskedelmi Zrt. kui ostja vahel on enne Ungari Euroopa Liiduga ühinemist sõlmitud pikaajalised elektrienergia ostu-müügi lepingud (edaspidi HTM-id). Nende lepingute kohaselt on MVM kohustatud ostma HTM-i raames tegutsevatelt elektrijaamadelt teatud minimaalse koguse elektrienergiat. Vaidlustatud otsuse kohaselt kujutab see ostukohustus endast ühisturuga vastuolus olevat riigiabi, mis tuleb abisaajatelt tagasi nõuda.

Hageja tugineb oma vaidlustatud otsuse tühistamisele suunatud esimese nõude toetuseks oluliste menetlusnormide rikkumisele, õiguse valestikohaldamisele ning üldise majandusliku huviga teenuse osutamise kohustuse olemasolule.

Seoses oluliste menetlusnormide rikkumisega ei nõustu hageja esiteks ka sellega, et komisjon ei kontrollinud HTM-e mitte eraldi, vaid tegi üldisi järeldusi kõikide HTM-ide kohta. Teiseks ei arvestanud komisjon HTM-ide pikaajaliste mõjudega, vaid kontrollis ainult 1. maist 2004 ehk Ungari Euroopa Liiduga ühinemisest kuni vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni ulatuvat ajavahemikku. Kolmandaks kontrollis komisjon ainult seda, kuidas oleks mingi turuosaline MVM-i asemel käitunud, ega analüüsinud seda, kuidas see turuosaline oleks käitunud elektritootjate asemel. Neljandaks kvalifitseeris komisjon HTM-ides sätestatud hinna kehtestamise mehhanismi valesti "tagatisena". Viiendaks ja lõpetuseks tegi komisjon seoses konkurentsi moonutamisega ainult üldist laadi tähelepanekuid ega kontrollinud tegelikult olemasolevaid tingimusi.

Hageja esitab oma õiguse kohaldamisega seotud väited juhuks, kui tema oluliste menetlusnormide rikkumisele tuginev väide peaks osutuma põhjendamatuks. Hageja arvates ei esine tema poolt sõlmitud HTM-ide puhul riigiabina kvalifitseerimise tunnuseid. Komisjon kohaldas esiteks valesti mõiste "erainvestor" kriteeriumi, kuna MVM-i olukorda ei saa võrrelda tüüpilise erainvestori olukorraga. Teiseks ei olnud võimalik tuvastada meetme selektiivsust, kuna HTM-i sõlmimine oli konkreetne õigusnormist tulenev kohustus. Kolmandaks ei tulenenud eelis riiklikust allikast, kuna MVM on turutingimustes tegutsev äriühing. Neljandaks ei esinenud ka konkurentsi moonutamist, kuna HTM-il puudub tõendatav mõju konkurentsile.

Juhul kui Esimese Astme Kohus peaks siiski sedastama, et esinesid riigiabi tunnused, siis hageja väidab, et tema osutatud teenus on kvalifitseeritav üldise majandusliku huviga teenusena ja seega ei kujuta hageja sõlmitud HTM endast ühisturuga vastuolus olevat riigiabi.

Hageja viitab oma teise võimalusena esitatud nõude toetuseks proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetele ning kohtusse pöördumise õigusele.

____________