Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU ASEPRESIDENDI MÄÄRUS
27. märts 2024(*)
Apellatsioonkaebus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Õigusaktide ühtlustamine – Määrus (EL) 2022/2065 – Digiteenuste ühtne turg – Digireklaami suurem läbipaistvus – Väga suureks digiplatvormiks nimetamise otsus – Tühistamisnõue
Kohtuasjas C‑639/23 P(R),
mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 57 teise lõigu alusel 24. oktoobril 2023 esitatud apellatsioonkaebus,
Euroopa Komisjon, esindajad: L. Armati, A. de Gregorio Merino ja P.‑J. Loewenthal,
apellant,
keda toetavad:
Euroopa Parlament, esindajad: M. Menegatti, E. Ni Chaoimh ja L. Taïeb,
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: N. Brzezinski, M. Moore ja E. Sitbon,
menetlusse astujad apellatsioonimenetluses,
teine menetlusosaline:
Amazon Services Europe Sàrl, asukoht Luxembourg (Luksemburg), esindajad: Rechtsanwälte A. Conrad ja M. Frank, dikigoros I. Ioannidis ja avocat R. Spanó,
hageja esimeses kohtuastmes,
EUROOPA KOHTU ASEPRESIDENT,
olles ära kuulanud kohtujurist M. Szpunari,
on teinud järgmise
määruse
1 Euroopa Komisjon palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu presidendi 27. septembri 2023. aasta määruse Amazon Services Europe vs. komisjon (T‑367/23 R, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus“, EU:T:2023:589), millega Üldkohus esiteks peatas komisjoni 25. aprilli 2023. aasta otsuse C(2023) 2746 (final) täitmise, milles Amazon Store nimetati väga suureks digiplatvormiks (edaspidi „vaidlusalune otsus“) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT 2022, L 277, lk 1), artikli 33 lõikele 4, kuivõrd selle otsuse kohaselt on Amazon Services Europe Sàrl (edaspidi „Amazon“) kohustatud tegema nimetatud määruse artiklis 39 ette nähtud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks Amazoni kohustust seda andmehoidlat koostada, ning teiseks jättis Amazoni esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse ülejäänud osas rahuldamata.
Õiguslik raamistik
Direktiiv 2000/31/EÜ
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25) artikli 6 punktis b on sätestatud:
„Lisaks muudele ühenduse õigusaktidega kehtestatud teabenõuetele tagavad liikmesriigid, et kommertsteadaanne, mis moodustab osaliselt või tervikuna infoühiskonna teenuse, vastaks vähemalt järgmistele tingimustele:
[…]
b) füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse, on selgelt identifitseeritav“.
Direktiiv 2005/29/EÜ
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT 2005, L 149, lk 22), artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 5 on sätestatud:
„1. Ebaausad kaubandustavad on keelatud.
2. Kaubandustava on ebaaus, kui see:
a) on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega
ja
b) seoses mingi tootega moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes tootega kokku puutub või kellele see on suunatud, või tarbijarühma keskmise liikme majanduskäitumist, kui kaubandustava on suunatud teatavale tarbijarühmale. […]
5. I lisas on selliste kaubandustavade nimekiri, mida loetakse ebaausateks kõigil tingimustel. Kõikides liikmesriikides kohaldatakse sama ühtset nimekirja ja seda saab muuta ainult käesolevat direktiivi läbi vaadates.“
4 Selle direktiivi I lisa kohaselt kuuluvad kaubandustavade hulka, mida loetakse ebaausateks kõigil tingimustel, eksitavad kaubandustavad. Nimetatud lisa punkti 11 kohaselt on eksitav kaubandustava „[t]oote reklaamimiseks reklaamiga mitteseostatavate tekstide kasutamine meedias, kui ettevõtja on maksnud reklaami eest, ilma tarbijale sellest sisu või selgelt eristatava kujutise või heli kaudu selgelt teada andmata. (Reklaamtekst)“.
Määrus (EL) 2016/679
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1) artikli 15 lõike 1 punktides b ja h on ette nähtud:
„Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:
[…]
b) asjaomaste isikuandmete liigid;
[…]
h) teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.“
Määrus (EL) 2019/1150
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT 2019, L 186, lk 57), artikli 5 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitavad oma tingimustes järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid ja nende suhtelise tähtsuse põhjused võrreldes muude parameetritega.“
Määrus 2022/2065
7 Määruse 2022/2065 põhjendused 75, 76, 95 ja 155 on sõnastatud järgmiselt:
„(75) Võttes arvesse väga suurte digiplatvormide tähtsust – mis tuleneb nende ulatusest, mida väljendab eelkõige teenusesaajate arv – avaliku arutelu ja majandustehingute hõlbustamisel ning teabe, arvamuste ja ideede levitamisel ning selle mõjutamisel, kuidas teenusesaajad teavet internetis saavad ja edastavad, on vaja kehtestada kõnealuste platvormide pakkujatele lisaks kõigi digiplatvormide suhtes kohaldatavatele kohustustele ka teatavad erikohustused. […]
(76) Väga suured digiplatvormid ja väga suured internetipõhised otsingumootorid võivad põhjustada ühiskondlikke riske, mille ulatus ja mõju on väiksemate platvormide omast erinev. Selliste väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele tuleks seepärast panna kõrgeimatele standarditele vastavad hoolsuskohustused, mis on nende ühiskondliku mõjuga proportsionaalsed. […]
[…]
(95) Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite kasutatavad reklaamisüsteemid kujutavad endast erilist riski ja nõuavad täiendavat avalikku ja regulatiivset järelevalvet, võttes arvesse nende ulatust ning suutlikkust olla suunatud teenusesaajatele ja jõuda nendeni lähtuvalt nende käitumisest platvormi või otsingumootori internetipõhises kasutajaliideses ja sellest väljaspool. […]
[…]
(155) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning turvaline, prognoositav ja usaldusväärne internetikeskkond, kus [Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“)] sätestatud põhiõigused on nõuetekohaselt kaitstud, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest üksi tegutsedes ei suuda nad saavutada vajalikku ühtlustamist ega koostööd, küll aga saab seda meetmete territoriaalse ja isikulise kohaldamisala tõttu paremini saavutada [Euroopa L]iidu tasandil, võib liit võtta meetmeid […]“.
8 Määruse artikli 26 lõike 1 punktides b–d on sätestatud:
„Digiplatvormide pakkujad, kes esitavad oma internetipõhistes kasutajaliidestes reklaami, tagavad, et teenusesaajad saavad iga üksikule teenusesaajale esitatava reklaami puhul selgelt, lühidalt ja ühemõtteliselt ning reaalajas tuvastada:
[…]
b) füüsilise või juriidilise isiku, kelle nimel reklaami esitatakse;
c) reklaami eest tasunud füüsilise või juriidilise isiku, kui see isik ei ole punktis b osutatud füüsiline või juriidiline isik;
d) reklaamist otse ja kergesti ligipääsetava sisulise teabe peamiste parameetrite kohta, mida kasutatakse selleks, et määrata saaja, kellele reklaami esitatakse, ning kui see on asjakohane, siis selle kohta, kuidas neid parameetreid muuta.“
9 Määruse artikli 33 lõigetest 1 ja 4 nähtub:
„1. Käesolevat jagu kohaldatakse selliste digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite suhtes, mida kasutavad liidus keskmiselt vähemalt 45 miljonit aktiivset teenusesaajat kuus […]
[…]
4. Komisjon võtab pärast tegevuskohaliikmesriigiga konsulteerimist või tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori […] esitatud teabe arvessevõtmist vastu otsuse, milles käsitatakse käesoleva määruse kohaldamiseks väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise otsingumootorina digiplatvormi või otsingumootorit, mille aktiivsete teenusesaajate keskmine arv kuus on võrdne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvuga või sellest suurem. […]“.
10 Määruse artiklis 38 on ette nähtud:
„[…] soovitussüsteeme kasutavad väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad [pakuvad] iga oma soovitussüsteemi puhul vähemalt ühe võimaluse, mis ei põhine […] profiilianalüüsil.“
11 Määruse 2022/2065 artikli 39 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:
„1. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, kes esitavad oma internetipõhistes kasutajaliidestes reklaami, koostavad ja teevad oma internetipõhise kasutajaliidese konkreetses osas mitmel kriteeriumil põhinevaid päringuid võimaldava otsitava ja usaldusväärse vahendi kaudu ning rakendusliideste kaudu üldsusele kättesaadavaks andmehoidla, mis sisaldab lõikes 2 osutatud teavet, tagades selle kättesaadavuse reklaami kogu esitamise ajaks ning seejärel ühe aasta jooksul pärast reklaami viimast esitamiskorda nende internetipõhistes kasutajaliidestes. Nad tagavad, et andmehoidla ei sisalda nende teenusesaajate isikuandmeid, kellele reklaami esitati või oleks saanud esitada, ja teevad mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et teave on täpne ja täielik.
2. Andmehoidla sisaldab vähemalt kogu järgmist teavet:
a) reklaami sisu, sealhulgas toote, teenuse või kaubamärgi nimi ja reklaami teema;
b) füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel reklaami esitatakse;
c) reklaami eest tasunud füüsiline või juriidiline isik, kui see isik ei ole punktis b osutatud isik;
d) ajavahemik, mille jooksul reklaami esitati;
e) teave selle kohta, kas reklaam oli mõeldud esitamiseks ühele või mitmele kindlale teenusesaajate rühmale, ja kui see nii oli, siis sel eesmärgil kasutatud peamised parameetrid, sealhulgas ühe või mitme kindla rühma väljajätmiseks kasutatud parameetrid, kui see on asjakohane;
f) väga suurtel digiplatvormidel avaldatud […] ärilised teadaanded;
g) nende teenusesaajate koguarv, kellele reklaam esitati, ja, kui see on asjakohane, iga liikmesriigi koondarvud teenusesaajate rühma või rühmade kohta, kellele reklaam oli spetsiaalselt suunatud.“
12 Selle määruse artiklis 92 on sätestatud:
„Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 33 lõike 4 kohaselt väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootoritena käsitatavate digiplatvormide ja otsingumootorite pakkujate suhtes alates nelja kuu möödumisest asjaomase pakkuja teavitamisest […], kui see kuupäev on varasem kui 17. veebruar 2024.“
13 Määruse artikli 93 lõikes 2 on ette nähtud:
„Käesolevat määrust kohaldatakse alates 17. veebruarist 2024.
Artikli […] 33 lõikeid 3–6 […] kohaldatakse siiski alates 16. novembrist 2022.“
Vaidluse taust
14 Vaidluse taust on esitatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 2–6. Käesoleva menetluse huvides võib selle kokku võtta alljärgnevalt.
15 Amazon kuulub Amazoni kontserni, mis on äriühingute rahvusvaheline kontsern. Tema äritegevuse hulka kuulub internetipõhine jaemüük ja muud teenused, nagu pilvandmetöötlus ja digitaalne voogedastus. Ta pakub kolmandast isikust müüjatele internetipõhise kauplemiskoha teenuseid, mis võimaldavad viimati nimetatud isikutel pakkuda Amazon Store’i kaudu tooteid müügiks. Samuti toetab ta kolmandast isikust müüjaid, pakkudes neile muu hulgas vahendeid, mis aitavad neil oma tegevust eelkõige Amazon Store’is juhtida ja arendada.
16 Vaidlusaluse otsusega nimetas komisjon määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 alusel Amazon Store’i väga suureks digiplatvormiks.
Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus
17 Amazon esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 5. juulil 2023.
18 Üldkohtu kantseleisse 6. juulil 2023 saabunud eraldi dokumendiga esitas Amazon ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus muu hulgas peatada selle otsuse täitmine seni, kuni Üldkohus on teinud põhikohtuasjas lõpliku otsuse, kuivõrd vaidlusaluse otsusega pannakse Amazonile esiteks kohustus pakkuda kasutajatele iga soovitussüsteemi puhul ühe võimaluse, mis ei põhine profiilianalüüsil vastavalt määruse 2022/2065 artiklile 38, ning teiseks kohustus koostada ja teha üldsusele kättesaadavaks selle määruse artiklis 39 nõutud andmehoidla.
19 Üldkohtu president peatas 28. juuli 2023. aasta määrusega Amazon Services Europe vs. komisjon (T‑367/23 R), mis tehti Üldkohtu kodukorra artikli 157 lõike 2 alusel, vaidlusaluse otsuse täitmise kuni kuupäevani, mil tehakse kohtumäärus, millega lõpetatakse Üldkohtus algatatud ajutiste meetmete kohaldamise menetlus.
20 Vaidlustatud kohtumäärusega otsustas Üldkohtu president esiteks peatada vaidlusaluse otsuse täitmise, kuivõrd selle otsuse kohaselt on Amazon kohustatud tegema määruse 2022/2065 artiklis 39 ette nähtud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks Amazoni kohustust seda andmehoidlat koostada, ning teiseks jättis Amazoni esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse ülejäänud osas rahuldamata.
21 Mis puudutab kõigepealt kiireloomulisuse tingimust, mida on analüüsitud selle kohtumääruse punktides 26–69, siis leidis Üldkohtu president määruse punktis 55, et Amazon ei ole tõendanud tõsise ja korvamatu kahju olemasolu, mis tuleneks sellest, kui Amazon Store viidaks määruse 2022/2065 artikliga 38 vastavusse. Seevastu leidis Üldkohtu president selle kohtumääruse punktides 65–69, et on õiguslikult piisavalt tõendatud, et Amazon Store’i vastavusse viimine selle määruse artikliga 39 toob Amazonile tõenäoliselt kaasa tõsise ja korvamatu kahju.
22 Mis puudutab seejärel fumus boni iuris’ega seotud tingimust, siis leidis Üldkohtu president sama määruse punktis 79, et Amazoni kolmas väide, mille ta esitas vaidlusaluse otsuse tühistamise nõudes esitatud hagi põhjendamiseks ja mis tugineb määruse artikli 39 õigusvastasusele, ei ole esmapilgul selgelt põhjendamatu ja seega väärib see põhjalikku analüüsi, mida ei saa läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik.
23 Lõpuks asus Üldkohtu president vaidlustatud kohtumääruse punktis 83 seisukohale, et „huvi ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tagasilükkamise vastu peab taanduma [Amazoni] kaitstava huvi ees“.
Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
24 Euroopa Kohtu asepresidendi 13. detsembri 2023. aasta määrusega komisjon vs. Amazon Services Europe (C‑639/23 P(R), EU:C:2023:1006) anti Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule luba astuda käesolevas kohtuasjas komisjoni nõuete toetuseks menetlusse.
25 Komisjon palub Euroopa Kohtul:
– tühistada vaidlustatud kohtumäärus;
– teha ise asjas lõpliku otsuse, jättes asjaomase otsuse täitmise peatamise taotlus ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata;
– teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse;
– kolmanda võimalusena muuta vaidlustatud kohtumäärust nii, et Amazoni kohustus teha määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks peatatakse üksnes selle määruse artikli 39 lõike 2 punktides d ja g loetletud teabe osas;
– mõista kohtukulud välja Amazonilt.
26 Amazon palub Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;
– mõista apellatsioonimenetluse kohtukulud välja komisjonilt;
– juhul kui apellatsioonkaebus rahuldatakse, määrata talle 28-päevane tähtaeg, et täita kohustus teha nimetatud määruse artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks.
27 Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad Euroopa Kohtul rahuldada komisjoni nõuded.
Apellatsioonkaebus
28 Komisjon põhjendab oma apellatsioonkaebust nelja väitega, millest esimene puudutab sisuliselt õigusnormi rikkumist ja fumus boni iuris’e tingimuse ilmselgelt väära kohaldamist, teine menetlusnormide rikkumist, õigusnormi rikkumist ja kiireloomulisuse tingimuse ilmselgelt väära kohaldamist, kolmas õigusnormi rikkumist ja huvide kaalumise tingimuse ilmselgelt väära kohaldamist ning neljas proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.
29 Kõigepealt tuleb analüüsida teise väite teist osa.
Argumendid
30 Komisjon märgib oma teise väite teises osas, et kuna Üldkohtu president leidis vaidlustatud kohtumääruse punktis 24, et tal on ajutiste meetmete kohaldamise taotluse üle otsustamiseks olemas „kogu vajalik teave“, kuigi ta ei olnud võtnud seisukohta komisjoni esitatud menetlust korraldava meetme taotluse kohta, siis rikkus ta kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet, rikkudes seega ka Üldkohtu kodukorra artikleid 88 ja 90 ning audi alteram partem’i põhimõtet.
31 Ta tuletab sellega seoses meelde, et Üldkohtu president võttis 28. juulil 2023 menetlust korraldava meetme, mille järel esitas Amazon pika menetlusdokumendi selle väite põhjenduseks, et teave, mille avaldamist temalt määruse 2022/2065 artikli 39 alusel nõutakse, on konfidentsiaalne. Komisjon märgib, et seevastu keeldus Üldkohtu president rahuldamast menetlust korraldava meetme taotlust, mille komisjon seejärel esitas selleks, et vastata uutele argumentidele, mille Amazon oli osutatud menetlusdokumendis esitanud.
32 Üldkohtu president on aga kohustatud menetlust korraldava meetme võtmise vajaduse hindamisel järgima kohtumenetluse võistlevust ja audi alteram partem’i põhimõtet. Järelikult oleks komisjonil pidanud olema võimalus vastata Amazoni argumentidele, mille ta oli esitanud eelmises punktis viidatud menetlusdokumendis, seda enam, et vaidlusaluse täitmise peatamise meetme määramine põhineb käesoleval juhul eranditult väitel, et määruse 2022/2065 artikli 39 järgimine kohustab Amazoni tegema üldsusele kättesaadavaks konfidentsiaalse teabe, olukorras, kus seda väidet on selgitatud ainult selles menetlusdokumendis. Kõnealuse teabe konfidentsiaalsust puudutavad kaalutlused, mis on esitatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 76–78, põhinevad pealegi suures osas nendel argumentidel.
33 Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kiireloomulisus ei õigusta seda, et komisjon jäetakse ilma õigusest end kaitsta, ning peale selle oleks komisjon saanud oma seisukohad esitada väga lühikese aja jooksul.
34 Amazon leiab, et Üldkohtu president ei olnud kohustatud komisjoni esitatud menetlust korraldava meetme taotlust rahuldama. Nimelt keelab võistlevuse põhimõte üksnes seda, et liidu kohus tugineb oma lahendis asjaoludele ja dokumentidele, mille suhtes ei ole pooltel või ühel neist olnud võimalik oma seisukohta võtta. Kuna Amazonil paluti teatavate õigusküsimuste kohta oma arvamust avaldada, siis ei ole seda põhimõtet rikutud. Ükski põhimõte ei kohusta Üldkohtu presidenti andma kummalegi poolele võimalust esitada teatava õigusküsimuse kohta sama palju kirjalikke esildisi.
35 Igal juhul ei ole komisjon tõendanud, et Üldkohtu president oleks jõudnud teistsuguse järelduseni, kui ta oleks andnud komisjonile võimaluse Amazonile vastata.
Hinnang
36 Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus iseenesest peab võimaldama kostjal valmistada ette oma seisukohad ning ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul see taotlus lahendada vajaduse korral ilma täiendavate andmeteta, kusjuures põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tugineb, peavad nähtuma taotluse tekstist endast (19. juuli 2012. aasta kohtumäärus Akhras vs. nõukogu, C‑110/12 P(R), EU:C:2012:507, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Lisaks, võttes arvesse ajutiste meetmete kohaldamise menetluse olemuslikku kiireloomulisust, võib ajutiste meetmete kohaldamist taotlevalt poolelt mõistlikult nõuda, et ta esitaks juba oma taotluse esitamise etapis, välja arvatud erandjuhtudel, taotluse põhjendamiseks kõik olemasolevad tõendid, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saaks selle alusel hinnata nimetatud taotluse põhjendatust (19. juuli 2012. aasta kohtumäärus Akhras vs. nõukogu, C‑110/12 P(R), EU:C:2012:507, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Üldkohtu presidendil kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on Üldkohtu kodukorra artikli 157 lõike 3 alusel siiski pädevus võtta vajaduse korral menetlust korraldavaid meetmeid ja teha menetlustoiminguid.
39 Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et Üldkohtu presidendil peab selles osas olema ulatuslik kaalutlusruum, hinnates, kas sellised meetmed on sobivad (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 1. detsembri 2021. aasta kohtumäärus Inivos ja Inivos vs. komisjon, C‑471/21 P(R), EU:C:2021:984, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Kaalutlusõigust, mis tal on, tuleb siiski teostada teatavates piirides, kuivõrd ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab eelkõige järgima võistlevuse põhimõtet. Seda põhimõtet kohaldatakse nimelt igas menetluses, mille tulemusel võib liidu institutsioon teha otsuse, mis olulisel määral mõjutab isiku huve, ja eelkõige liidu kohtutes toimuvates menetlustes (vt selle kohta 22. novembri 2018. aasta kohtumäärus Hércules Club de Fútbol vs. komisjon, C‑334/18 P(R), EU:C:2018:952, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Kuigi on tõsi, et Üldkohtu kodukorra artikli 157 lõige 2 lubab Üldkohtu presidendil võtta ajutisi meetmeid ka enne vastaspoole seisukohtade esitamist, ei saa seda sätet mõista nii, et see lubab Üldkohtu presidendil üldjuhul asja lahendada ilma võistlevuse põhimõtet järgimata. Nimelt näeb see säte ette üksnes erandliku menetluse, mis võimaldab Üldkohtu presidendil võtta selliseid meetmeid ettevaatusabinõuna kuni lahendi tegemiseni ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta kodukorra artikli 157 lõikes 1 ette nähtud võistleva menetluse lõpus (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 28. septembri 2023. aasta kohtumäärus nõukogu vs. Mazepin, C‑564/23 P(R), EU:C:2023:727, punktid 60 ja 61).
42 Võistlevuse põhimõte annab aga igale menetluspoolele olenemata tema õiguslikust seisundist õiguse tutvuda tõendite ja seisukohtadega, mille vastaspool on kohtule esitanud, ning nende üle vaielda. Selleks et täita nõudeid, mis puudutavad õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, on nimelt oluline, et pooltele oleksid teada nii faktilised kui ka õiguslikud asjaolud, mis on menetluse tulemuse suhtes otsustavad, ja et nad saaksid võistlevalt nende üle vaielda (vt selle kohta 27. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. National Lottery Commission, C‑530/12 P, EU:C:2014:186, punkt 54; 4. detsembri 2019. aasta kohtuotsus H vs. nõukogu, C‑413/18 P, EU:C:2019:1044, punktid 103 ja 104, ning 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Landesbank Baden-Württemberg ja SRB, C‑584/20 P ja C‑621/20 P, EU:C:2021:601, punktid 58 ja 59).
43 Euroopa Kohus järeldas nendest nõuetest kohtuasjades, millele ei ole kohaldatud ajutiste meetmete kohaldamise menetlust, et kuigi Üldkohus võib vabalt otsustada esitada kodukorras kindlaks määratud raamistikus poolele küsimuse, on ta kohustatud andma teistele kohtumenetluse pooltele võimaluse võtta sellele küsimusele antud vastuse suhtes seisukoht, vähemalt siis, kui see vastus sisaldab asjaolusid, mis on kõnealuse kohtuasja lahendamise seisukohalt otsustavad (vt selle kohta 4. detsembri 2019. aasta kohtuotsus H vs. nõukogu, C‑413/18 P, EU:C:2019:1044, punktid 105–116, ning 10. septembri 2020. aasta kohtuotsus Rumeenia vs. komisjon, C‑498/19 P, EU:C:2020:686, punktid 75 ja 76).
44 See reegel on kohaldatav ka siis, kui Üldkohtu president esitab poolele Üldkohtu kodukorra artikli 157 lõike 3 alusel küsimuse.
45 On tõsi, et esiteks nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et arvestades ajutiste meetmete kohaldamise menetluse olemuslikku kiireloomulisust, ei ole ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kohustatud hagejat süstemaatiliselt ära kuulama kostja esitatud igasuguse teabe osas, mida ta kavatseb ajutiste meetmete kohaldamise taotluse üle otsustamisel arvesse võtta (Euroopa Kohtu asepresidendi 1. detsembri 2021. aasta kohtumäärus Inivos ja Inivos vs. komisjon, C‑471/21 P(R), EU:C:2021:984, punkt 47).
46 See lahendus tuleneb siiski sellest, et puudub reegel, mis näeks üldjuhul ette repliigi ja vasturepliigi esitamise ajutiste meetmete kohaldamise menetluses. Seega ei saa sellest järeldada, et kui Üldkohtu president lubab hagejal esitada oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluse põhjendamiseks täiendavaid asjaolusid, ei ole kostjal õigust nende asjaolude üle arutada, kuigi käesoleva kohtumääruse punktides 36 ja 37 esitatud kaalutlustest nähtub, et see taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet lahendi tegemiseks ning et Üldkohtu kodukorra artikli 157 lõige 1 tagab kostja õiguse esitada selle taotluse kohta oma seisukohad.
47 Teiseks, kuigi Euroopa Kohtu asepresident lükkas 17. detsembri 2020. aasta kohtumääruses Anglo Austrian AAB ja Belegging‑Maatschappij „Far-East“ vs. EKP (C‑207/20 P(R), EU:C:2020:1057) tagasi selle kohtuasja hagejate etteheite, mille kohaselt on rikutud õigust olla ära kuulatud, sest neil ei olnud võimalik võtta seisukohta tõendi suhtes, mis ei olnud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamise ajal kättesaadav, tuleb tõdeda, et selle kohtumääruse aluseks olnud kohtuasjas vaidluse all olnud võistlevuse puudumine ei tulenenud sellest, et Üldkohtu president oli võtnud menetlust korraldava meetme. Lisaks tugines Euroopa Kohtu asepresident selle vastuväite tagasilükkamisel üksnes asjaolule, et vastava kohtuasja hagejad olid loobunud neil olemas olnud menetlusliku tagatise kasutamisest, kuna nad ei olnud taotlenud Üldkohtu kodukorra artikli 88 alusel Üldkohtu presidendilt menetlust korraldava meetme võtmist.
48 Käesoleval juhul nähtub toimikust, et Üldkohtu president palus 28. juulil 2023 võetud menetlust korraldava meetmega Amazonil avaldada oma arvamust komisjoni esimeses kohtuastmes esitatud kirjalike seisukohtade punktide 109–118 kohta.
49 Oma vastuses sellele menetlust korraldavale meetmele esitas Amazon rea argumente selle põhjendamiseks, et teave, mille avalikustamist määruse 2022/2065 artikli 39 alusel temalt nõutakse, on konfidentsiaalne, et selle teabe avalikustamine tekitaks talle tõsist kahju ning et huvid, mida selline avalikustamine kahjustaks, väärivad kaitset.
50 Nagu rõhutab komisjon, tugines Üldkohtu president fumus boni iuris’e tingimuse hindamisel vaidlustatud kohtumääruse punktides 76–78 argumentidele, milles sisuliselt korrati asjaolusid, mille Amazon oli esitanud oma vastuses 28. juuli 2023. aasta menetlust korraldavale meetmele.
51 Sellest nähtub, et kõnealune vastus sisaldas kohtuasja lahendamisel otsustavaid asjaolusid.
52 Komisjonil ei olnud aga mingit võimalust võtta Amazoni poolt selles vastuses esitatud argumentide kohta oma seisukoht.
53 Esiteks toimetati Amazoni vastus 28. juuli 2023. aasta menetlust korraldavale meetmele komisjonile kätte 30. augustil 2023, ilma et tal oleks palutud selle vastuse suhtes seisukohta võtta.
54 Teiseks ei rahuldanud Üldkohtu president komisjoni poolt 15. septembril 2023 Üldkohtu kodukorra artikli 88 alusel esitatud taotlust võtta menetlust korraldav meede, et tal lubataks vastata Amazoni vastusele, millele on viidatud käesoleva kohtumääruse punktis 49, et säilitada poolte võrdsed võimalused ja võimaldada Üldkohtul lahendada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus kõiki asjaolusid teades.
55 Kolmandaks asus Üldkohtu president vaidlustatud kohtumääruse punktis 24 seisukohale, et tal on olemas kogu vajalik teave, et lahendada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, ilma et oleks vaja enne ära kuulata poolte suulised seisukohad.
56 Lisaks, kuna komisjoni seisukohtadest nähtub, et kui Üldkohtu president oleks palunud tal võtta käesoleva kohtumääruse punktis 49 nimetatud Amazoni vastuse suhtes seisukoht, oleks ta esitanud täiendavaid argumente tõendamaks, et teave, mida Amazon on määruse 2022/2065 artikli 39 alusel kohustatud avaldama, ei ole konfidentsiaalne, ei saa a priori välistada, et nende argumentide analüüsimise tulemusel oleks Üldkohtu president saanud jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tervikuna rahuldamata.
57 Eeltoodust tuleneb, et Üldkohtu president rikkus võistlevuse põhimõtet, mistõttu tuleb teise väite teise osaga nõustuda.
58 Kuna Üldkohtu presidendi hinnang fumus boni iuris’e tingimusele põhineb otsustavalt asjaoludel, mille suhtes ei ole võistlevuse põhimõtet kohaldatud, siis piisab juba ainuüksi selle põhimõtte rikkumisest, et tühistada vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punkt 1, millega Üldkohtu president määras vaidlusaluse otsuse täitmise peatamise, kuivõrd selle otsuse kohaselt on Amazon kohustatud tegema üldsusele kättesaadavaks määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla, ilma et see piiraks Amazoni kohustust selline andmehoidla koostada.
59 Nimetatud põhimõtte rikkumine ei saa aga viia selleni, et tühistatakse selle kohtumääruse resolutsiooni punkt 2, millega Üldkohtu president jättis ajutiste meetmete kohaldamise taotluse ülejäänud osas rahuldamata.
60 Nimelt põhineb see punkt 2 Üldkohtu presidendi hinnangul, mis on esitatud vastava kohtumääruse punktis 55 ja mille kohaselt ei olnud Amazon tõendanud tõsise ja korvamatu kahju olemasolu, mis tuleneb Amazon Store’i määruse 2022/2065 artikliga 38 vastavusse viimisest.
61 Esiteks lähtub see hinnang aga sama kohtumääruse punktides 35–54 esitatud arutluskäigust, milles ei tugine Üldkohtu president sugugi asjaoludele, mis on esitatud käesoleva kohtumääruse punktis 49 viidatud Amazoni vastuses.
62 Teiseks ei ole apellatsioonkaebuse teise väite muud osad ja muud komisjoni apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud väited suunatud nende punktide 35–54 vastu.
63 Sellest tuleneb, ilma et oleks vaja analüüsida apellatsioonkaebuse nimetatud väite muid osi ja muid väiteid, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata niivõrd, kuivõrd selles palutakse tühistada vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punkt 2.
Üldkohtule esitatud ajutiste meetmete taotlus
64 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks. Seda sätet kohaldatakse ka Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 57 teise lõigu alusel esitatud apellatsioonkaebuste suhtes (Euroopa Kohtu asepresidendi 2. veebruari 2024. aasta määrus Mylan Ireland vs. komisjon, C‑604/23 P(R), EU:C:2024:117, punkt 38).
65 Kuna käesolevas asjas on komisjon esiteks esitanud Euroopa Kohtule argumendid, millega ta kavatses vastu vaielda käesoleva kohtumääruse punktis 49 viidatud Amazoni vastuses esitatud asjaoludele, ja teiseks palus ta oma apellatsioonkaebuse nõuetes Euroopa Kohtul teha asjas lõpliku otsuse, tuleb ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kiireloomulisust arvestades teha otsus Amazoni esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta osas, milles see puudutab vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist niivõrd, kuivõrd see otsus kohustab Amazoni koostama ja tegema üldsusele kättesaadavaks määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutava andmehoidla.
66 Sellega seoses on oluline meelde tuletada, et Üldkohtu kodukorra artikli 156 lõige 4 näeb ette, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb märkida hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Seega võib vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata täitmise peatamise ja muude ajutiste meetmete kohaldamise, kui on tõendatud, et nende määramine on esmapilgul faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris), ning kui ajutiste meetmete kohaldamine on kiireloomuline selles mõttes, et tõsise ja korvamatu kahju vältimiseks selle poole huvidele, kes ajutiste meetmete kohaldamist taotleb, on vajalik, et ajutiste meetmete kohaldamine määrataks ja neid kohaldataks enne sisulistes küsimustes tehtava otsuse vastuvõtmist. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, tuleb jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata juhul, kui üks neist ei ole täidetud. Kui see on asjakohane, kaalub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ka asjasse puutuvaid huve (Euroopa Kohtu asepresidendi 2. veebruari 2024. aasta määrus Mylan Ireland vs. komisjon, C‑604/23 P(R), EU:C:2024:117, punkt 40).
Fumus boni iuris
Argumendid
67 Amazon tõendab fumus boni iuris’t kolme väitega, mis on esitatud põhikohtuasjas esitatud hagi põhjendamiseks.
68 Oma argumentides kolmanda väite kohta, mida tuleb analüüsida kõigepealt, esitab Amazon määruse 2022/2065 artikli 39 õigusvastasuse väite, mille kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning harta artikleid 7, 16 ja 17.
69 Amazon väidab sellega seoses, et artiklis 39 ette nähtud kohustus avaldada Amazon Store’is esitatud reklaamide kohta üksikasjalik teave kõigile kättesaadavas andmehoidlas rikub tõsiselt harta artiklit 7 ja ärisaladuste kaitse üldpõhimõtet. Lisaks, võttes arvesse selle teabe strateegilist laadi, takistaks teabe avalikustamise kohustus Amazoni äritegevust ja rikuks seega harta artikleid 16 ja 17.
70 Amazon täpsustab, et kuigi osa sellest teabest tuleb tõepoolest erinevate liidu õigusaktide kohaselt avalikustada, ei ole see nii eelkõige teabe puhul, mis puudutab konkreetse reklaami esitamise ajavahemikku või teenuse sihtrühmaks olnud isikute arvu. Lisaks kohustavad need liidu õigusaktid avaldama teavet mitte kogu üldsusele, vaid üksnes reklaami sihtrühmale.
71 Ühelt poolt ei ole aga määruse 2022/2065 artikli 39 kohaldamine asjakohane, arvestades internetipõhiste kauplemiskohtade ja teiste väga suurte digiplatvormide vahelisi erinevusi. Teiselt poolt oleks liidu seadusandja võinud saavutada eesmärgi vältida ebaseadusliku reklaami ning manipuleerimise ja desinformatsiooni meetodite põhjustatavat ohtu, millel on tegelik ja prognoositav negatiivne mõju rahvatervisele, avalikule julgeolekule, kodanikuühiskonna arutelule, poliitilisele osalusele ja võrdsusele, alternatiivse lahenduse abil, mis kahjustab Amazoni õigusi vähem, kohustades teda tegema mõistlikult struktureeritud andmehoidla kättesaadavaks ainult valdkonda reguleerivatele isikutele ja heakskiidetud teadlastele.
72 Komisjon leiab, et Amazoni kolmanda väitega ei saa mõistlikult nõustuda.
73 Esimesena on see väide ilmselgelt vastuvõetamatu. Nimelt on Euroopa Kohtu praktika kohaselt määruse 2022/2065 artikli 39 õigusvastasuse väide, mis on esitatud ELTL artikli 277 alusel, vastuvõetav üksnes juhul, kui see artikkel 39 on vaidlusaluse otsuse õiguslik alus või kui sellel on asjaomase otsusega otsene õiguslik seos. Sellise olukorraga ei ole siiski tegu. Täpsemini ei ole asjaolu, et määruse 2022/2065 III peatüki 5. jao sätted on Amazoni suhtes kohaldatavad alles pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud sellise otsuse nagu vaidlusalune otsus, milles on ta vastava isiku selle määruse tähenduses nimetanud väga suureks digiplatvormiks või väga suureks internetipõhiseks otsingumootoriks, piisav, et kujutada endast otsest õiguslikku seost nende sätete ja kõnealuse otsuse vahel. Vastupidine lahendus jätaks nimetatud sätted muu seas ilma nende otsesest täitmisele pööratavusest. Lisaks, arvestades vaidlusaluse otsuse ja nimetatud määruse artikli 39 vahelise seose laadi, ei saa selle artikli õigusvastasus tuua kaasa kõnealuse otsuse tühistamist.
74 Teisena ei ole Amazon üldse põhjendanud väidet, et määruse 2022/2065 artikkel 39 kahjustab tema põhiõigusi. Seega ei sisalda ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ühtegi argumenti, mis tõendaks, et teave, mida Amazon on määruse 2022/2065 artikli 39 alusel kohustatud avaldama, on konfidentsiaalne. Eelkõige ei ole Amazon tõendanud, et see teave on teada vaid piiratud arvule isikutele, et selle avalikustamine võib talle tõsist kahju tekitada ning et huvid, mida võidakse avalikustamisega kahjustada, objektiivselt väärivad kaitset.
75 Igal juhul ei ole see teave konfidentsiaalne, kuna Amazon on juba teiste liidu õigusaktide alusel kohustatud tegema suurema osa sellest üldsusele kättesaadavaks. Komisjon ei viita sellega seoses mitte ainult määrusele 2022/2065, vaid ka direktiividele 2000/31 ja 2005/29 ning määrustele 2016/679 ja 2019/1150. Teatava osa sellest teabest saab pealegi koguda müügipakkumistest või reklaamimõõdikutest ja turul pakutavatest andmeanalüüsidest.
76 Kolmandana ei ole internetipõhiste kauplemiskohtade ja muude väga suurte digiplatvormide eristamine Amazoni poolt määruse 2022/2065 eesmärke arvestades põhjendatud.
Hinnang
77 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et fumus boni iuris’e tingimus on täidetud siis, kui vähemalt üks väidetest, millega ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool põhjendab sisulistes küsimustes lahendatavat hagi, ei ole esmapilgul selgelt põhjendamatu. Selline on olukord eelkõige siis, kui üks esitatud väidetest annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma sisuliste küsimuste üle toimuvas menetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge (Euroopa Kohtu asepresidendi 24. mai 2022. aasta määrus Puigdemont i Casamajó jt vs. parlament ja Hispaania, C‑629/21 P(R), EU:C:2019:413, punkt 188 ja seal viidatud kohtupraktika).
78 Pooled vaidlevad esiteks selle üle, kas Amazoni kolmas väide, mille kohaselt on määruse 2022/2065 artikkel 39 õigusvastane, on vastuvõetav.
79 ELTL artiklis 277 on ette nähtud, et kohtuvaidluses, „kus arutamisele tuleb [Euroopa L]iidu institutsiooni, organi või asutuse vastuvõetud üldkohaldatav akt, [võib] iga menetlusosaline taotleda Euroopa Liidu Kohtult ELTL artikli 263 teises lõigus esitatud alustel selle õigusakti kohaldamata jätmist“.
80 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt väljendab see säte üldpõhimõtet, mis tagab igale menetlusosalisele õiguse talle adresseeritud otsuse tühistamise eesmärgil täiendavalt vaidlustada selliste üldkohaldatavate aktide kehtivus, mis on asjaomase otsuse aluseks (16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Calau Correia de Paiva, C‑511/21 P, EU:C:2023:208, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
81 Kuivõrd ELTL artikli 277 eesmärk ei ole võimaldada menetlusosalisel vaidlustada mis tahes üldkohaldatava akti kohaldatavust mis tahes õiguskaitsevahendi põhistamiseks, siis peab akt, mille õigusvastasusele tuginetakse, olema õiguskaitsevahendi esemeks oleva kohtuasja suhtes otseselt või kaudselt kohaldatav (16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Calau Correia de Paiva, C‑511/21 P, EU:C:2023:208, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
82 Nii on Euroopa Kohus üksikotsuste peale esitatud tühistamishagide puhul otsustanud, et õigusvastasuse väite võib põhjendatult esitada nende üldkohaldatava akti sätete peale, mis on nende otsuste aluseks või millel on selliste otsustega otsene õiguslik seos (16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Calau Correia de Paiva, C‑511/21 P, EU:C:2023:208, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
83 Otsene õiguslik seos võib tuleneda eelkõige asjaolust, et säte, mille õigusvastasusele vastuväites viidatakse, on osa vaidlusaluse otsuse põhjendustest, isegi kui seda ei ole selle otsuse formaalses põhjenduses nimetatud (vt selle kohta 16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Calau Correia de Paiva, C‑511/21 P, EU:C:2023:208, punkt 52).
84 Seevastu on Euroopa Kohus otsustanud, et vastuvõetamatu on õigusvastasuse väide, mis on esitatud üldkohaldatava akti peale, mille rakendusmeede ei ole vaidlusalune üksikotsus (16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Calau Correia de Paiva, C‑511/21 P, EU:C:2023:208, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
85 Käesoleval juhul on selge, et määruse 2022/2065 artikkel 39 ei ole vaidlusaluse otsuse õiguslik alus.
86 Käesoleva kohtumääruse punktis 82 viidatud kohtupraktikast tuleneb siiski, et õigusvastasuse väite võib esitada üldkohaldatava akti iga sätte kohta, millel on vaidlusaluse otsusega otsene õiguslik seos, isegi kui see säte ei ole vastava otsuse õiguslik alus.
87 Käesolevas kohtuasjas väidab Amazon, et määruse 2022/2065 artikli 39 ja vaidlusaluse otsuse vahel on piisavalt otsene õiguslik seos, kuna nimetatud artikkel on Amazon Store’i suhtes kohaldatav selle otsuse vastuvõtmise tõttu, millest ta järeldab sisuliselt, et nimetatud artikkel ja otsus on osa ühest õiguskorrast, mille õiguspärasust Amazon soovib vaidlustada.
88 Ei saa a priori välistada, et seda laadi seost võib pidada – nagu väidab komisjon – ebapiisaval määral otseseks, et põhjendada Amazoni esitatud õigusvastasuse väite vastuvõetavust, arvestades eelkõige asjaolu, et ei ole väidetud ega tõendatud, et see tähendab, et määruse 2022/2065 artiklit 39 saab vaidlusaluse otsuse aluseks olevate põhjuste või selle otsuse põhjendustega seostada.
89 Siiski ei ilmne, et Euroopa Kohus oleks juba kindlaks teinud, kas sellist seost saab käsitada „otsese õigusliku seosena“ käesoleva kohtumääruse punktis 82 viidatud kohtupraktika tähenduses.
90 Lisaks nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks tuleb ELTL artiklit 277 tõlgendada nii, et välditakse sama õiguskorra eri aspektide kunstlikku eraldamist (vt selle kohta 8. septembri 2020. aasta kohtuotsus komisjon ja nõukogu vs. Carreras Sequeros jt, C‑119/19 P ja C‑126/19 P, EU:C:2020:676, punkt 76).
91 Selles kontekstis näib määruse 2022/2065 artikli 39 ja vaidlusaluse otsuse vahelise õigusliku seose olemuse hindamine ELTL artikli 277 kohaldamisel olevat keeruline õigusküsimus, mille lahendus ei ole ilmselge ja mis vajab seega põhjalikku analüüsi.
92 Teiseks, kui nõustuda kolmanda väite vastuvõetavusega, tähendaks selle väite analüüs, et asja sisuliselt arutav kohus teeb kindlaks, kas määruse 2022/2065 artikkel 39 on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning harta artiklitega 7, 16 ja 17.
93 Selleks et hinnata Amazoni argumente fumus boni iuris’e tingimuse kohta, tuleb kõigepealt analüüsida seda väidet osas, milles see puudutab harta artiklite 7 ja 16 väidetavat rikkumist.
94 Harta artiklis 7 on sätestatud, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.
95 Harta artiklis 16 on omakorda ette nähtud, et ettevõtlusvabadust tunnustatakse kooskõlas liidu õiguse ning riigisiseste õigusaktide ja tavadega.
96 Määruse 2022/2065 artikli 39 lõigetest 1 ja 2 nähtub, et nende sätete kohaldamine Amazoni suhtes kohustaks teda tegema üldsusele kättesaadavaks andmehoidla, mis sisaldab mitmesugust teavet väga suurtel digiplatvormidel esitatud reklaami kohta. Selle teabe hulgas on eelkõige reklaami sisu, isik, kelle nimel reklaam esitatakse, ajavahemik, mille jooksul reklaami esitati, teatava sihtrühmani jõudmiseks kasutatavad peamised parameetrid, väga suurtel digiplatvormidel avaldatud kommertsteadaanded või ka teenusesaajate koguarv.
97 Kogu see teave, mis annab üksikasjalikke andmeid Amazoni kogu tegevuse kohta internetireklaami valdkonnas, sealhulgas tema suhete kohta klientidega või läbiviidud kampaaniate kommertsteadaannete täpsete üksikasjade kohta, ei anna alust a priori välistada, et määruse 2022/2065 artikliga 39 kehtestatud kohustusi võib pidada – nagu väidab Amazon – harta artiklitest 7 ja 16 tulenevaid Amazoni õigusi piiravateks, ilma et sellise esialgse järelduse tegemiseks oleks vaja, et Amazon esitaks täiendavaid argumente, mille eesmärk on tõendada selle teabe konfidentsiaalsust.
98 On tõsi, et see oleks teisiti, kui asuda seisukohale, nagu väidab komisjon, et teave, mille avaldamist määruse 2022/2065 artikkel 39 Amazonilt nõuab, on tegelikult juba üldsusele kättesaadav, sõltumata selle artikli kohaldamisest.
99 Sellega seoses näib tõepoolest, et osa sellest teabest tuleb liidu õiguse muude sätete kohaselt avalikustada.
100 Eelkõige näib kõigepealt olevat direktiivi 2000/31 artikli 6 punkti b ja määruse 2022/2065 artikli 26 lõike 1 punkti b kohaselt nõutav selle isiku avalikustamine, kelle nimel reklaam esitatakse. Seejärel näib komisjonil a priori olevat alust väita, et teatava sihtrühmani jõudmiseks kasutatavad peamised parameetrid tuleb avalikustada vastavalt määruse 2016/679 artikli 15 lõike 1 punktidele b ja h, määruse 2019/1150 artikli 5 lõikele 1 ja määruse 2022/2065 artikli 26 lõike 1 punktile d. Lõpetuseks ei saa välistada, et kommertsteadaande avaldamist väga suurel veebiplatvormil ilma asjaomast tarbijat teavitamata võib direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 5 ja I lisa punkti 11 alusel kvalifitseerida ebaausaks kaubandustavaks.
101 Siiski ei ilmne komisjoni argumentidest ega ka laiemalt Euroopa Kohtu asepresidendi kasutuses olevast toimikust, et kogu määruse 2022/2065 artikli 39 lõikes 2 nimetatud teave ja eelkõige reklaami edastamise ajavahemik või teenuse saajate koguarv tuleb avalikustada sõltumata käesoleva nimetatud artikli 39 kohaldamisest. Samuti tuleb märkida, et komisjon väidab vaid, et suurem osa sellest teabest on selliste avaldamiskohustustega hõlmatud ja seetõttu ei väida ta, et see oleks nii kogu teabe puhul.
102 Lisaks on see, kas harta artiklite 7 ja 16 kohaldamisel on teabe avalikustamine ainult asjaomasele kasutajale võrdväärne avalikustamisega kogu üldsusele, täiesti uus küsimus, mis on mõnevõrra keeruline.
103 Lisaks, kuigi komisjon väidab, et määruse 2022/2065 artikli 39 lõikes 2 osutatud teabega analoogilist teavet on Amazoni puhul võimalik koguda kommertspakkumistest, ei esita ta selle väite kinnituseks ühtegi tõendit.
104 Mis puudutab väidet, et sellist teavet saab koguda reklaamimõõdikutest ja turul pakutavatest andmeanalüüsidest, siis ei piisa sellest asjaomase teabe kohta täiendavate täpsustuste puudumisel tõendamaks, et Amazon ei ole kõnealuse määruse artikli 39 kohaselt kohustatud tegema üldsusele kättesaadavaks teavet, mis on praegu konfidentsiaalne.
105 Lisaks kujutab komisjoni argument, et Amazon oli kohustatud tõendama, et kõnealuse teabe avalikustamine võib tekitada talle tõsist kahju, ja et huvid, mida selle avalikustamisega võidakse kahjustada, väärivad objektiivselt kaitset, endast harta asjakohaste sätete tõlgendust, mis ei tulene esmapilgul ei nende sätete sõnastusest ega Euroopa Kohtu praktikast. Järelikult peab sellise argumendi põhjendatust hindama asja sisuliselt arutav kohus.
106 Neil asjaoludel ei saa ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik asuda seisukohale, et on piisavalt tõendatud, et teave, mille avaldamist määruse 2022/2065 artikliga 39 Amazonilt nõutakse, ei ole konfidentsiaalne, ning järelikult, et määruse 2022/2065 artikli 39 kohaldamine Amazoni suhtes ei piira tema õigusi, mis tulenevad harta artiklitest 7 ja 16.
107 Nimetatud õiguste selline piiramine saab aga tähendada, et määruse 2022/2065 artikkel 39 on õigusvastane, üksnes siis, kui selline piiramine ei ole harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimustega kooskõlas.
108 Nimetatud säte näeb ette, et harta artiklites 7 ja 16 tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata, kui piirangud on sätestatud seadusega, arvestatud on nimetatud õiguste ja vabaduste olemust, järgitud on proportsionaalsuse põhimõtet ja piirangud on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
109 Selleks, et hinnata, kas need tingimused on käesoleval juhul täidetud, tuleb võtta arvesse eri tegureid, näiteks seda, mil määral aitab kogu määruse 2022/2065 artikli 39 lõikes 2 nimetatud teabe avaldamine kaasa liidu seadusandja eesmärkide saavutamisele, harta artiklites 7 ja 16 sätestatud õiguste piiramise tõsidust ning neid õigusi vähem piiravate alternatiivsete lahenduste olemasolu.
110 Seega, isegi kui tuleks tunnustada liidu seadusandja ulatuslikku kaalutlusruumi, kujutab küsimus, kas ta on määruse 2022/2065 artikli 39 vastuvõtmisel ületanud selle kaalutlusõiguse piire, selgete pretsedentide puudumisel olulist õiguslikku vaidlust, mille lahendus ei ole ilmselge.
111 Eeltoodut arvestades ei saa lühianalüüsi läbiviimise põhjal, mis on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku ülesanne, ja võtmata seisukohta Amazoni kolmanda väite põhjendatuse kohta, mis kuulub üksnes asja sisuliselt arutava kohtu pädevusse, tõdeda, et esmapilgul tuleb asuda seisukohale, et see väide ei ole tõsiseltvõetav.
112 Sellest järeldub, et fumus boni iuris’ega seotud tingimus on määruse 2022/2065 artikli 39 õigusvastasuse väidet käsitlevate argumentide puhul täidetud.
Kiireloomulisus
Argumendid
113 Tõendamaks, et kiireloomulisuse tingimus on täidetud, väidab Amazon, et määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemine tekitaks talle tõsist ja korvamatut kahju.
114 Kõigepealt kohustaks andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemine Amazoni avalikustama konfidentsiaalset teavet Amazoni ja tema reklaamijate kohta. Eelkõige on selles andmehoidlas ära toodud teatava sihtrühmani jõudmise parameetrid, mida Amazon saab pakkuda, ja nende klientide arv, kelleni nimetatud parameetreid kasutades saab jõuda. Kui see teave on avalikustatud, säilitaksid Amazoni konkurendid teadmised kõige tõhusamate strateegiate ja tehnoloogia kohta. Lisaks kahjustaks selle teabe avalikustamine Amazoni reklaamipartnereid, sest see paljastaks ka nende strateegiad. Amazoni reklaamitegevusele tekiks seega tõsine ja korvamatu kahju.
115 Seejärel vähendaks määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemine Amazoni turuosa pöördumatult nii üldise jaemüügitegevuse kui ka reklaamitegevuse osas. Nimelt suunaks selle andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemine kolmandatest isikutest müüjad Amazon Store’ist eemale ja muudaks Amazon Store’is reklaamimise neile vastumeelseks. Lisaks sellele oleks Amazon Store’is reklaamivate ettevõtjate konkurentidel võimalik üle võtta ja jäljendada kõige tõhusamaid reklaamistrateegiaid. Pikas perspektiivis võib andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemine mõjutada tarbijate saadavat kogemust, vähendades reklaami ja tõrjudes müüjaid Amazon Store’i platvormilt eemale.
116 Lõpuks ei ole Amazonile tekitatud kahju mitte ainult rahaline ja seda ei saa mõõta üksnes rahas. Konkurentsiseisundi halvenemine võib seega viia negatiivse tagasiside tekkimiseni. Lisaks on tõenäoliselt võimatu täpselt välja arvutada määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemise konkreetset mõju, kuna kättesaadavaks tegemine eeldaks konfidentsiaalse teabe avalikustamist.
117 Komisjon leiab, et Amazon ei ole tõendanud, et kiireloomulisuse tingimus on käesoleval juhul täidetud.
118 Amazon piirdus sellega, et esitas – enamasti tingivas kõneviisis – väiteid, mis ei ole põhjendatud ega ole omavahel seotud. Lisaks ei esitanud Amazon teavet, mis tõendaks, et tema väidetav kahju on piisava tõenäosusega ettenähtav. Lisaks ei tõenda asjaolu, et Amazonil on raskusi talle tekitatud kahju korvamise hagi põhjendatuse tõendamisega, et kahju oleks hindamatu.
119 Lisaks ei ole Amazon tõendanud, et fumus boni iuris’e tingimus on selle teabe konfidentsiaalsuse osas, mille ta peab määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidlasse kandma, täidetud. Alles siis, kui see tingimus on täidetud, peaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kiireloomulisuse tingimuse hindamisel eeldama, et teatav teave on konfidentsiaalne. Igal juhul ei ole see teave konfidentsiaalne.
Hinnang
120 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada tulevikus tehtava lõpliku otsuse täieulatuslik toime, vältimaks lünka Euroopa Kohtu tagatud õiguskaitses. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb taotluse kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas ajutine meede on vajalik selleks, et hoida ära tõsise ja korvamatu kahju tekkimine esialgset õiguskaitset taotlevale poolele. Viimati nimetatud poole ülesanne on tõendada, et ta ei saa oodata sisulise menetluse lõpuni, ilma et talle selline kahju tekiks. Kuigi sellise kahju olemasolu tuvastamiseks ei ole vaja nõuda, et tõendataks kahju tekkimist ja vältimatust absoluutse kindlusega, ning piisab sellest, kui kahju tekkimine on piisava tõenäosusega ette nähtav, on ajutisi meetmeid taotlev pool siiski kohustatud tõendama asjaolusid, millest nähtub, et sellise kahju tekkimine on tõenäoline (Euroopa Kohtu asepresidendi 16. juuli 2021. aasta määrus Symrise vs. ECHA, C‑282/12 P(R), ei avaldata, EU:C:2021:631, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
121 Mis puudutab esimesena Amazoni väidet, et määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemine toob kaasa tema turuosa vähenemise ning tekitab seega talle tõsist ja korvamatut kahju, siis tuleb märkida, et kui ajutist meedet taotlev pool tugineb oma turuosa kaotusele, peab ta tõendama, et struktuurilised või õiguslikud takistused takistavad tal võita märkimisväärne osa sellest turuosast tagasi juhul, kui tema põhikohtuasjas esitatud hagi lõpuks rahuldatakse (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 2. veebruari 2024. aasta kohtumäärus Mylan Ireland vs. komisjon, C‑604/23 P(R), EU:C:2024:117, punkt 84 ja seal viidatud kohtupraktika).
122 Kuigi Amazon väidab tõepoolest, et selle andmehoidla kättesaadavaks tegemisest tulenev turuosa vähenemine on pöördumatu, ei viita ta ajutiste meetmete kohaldamise taotluses konkreetsetele takistustele, mis takistaksid tal seda turuosa tagasi võita juhul, kui ta ei ole hiljem vaidlusaluse otsuse tühistamise tõttu enam kohustatud seda andmehoidlat veebis säilitama.
123 On tõsi, et Amazon viitab sellega seoses ka teatud punktidele tema ajutiste meetmete kohaldamise taotlusele lisatud eksperdiaruandes, millest nähtub, et Amazonil võib olla raske saavutada seda, et tema platvormilt lahkunud müüjad naaseksid, kuna need müüjad võivad olla harjunud teise platvormi kasutamisega ja soovida säilitada sidemeid, mille nad on oma klientidega viimati nimetatud platvormil loonud.
124 Ühelt poolt mainitakse selles eksperdiaruandes siiski üksnes hüpoteese, ilma et hinnataks nende realiseerumise tõenäosust. Teiselt poolt ei sisalda eksperdiaruanne ühtegi tõendit või viidet, mis võiks kinnitada, et eespool nimetatud hüpoteeside realiseerumine on tegelikult tõenäoline.
125 Seega ei saa asuda seisukohale, et Amazon on tõendanud selliste struktuuriliste või õiguslike takistuste olemasolu, mis takistavad tal vaidlusaluse otsuse tühistamise korral tagasi võita märkimisväärset osa turuosast, mis võib olla määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemise tõttu kaotatud. Sellest järeldub, et igal juhul ei ole ta tõendanud, et selle andmehoidla kättesaadavaks tegemisest tulenev turuosa kaotamine tekitaks talle korvamatut kahju.
126 Mis puudutab teisena argumente konfidentsiaalse teabe avalikustamise kohta, siis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kui esiteks ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitaja väidab, et teave, mille avaldamist ta ajutiselt takistada soovib, kujutab endast ärisaladust, ja kui teiseks vastab see väide fumus boni iuris’e tingimusele, on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kiireloomulisuse tingimuse hindamisel põhimõtteliselt kohustatud eeldama, et see teave on ärisaladus (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 12. juuni 2018. aasta määrus Nexans France ja Nexans vs. komisjon, C‑65/18 P(R), EU:C:2018:426, punkt 21).
127 Kuna käesoleva kohtumääruse punktidest 96–105 nähtub, et Amazoni väide, et vähemalt osa määruse 2022/2065 artikli 39 lõikes 2 osutatud teabest on konfidentsiaalne, vastab fumus boni iuris’e tingimusele, tuleb kiireloomulisuse tingimuse hindamisel eeldada, et selle sätte kohaldamine toob kaasa konfidentsiaalse teabe avalikustamise.
128 Komisjoni argument, et kõnealune teave ei ole konfidentsiaalne, ei saa järelikult anda alust järeldada, et viimati nimetatud tingimus ei ole täidetud.
129 Kuigi Amazon väidab selles kontekstis, et kahju, mis tuleneb määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemisest, ei saa üksnes rahaliselt kindlaks määrata, ei ole ta siiski näidanud, kuidas selle andmehoidla kättesaadavaks tegemine tekitaks talle mittevaralist kahju.
130 Seevastu väidab Amazon selgesti, et ta kannaks andmehoidla kättesaadavaks tegemisega rahalist kahju, mis tuleneks nii sellest, et kolmandatest isikutest müüjad ei soovi Amazon Store’is reklaami avaldada, mis võib lõpuks viia selleni, et mõned neist müüjatest lahkuvad sellelt platvormilt, kui ka sellest, et Amazoni konkurendid omandavad teadmisi strateegiate kohta, mida nad saavad rakendada oma konkurentsipositsiooni parandamiseks.
131 Arvestades määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidlas sisalduva täpse äriteabe mitmekesisust, reklaamijate huvi rakendada niisuguseid reklaamitavasid, mida nende konkurendid ei saa kergesti jäljendada, ja eeliseid, mida Amazoni konkurendid võivad saada sellise äriteabe täielikust kättesaadavusest, tuleb selle andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemisest tulenevat kahju pidada tõsiseks, millest sõltub ajutiste meetmete kohaldamine (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu asepresidendi 10. septembri 2013. aasta määrus komisjon vs. Pilkington Group, C‑278/13 P(R), EU:C:2013:558, punkt 47).
132 Mis puudutab selle kahju korvamatust, siis tuleb meelde tuletada, et rahalist kahju ei saa – välja arvatud erakorralistel asjaoludel – pidada korvamatuks, kuna rahaline hüvitis on üldjuhul sobiv, et taastada kahju kannatanud isiku olukord enne kahju tekkimist. Siiski on olukord teistsugune ja rahalist kahju võib seega lugeda korvamatuks, kui seda kahju ei saa arvudes väljendada (Euroopa Kohtu asepresidendi 2. märtsi 2016. aasta määrus Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 92 ja seal viidatud kohtupraktika).
133 Küll aga ei saa rahalist laadi kahju korvamisega seotud ebakindlust võimaliku kahju hüvitamise hagi raames pidada Euroopa Kohtu praktika tähenduses iseenesest asjaoluks, mis tõendaks sellise kahju korvamatust Euroopa Kohtu praktika tähenduses. Nimelt on ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis võimalus saada hiljem rahalise kahju eest hüvitist võimaliku kahju hüvitamise hagi raames, mis võidakse esitada pärast vaidlusaluse akti tühistamist, paratamatult ebakindel. Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk ei ole aga asendada sellist kahju hüvitamise hagi, et kõrvaldada see ebakindlus, kuna esimesena nimetatud menetluse eesmärk on üksnes tagada tulevikus tehtava lõpliku otsuse täielik toime sisulises menetluses, millele ajutiste meetmete kohaldamine lisandub, milleks käesolevas asjas on tühistamishagi (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 2. märtsi 2016. aasta määrus Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).
134 Teisiti on see aga siis, kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku hinnangu põhjal ilmneb selgesti, et võttes arvesse väidetava kahju laadi ja selle tekkimise ettenähtavust, ei ole kahju võimalik selle tekkimise korral adekvaatselt kindlaks teha ja arvudes väljendada ning praktikas ei võimalda kahju hüvitamise hagi seda heastada. Nii võib see olla eelkõige konkreetse ja konfidentsiaalse äriteabe avaldamise korral (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 2. märtsi 2016. aasta määrus Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika).
135 Sellega seoses tuleb tõdeda, et kahju, mis võib Amazonil tema ärisaladuste avaldamise tõttu tekkida, on nii oma laadi kui ka ulatuse poolest erisugune sõltuvalt sellest, kas isikud, kes saavad nendest ärisaladustest teada, on tema kliendid, konkurendid, finantsanalüütikud või hoopis laia avalikkuse hulka kuuluvad isikud. Nimelt on võimatu kindlaks teha kõikide avaldatud teabest tegelikult teada saanud isikute arvu ja isikut ning seega hinnata selle avaldamise tagajärgi Amazoni kaubanduslikele ja majanduslikele huvidele (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 2. märtsi 2016. aasta määrus Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).
136 See ebakindlus, mis esineb ka käesolevas asjas, tõendab aga, et väidetav rahaline kahju on korvamatu (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 2. märtsi 2016. aasta määrus Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 96, ja 1. märtsi 2017. aasta määrus EMA/MSD Animal Health Innovation ja Intervet International, C‑512/16 P(R), EU:C:2017:149, punktid 113–118).
137 Seega tuleb asuda seisukohale, et Amazon on tõendanud, et väidetav kahju on asjaomast nõutavat laadi. Seega on kiireloomulisuse tingimus täidetud.
Huvide kaalumine
Argumendid
138 Amazon väidab, et tema huvi peatada vaidlusaluse otsuse täitmine kaalub üles muud huvid, mis on seotud selle otsuse viivitamatu täitmisega, ja seda kolmel põhjusel.
139 Kõigepealt kahjustaks ajutiste meetmete kohaldamisest keeldumine vaidlusaluse otsuse tulevase tühistamise otsuse tõhusust, kuna Amazon võib kanda korvamatut kahju juba enne, kui sellise tühistamisotsuse saab vastu võtta. Määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks tegemisel avalikustatav teave kaotaks seega lõplikult oma konfidentsiaalsuse. Samuti ei võimaldaks see tühistamisotsus Amazon Store’il tagasi saada kolmandast isikust müüjaid, kes on sellelt platvormilt juba lahkunud.
140 Seejärel tuleb märkida, et vaidlusaluse otsuse täitmise peatamise ainus tagajärg oleks see, et status quo säiliks kuni sisulise otsuse tegemiseni.
141 Lõpuks on muud määruses 2022/2065 ette nähtud meetmed, mida kohaldatakse ka juhul, kui vaidlusaluse otsuse täitmine peatatakse, liidu seadusandja taotletavate eesmärkide saavutamiseks piisavad. Seega ei saa osutatud määruse artiklit 39 pidada selle määruse üheks põhinormiks, kuna selles sätestatud kohustused ei ole enamiku vahendusteenuste suhtes kohaldatavad.
142 Komisjon leiab, et Amazoni esitatud põhjused eraldi või koos võetuna ei ole piisavad kinnitamaks, et huvide kaalumine toetab taotletud ajutiste meetmete kohaldamist. Esiteks ei ole korvamatu kahju tekkimine otsustav argument, vaid eeldus, mille alusel ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub huve. Teiseks ei säilita vaidlusaluse otsuse täitmise peatamine status quo’d. Vastupidi, sellise peatamise võimaldamine viiks selleni, et Amazonile kohaldataks mitme aasta jooksul teistsugust korda kui muudele väga suurtele veebiplatvormidele. Kolmandaks on liidu seadusandja näinud seda liiki platvormide jaoks ette erikorra just nimelt seetõttu, et määruses 2022/2065 ette nähtud üldised kohustused ei ole piisavad, et kõrvaldada nende platvormide tekitatavad süsteemsed ühiskondlikud riskid, nagu näitavad mõned hiljutised näited. Nimetatud riskidega toimetulekuks on aga kiiresti vaja tagada selle erikorra kohaldamine, nagu nähtub eelkõige kõnealuse määruse artikli 93 lõikest 2.
Hinnang
143 Enamikus ajutiste meetmete kohaldamise menetlustes võib nii taotletud täitmise peatamise kohaldamine kui ka selle taotluse rahuldamata jätmine mingil määral kaasa tuua teatavaid lõplikke tagajärgi ning ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, kellele on esitatud täitmise peatamise taotlus, peab kaaluma iga võimaliku lahendusega seotud riske. Konkreetselt tähendab see, et tuleb välja selgitada, kas ajutiste meetmete kohaldamist taotleva poole huvi vaidlusaluse akti täitmise peatamise vastu kaalub üles kõnealuse akti viivitamatu täitmise huvi. Analüüsi käigus tuleb kindlaks teha, kas akti võimalik tühistamine asja sisuliselt lahendava kohtu poolt võimaldaks selle olukorra ümberpööramist, mis tekib akti viivitamatu täitmisega, ja vastupidi, mil määral võiks täitmise peatamine takistada vaidlusaluse aktiga seatud eesmärkide saavutamist juhul, kui hagi põhikohtuasjas jäetakse rahuldamata (Euroopa Kohtu asepresidendi 24. mai 2022. aasta määrus Puigdemont i Casamajó jt vs. parlament ja Hispaania, C‑629/21 P(R), EU:C:2022:413, punkt 248 ja seal viidatud kohtupraktika).
144 Taotletud ajutiste meetmete kohaldamise huvi kohta tuleb esimesena rõhutada, et võimalik otsus, millega tühistatakse vaidlusalune otsus, ei kaotaks oma mõju, kui ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetaks rahuldamata ja sellest tulenevalt oleks Amazon kohustatud viivitamata tegema määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks.
145 On tõsi, et selles andmehoidlas avaldatud teave kaotaks vaidlusaluse otsuse tühistamise otsust oodates praktikas lõplikult oma konfidentsiaalsuse, kuna seda ei saaks enam kolmandate isikute teadmata jätta.
146 Kõnealuse määruse artikli 39 lõikest 1 tuleneb siiski, et andmehoidlat tuleb pidevalt ajakohastada, kuivõrd see peab sisaldama määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud teavet kogu selle ajavahemiku jooksul, mil asjaomase väga suure digiplatvormi pakkuja reklaami esitab, ja kuni üks aasta pärast reklaami viimast esitamist tema veebiliidestes.
147 Sellest tuleneb, et kui vaidlusalune otsus tühistatakse, ei ole Amazonil enam kohustust seda artiklis 39 nõutud andmehoidlat koostada. Järelikult ei ole ta enam kohustatud säilitama veebis teavet Amazon Store’is esitatud reklaamide kohta ega avalikustama teavet oma reklaamikampaaniate arengu või uute reklaamikampaaniate kohta. Nimetatud tühistamine tagaks seega reklaamijatele atraktiivsema ärikeskkonna taastamise ja võimaldaks Amazonil arendada oma reklaamitegevuses välja uusi strateegiaid, ilma et tema konkurendid saaksid nendest selle andmehoidla kaudu teada.
148 Järelikult säiliks Amazonil vaidlusaluse otsuse tühistamise vastu huvi ja see oleks reaalselt tõhus isegi siis, kui ajutisi meetmeid ei kohaldata. Selline olukord eristab käesolevat kohtuasja nendest kohtuasjadest, milles Euroopa Kohus tugines asjaomaste huvide kaalumise hindamisel otsustaval määral asjaolule, et otsuses või aruandes sisalduva teabe avaldamine kaotaks lõplikult selle teabe avaldamist nõudva otsuse tühistamise mõju (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 2. märtsi 2016. aasta määrus Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 105, ja 1. märtsi 2017. aasta määrus EMA vs. PTC Therapeutics International, C‑513/16 P(R), EU:C:2017:148, punkt 136).
149 Samas, nagu väidab Amazon ja nagu nähtub käesoleva kohtumääruse punktidest 126–137, on ajutiste meetmete kohaldamata jätmise korral tõenäoline, et talle tekib tõsine ja korvamatu kahju enne vaidlusaluse otsuse võimaliku tühistamise otsuse tegemist.
150 Seda asjaolu ei saa siiski iseenesest pidada otsustavaks, kuna asjaomaste huvide kaalumise kui sellise eesmärk on hinnata, kas vaatamata taotleja huvide kahjustamisele, mida kujutab endast tema jaoks tõsise ja korvamatu kahju tekkimise oht, võib vaidlusaluse otsuse kohese täitmisega seotud huvide arvessevõtmine õigustada taotletud ajutiste meetmete kohaldamisest keeldumist (vt selle kohta 12. juuli 1996. aasta kohtumäärus Ühendkuningriik vs. komisjon, C‑180/96 R, EU:C:1996:308, punktid 90–92; Euroopa Kohtu presidendi 11. aprilli 2001. aasta määrus komisjon vs. Cambridge Healthcare Supplies, C‑471/00 P(R), EU:C:2001:218, punkt 120, ja Euroopa Kohtu asepresidendi 8. aprilli 2014. aasta määrus komisjon vs. ANKO, C‑78/14 P‑R, EU:C:2014:239, punkt 40).
151 Selle hinnangu andmiseks tuleb märkida, et kuigi kiireloomulisuse tingimuse analüüsist nähtub, et Amazon võib ajutiste meetmete kohaldamata jätmise korral tõepoolest kanda tõsist ja korvamatut rahalist kahju, ei nähtu tema esitatud tõenditest, et Amazon Store’i suhtes määruse 2022/2065 artikli 39 kohaldamine kuni asja sisuliselt arutava kohtu otsuse tegemiseni seaks ohtu Amazoni olemasolu või pikaajalise arengu.
152 Kõigepealt ei ole väidetud ega ammugi tõendatud, et Amazonil tekiks oht, et ta lõpetab oma tegevuse, kui ajutisi meetmeid ei kohaldata.
153 Järgmiseks nähtub käesoleva kohtumääruse punktidest 121–125, et Amazon ei ole tõendanud, et juhul kui määruse 2022/2065 artiklit 39 kohaldatakse Amazon Store’i suhtes ajavahemikul tema ajutiste meetmete kohaldamise taotluse läbivaatamise kuupäevast kuni sisulise otsuse tegemiseni, esineb märkimisväärne ja kestev turuosa kaotamise oht.
154 Lõpuks nähtub ajutiste meetmete kohaldamise taotlusest, et Amazoni reklaamitegevusest saadav tulu moodustab vaid 7% tema kogutulust. Seega on reklaamistrateegiate arendamise võimaluste piiramisel, mis võib tuleneda määruse 2022/2065 artikli 39 kohaldamisest, otsene mõju üksnes piiratud osale Amazoni tegevusest, kuna ei ole tõendatud, et sellise piiramise kaudne mõju Amazoni muudele tegevustele oleks märkimisväärne.
155 Teisena, mis puudutab huvi vaidlusaluse otsuse kohese täitmise vastu, siis on oluline rõhutada, et määrus 2022/2065 on ELi seadusandja poolt digitaalsektoris välja töötatud poliitika keskne element. Määrusel on osutatud poliitika raames väga olulised eesmärgid, kuna määruse põhjenduse 155 kohaselt on selle eesmärk aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, kus hartas sätestatud põhiõigused on nõuetekohaselt kaitstud.
156 Komisjon ei ole väitnud ega ammugi tõendanud, et selliste ajutiste meetmete kohaldamine, mille tagajärjel välistatakse määruse 2022/2065 artikli 39 kohaldamine Amazon Store’i suhtes kuni hagi sisulise lahendamiseni, takistaks lõplikult nende eesmärkide saavutamist.
157 Tuleb siiski märkida, et teatavate sellest määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine tooks kaasa nende eesmärkide täieliku saavutamise edasilükkamise potentsiaalselt mitme aasta võrra. Selline täitmata jätmine tekitab seega ohu, et võib säilida või areneda veebikeskkond, mis ohustab hartas sätestatud põhiõigusi.
158 Seda järeldust ei sea kahtluse alla Amazoni argument, et nimetatud ohtu välditakse sellega, et Amazon Store’ile laienevad kohustused, mis on kõnealuse määrusega kehtestatud kõigile vahendusteenustele.
159 Nimelt nähtub määruse 2022/2065 põhjendustest 75 ja 76, et liidu seadusandja leidis hinnangu põhjal, mida ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ei saa kahtluse alla seada, et väga suurtel digiplatvormidel on digikeskkonnas oluline roll ja et need võivad tuua ühiskonnale kaasa riske, mis erinevad oma ulatuse ja mõju poolest väiksemate platvormidega kaasnevatest riskidest.
160 Eelkõige nähtub selle määruse põhjendusest 95, et liidu seadusandja on olnud seisukohal, et väga suurte digiplatvormide kasutatavad reklaamisüsteemid kujutavad endast eriomaseid ohte ja nõuavad suuremat avalikku ja regulatiivset kontrolli.
161 Seega ei saa asuda seisukohale – ilma et ületataks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevust, jättes arvestamata liidu seadusandja hinnangutega, mille ekslikkus ei ole tõendatud –, et ainult nende kohustuste kohaldamine Amazon Store’i suhtes, mis on kehtestatud määrusega 2022/2065 kõigi vahendusteenuste suhtes, oleks rahuldavaks asenduseks selle määruse artiklist 39 tulenevate kohustuste kohaldamisele selle platvormi suhtes.
162 ELi seadusandja pidas aga eriti oluliseks määruse võimalikult kiiret kohaldamist väga suurte veebiplatvormide suhtes. Nii nähtub asjaomase määruse artiklist 92 ja artikli 93 lõikest 2, et kuigi seda kohaldatakse alles alates 17. veebruarist 2024, võib seda juba varem kohaldada väga suurte digiplatvormide suhtes.
163 Samuti tuleb märkida, et vastupidi Amazoni väitele ei tooks taotletud ajutiste meetmete kohaldamine kaasa üksnes status quo säilitamist. Vaidlusaluse otsuse täitmise peatamine ei mõjutaks määrusega 2022/2065 kõigi vahendusteenuste suhtes kehtestatud üldiste kohustuste kohaldamist ega väga suurte veebiplatvormide suhtes kehtivate kohustuste kohaldamist muudele platvormidele kui Amazon, kelle on komisjon kõnealuse määruse artikli 33 lõike 4 alusel sellisteks platvormideks nimetanud. Sellest järeldub, et niisuguse täitmise peatamine muudaks konkurentsiolukorda digisektoris viisil, mida liidu seadusandja ei ole ette näinud, kehtestades Amazonile teistsuguse korra kui see, mida kohaldatakse teiste selle sektori ettevõtjate suhtes, kellel on seadusandja poolt kindlaks määratud kriteeriume arvestades selle äriühinguga võrreldavad tunnused.
164 Kõiki neid asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et liidu seadusandja kaitstavad huvid kaaluvad käesolevas asjas üles Amazoni materiaalsed huvid, nii et huvide kaalumine kaldub ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise kasuks.
165 Järelikult tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata osas, milles sellega taotletakse vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist, kuivõrd selle otsusega kohustatakse Amazoni koostama määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla ja tegema see üldsusele kättesaadavaks.
Amazoni teise võimalusena esitatud nõue
Argumendid
166 Amazon palub Euroopa Kohtul juhul, kui apellatsioonkaebus rahuldatakse, anda talle määruse 2022/2065 artiklis 39 nõutud andmehoidla koostamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise kohustuse täitmiseks alates apellatsioonimenetlust lõpetava kohtuotsuse kuupäevast 28-päevane tähtaeg. Ta väidab, et selline tähtaeg on kõnealuse kohustuse täitmiseks tehniliselt vajalik.
Hinnang
167 Kõigepealt tuleb tõdeda, et Amazoni poolt teise võimalusena esitatud nõuet ei saa pidada Euroopa Kohtu kodukorra artikli 174 alusel esitatuks, kuna selles sättes on nähtud ette, et vastuses apellatsioonkaebusele võib nõuda apellatsioonkaebuse täielikku või osalist rahuldamist või rahuldamata jätmist.
168 Seejärel tuleb märkida, et kuna kodukorra artikli 170 lõikest 1 tuleneb, et apellant ei saa täiendada oma esimeses kohtuastmes esitatud nõudeid, siis ei saa seda õigust anda ka vastustajale, kui sellekohane erisäte puudub.
169 Esimeses kohtuastmes esitatud nõuetes ei taotlenud Amazon aga tema ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise korral Üldkohtult tähtaega.
170 Seega, kui eeldada, et Amazoni poolt teise võimalusena esitatud nõuet tuleb mõista nii, et see on esitatud esimeses kohtuastmes esitatud nõuete täiendamiseks, siis tuleb see tagasi lükata, kuna tegemist on uue nõudega (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu asepresidendi 20. märtsi 2023. aasta määrus Xpand Consortium jt vs. komisjon, C‑739/22 P(R), EU:C:2023:228, punkt 20).
171 Lõpuks ei saa seda uut nõuet pidada ka Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 alusel esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluseks, kuna kodukorra artikli 160 lõige 4 seab sellise taotluse vastuvõetavuse tingimuseks, et see tuleb esitada eraldi dokumendina (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu asepresidendi 20. märtsi 2023. aasta määrus Xpand Consortium jt vs. komisjon, C‑739/22 P(R), EU:C:2023:228, punkt 21).
172 Sellest järeldub, et Amazoni poolt teise võimalusena esitatud nõue tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
173 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.
174 Apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulusid puudutavas osas tuleb esiteks meelde tuletada, et vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel samuti kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud korvama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on nõudnud apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude väljamõistmist Amazonilt ja viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Amazoni apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud selles menetluses.
175 Teiseks kannavad Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõike 1 kohaselt, mida kõnealuse kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Sellest tulenevalt kannavad Euroopa Parlament ja nõukogu ise oma kohtukulud.
176 Esimeses kohtuastmes toimunud ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulusid puudutavas osas tuleb vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 137, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, otsustada komisjoni ja Amazoni kohtukulude kandmine edaspidi.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohtu asepresident määrab:
1. Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu presidendi 27. septembri 2023. aasta määruse Amazon Services Europe vs. komisjon (T‑367/23 R, EU:T:2023:589) resolutsiooni punkt 1.
2. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta rahuldamata ajutiste meetmete kohaldamise taotlus niivõrd, kuivõrd selles taotletakse, et peatataks komisjoni 25. aprilli 2023. aasta otsuse C(2023) 2746 (final) täitmine, milles Amazon Store nimetati väga suureks digiplatvormiks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), artikli 33 lõikele 4, kuivõrd selle otsuse kohaselt on Amazon Store kohustatud koostama ja tegema nimetatud määruse artiklis 39 ette nähtud andmehoidla üldsusele kättesaadavaks.
4. Lükata tagasi Amazon Services Europe Sàrl-i nõue, milles ta palub, et juhul, kui apellatsioonkaebus rahuldatakse, antaks talle andmehoidla koostamise kohustuse täitmiseks 28-päevane tähtaeg.
5. Jätta Amazon Services Europe Sàrl-i poolt apellatsioonimenetlusega seoses kantud kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni poolt apellatsioonimenetlusega seoses kantud kohtukulud.
6. Jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt apellatsioonimenetlusega seoses kantud kohtukulud nende endi kanda.
7. Otsustada esimeses kohtuastmes toimunud ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.
Allkirjad