Language of document :

Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. detsembri 2010. aasta otsus (Court of Appeal'i (England & Wales) (Civil Division) eelotsusetaotlus - Ühendkuningriik) - Barbara Mercredi versus Richard Chaffe

(kohtuasi C-497/10 PPU)1

(Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Abieluasjad ja vanemlik vastutus - Laps, kelle vanemad ei ole abielus - Mõiste imiku "alaline elukoht" - Mõiste "isikuhooldusõigus")

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division)

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: Barbara Mercredi

Teine menetluspool: Richard Chaffe

Ese

Eelotsusetaotlus - Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) - Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243) artiklite 8 ja 10 tõlgendamine - Mõiste "alaline elukoht" - Ühendkuningriigis sündinud laps, kelle isa on Ühendkuningriigi ja ema Prantsusmaa kodanik, kellel on ema kodakondsus ja kelle vanemad ei ole abielus - Laps, kelle ema viis ta ära Réunioni saarele - Lapse äraviimine, mis oli selle toimumise ajal õiguspärane, sest vanemlik vastutus lapse eest lasus emal - Isa hilisemad taotlused, mis käsitlesid vanemlikku vastutust, jagatud elukohta ja suhtlusõigust ning mille ta esitas Ühendkuningriigi kohtule - High Court'i kohtumäärus, milles määrati lapse tagasitoomine Ühendkuningriiki - Kohtumäärus, mille ema vaidlustas, väites et lapse alaline elukoht ei olnud kohtusse pöördumise ajal enam Ühendkuningriigis

Resolutsioon

Mõistet "alaline elukoht" nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artiklite 8 ja 10 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see vastab kohale, mis väljendab lapse teatud integratsiooni sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda. Selle kindlaksmääramiseks - ning kui tegemist on imiku olukorraga, kes on asjaomasel hetkel oma emaga koos viibinud vaid mõned päevad liikmesriigis, kuhu ta ära viidi ning mis ei ole tema varasema alalise elukoha järgne liikmesriik - tuleb eeskätt võtta arvesse esiteks selle liikmesriigi territooriumil viibimise ning imiku ema sellesse liikmesriiki kolimise kestust, regulaarsust, tingimusi ja põhjuseid ning teiselt poolt - seda eeskätt lapse vanusest johtuvalt - ema geograafilist ja perekondlikku päritolu ning ema ja lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid selles liikmesriigis. Siseriiklik kohus on pädev määrama kindlaks lapse alalise elukoha, võttes arvesse iga konkreetse juhtumi korral kõiki konkreetseid faktilisi asjaolusid.

Juhul kui eespool viidatud asjaoludega arvestamine annab käesolevas kohtuasjas alust järeldada, et lapse alalist elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb pädev kohus välja selgitada "lapse kohalviibimise" alusel määruse artikli 13 tähenduses.

Liikmesriigi kohtu otsused, millega jäetakse 25. oktoobril 1980 Haagis allkirjastatud lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel rahuldamata lapse teise liikmesriigi kohtu pädevusele alluvale territooriumile viivitamatu tagasitoomise taotlus, mis käsitleb vanemlikku vastutust selle lapse suhtes, ei mõjuta otsuseid, mis tuleb teha selles teises liikmesriigis vanemlikku vastutust käsitlevate taotluste suhtes, mis esitati varem ning mille menetlemist ei ole veel lõpetatud.

____________

1 - ELT C 328, 4.12.2010.