EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
22. detsember 2022(*)
Eelotsusetaotlus – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Artikkel 9 – Otsus nr 1/80 – Artikli 10 lõige 1 – Artikkel 13 – Standstill-tingimus – Perekonna taasühinemine – Riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse uued, piiravamad tingimused asjaomase liikmesriigi alalise elamisloaga Türgi kodanike abikaasade perekonnaga taasühinemise valdkonnas – Selle liikmesriigi riigikeele teataval tasemel valdamist tõendava eksami edukalt sooritamise nõude kehtestamine Türgi töötajale – Õigustus – Eduka integratsiooni tagamise eesmärk
Kohtuasjas C‑279/21,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Østre Landsreti (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) 15. märtsi 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. aprillil 2021, menetluses
X
versus
Udlændingenævnet,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president A. Prechal, Euroopa Kohtu president K. Lenaerts teise koja presidendi ülesannetes ning kohtunikud F. Biltgen (ettekandja), N. Wahl ja J. Passer,
kohtujurist: G. Pitruzzella,
kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,
arvestades kirjalikku menetlust ja 18. mai 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– X, esindaja: advokat E. O. R. Khawaja,
– Taani valitsus, esindajad: V. Pasternak Jørgensen ja M. Søndahl Wolff, keda abistas advokat R. Holdgaard,
– Euroopa Komisjon, esindajad: L. Grønfeldt ja D. Martin,
olles 8. septembri 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada 12. septembril 1963 Ankaras ühelt poolt Türgi Vabariigi ja teiselt poolt EMÜ liikmesriikide ja ühenduse poolt allkirjastatud lepingu assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, mille ühenduse nimel sõlmis, kiitis heaks ja kinnitas nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ lepingu sõlmimise kohta assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel (EÜT 1964, 217, lk 3685; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10), (edaspidi „assotsiatsioonileping“) artiklit 9 ja selle lepinguga asutatud assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsiooni edasiarendamise kohta (edaspidi „otsus nr 1/80“) artikli 10 lõiget 1 ja artiklit 13.
2 Taotlus esitati Türgi kodaniku X‑i ja Udlændingenævneti (apellatsioonikomisjon immigratsiooniasjades, Taani) vahelises vaidluses selle üle, et jäeti rahuldamata taotlus saada perekonna taasühinemiseks Taani elamisluba.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Assotsiatsioonileping
3 Assotsiatsioonilepingu artikli 2 lõikest 1 tulenevalt on selle eesmärk aidata kaasa jätkuvale ja tasakaalustatud kaubandus- ja majandussidemete tugevnemisele lepingupoolte vahel, võttes täiel määral arvesse vajadust tagada Türgi majanduse kiirendatud areng ning parandada Türgi rahva tööhõivet ja elutingimusi.
4 Selle lepingu artikkel 9 on sõnastatud järgmiselt:
„Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu kohaldamisalas ja ilma, et see piiraks artikli 8 kohaselt kehtestatavate mis tahes erisätete kohaldamist, on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel vastavalt ühenduse asutamislepingu artiklis 7 sätestatud põhimõttele.“ [mitteametlik tõlge]
Otsus nr 1/80
5 Otsuse nr 1/80 kolmanda põhjenduse kohaselt on otsuse eesmärk sotsiaalvaldkonnas Türgi kodanikest töötajate ja nende pereliikmete suhtes soodsama korra kehtestamine võrreldes assotsiatsiooninõukogu 20. detsembri 1976. aasta otsusega nr 2/76 kehtestatud korraga.
6 Otsuse nr 1/80 II peatükk „Sotsiaalsätted“ sisaldab 1. jagu „Tööhõive ja töötajate vaba liikumisega seotud küsimused“, kuhu kuuluvad selle otsuse artiklid 6–16.
7 Selle otsuse artikkel 6 näeb ette:
„1. Ilma et see piiraks perekonnaliikmete vaba juurdepääsu tööle käsitleva artikli 7 sätete kohaldamist, on liikmesriigi seaduslikul tööturul oleval Türgi kodanikust töötajal:
– pärast üht aastat seaduslikku töötamist õigus selles liikmesriigis tööloa uuendamisele sama tööandja juures töötamiseks, kui tööandjal on talle tööd pakkuda;
– pärast kolme aastat seaduslikku töötamist ning ühenduse liikmesriikide töötajate eesõigusi arvestades õigus võtta selles liikmesriigis vastu enda valitud tööandja juures samal kutsealal mõni teine tavapärastel tingimustel tehtud tööpakkumine, mis on registreeritud selle liikmesriigi tööhõivetalitustes;
– pärast nelja aastat seaduslikku töötamist õigus selles liikmesriigis vabale juurdepääsule kõigile palgalistele töökohtadele omal valikul.
[…]
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse riigisiseses õiguses.“ [Siin ja edaspidi on otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
8 Sama otsuse artikli 10 lõikes 1 on ette nähtud:
„Ühenduse liikmesriigid tagavad, et nad kehtestavad seaduslikul tööturul olevate Türgi kodanikest töötajate jaoks korra, mida iseloomustab töötasu ja muude töötingimuste osas mis tahes kodakondsusel põhineva diskrimineerimise puudumine võrreldes ühenduse töötajatega.“
9 Otsuse nr 1/80 artiklis 13 on sätestatud:
„Ühenduse liikmesriigid ja Türgi ei tohi kehtestada töötajatele ja nende perekonnaliikmetele, kes viibivad ja töötavad seaduslikult nende territooriumil, uusi piiranguid töö saamise tingimuste osas.“
10 Selle otsuse artikli 14 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Käesoleva jao sätete kohaldamine ei mõjuta avaliku korra, avaliku julgeoleku ja rahvatervise seisukohalt õigustatud piiranguid.“
11 Vastavalt selle otsuse artiklile 16 kohaldatakse selle otsuse II peatüki 1. jao sätteid alates 1. detsembrist 1980.
Taani õigus
12 Välismaalaste seaduse (udlændingeloven) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „välismaalaste seadus“) § 9 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Taotluse korral võib elamisloa anda
1) igale üle 24aastasele välismaalasele, kes abielus või stabiilses kooselus olles elab koos üle 24aastase Taani elanikuga, kellel
[…]
d) on olnud Taani alaline elamisluba kauem kui kolm aastat,
[…]
12. Välja arvatud eeskätt perekonna ühtsusega seotud eripõhjustel võib lõike 1 punkti 1 alapunkti d kohase elamisloa anda ainult siis, kui Taani territooriumil viibiv isik
[…]
5) on edukalt sooritanud eksami „Prøve i Dansk 1“ täisealiste välismaalaste taani keele kursuste seaduse (lov om danskuddannelse til voksne udlændinge m.fl) § 9 lõike 1 tähenduses või samaväärse või kõrgema taseme taani keele eksami ja
[…]“.
13 Välismaalaste seaduse § 9 lõike 12 punktis 5 ette nähtud „Prøve i Dansk 1“ või samaväärse või kõrgema taseme taani keele eksami eduka sooritamise tingimus kehtestati 18. juuni 2012. aasta seadusega nr 572 välismaalaste seaduse muutmise kohta (lov nr 572 om ændring af udlændingeloven), mis jõustus 1. juulil 2012.
Põhikohtuasja asjaolud ja eelotsuse küsimused
14 X sisenes Taani territooriumile 14. augustil 2015 ja esitas 21. oktoobril 2015 Udlændingestyrelsenile (migratsiooniamet, Taani) taotluse saada elamisluba perekonna taasühinemiseks seoses oma abikaasaga Y, kes on Türgi kodanik, elab selles liikmesriigis alates 27. septembrist 1979 ja sai selles liikmesriigis 1985. aastal alalise elamisloa.
15 Taotluses oli märgitud, et Y on lõpetanud taani keele koolituse, mis käsitles spetsiifiliselt tehnilist arvutamist, teetööde märgistamist, joonistest arusaamist ning töövaldkonna ja töötehnikate sissejuhatust, ning et igal juhul, kuivõrd ta oli Türgi kodanikust töötajana töötanud Taanis alates 1980. aastast ehk üle 36 aasta, eeskätt mehhaaniku, tegevteenindaja, kaupluse juhataja ja laohoidjana, ei olnud ta kohustatud täitma välismaalaste seaduse § 9 lõike 12 punktis 5 ette nähtud taani keele eksami eduka sooritamise tingimust. Samuti oli taotluses täpsustatud, et Y‑i neli täiskasvanud last, ema ning kõik vennad ja õed elavad Taanis.
16 Migratsiooniamet jättis selle taotluse 1. märtsi 2016. aasta otsusega välismaalaste seaduse § 9 lõike 12 punkti 5 alusel rahuldamata põhjendusel, et Y ei olnud tõendanud, et ta on täitnud selles sättes ette nähtud tingimuse, ning puuduvad eripõhjused, mis õigustaksid selles osas erandi tegemist. Migratsiooniamet lisas, et seda otsust ei sea kahtluse alla standstill‑tingimused, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud 10. juuli 2014. aasta kohtuotsuses Dogan (C‑138/13, EU:C:2014:2066).
17 X esitas Udlændinge-Integrations-og Boligministeriumile (Taani välismaalaste, integratsiooni ja elamumajanduse ministeerium), kellest on vahepeal saanud Udlændinge-og Integrationsministeriet (Taani välismaalaste ja integratsiooni ministeerium), vaide 1. märtsi 2016. aasta otsuse peale osas, milles see sisaldas hinnangut assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud aktide, eeskätt standstill-tingimuste kohta. X palus oma vaides, et kontrollitaks selle otsuse kooskõla 10. juuli 2014. aasta kohtuotsusega Dogan (C‑138/13, EU:C:2014:2066) ja 12. aprilli 2016. aasta kohtuotsusega Genc (C‑561/14, EU:C:2016:247).
18 Styrelsen for International Rekruttering og Integration (rahvusvahelise tööhõive ja integratsiooni amet, Taani) väljastas 25. aprillil 2016 X‑ile Taani elamisloa palgatöö tegemiseks, mis pärast uuendamist kaotas kehtivuse 13. septembril 2021.
19 X esitas 27. augustil 2018 Københavns byretile (Kopenhaageni esimese astme kohus, Taani) kaebuse, milles palus tühistada välismaalaste ja integratsiooni ministeeriumi 6. detsembri 2017. aasta otsuse osas, milles see kinnitab, et standstill-tingimustega ei ole vastuolus see, et asjaomase riigisisese õiguse alusel jäeti rahuldamata tema perekonna taasühinemise taotlus, ja saata asi viimasele uue otsuse tegemiseks tagasi. Apellatsioonikomisjon immigratsiooniasjades astus pärast pädevuse üleandmist põhikohtuasja vastustaja asemele.
20 Københavns byret (Kopenhaageni esimese astme kohus) saatis 22. novembri 2019. aasta määrusega kohtuasja eelotsusetaotluse esitanud kohtule, nimelt Østre Landsretile (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani), kes nõustus asja esimese astme kohtuna läbi vaatama.
21 Esiteks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlus seoses sellega, kas sellised riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt sõltub vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult elava ja töötava Türgi kodaniku abikaasale perekonna taasühinemiseks elamisloa andmine selle liikmesriigi keele eksami edukast sooritamisest, on „uus piirang“ otsuse nr 1/80 artiklis 13 ette nähtud standstill‑tingimuse tähenduses, ja kui vastus on jaatav, siis kas sellist piirangut saab õigustada eesmärk tagada nimetatud abikaasa edukas integratsioon.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et Euroopa Kohtu ulatuslikust praktikast, mis käsitleb otsuse nr 1/80 artiklit 13, tuleneb, et selles sättes ette nähtud standstill-tingimus takistab liikmesriigil kehtestada Türgist pärit abikaasa või laste perekonnaga taasühinemisele uusi piiranguid, välja arvatud juhul, kui sellist piirangut õigustab ülekaaluka üldise huvi põhjus, see on taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamise tagamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik (10. juuli 2019. aasta kohtuotsus A, C‑89/18, EU:C:2019:580).
23 Euroopa Kohus on tema sõnul küll juba tunnistanud, et eduka integratsiooni tagamise eesmärk võib olla ülekaaluka üldise huvi põhjus (12. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Genc, C‑561/14, EU:C:2016:247, punktid 55 ja 56, ning 10. juuli 2019. aasta kohtuotsus A, C‑89/18, EU:C:2019:580, punkt 34). Siiski ei olevat Euroopa Kohus veel ühelt poolt võtnud seisukohta küsimuses, kas keeleeksami eduka sooritamise tingimuse võib kehtestada mitte sellele pereliikmele, kes taotleb perekonna taasühinemist asjaomases liikmesriigis elava Türgi kodanikust töötajaga, vaid sellele töötajale. Teiselt poolt olevat Euroopa Kohus otsustanud, et tingimus, mille kohaselt peab asjaomases liikmesriigis elava Türgi kodanikust töötaja abikaasa, kes soovib perekonna taasühinemiseks selle liikmesriigi territooriumile siseneda, tõendama enne selle liikmesriigi riigikeele elementaarset oskust, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, kuna asjaolu, et ei tõendata piisavat keeleoskust, toob automaatselt kaasa perekonna taasühinemise taotluse rahuldamata jätmise, ilma et võetaks arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid (10. juuli 2014. aasta kohtuotsus Dogan, C‑138/13, EU:C:2014:2066, punkt 38).
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab sellega seoses, et pärast selle kohtuotsuse kuulutamist leidis Justitsministeriet (Taani justiitsministeerium), et välismaalaste seaduses ette nähtud perekonna taasühinemise tingimusi ei ole vaja muuta, kuna nendest võib teha erandi eripõhjustel, mille olemasolu hinnatakse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes.
25 Teiseks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas otsuse nr 1/80 artikli 10 lõikes 1 sätestatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid nagu põhikohtuasjas kõne all olevad, sest neid ei kohaldata ei Taani kodanike ega Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikide kodanike suhtes. Ta märgib sellega seoses, et selle sätte sõnastuse kohaselt puudutab see töötasu ja muid töötingimusi, mis on valdkonnad, mida põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid ei paista reguleerivat.
26 Juhul kui Euroopa Kohus peaks asuma seisukohale, et otsuse nr 1/80 artikli 10 lõige 1 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus kolmandaks, kas diskrimineerimiskeelu üldpõhimõte, mis on sätestatud assotsiatsioonilepingu artiklis 9, on kohaldatav, ja kui see on nii, siis kas selle sättega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas.
27 Neljandaks ja viimaseks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas kõnealusel sättel on vahetu õigusmõju ja kas eraõiguslikud isikud võivad seega sellele liikmesriigi kohtus vahetult tugineda.
28 Neil asjaoludel otsustas Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas otsuse nr 1/80 artiklis 13 sätestatud standstill-tingimusega on vastuolus niisuguse riigisisese õigusnormi kehtestamine ja kohaldamine, milles nõutakse abikaasade taasühinemise tingimusena – kui konkreetsel juhul ei esine iseäranis kaalukaid põhjusi seda mitte nõuda –, et see abikaasa või elukaaslane, kes kuulub Türgi kodanikust töötajana asjaomases liikmesriigis assotsiatsioonilepingu ja otsuse nr 1/80 kohaldamisalasse, oleks edukalt sooritanud vastuvõtva liikmesriigi riigikeele eksami niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus Türgi kodanikust töötaja on omandanud asjaomases liikmesriigis alaliselt elamise õiguse vastavalt varem kehtinud õigusnormidele, milles ei olnud ette nähtud nõuet, et selle õiguse omandamise eeltingimusena peab olema edukalt sooritatud asjaomase liikmesriigi keele eksam?
2. Kas otsuse nr 1/80 artikli 10 lõikes 1 sätestatud konkreetse diskrimineerimiskeelu kohaldamisalasse kuulub riigisisene õigusnorm, milles nõutakse abikaasade taasühinemise tingimusena – kui konkreetsel juhul ei esine iseäranis kaalukaid põhjusi seda mitte nõuda –, et see abikaasa või elukaaslane, kes kuulub Türgi kodanikust töötajana asjaomases liikmesriigis assotsiatsioonilepingu ja otsuse nr 1/80 kohaldamisalasse, oleks edukalt sooritanud vastuvõtva liikmesriigi riigikeele eksami niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus Türgi kodanikust töötaja on omandanud asjaomases liikmesriigis alaliselt elamise õiguse vastavalt varem kehtinud õigusnormidele, milles ei olnud ette nähtud nõuet, et selle õiguse omandamise eeltingimusena peab olema edukalt sooritatud asjaomase liikmesriigi keele eksam?
3. Kui vastus teisele küsimusele on eitav, siis kas assotsiatsioonilepingu artiklis 9 sätestatud üldise diskrimineerimiskeeluga on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on kirjeldatud eespool, niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus Türgi kodanikust töötaja on omandanud asjaomases liikmesriigis alaliselt elamise õiguse vastavalt varem kehtinud õigusnormidele, milles ei olnud ette nähtud nõuet, et selle õiguse omandamise eeltingimusena peab olema edukalt sooritatud asjaomase liikmesriigi keele eksam, kui sellist tingimust ei ole kehtestatud asjaomase Põhjamaade hulka kuuluva liikmesriigi (käesoleval juhul Taani) kodanike, teiste Põhjamaade kodanike ega muude liidu liikmesriikide kodanike (seega ei liidu liikmesriikide ega EMP kodanike) suhtes?
4. Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, siis kas assotsiatsioonilepingu artiklis 9 sätestatud üldisele diskrimineerimiskeelule saab liikmesriigi kohtus vahetult tugineda?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
29 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas otsuse nr 1/80 artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et riigisisesed õigusnormid, mis kehtestati pärast selle otsuse jõustumist asjaomases liikmesriigis ning mille kohaselt sõltub selles liikmesriigis seaduslikult elava Türgi kodanikust töötaja ja tema abikaasa taasühinemine sellest, kas nimetatud töötaja on edukalt sooritanud selle liikmesriigi riigikeele teataval tasemel valdamist tõendava eksami, on „uus piirang“ selle sätte tähenduses, ja kui vastus on jaatav, siis kas seda saab õigustada eesmärk tagada nimetatud abikaasa edukas integratsioon.
30 Tuleb meenutada, et otsuse nr 1/80 artiklis 13 sätestatud standstill-tingimus keelab üldiselt mis tahes selliste uute riigisiseste meetmete kehtestamise, mille eesmärk või tagajärg on seada Türgi kodaniku poolt asjaomase liikmesriigi territooriumil töötajate liikumisvabaduse teostamisele piiravamad tingimused kui need, mis olid selle kodaniku suhtes kohaldatavad otsuse nr 1/80 asjaomases liikmesriigis jõustumise kuupäeval (2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Udlændingenævnet, C‑379/20, EU:C:2021:660, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
31 Eelkõige on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et riigisisesed õigusnormid, mis muudavad asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate Türgi kodanikest töötajate perekonna taasühinemise tingimused karmimaks võrreldes nende tingimustega, mis olid kohaldatavad otsuse nr 1/80 jõustumise ajal, kujutavad endast nimetatud otsuse artikli 13 tähenduses „uut piirangut“ Türgi kodanikest töötajate liikumisvabaduse teostamisele selles liikmesriigis (vt selle kohta 10. juuli 2019. aasta kohtuotsus A, C‑89/18, EU:C:2019:580, punkt 28, ja 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Udlændingenævnet, C‑379/20, EU:C:2021:660, punkt 20).
32 See on nii, kuna Türgi kodaniku otsust asuda elama liikmesriiki, et seal töötada, võib negatiivselt mõjutada see, kui selle liikmesriigi õigusnormid muudavad perekonna taasühinemise raskeks või võimatuks, nii et see kodanik võib vastavalt olukorrale olla sunnitud valima oma töö asjaomases liikmesriigis ja pereelu vahel Türgis (10. juuli 2019. aasta kohtuotsus A, C‑89/18, EU:C:2019:580, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika.)
33 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid, nimelt välismaalaste seaduse § 9 lõike 12 punkt 5, mille kohaselt sõltub selles liikmesriigis seaduslikult elava Türgi kodanikust töötaja ja tema abikaasa taasühinemine sellest, kas nimetatud töötaja on edukalt sooritanud selle liikmesriigi riigikeele teataval tasemel valdamist tõendava eksami, kehtestati pärast otsuse nr 1/80 jõustumist Taanis ning muudavad asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate Türgi kodanikest töötajate abikaasade Taani territooriumile sisenemise tingimused perekonna taasühinemise valdkonnas karmimaks võrreldes nende tingimustega, mis olid kohaldatavad enne selle otsuse jõustumist.
34 Neil asjaoludel tuleb tuvastada, et sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kujutavad endast „uut piirangut“ otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses.
35 Seoses küsimusega, kas sellised õigusnormid võivad olla õigustatud, tuleb meenutada, et „uus piirang“ otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses on keelatud, välja arvatud juhul, kui see kuulub selle otsuse artiklis 14 nimetatud piirangute kohaldamisalasse või kui seda õigustab ülekaaluka üldise huvi põhjus, see on taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamise tagamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik (2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Udlændingenævnet, C‑379/20, EU:C:2021:660, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Sellega seoses ei ole vaidlust selles, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid ei ole õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku ega rahvatervise seisukohalt, mida on nimetatud otsuse nr 1/80 artikli 14 lõikes 1.
37 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et nende õigusnormidega taotletakse eesmärki tagada perekonna taasühinemiseks asjaomases liikmesriigis elamise õigust taotleva pereliikme edukas integratsioon.
38 Tõsi, Euroopa Kohus on juba otsustanud, et selline eesmärk võib olla ülekaaluka üldise huvi põhjus otsuse nr 1/80 tähenduses (12. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Genc, C‑561/14, EU:C:2016:247, punkt 56, ja 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Udlændingenævnet, C‑379/20, EU:C:2021:660, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Samas tuleb analüüsida, kas sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale sellest, mis on selle saavutamiseks vajalik.
40 Sellega seoses nähtub eelotsusetaotlusest ja Taani valitsuse esitatud teabest, et nende õigusnormide eesmärk on tagada Taanis seaduslikult elava Türgi kodanikust töötaja pereliikme, kes taotleb perekonna taasühinemiseks selles liikmesriigis elamise õigust, edukas integratsioon seeläbi, et tagatakse, et see töötaja tõendab taani keele teataval tasemel valdamist ja on võimeline seeläbi tõendama, et ta on selles liikmesriigis hästi integreerunud ning saab aidata oma asjaomasel pereliikmel seda keelt õppida ning samuti selles liikmesriigis integreeruda.
41 On selge, et see, kui liikmesriigi territooriumil elav Türgi kodanikust töötaja valdab piisaval tasemel selle liikmesriigi riigikeelt, mida tõendab sellise eksami edukas sooritamine nagu see, mis on ette nähtud põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides, võimaldab sellel töötajal aidata oma pereliikmel, kes taotleb töötajaga taasühinemiseks selles liikmesriigis elamise õigust, liikmesriigis integreeruda.
42 Samas tuleb ühelt poolt märkida, et kuigi selliste riigisiseste õigusnormide eesmärk, mis on kõne all põhikohtuasjas, on perekonna taasühinemist taotleva pereliikme edukas integratsioon, ei võimalda need õigusnormid kuidagi arvesse võtta selle pereliikme enda integreerumisvõimet, vaid tuginevad üksnes eeldusele, et tema edukas integratsioon ei ole piisavalt tagatud siis, kui Türgi kodanikust töötaja, kellega seoses perekonna taasühinemist taotletakse, ei ole täitnud asjaomase liikmesriigi riigikeele valdamise tõendamise tingimust.
43 Seda järeldust kinnitab asjaolu, et Euroopa Kohtu istungil möönis Taani valitsus, et isegi kui oleks tõendatud, et käesoleval juhul valdab sellise töötaja abikaasa suurepäraselt Taani keelt, jäetaks tema taotlus perekonna taasühinemiseks Taanis elamise õiguse saamiseks ikkagi rahuldamata, kuna ta ei ole täitnud taani keele eksami edukalt sooritamise tingimust.
44 Teiselt poolt tuleb rõhutada, nagu märkis sisuliselt kohtujurist oma ettepaneku punktides 34–40, et sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei võimalda lisaks pädevatel ametiasutustel võtta selleks, et hinnata võimalust teha erand neis normides ette nähtud keeleeksami eduka sooritamise kohustusest, arvesse tegureid, mis võivad tõendada, et Türgi kodanikust töötaja, kellega seoses perekonna taasühinemist taotletakse, on tegelikult integreerunud, ega seega ka asjaolu, et vaatamata sellele, et kõnealune töötaja ei ole sooritanud edukalt asjaomast eksamit, võib ta vajaduse korral aidata oma pereliikmel selles liikmesriigis integreeruda.
45 Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei nähtu muud, tuleneb Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust eeskätt see, et eelkõige perekonna ühtsusega seotud eripõhjustel ette nähtud võimalust teha erand kohustusest sooritada edukalt taani keele eksam saab kasutada üksnes piiratud juhtudel, mida on nimetatud kohtujuristi ettepaneku punktis 39, ja seejuures ei ole võimalik võtta individuaalse hindamise raames arvesse selle perekonnaliikme enda integratsioonivõimet, kes taotleb perekonna taasühinemist, ega selle Türgi kodanikust töötaja tegelikku integratsiooni, kellega seoses taotlus esitati.
46 Seega tuleb tõdeda, et sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, lähevad kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik.
47 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et otsuse nr 1/80 artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et riigisisesed õigusnormid, mis kehtestati pärast selle otsuse jõustumist asjaomases liikmesriigis ning mille kohaselt sõltub selles liikmesriigis seaduslikult elava Türgi kodanikust töötaja ja tema abikaasa taasühinemine sellest, kas nimetatud töötaja on edukalt sooritanud selle liikmesriigi riigikeele teataval tasemel valdamist tõendava eksami, on „uus piirang“ selle sätte tähenduses. Sellist piirangut ei saa õigustada eesmärk tagada selle abikaasa edukas integratsioon, kui need õigusnormid ei võimalda pädevatel ametiasutustel võtta arvesse ei abikaasa enda integratsioonivõimet ega muid tegureid peale selle eksami eduka sooritamise, mis tõendavad, et see töötaja on asjaomases liikmesriigis tegelikult integreerunud ning et ta võib seega aidata oma abikaasal selles liikmesriigis integreeruda.
Teine kuni neljas küsimus
48 Esimesele küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele, kolmandale ja neljandale küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
49 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsiooni edasiarendamise kohta artiklit 13
tuleb tõlgendada nii, et
riigisisesed õigusnormid, mis kehtestati pärast selle otsuse jõustumist asjaomases liikmesriigis ning mille kohaselt sõltub selles liikmesriigis seaduslikult elava Türgi kodanikust töötaja ja tema abikaasa taasühinemine sellest, kas nimetatud töötaja on edukalt sooritanud selle liikmesriigi riigikeele teataval tasemel valdamist tõendava eksami, on „uus piirang“ selle sätte tähenduses. Sellist piirangut ei saa õigustada eesmärk tagada selle abikaasa edukas integratsioon, kui need õigusnormid ei võimalda pädevatel ametiasutustel võtta arvesse ei abikaasa enda integratsioonivõimet ega muid tegureid peale selle eksami eduka sooritamise, mis tõendavad, et see töötaja on asjaomases liikmesriigis tegelikult integreerunud ning et ta võib seega aidata oma abikaasal selles liikmesriigis integreeruda.
Allkirjad