29. detsembril 2023 esitatud hagi – Alessio jt versus EKP
(kohtuasi T-1192/23)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hagejad: Roberto Alessio (Torino, Itaalia) ja 77 teist hagejat (esindajad: advokaadid F. Ferraro ja A. Califano)
Kostja: Euroopa Keskpank
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tuvastada EKP lepinguväline vastutus ning mõista temalt välja varaline ja mittevaraline kahju, mis on tekitatud Banca Carige’le erihalduse määramise otsusega (EKP 1. jaanuari 2019. aasta otsus ECB-SSM-2019-ITCAR-11), pikendamise otsustega (EKP 29. märtsi 2019. aasta otsus ECB-SSM-2019-ITCAR-13, millega pikendatakse erihaldust kuni 30. septembrini 2019; EKP 29. septembri 2019. aasta otsus pikendada erihaldust kuni 31. detsembrini 2019; EKP 19. detsembri 2019. aasta otsus pikendada erihaldust kuni 31. jaanuarini 2020), 1. jaanuari 2019. aasta otsuse ja 29. märtsi 2019. aasta otsusega tutvumise võimaldamisest keeldumise otsusega (EKP 29. mai 2019. aasta otsus LS/LDG/19/182) ja Banca Carige üle järelevalve teostamisega ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 06. detsembrini 2023.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet.
1. Esimene väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud nemo auditur propriam turpitudinem allegans-põhimõtet, hoolsuskohustust ja hea halduse põhimõtet, aidates kaasa Banca Carige varalise seisundi nõrgenemisele talle erihalduse määramisele eelneval perioodil.
2. Teine väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud direktiivi 2014/59/EL artikleid 27–29, Itaalia pangandusseadustiku konsolideeritud redaktsiooni (Testo Unico Bancario italiano (TUB) artiklit 69octiesdecies ja artiklit 70 ning proportsionaalsuse põhimõtet, kuna ta määras Banca Carigele erihalduse ebaseaduslikult, nagu tuvastas Euroopa Liidu Üldkohus 11. oktoobri 2022. aasta otsusega Corneli vs. EKP, T-502/19. EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud ka TUB artiklit 72, kuna ta takistas hagejaks olevatel aktsionäridel vastutuse tuvastamise hagi esitamist, määrates erihalduriteks isikud, kes olid Banca Carige juhatuse liikmed vahetult enne erihalduskorra kohaldamist.
3. Kolmas väide, et EKP on piisavalt selgelt rikkunud hagejate õiguspäraseid ootusi, andes alguses sõnaselgelt ja otseselt mõista, et kiire sekkumine Banca Carige finantsseisundi taastamiseks ei ole vajalik, kuid määras varsti pärast seda pangale erihalduse. Samal ajal rikkus EKP liidu eesmärkide teenimisel õigussubjektidega lojaalse koostöö põhimõtet.
4. Neljas väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud ELTL artiklit 63 ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ebaseaduslik erihalduse määramine Banca Carigele ja seejärel kapitali suurendamine, andmata hagejaks olevatele aktsionäridele valikuõigust, võtsid neilt aktsionäridelt meelevaldselt võimaluse teha edaspidi investeeringud Banca Carigesse ja osaleda panga restruktureerimises, erinevalt sellest, kuidas oli toimunud teiste krediidiasutuste finantsseisundi taastamine enne seda.
5. Viies väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud ELL artikli 1 teist lõiku, ELTL artikli 15 lõiget 1 ja institutsioonide dokumentidega tutvumist käsitleva otsuse 2004/258/EÜ1 artiklit 4, lükates õigusvastaselt tagasi taotlused tutvumaks EKP 1. jaanuari 2019. aasta otsusega määrata Banca Carigele erihaldus, nagu ilmneb Euroopa Liidu Üldkohtu 29. juuni 2022. aasta kohtuotsusest Corneli vs. EKP, T-501/19.
6. Kuues väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud direktiivi 2014/59/EL1 põhjendust 40 ning artikli 29 lõikeid 5 ja 8 ning TUB artikleid 56 ja 61, kuna ta ei sekkunud, kui erihaldurid võtsid vastu otsuse jätta hagejaks olevad aktsionärid kõrvale kapitali suurendamisest, mis viidi läbi erihalduse tingimustes, kuna ta ei teostanud järelevalvet rikkumiste üle, mis pandi toime volitatud isikute hääletamisel kapitali suurendamise küsimustes, ja kuna ta ei teostanud järelevalvet selle üle, kas CCB kapitali suurendamises tegelikult osales.
7. Seitsmes väide, et EKP kohaldas ebaseaduslikku otsust määrata Banca Carigele erihaldus, kuna ta lubas uutel, enda määratud halduritel võtta vastu otsuseid, millel puudus õiguslik alus, ega võtnud vajalikke meetmeid tühistamist määrava kohtuotsuse täitmiseks.
8. Kaheksas väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud hagejate omandiõigust (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 17).
9. Üheksas väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud õigust heale haldusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 41).
10. Kümnes väide, et EKP on jämedalt ja ilmselgelt rikkunud õigust tutvuda institutsioonide dokumentidega (ELTL artikkel 15 ja harta artikkel 42) ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (põhiõiguste harta artikkel 47).
11. Üheteistkümnes väide, et kui EKP tegevuse õigusvastasust ei tuvastata, mida hagejad küll ei eelda, paluvad nad teise võimalusena vastutuse tuvastamist tulenevalt liidu järelevalveasutuse õiguspärasest aktist.
____________
1 Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2004. aasta otsus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (EKP/2004/3) (ELT 2004, L 80, lk 42; ELT eriväljaanne 01/05, lk 51).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).