Language of document : ECLI:EU:T:2022:694

ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus)

9. november 2022(*)

Kaitsemeetmed – Riisiturg – Kambodžast ja Myanmarist pärit indica riisi import – Määrus (EL) nr 978/2012 – Mõiste „liidu tootja“ – Mõiste „samasugused või otseselt konkureerivad tooted“ – Tõsised raskused – Kaitseõigused – Olulised faktid ja kaalutlused – Ilmsed hindamisvead

Kohtuasjas T‑246/19,

Kambodža Kuningriik,

Cambodia Rice Federation (CRF), asukoht Phnom Penh (Kambodža),

esindajad: advokaadid R. Antonini, E. Monard ja B. Maniatis,

hagejad,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Biolan, H. Leupold ja E. Schmidt,

kostja,

keda toetavad

Ente Nazionale Risi, asukoht Milano (Itaalia), esindajad: advokaadid F. Di Gianni ja A. Scalini,

ja

Itaalia Vabariik, esindajad: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

menetlusse astujad,

ÜLDKOHUS (viies koda laiendatud koosseisus),

nõupidamiste ajal koosseisus: president S. Papasavvas, kohtunikud D. Spielmann, U. Öberg (ettekandja), R. Mastroianni ja R. Norkus,

kohtusekretär: ametnik I. Kurme,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 30. märtsi 2022. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hagejad Kambodža Kuningriik ja Cambodia Rice Federation (CRF) paluvad oma ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/67, millega kehtestatakse kaitsemeetmed Kambodžast ja Myanmarist pärineva indica riisi impordi suhtes (ELT 2019, L 15, lk 5) ning milles Euroopa Komisjon taaskehtestas riisi impordi suhtes kolmeks aastaks ühise tollitariifistiku tollimaksud ja nägi ette kohaldatava tollimaksu järkjärgulise vähendamise (edaspidi „vaidlustatud määrus“).

 Vaidluse taust

2        Euroopa Liit võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2012, L 303, lk 1; edaspidi „üldiste tariifsete soodustuste kava määrus“) arengumaadele soodustingimustel juurdepääsu oma turule, vähendades ühisest tollitariifistikust tulenevat tavapärast maksumäära; see kava koosneb ühest üldisest korrast ja kahest erikorrast.

3        Vastavalt erikorrale nimetusega „Kõik peale relvade“ peatatakse üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 18 lõike 1 alusel Kambodžast ja Myanmarist pärit indica riisi (edaspidi „vaatlusalune toode“) liitu impordi suhtes ühise tollitariifistiku tollimaks täielikult.

4        Itaalia Vabariik, keda hiljem toetasid teised liikmesriigid, esitas 16. veebruaril 2018 komisjonile üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 ja artikli 24 lõike 2 alusel taotluse võtta vaatlusaluse toote suhtes kaitsemeetmeid.

5        Komisjon algatas 16. märtsil 2018 vaatlusaluse toote impordi suhtes kaitsemeetmeid käsitleva uurimise, et saada vajalikku teavet põhjaliku hindamise tegemiseks.

6        Uurimine puudutas viit viimast turustusaastat, see tähendab ajavahemikku 1. septembrist 2012 kuni 31. augustini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“).

7        Komisjon avalikustas 5. novembril 2018 üldise avalikustamisdokumendi, mille eesmärk oli teatada huvitatud isikutele, sealhulgas Kambodža valitsusele, peamised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti pärast tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 alusel läbiviidud kaitsemeetmeid käsitlevat uurimist ajutiselt taaskehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes ühise tollitariifistiku tollimaksud (edaspidi „üldine avalikustamisdokument“).

8        Komisjon määratles üldises avalikustamisdokumendis kõigepealt, et vaatlusalune toode on Kambodžast ja Myanmarist pärit kroovitud või poolkroovitud indica riis, mida imporditi lahtiselt või pakendatud kujul ning mis kuulus sel ajal kombineeritud nomenklatuuri (KN) alamrubriikide 1006 30 27, 1006 30 48, 1006 30 67 ja 1006 30 98 alla.

9        Komisjon tuvastas samuti, et liidus toodetud kroovitud või poolkroovitud indica riis oli sarnane või konkureeris otseselt vaatlusaluse tootega, millel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama kasutusostarve ning mida müüakse sarnaste või identsete müügikanalite kaudu sama liiki liidu asukohaga klientidele, jaemüüjatele või töötlejatele.

10      Seoses liidu tootmisharu määratlusega märkis komisjon, et see koosneb riisitöötlejatest, kes töötlevad liidus kasvatatud/toodetud riisi, mis otseselt konkureerib vaatlusaluse tootega. Vastupidi Itaalia Vabariigi nõudele jättis ta sellest määratlusest ja kahju hindamisest välja riisikasvatajad, lugedes neid tooraine tarnijateks, mitte samasuguste või otseselt konkureerivate toodete töötlejateks, kuigi ta märkis, et on võimalik, et vaatlusaluse toote import mõjutab oluliselt ka viimati nimetatute olukorda. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et teatavatele riisikasvatajatele saadeti küsimustikud, kuid tulemused kajastasid selle sektori olulise killustatuse tõttu olukorda vaid väga ebatäpselt.

11      Seejärel tegi komisjon kindlaks muutused indica riisi tarbimises liidus andmete põhjal, mis on ümber arvestatud kroovitud riisi ekvivalendiks ja mis on kogutud liikmesriikidelt, ning importi käsitleva statistika põhjal, mis on Eurostatile kättesaadav. Ta tuvastas uurimisperioodil 6protsendilise vähenemise.

12      Muutuste analüüsimisel vaatlusaluse toote impordis tuvastas ta Kambodžast pärit impordi mahu märkimisväärse suurenemise ja Kambodža turuosa suurenemise 9,7 protsendipunkti võrra ning märkis, et viimane moodustas uurimisperioodi lõpus kokku 25% kogu impordist.

13      Hindade võrdlemisel analüüsis komisjon hinna allalöömist. Ta võttis arvesse Kambodžast pärit riisi keskmist impordihinda ja liidu tootmisharu ühiku müügihindu ning leidis, et nimetatud impordihinnad lõid liidu hinnad olulisel määral ehk 22% alla.

14      Komisjon leidis seega, et Kambodžast pärit import suurenes uurimisperioodil märgatavalt absoluutarvudes ja turuosades. Ta lisas, et kombineeritud keskmine impordihind uurimisperioodil vähenes, mis näitab, et on toimunud oluline hinna allalöömine liidu hindadega võrreldes.

15      Selleks, et teha kindlaks liidu tööstusharu tõsised raskused, hindas komisjon makromajanduslikke näitajaid, nagu muutusi liidu tootmisharu turuosades, mis langesid üle 20 protsendipunkti, tootmismahte, mis langesid ligi 40%, varusid, mis suurenesid 4%, ja indica riisi kasvatamiseks mõeldud pindala, mis vähenes 37% võrra.

16      Komisjon märkis samuti, et ta hindas selliseid mikromajanduslikke näitajaid nagu muutused tootmisvõimsuses, mida on raske hinnata, arvestades seda, et töötlejatel on võimalik kasutada oma töötlemisvõimet nii indica riisi kui ka japonica riisi puhul, olenemata sellest, kas riisi kasvatatakse liidus või seda imporditi, liidu töötlejate kasumlikkust, mis on püsinud stabiilsel, kuigi madalal tasemel, ning valimisse kaasatud töötlejate indica riisi ühikuhindasid, mis tõusid 7%. Ta täpsustas, et liidu töötlejad keskendusid vaatlusaluse toote madala hinnaga impordi surve all oma müügis kroovitud või poolkroovitud indica riisi väiksematele kogustele ning kaubamärki kandvatele toodetele, mis võimaldas säilitada stabiilse kasumlikkuse taseme oma turuosa arvelt.

17      Lõpuks välistas komisjon võimaluse, et muud tegurid, nagu import kolmandatest riikidest ja Itaalia riisitööstuse struktuurilised raskused, oleks nõrgendanud põhjuslikku seost liidu tootmisharu suurte raskuste ja vaatlusaluse toote impordi vahel.

18      Kambodža valitsus vaidlustas üldise avalikustamisdokumendi kohta 16. novembri 2018. aastal esitatud märkustes eelkõige komisjoni arvutused hinna allalöömise analüüsi kohta. Ta väitis eelkõige, et Kambodža Kuningriigi ekspordihinna arvutamisel ei arvestatud impordijärgseid kulusid ja hinna allalöömise arvutamise aluseks võeti keskmiste hindade võrdlus, võtmata arvesse erinevaid kauplemistasandeid.

19      Komisjon järeldas kaitsemeetmeid käsitleva uurimise tulemusel, et vaatlusalust toodet imporditi sellises mahus ja sellise hinnaga, et see põhjustab liidu tootmisharule tõsiseid raskusi. Ta võttis vastu vaidlustatud määruse, tuginedes lisaks üldises avalikustamisdokumendis olevatele ja nimetatud määruses korratud määratlustele ja teabele ka järgmistele asjaoludele.

20      Komisjon täpsustas kõigepealt vastuseks pärast üldise avalikustamisdokumendi avalikustamist huvitatud isikute esitatud kommentaaridele, et samasuguse või otseselt konkureeriva toote määratluse osas tuleb uurimisel arvesse võtta ka aromaatset indica riisi.

21      Edasi, mis puudutab hinna allalöömise analüüsi, siis märkis komisjon vaidlustatud määruse põhjendustes 35–39, et ta vaatas läbi oma hinna allalöömise arvutused, et võtta arvesse Kambodža Kuningriigi kommentaare, mis järgnesid üldise avalikustamisdokumendi avalikustamisele. Nii kohandas ta liidu tootmisharu hindu, võtmaks arvesse kulusid, mis tekivad riisi transportimisel Lõuna‑Euroopast, mille kohta ta märkis, et see tähendab Itaaliat ja Hispaaniat, leides, et konkurents poolkroovitud ja kroovitud riisi turu nimel esineb eelkõige Põhja‑Euroopas. Ta võttis arvesse 49 eurot tonni kohta, arvestades Itaalia Vabariigi taotluses esitatud teavet, mida kontrolliti kohapealse uurimise käigus. Ta kohandas ka impordihindu, võttes arvesse impordijärgseid kulusid, mis olid tema hinnangul 2% impordihinnast, tuginedes andmetele, mis olid saadud varasema uurimise käigus, mis puudutas teist toiduainet (satsumad). Komisjon lisas, et ta võttis arvesse kaubandustasandite erinevusi ja tegi hinnavõrdluse lahtiselt või pakendatud kujul müüdava kroovitud riisi hindade vahel. Ta jõudis järeldusele, et lahtiselt müüdava riisi hinna allalöömise määr oli 13% ja pakendatud riisi oma 14%.

22      Lõpuks täpsustas komisjon liidu riisikasvatajate olukorra kohta vaidlustatud määruse põhjenduses 74, et kuigi on tõsi, et viimati nimetatud võivad minna indica riisi tootmiselt üle japonica riisi tootmisele ja vastupidi, olid sellise ülemineku aluseks majanduslikud kaalutlused, sealhulgas nõudlus ja turuhind. Ta märkis seoses sellega, et uurimine kinnitas, et seistes silmitsi madala hinnaga indica riisi impordist tuleneva järjest teravama konkurentsiga, ei olnud osal kasvatajatest tõepoolest muud võimalust, kui hakata tootma japonica riisi, mistõttu ei olnud tegemist ei tsüklilise ülemineku ega teadliku valikuga, vaid enesekaitsega. Komisjoni arvates ei ole see lahendus keskpikas plaanis kestev, sest üleminek indica riisi tootmiselt japonica riisi tootmisele on omakorda põhjustanud turul japonica riisi ülepakkumise ja hinnasurve seda liiki riisi suhtes. Ta järeldas sellest, et riisikasvatajad olid seega üldiselt raskes olukorras, kuigi sellel järeldusel oli vaid piiratud kaal, kuna liidu tootmisharu moodustasid riisitöötlejad, mitte riisitootjad, kes toorainet tarnisid.

 Poolte nõuded

23      Hagejad paluvad Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud määrus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

24      Komisjon, keda toetavad Itaalia Vabariik ja Ente Nazionale Risi, palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

 Õiguslik käsitlus

25      Hagejad esitavad oma hagi põhjenduseks kuus väidet.

26      Esimese, teise ja kolmanda väite kohaselt on rikutud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 23, kuna esiteks tõlgendas komisjon vääralt mõistet „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus“, teiseks on selles vääralt kasutatud tegureid ja arvutusi, mis olid aluseks järeldusele, et liidu tööstusharule on põhjustatud „tõsiseid raskusi“, ning kolmandaks on tehtud vigu hinna allalöömise ja kohanduste kohta esitatud analüüsis.

27      Neljanda väite kohaselt on rikutud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artiklit 22, kuna komisjoni analüüsis kõnealuse impordi ja liidu tootmisharule põhjustatud tõsiste raskuste vahelise põhjusliku seose kohta on eeskirjade rikkumisi.

28      Viienda ja kuuenda väite kohaselt on rikutud hagejate kaitseõigusi ning komisjoni 28. augusti 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1083/2013, millega kehtestatakse tariifsete soodustuste ajutise peatamise ja üldiste kaitsemeetmete vastuvõtmise menetlusega seotud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (ELT 2013, L 293, lk 16; edaspidi „delegeeritud määrus“), artikleid 14 ja 17 koostoimes üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikliga 38, kuivõrd komisjon olevat jätnud avalikustamata teatavad olulised faktid ja kaalutlused või nende aluseks olnud üksikasjad, mille põhjal ta tegi otsuse taaskehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes ühise tollitariifistiku tollimaksud.

29      Üldkohus peab otstarbekaks analüüsida kõigepealt hagejate argumente, mis käsitlevad esiteks mõiste „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus“ väära tõlgendamist, teiseks vigu hinna allalöömise analüüsis ja selles tehtud kohandustes ning kolmandaks kaitseõiguste ja delegeeritud määruse artikli 17 rikkumist.

 Väited, mis puudutavad mõistet „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus

30      Hagejad väidavad, et rikutud on üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 23, kuna komisjon tõlgendas vääralt mõistet „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus“, piirates seda viitega tooraine päritolule. Ta võttis seega arvesse üksnes liidus toodetud või kasvatatud koorimata riisist töödeldud kroovitud või poolkroovitud indica riisi tootjaid.

31      Hagejad on aga seisukohal, et kuigi toode, mille suhtes võib kaitsemeetmeid võtta, on toode, mis pärineb soodustatud riigist, ei kehti see samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kohta. Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõige 1 ei õigusta mingeid piiranguid, mis põhinevad samasuguse või otseselt konkureeriva toote valmistamiseks kasutatud toorainel. Komisjon oleks pidanud arvesse võtma üksnes vaatlusaluse toote füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi, selle kasutusotstarvet, müügikanaleid ja klientide liike.

32      Seega on silmas peetud kõiki liidu riisitöötlejaid, sealhulgas neid, kes toodavad kroovitud või poolkroovitud riisi koorimata riisist, mis ei ole pärit liidust. Kuna komisjon võttis arvesse ainult liidus toodetud toorainest valmistatud samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaid liidus, siis kogus komisjon teavet üksnes osale kõnealustest tootjatest põhjustatud tõsiste raskuste kohta.

33      Komisjon väidab, et üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõike 2 kohaselt määratakse samasugused või otseselt konkureerivad tooted kindlaks vaatlusaluse toote alusel.

34      Vaatlusalune toode on Kambodžast ja Myanmarist pärit kroovitud või poolkroovitud indica riis. Selleks et riisi saaks pidada mõnest riigist pärinevaks, peab see olema seal kasvatatud või koristatud. Seega on vaatlusalune toode kroovitud või poolkroovitud indica riis, mida toodetakse liidus seal kasvatatud või koristatud riisist. Apellantide argumendid tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

35      Komisjon lisab, et isegi kui ta on teinud vea liidu tootmisharu määratluses ja kui ta leidis, et importriisist toodetud kroovitud või poolkroovitud indica riisi tootjad peaksid kuuluma liidu tootmisharu määratluse alla, oleks uurimise tulemusel jõutud samale järeldusele.

36      Itaalia Vabariik väidab, et mõiste „liidu tootjad“ on üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõike 3 kohaselt puhtmajanduslik. Seega tuleb keskenduda nendele tootjatele, kelle olukord on majanduslikult või rahaliselt halvenenud. Tooraine päritolu on seega määrava tähtsusega. Ta väidab samuti, et hagejate sellekohane argument on uus, kuna seda ei esitatud haldusmenetluses, mistõttu see on vastuvõetamatu.

37      Ente Nazionale Risi viitab sisuliselt komisjoni argumentidele.

38      Kõigepealt, mis puudutab Itaalia Vabariigi väidet, et hagejate teatavad argumendid tuleb tagasi lükata, kuna need esitati esimest korda Üldkohtus, siis juhib Üldkohus tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt ei takista miski huvitatud isikul esitamast vaidlustatud otsuse vastu õiguslikku väidet, mida ei esitatud haldusmenetluses (vt analoogia alusel 11. mai 2005. aasta kohtuotsus Saxonia Edelmetalle ja ZEMAG vs. komisjon, T‑111/01 ja T‑133/01, EU:T:2005:166, punktid 67 ja 68 ning seal viidatud kohtupraktika).

39      Seetõttu ei saa vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata hagejate argumente, mis puudutavad nende liidu tootjate arvessevõtmist, kes kasutavad väljaspool liitu toodetud või kasvatatud koorimata riisi.

40      Üldkohus märgib seejärel, et käesolevas asjas kõne all olevad kaitsemeetmed on osa ELTL artikli 207 lõikes 1 osutatud kaubanduse kaitsemeetmetest (vt selle kohta 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15 (vabakaubandusleping Singapuriga), EU:C:2017:376, punktid 10, 42 ja 43, ning 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Novolipetsk Steel vs. komisjon, T‑790/19, ei avaldata, EU:T:2021:706, punktid 43, 44, 68 ja 76), nagu nähtub muu hulgas komisjoni väljastatud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise teatest.

41      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et liidu institutsioonidel on ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike ja poliitiliste olukordade keerulisuse tõttu, mida nad peavad analüüsima, mistõttu selle ulatusliku kaalutlusõiguse kohtulik kontroll peab piirduma sellega, et kontrollitakse menetlusnormidest kinnipidamist, aluseks olevate asjaolude sisulist paikapidavust, ilmsete vigade puudumist nende faktiliste asjaolude hindamisel ja võimu kuritarvitamise puudumist (vt selle kohta 20. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hubei Xinyegang Special Tube, C‑891/19 P, EU:C:2022:38, punktid 35 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika).

42      Sellega seoses nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et Üldkohtu tehtud kontroll nende tõendite üle, millele liidu institutsioonid on oma järelduste tegemisel tuginenud, ei kujuta endast faktiliste asjaolude uut hindamist, mis asendaks nende institutsioonide hinnangu. See kontroll ei piira nende institutsioonide ulatuslikku kaalutlusõigust kaubanduspoliitika valdkonnas, vaid toob üksnes ilmsiks selle, kas need tõendid võisid olla institutsioonide tehtud järelduste aluseks. Seega peab Üldkohus kontrollima nii esitatud tõendite sisulist paikapidavust, usaldusväärsust ja sidusust kui ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ning kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende alusel on tehtud (vt 20. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hubei Xinyegang Special Tube, C‑891/19 P, EU:C:2022:38, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka analoogia alusel 15. veebruari 2005. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tetra Laval, C‑12/03 P, EU:C:2005:87, punkt 39).

43      Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõike 1 kohaselt, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud mis tahes sooduskorra alusel soodustatud riigist pärit toodet imporditakse kogustes ja/või hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus, võidakse vaatlusaluse toote suhtes taaskehtestada ühise tollitariifistiku tollimaks.

44      Sellest sättest nähtub, et samasuguste või otseselt konkureerivate toodete liidu tootjatel tõsiste raskuste olemasolu või nende tekkimise ohu kindlaksmääramine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja hõlmab esiteks kõnealuse impordi mahu ja/või hindade objektiivset uurimist ning teiseks selle impordi mõju nimetatud tootjatele.

45      Mõiste „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus“, millele on osutatud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artiklis 22, on õigusliku tähendusega ja seda tuleb tõlgendada objektiivsetest teguritest lähtudes. Õigusküsimuse puhul peab liidu kohus teostama täielikku kontrolli selle üle, kuidas seda tõlgendada.

46      Sellega seoses märgib Üldkohus, et kuigi mõistet „liidu tootjad“ ei ole üldiste tariifsete soodustuste kava määruses sõnaselgelt määratletud, on see kohe esitatud viitega konkreetsetele toodetele, mida kõnealune tootmisharu peab tootma. Nii on selle määruse artiklis 22 silmas peetud üksnes neid liidu tootjaid, kes toodavad samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid importtoodete suhtes riikidest, millele kohaldatakse ühte sooduskohtlemise kordadest.

47      Kaitsemeetmeid käsitleva menetluse esemeks oleva välismaise toote valik määrab seega kindlaks omamaise tootmisharu analüüsi ulatuse või teisisõnu importtoodete suhtes samasugused või nendega otseselt konkureerivad tooted, mis omakorda võimaldab kindlaks teha viimati nimetatute tootjad. Seega esineb seos importtoodete ja nende liidu tootjate vahel, kelle jaoks kaitsemehhanism on kehtestatud. Selle põhjal teeb komisjon kindlaks, kas kaitsemeetmete objektiks olev import on liidu tootjatele põhjustanud või ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi.

48      Neil asjaoludel tuleb komisjoni poolt mõiste „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus“ määratluse põhjendatuse uurimisel lähtuda importtoote omadustest, nagu komisjon on need määratlenud.

49      Üldkohus analüüsib seega esiteks kaitsemeetmeid käsitleva uurimise käigus komisjoni kasutatud importtoote määratlust ja teiseks komisjoni poolt mõistetele „sarnased või otseselt konkureerivad kaubad“ ja „liidu tootjad“ üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 alusel antud tõlgenduste kooskõla.

 Importtoote määratlus, millest komisjon vaidlustatud määruses lähtus

50      Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest 13 ja 14, et komisjon määratles importtootena Kambodžast ja Myanmarist pärit kroovitud või poolkroovitud indica riisi, mis kuulub KNi alamrubriikide 1006 30 27, 1006 30 48, 1006 30 67 ja 1006 30 98 alla.

51      Sellega seoses märgib Üldkohus esiteks, et vaidlustatud määruses kasutatud mõiste „vaatlusalune toode“ kujutab endast üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõikes 2 oleva üldmõiste „kõnealune toode“ konkreetset väljendust, kuna vaidlustatud määruse eesmärk on selle artikli rakendamine asjaomases valdkonnas. Järelikult määravad mõiste „vaatlusalune toode“ üldiste tariifsete soodustuste kava määruse tähenduses koostisosad vältimatult ära vaidlustatud määruse tähenduses „vaatlusalusele tootele“ omistatavad koostisosad (vt analoogia alusel 17. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Portmeirion Group, C‑232/14, EU:C:2016:180, punktid 38 ja 39).

52      Kuigi üldiste tariifsete soodustuste kava määruses ei ole sõnaselgelt täpsustatud mõiste „vaatlusalune toode“ ulatust, tuleneb nimetatud määruse artikli 22 lõikest 1, et kaitsemeetmete võtmise lähtepunkt seisneb tõsistes raskustes, mida ühe nimetatud määruses osutatud sooduskorra alusel „soodustatud riigist pärit toote“ import teatavates kogustes ja/või hindadega põhjustab või ähvardab põhjustada. Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõikes 2 olevat mõistet „vaatlusalune toode“ tuleb seega tõlgendada nimetatud artikli lõikest 1 lähtudes.

53      Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse põhjenduses 23 ja artiklis 33 on ette nähtud, et põhitoote mõiste määratlemise eeskirjad on sätestatud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1993, L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3).

54      Kuna määrus nr 2454/93 tunnistati kehtetuks, siis tuleb neid sätteid tõlgendada nii, et need viitavad praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrusele (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1), mida tuleb tõlgendada koostoimes komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT 2015, L 343, lk 1), ning komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2015, L 343, lk 558). Viimati nimetatud määravad eelkõige kindlaks, mida tuleb mõista riigist pärit tootena.

55      Nii käsitatakse delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 41 kohaselt üldkorra alusel soodustatud riigist pärit toodetena nimetatud määruse artikli 44 tähenduses täielikult kõnealuses riigis saadud tooteid ning kõnealuses riigis saadud tooteid, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et need materjalid on läbinud piisava töö või töötluse nimetatud määruse artikli 45 tähenduses.

56      Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 44 lõike 1 punktis b on täpsustatud, et täielikult soodustatud riigis saadud tooted on seal kasvatatud või koristatud taimed ning taimsed saadused.

57      Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 47 lõike 1 punktis f on siiski lisatud, et riisi koorimist ja osalist või täielikku kroovimist, teravilja ja riisi poleerimist ja glaseerimist käsitatakse päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas nimetatud määruse artikli 45 tingimused on täidetud või mitte.

58      Nendest sätetest tuleneb, et selleks, et riis oleks pärit riigist, mille suhtes kohaldatakse ühte sooduskohtlemise kordadest, peab riis olema seal kasvatatud või koristatud või läbinud teatavad töötlemistoimingud, välja arvatud koorimine, osaline või täielik kroovimine, poleerimine ja glaseerimine.

59      Üldkohus tõdeb teiseks, et põhimõtteliselt on olemas kolm riisisorti, ümarateraline riis, keskmiseteraline riis, mida nimetatakse ka japonica riisiks, ja pikateraline riis, mida nimetatakse ka indica riisiks.

60      Selleks et erinevaid riisisorte saaks tarvitada, tuleb need ümber kujundada. Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) grupis 10 on eristatud üldiselt neli riisi töötlemise etappi:

–        koorimata riis – riis, mille teradel on pärast vilja peksmist säilinud terakest;

–        kooritud riis – riis, mille koor on eemaldatud;

–        poolkroovitud riis – riis, mille teradelt on eemaldatud terakest, osa idust ja kogu seemnekesta väliskiht või osa sellest, kuid mitte seemnekesta sisekihid;

–        kroovitud riis – riis, mille teradelt on eemaldatud terakest, seemnekesta välis- ja sisekiht, kogu idu pika- või keskmiseteralise riisi puhul ja vähemalt osa sellest ümarateralise riisi puhul, kuid pikisuunalised valged vöödid on säilinud ainult kuni 10% teradest.

61      Nii kroovitud riis kui poolkroovitud riis on seega valmistatud koorimata riisi töötlemisel. Kuna viimati nimetatu on korjatud kujul riis, millel on veel säilinud tera, on selleks töötlemiseks vaja vähemalt koorimistoimingut.

62      Kuna koorimine on toiming, mis ei ole piisav riisile päritolustaatuse andmiseks, nagu nähtub delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 47 lõike 1 punktist f ja eespool punktist 57, peab kroovitud või poolkroovitud indica riis olema selleks, et see kvalifitseeritaks nimetatud riigist pärinevaks üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõike 1 ja artikli 33 tähenduses, olema toodetud selles riigis seal kasvatatud või koristatud koorimata riisist.

63      Käesoleval juhul on vaatlusalune toode seega Kambodžast ja Myanmarist pärit kroovitud või poolkroovitud indica riis, mida toodetakse seal kasvatatud või koristatud riisist.

 Mõiste „samasugused või otseselt konkureerivad tooted“ ja liidu tootmisharu määratlus

64      Kõigepealt märgib Üldkohus, et erinevalt dumpinguvastastest ja subsiidiumidevastastest valdkondadest ei ole kaitsemeetmeid käsitlev uurimine piiratud samasuguste toodete liidu tootjatega. Arvesse tuleb võtta ka otseselt konkureerivate toodete tootjaid.

65      Igal juhul ei ole Üldkohus isegi dumpinguvastaste meetmete valdkonnas kunagi nõustunud argumentidega selle kohta, et uurimise esemeks olev vaatlusalune toode peaks hõlmama üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21; edaspidi „dumpinguvastane määrus“), artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguseid tooteid, nimelt „too[teid], mis on vaatlusaluse tootega ident[sed], see tähendab täiesti sarna[sed], või sellise toote puudumisel mu[i]d too[teid], mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarna[sed], kuid on omadustelt väga sarna[sed]“ (kohtujurist Wathelet’ ettepanek kohtuasjas Portmeirion Group, C‑232/14, EU:C:2015:583, punkt 49).

66      Kuna kohtupraktikas on seega kinnitatud, et dumpinguvastases uurimises tuleb mõistet „samasugune toode“ mõista laialt, peab sama kehtima ka mõiste „samasugused või otseselt konkureerivad tooted“ kohta kaitsemeetmetega seotud valdkonnas.

67      Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud määruse jaotises 2.2 esitatud kaalutlustest ja toimiku materjalidest, et komisjon leidis, et liidus kasvatatud või koristatud koorimata riisist töödeldud kroovitud või poolkroovitud indica riisi puhul on tegemist samasuguse või otseselt konkureeriva tootega, mida ta võttis arvesse liidu tootjate tõsiste raskuste olemasolu hindamisel.

68      Komisjon tugines vaatlusaluse toote suhtes samasuguste või sellega otseselt konkureerivate toodete määratlemisel toodete füüsikalistele, tehnilistele ja keemilistele põhiomadustele, kasutusotstarbele ja müügikanalitele. Ta lisas siiski täiendava kriteeriumi, nimelt tooraine päritolu kriteeriumi.

69      Kohaldades päritolukriteeriumi kõigile samasugustele või otseselt konkureerivatele toodetele, määratles komisjon vaidlustatud määruse põhjendustes 22 ja 23 liidu tootmisharu, viidates liidu töötlejate sellise koorimata riisi varustuskanalitele, mille suhtes tehakse töötlemistoiminguid, ja välistas riisikasvatajad, keda ta luges ainult tooraine tarnijateks. Nii täpsustas komisjon oma menetlusdokumentides ja kohtuistungil, et ta jättis kahju analüüsist välja need liidu töötlejad, kes toodavad kroovitud või poolkroovitud indica riisi imporditud koorimata riisist.

70      Selles osas tõdeb Üldkohus esiteks seoses mõistega „samasugused või otseselt konkureerivad tooted“, et üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõikes 2 on mõiste „samasugune toode“ määratletud kui identne toode, see tähendab vaatlusaluse tootega täiesti sarnane toode, või sellise toote puudumisel muu toode, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane.

71      Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõigete 1 ja 2 sõnastust arvestades on samasuguse toote määratluse lähtepunkt toode, mis pärineb soodustatud riigist, ehk vaatlusalune toode. Nagu nähtub eespool punktist 64, tuleb üldiste tariifsete soodustuste kava määruses, mis käsitleb nii samasuguseid tooteid kui ka otseselt konkureerivaid tooteid, kohaldada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kindlaksmääramise suhtes kriteeriume, mis on samaväärsed nendega, mis on asjakohased vaatlusaluse toote määratlemisel.

72      Seda sätet ei tule siiski mõista nii, et sellega kohaldatakse vaatlusaluse toote päritolureegleid kaudselt samasugustele toodetele või otseselt konkureerivatele toodetele.

73      Nimelt tuleb tõdeda, nagu hagejad õigesti väidavad, et kuigi liidu seadusandja ei täpsustanud sõnaselgelt päritolukriteeriumi tähtsust toodete puhul, mis pärinevad riigist, millele kohaldatakse ühte tariifsetest sooduskohtlemise kordadest, ei teinud ta seda ka liidu tootjate toodetud toodete puhul. Sõnaselge viide päritolureeglitele üksnes imporditud toodete osas on vastuolus sellega, et samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kohta ei ole sellekohaseid täpsustusi esitatud.

74      Lisaks nähtub üldiste tariifsete soodustuste kava määruse põhjendusest 23 ja artiklist 33 sõnaselgelt, et importtoodete suhtes kohaldatavate päritolureeglite eesmärk on tagada, et üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldatakse üksnes riikidele, mis on sooduskohtlemise alla kuuluvad riigid.

75      Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõigete 1 ja 2 sõnastus on täiesti teistsugune, kuna nendes ei ole märgitud ega vihjatud sellele, et analüüsides sooduskohtlemise alla kuuluvast riigist pärit toote impordi mõju liidu tootjate majanduslikule või finantsolukorrale, tuleb igal juhul arvesse võtta nende toodetud toodete päritolu ja seega piirata seda ringi liidu tootjatega, kellele võib selles sättes ette nähtud kaitse laieneda.

76      Ent komisjoni tõlgendus, mille kohaselt liidu tootjate toodetud toodete päritolu on samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kindlakstegemisel oluline tegur, võtaks teatavatelt tootjatelt, kes toodavad tooteid, mille üks koostisosa on imporditud või mille toorainet on töödeldud, mis tähendab, et neid ei saa käsitada päritolustaatusega toodetena delegeeritud määruse 2015/2446 tähenduses, võimaluse taotleda kaitsemeetmete võtmist või olla kaastatud kaitsemeetmeid käsitlevasse uurimisse ainuüksi põhjusel, et nende toode ei ole pärit liidust, nagu see on vaatlusaluste toodete puhul. Ei saa nõustuda sellega, et liidu seadusandja oleks sellist piiramist soovinud.

77      Seega on komisjon ekslikult leidnud, et samasuguste või otseselt konkureerivate toodete suhtes tuleb kohaldada neist riikidest, millele kohaldatakse tariifseid soodustusi, imporditud toodete päritolutingimust üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 33 ja delegeeritud määruse 2015/2446 tähenduses.

78      Teiseks tuleb selleks, et määrata kindlaks, mida tuleb mõista üldiste tariifsete soodustuste kava määruse tähenduses samasuguse või otseselt konkureeriva toote all, lähtuda kriteeriumidest, mis on asjakohased eelkõige samasuguse toote või vaatlusaluse toote kindlaksmääramisel dumpinguvastase määruse alusel, kuna kaitsemeetmeid käsitleva uurimismenetluse raames on kindlaksmääramise kriteeriumide eesmärk sama moodi nagu dumpinguvastases valdkonnas sisuliselt tagada, et vaatlusaluse toote ja samasuguse või otseselt konkureeriva toote vahel oleks otsene ja piisav konkurents (vt analoogia alusel 25. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Rusal Armenal vs. nõukogu, T‑512/09 RENV, EU:T:2017:26, punkt 150).

79      Käesoleval juhul on see nii seda enam, et nagu on märgitud eespool punktides 64 ja 65, ei piirdu kaitsemeetmeid käsitlevad uurimised samasuguste toodete liidu tootjatega, kuna arvesse tuleb võtta ka otseselt konkureerivate toodete tootjaid.

80      Samasuguse või otseselt konkureeriva toote määratluse eesmärk on kaitsemeetmeid käsitlevas uurimises aidata välja töötada niisuguste liidu tootjate toodetud toodete nimekiri, mille tekitatavat kahju olenevalt olukorrast hinnatakse. Komisjon võib selleks arvesse võtta erinevaid tegureid, näiteks toodete füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused, kasutusotstarve, asendatavus, tarbijapoolne taju, turustuskanalid, tootmisprotsess, tootmiskulud ja kvaliteet (vt analoogia alusel 11. juuli 2013. aasta kohtuotsus Hangzhou Duralamp Electronics vs. nõukogu, T‑459/07, ei avaldata, EU:T:2013:369, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 25. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Rusal Armenal vs. nõukogu, T‑512/09 RENV, EU:T:2017:26, punkt 151 ja seal viidatud kohtupraktika).

81      Sellest tuleneb tingimata, et tooted, mis ei ole samasugused kui vaatlusalune toode, võidakse liigitada samasuguse või otseselt konkureeriva toote sama määratluse alla ning nende suhtes võidakse koos läbi viia kaitsemeetmeid käsitlev uurimine (vt analoogia alusel 28. veebruari 2017. aasta kohtuotsus JingAo Solar jt vs. nõukogu, T‑158/14, T‑161/14 ja T‑163/14, ei avaldata, EU:T:2017:126, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

82      Toodete sarnasust tuleb hinnata eelkõige lõppkasutajate eelistuste alusel, arvestades, et põhitoote nõudlus töötlejate poolt sõltub lõpptarbijate nõudlusest (vt analoogia alusel 15. oktoobri 1998. aasta kohtuotsus Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, T‑2/95, EU:T:1998:242, punkt 213).

83      Neist kaalutlustest lähtudes tuleb analüüsida, kas konkreetse toote kandmine samasuguste või otseselt konkureerivate toodete loetellu või selle nimetatud loetelust väljajätmine on põhjendatud.

84      Käesoleval juhul on seega määrava tähtsusega küsimus, kas liidus toodetud indica kroovitud või poolkroovitud riis on sõltumata koorimata riisi päritolust, millest see on töödeldud, samasugune kui Kambodžast pärit kroovitud või poolkroovitud indica riis või sellega otseselt konkureeriv. Nagu nähtub eespool punktidest 71 ja 78–82, tuleb selleks uurida mitut tegurit, nagu selle omadused, kasutusotstarve ja turustuskanalid võrreldes Kambodžast pärit kroovitud või poolkroovitud riisi omadega, ning nende asendatavust.

85      Kuna komisjon on juba leidnud, et kroovitud või poolkroovitud indica riisi puhul, mis on töödeldud koorimata riisist, mida kasvatatakse või koristatakse liidus, on see nii, siis tuleb analüüsida, kas sama kehtib kroovitud või poolkroovitud indica riisi kohta, mis on töödeldud liitu imporditud koorimata riisist.

86      Üldkohus tõdeb aga seoses sellega, et kroovitud või poolkroovitud indica riisil, mis on töödeldud liitu imporditud koorimata riisist, on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve, seda töötlevad samad töötlejad, seda müüakse samade müügikanalite kaudu ning see konkureerib kroovitud või poolkroovitud indica riisiga, mis on töödeldud liidus kasvatatud või koristatud koorimata riisist.

87      Komisjon märkis nimelt esiteks vaidlustatud määruse põhjenduses 64, et tarbijad ei tee üldiselt vahet liidu ja importtoodete vahel ning et tarbijad, kes ostavad riisi jaemüüjatelt, ei tea tavaliselt kauba päritolu.

88      Komisjon märkis lisaks vaidlustatud määruse põhjenduses 18, et nii liidus toodetud kui ka liitu imporditud kroovitud ja poolkroovitud indica riisil on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning sama kasutusotstarve ning neid müüakse sarnaste või identsete müügikanalite kaudu ja samalaadsetele klientidele. Tuleb aga märkida, et kui indica riisil, mida toodetakse kolmandas riigis sellest riigist pärit koorimata riisist, on samad põhiomadused kui liidus toodetud indica riisil, mis on toodetud liidust pärit koorimata riisist, siis peab sama kehtima ka liidus toodetud koorimata riisi puhul, mis on imporditud kolmandast riigist.

89      Nagu nähtub Üldkohtu kohtuistungil esitatud küsimustele antud vastustest ja kohtuistungi protokollist, ei ole käesoleval juhul teiseks vaidlust selles, et töötlejate seisukohast on kroovitud või poolkroovitud indica riis vahetatav ja asendatav muu kroovitud või poolkroovitud indica riisiga, sõltumata selle päritolust, kuna töötlejad võivad töödelda nii liidus toodetud riisi kui ka imporditud riisi. Komisjon märkis kohtuistungil muu hulgas, et tegemist on ühe ja sama tootega ning erineb üksnes päritolu.

90      Kroovitud või poolkroovitud indica riisil on sõltumata selle töötlemiseks kasutatud tooraine päritolust seega samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve. Teisisõnu on kroovitud või poolkroovitud indica riis vahetatav või asendatav muu kroovitud või poolkroovitud indica riisiga nii liidu töötlejate kui ka tarbijate seisukohast.

91      Liidus toodetud kroovitud või poolkroovitud indica riisi tuleb seega sõltumata selle tooraine päritolust, millest see on töödeldud, käsitada Kambodžast pärit kroovitud või poolkroovitud indica riisiga sarnase või sellega otseselt konkureeriva tootena.

92      Kuna komisjoni analüüsis tuleb arvesse võtta kõiki liidu tootjaid, kes toodavad samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid, et saada usaldusväärne ülevaade nende majanduslikust olukorrast, siis pidi komisjon, analüüsides Kambodžast pärit indica riisi impordi mõju liidu tootmisharu hindadele, arvesse võtma kõiki liidu töötlejaid, kes toodavad kroovitud või poolkroovitud indica riisi, olenemata nende töödeldava koorimata riisi päritolust. Käesoleval juhul seda ei tehtud.

93      Nagu hagejad õigesti märgivad, on liidu tootjate väära määratluse puhul tehtud viga ka tõsiste raskuste olemasolu analüüsis, kuna komisjon jättis osa tootjatest kahju hindamisest kõrvale.

94      Mis tahes muu tõlgendus tähendaks, et komisjonile antaks võimalus mõjutada omavoliliselt hinna allalöömise marginaalide arvutamise tulemust, välistades ühe või mitu vaatlusaluse toote liiki ja seega ka teatavad liidu tootjad.

95      Kolmandaks märgib Üldkohus, et komisjoni poolt mõiste „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus“ piiramine nii, et see hõlmab üksnes liidu töötlejaid, kes töötlevad liidu päritolu indica riisi, püütakse tegelikult riisitöötlejatele omistatud kahju analüüsi kaasata – ja seda kaudselt – liidu riisikasvatajad. Kui komisjon piiras nende liidu tootjate määratlust, keda tuleb kahju hindamisel arvesse võtta, viidates kroovitud või poolkroovitud indica riisiks töödeldud tooraine päritolule, siis laiendas ta tegelikult kaitse ulatust liidu riisikasvatajatele, kuna liidus kasvatatud riis puudutab tegelikult ainult viimati nimetatuid. Selline tõlgendus ei saa aga olla põhjendatud vaidlustatud määruse põhjendustes 22 ja 23 toodud liidu tootmisharu määratlusega, milles on sõnaselgelt silmas peetud üksnes liidu töötlejaid.

96      Komisjon oleks oma ulatusliku kaalutlusõiguse raames võinud sõnaselgelt laiendada liidu tootmisharu määratlust samasuguste või otseselt konkureerivate toodete riisikasvatajatele, nagu Itaalia Vabariik uurimise käigus palus. Ta oleks siiski pidanud nad sõnaselgelt kahjuanalüüsi kaasama ja esitama tõendid tõsiste raskuste kohta, millega nad kokku puutuvad või võivad kokku puutuda.

97      Kõigest eeltoodust tuleneb, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi ilmse hindamisvea, piirates omavoliliselt oma liidu tootmisharule tekitatud kahju uurimise ulatust nii, et see hõlmab ainult kroovitud või poolkroovitud indica riisi, mis on töödeldud liidus kasvatatud või koristatud koorimata riisist.

98      Lisaks ei saa nõustuda komisjoni argumentidega, mille kohaselt oleks kaitsemeetmeid käsitlevas uurimises nendele vigadele vaatamata jõutud samale järeldusele.

99      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusakti õiguspärasuse hindamisel nimelt lähtuda selle akti vastuvõtmise ajal esinenud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, mistõttu Üldkohus ei saa uurimismenetluses esitatud põhjendusi asendada esimest korda Üldkohtus esitatud teiste põhjendustega (vt 3. septembri 2015. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon, C‑398/13 P, EU:C:2015:535, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika; 1. juuni 2017. aasta kohtuotsus Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu, T‑442/12, EU:T:2017:372, punkt 153 ja seal viidatud kohtupraktika). Komisjoni kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil esitatud kaalutlused, mis puudutavad asjaolu, et indica riisi impordi maht liitu oli madal, on aga sellised esimest korda Üldkohtus esitatud põhjendused.

100    Seega tuleb nõustuda hagejate väidetega, et komisjon tõlgendas mõistet „samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad liidus“ vääralt.

101    Üldkohus analüüsib siiski teise võimalusena ka hagejate argumente hindade allalöömise analüüsi ja selles tehtud kohanduste kohta ning nende kaitseõiguste rikkumise kohta.

 Argumendid hinna allalöömise analüüsi ja kohandamiste kohta

102    Hagejad väidavad sisuliselt, et on rikutud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 23, kuna komisjon kohandas Kambodžast pärit impordi hindade liidu hindadega võrdlemisel ekslikult liidu hindu ja tugines impordijärgsete kulude kohandamiseks ebakindlatele andmetele.

103    Hagejad väidavad seoses sellega, et miski ei võimalda kinnitada komisjoni väidet, et kui kroovitud või poolkroovitud indica riisi toodetakse Lõuna-Euroopas, toimub sellega seotud konkurents peamiselt Põhja‑Euroopas. Eurostati andmed Kambodžast pärit impordi kohta ja teatavad vastused komisjoni saadetud küsimustikele näitavad, et oluline osa impordist puudutab Lõuna-Euroopat. Kõikide liidu hindade kohandamine muudaks seega võrdluse Kambodžast pärit impordi hindadega ebavõrdseks, kuna seda importi ei ole samal viisil kohandatud. Hagejate arvates oleks komisjon seega pidanud võrdlema Kambodža Kuningriigi impordijärgseid hindu liidu töötlejate tehasehindadega.

104    Hagejad lisavad, et dumpinguvastases valdkonnas saab transpordikulusid kohandada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel ja see peab piirduma müügiga, mida nimetatud asjaolud konkreetselt puudutavad. Käesolevas asjas ei õigusta ükski erakorraline asjaolu kõrvalekaldumist tavapärasest hinna allalöömise arvutamise meetodist. Igal juhul oleks komisjon pidanud kindlaks tegema liidu tootmisharu müügiosa, mis kohandamist õigustas.

105    Hagejad vaidlustavad ka nende algandmete kehtivuse ja usaldusväärsuse, millele komisjon tugines, et teha kindlaks, kas transpordikulud liidus olid ühtselt 49 eurot tonni kohta ja kas Kambodžast pärit impordijärgsed kulud moodustasid ligikaudu 2% impordihinnast. Viimaste kohta märgivad nad, et isegi kui eeldada, et komisjon tugines kaitsemeetmeid käsitlevas uurimismenetluses satsumade kohta kogutud 2004. aastast pärit andmetele, ei ole vaatlusalused kulud tegelikud ja satsumade veotingimused erinevad riisi omadest.

106    Komisjon väidab, et üldiste tariifsete soodustuste kava määruses ei ole nõutud hinna allalöömise analüüsi, kuna nimetatud määruse artikli 22 lõikes 1 on mainitud üksnes importi „mahtudes ja/või hindadega“, mis põhjustavad tõsiseid raskusi. Nõutud tõendamise nõue ja sellise analüüsi üksikasjalikkuse tase on üldiste tariifsete soodustuste kava määruse raames läbiviidavas uurimises seega madalam kui dumpinguvastases uurimises.

107    Liidu hindade kohandamise kohta väidab komisjon, et konkurents liidust pärit indica riisi ja Kambodžast pärit riisi vahel toimub Põhja-Euroopas, sõltumata sellest, kas käesoleva juhtumi asjaolusid peetakse erandlikeks või mitte. Asjaolu, et Lõuna-Euroopas tarbitakse peamiselt japonica riisi, samas kui põhjas eelistatakse indica riisi, on ilmne ning seda illustreerib Kambodžast liitu suunatud indica riisi ekspordi geograafiline jaotus. See 49 euro suurune korrektsioon tonni kohta põhineb lisaks objektiivsetel tõenditel ja kujutab endast levinud praktikat, sealhulgas dumpinguvastastes menetlustes.

108    Ta lisab, et isegi kui transpordikulude kohandamist liidus ei oleks arvesse võetud, oleks Kambodža hinnad igal juhul kaasa toonud liidu tootjate hinna allalöömise lahtisel kujul müügi puhul vähemalt 5,4% ja pakendatud kujul müügi puhul 8,5%, millest koos teiste komisjoni analüüsitud teguritega piisab, et tõendada tõsiste raskuste esinemist üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 tähenduses.

109    Impordihindade kohandamise kohta täpsustab komisjon, et kuna hagejad ei märkinud impordijärgsete kulude konkreetset summat, tugines ta teatavatele 2014. aastast pärit andmetele, mis tulenesid toiduks valmistatud või konserveeritud tsitrusviljade suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete läbivaatamisest pärast nende aegumist.

110    Itaalia Vabariik ühineb komisjoni argumentidega ja lisab, et tõsiste raskuste hindamisel võib tugineda üksnes mahtudele ja turuosadele. Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artiklis 22 ei ole nõutud, et komisjoni tuvastatud tõsistel raskustel oleks üks põhjus või et need oleks kindlad.

111    Ente Nazionale Risi ühineb sisuliselt komisjoni argumentidega.

112    Üldkohus tõdeb, et üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõike 1 ja artikli 23 punkti j koostoimes tõlgendamisest tuleneb, et imporditud toodete ja samasuguste või otseselt konkureerivate toodete hinnad on üks peamine tegur, mida komisjon võib muu hulgas arvesse võtta analüüsis, mille eesmärk on kindlaks teha, kas esineb tõsiseid raskusi, mida kõnealune import liidu tootjatele põhjustab või ähvardab põhjustada.

113    Samas ei sisalda üldiste tariifsete soodustuste kava määrus hindade mõiste määratlust ega näe ette sõnaselget kohustust analüüsida hinna allalöömist ega arvutusmeetodit, mis puudutab vaatlusaluse toote impordi liidu tootmisharule avaldatud mõju kindlaksmääramist.

114    Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artiklites 22 ja 23 on seevastu viidatud tingimustele, mis võimaldavad tuvastada, et vaatlusaluse toote impordimahud ja/või hinnad põhjustavad või võivad põhjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete liidu tootjatele tõsiseid raskusi, ning lõpuks taaskehtestada ühise tollitariifistiku tollimaksud, et lõpetada ajutiselt liidu tootjate majandusliku ja/või finantsolukorra halvenemine.

115    Seega tuleb asuda seisukohale, et ei ole mitte ainult üks, vaid mitu analüüsimeetodit, mis võimaldaksid hinnata, kas üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artiklites 22 ja 23 sätestatud tingimused on täidetud. Erinevate arvutusmeetodite valik eeldab aga keeruliste majanduslike olukordade hindamist, mistõttu komisjonil on teatud kaalutlusõigus, kui ta valib meetodi, mille kohaselt tuleb kontrollida, kas need tingimused on täidetud.

116    Üldkohus kordab siiski, et kuigi Euroopa Kohus tunnustab komisjoni laia kaalutlusruumi keerulistes majandusküsimustes, ei tähenda see, et liidu kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusandmeid on tõlgendanud.

117    Nimelt, nagu nähtub eespool punktis 42 viidatud kohtupraktikast, peab liidu kohus kontrollima nii esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja ühtelangevust kui ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.

118    Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest 61, 64, 76 ja 77, et komisjon tugines nii Kambodžast pärit kroovitud või poolkroovitud indica riisi impordi mahtudele kui ka hindadele, et järeldada, et see põhjustas liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele tõsiseid raskusi; ta kinnitas seda ka kohtuistungil.

119    Komisjon tegi seoses sellega, nagu on märgitud eespool punktides 13–21, hinna allalöömise analüüsi, mille alusel tõi ta üldises avalikustamisdokumendis esile Kambodžast pärit impordi hindade tõttu liidu hindade allalöömise, mis oli 22%.

120    Pärast selle dokumendi edastamist küsis Kambodža Kuningriik muu hulgas, kas hinna allalöömise marginaali arvutamisel võeti arvesse impordijärgseid kulusid. Komisjon vaatas vastuseks huvitatud isikute, sealhulgas Kambodža Kuningriigi märkustele oma hinna allalöömise arvutused läbi ja kohandas esiteks liidu tootmisharu hindu, et võtta Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse transportimise kuludena arvesse ühtset summat 49 eurot tonni kohta, ja teiseks impordihindu, võttes arvesse impordijärgseid kulusid, mis olid hinnanguliselt 2% impordihinnast. Olles märkinud, et ta võttis arvesse ka erinevusi kaubandustasandites ja võrdles lahtisel kujul müüdava kroovitud riisi müügihinda pakendatud riisi müügihinnaga, jõudis ta järeldusele, et lahtiselt müüdava riisi hinna allalöömise määr oli 13% ja pakendatud kujul müügi oma oli 14%.

121    Esiteks tõdeb Üldkohus, et komisjoni järeldused, mis puudutavad Kambodžast pärit indica riisi impordi tõttu liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemist, tuginevad haldusmenetluses tehtud sellistele kohandustele vaatamata hinna allalöömisele enne kohandamist ehk hinna allalöömise määrale 22%, nagu nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest 56, 60 ja 63.

122    On tõsi, et komisjon märkis vastuseks Üldkohtu menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimustele, et ta ei parandanud neid märkeid 22% allalöömise määra kohta ning et vaidlustatud määruse põhjendustes 56, 60 ja 63 täpsustatud hinna allalöömise marginaalideks tuleb arvestada lahtiselt müüdava riisi puhul 13% ja pakendatud kujul müügi puhul 14%. Üldkohus märgib siiski, et kuigi vaidlustatud määruse põhjendused 56 ja 60 on identsed üldise avalikustamisdokumendi põhjendustega 41 ja 44, lisati hiljem vaidlustatud määrusesse põhjendus 63 ning komisjon võttis vaidlustatud määruse vastuvõtmise ajal arvesse hinna allalöömise määra 22%.

123    Komisjon tegi seega faktivea, kui ta järeldas vaidlustatud määruses, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halvenes, kuna see tootmisharu kannatas olulise hinna allalöömise all määras 22%.

124    Teiseks kordab Üldkohus, et nagu komisjon õigesti märgib, peab pool siis, kui ta palub teha kohandusi, mille eesmärk on muuta impordihinnad ja liidu tootmisharu hinnad hinna allalöömise marginaali kindlaksmääramisel võrreldavaks, tõendama, et tema taotlus on põhjendatud. Seega, kui tootja palub üldjuhul allapoole kohandamist, siis peab see ettevõtja näitama ja tõendama, et tingimused sellise kohanduse tegemiseks on täidetud (vt analoogia alusel 26. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus PT Musim Mas vs. nõukogu, C‑468/15 P, EU:C:2016:803, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka kohtujurist Mengozzi ettepanek liidetud kohtuasjades Changshu City Standard Parts Factory ja Ningbo Jinding Fastener vs. nõukogu, C‑376/15 P ja C‑377/15 P, EU:C:2016:928, punkt 97 ja seal viidatud kohtupraktika).

125    Komisjon peab samuti juhul, kui ta leiab, et hindasid tuleb kohandada, tuginema tõenditele või vähemalt üksteist toetavatele asjaoludele, mis võimaldavad kinnitada, et esineb selline asjaolu, mille alusel kohandus tehakse, ja tegema kindlaks, et see mõjutab hindade võrreldavust (vt selle kohta 16. veebruari 2012. aasta kohtuotsus nõukogu ja komisjon vs. Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP, C‑191/09 P ja C‑200/09 P, EU:C:2012:78, punktid 58 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 10. märtsi 2009. aasta kohtupraktika Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP vs. nõukogu, T‑249/06, EU:T:2009:62, punkt 180 ja seal viidatud kohtupraktika).

126    Käesolevas asjas märkis komisjon vaidlustatud määruse põhjendustes 34 ja 35, et Kambodža Kuningriik seadis „kahtluse alla metoodika, mida [ta] kasutas hinna allalöömise marginaalide arvutamisel“, et „[nad] väitsid, et Kambodža ekspordihinna arvutamisel ei arvestatud impordijärgseid kulusid“, ja et „[p]ärast avalikustamist saadud väiteid silmas pidades otsustas [ta] vaadata oma hinna allalöömise arvutused läbi, et […] võtta arvesse impordijärgseid või transpordikulusid“.

127    Seega tuleb tõdeda, et komisjon oli üldise avalikustamisdokumendi kohta esitatud märkuste järel nõustunud vajadusega teha hinna allalöömise analüüsi suhtes kohandusi. Vastavalt eespool punktides 42 ja 125 viidatud kohtupraktikale pidi ta seega tuginema tõenditele või üksteist toetavatele asjaoludele, mis võimaldavad tuvastada nende tegurite olemasolu, mille alusel kohandus tehti, ja määrata kindlaks nende mõju hindade võrreldavusele, ning Üldkohus peab kontrollima nende tõendite usaldusväärsust, ühtelangevust ja asjakohasust, millele komisjon oma nõuete toetuseks tugineb.

128    Sellega seoses toimub impordihinna allalöömise arvutamine selleks, et kindlaks määrata liidu tootmisharule impordiga tekitatud kahju, ning seda kasutatakse laiemalt selleks, et hinnata kahju ja määrata kindlaks kahjumarginaal, nimelt sellise kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Kohustus viia läbi subsideeritud impordi mõju objektiivne uurimine näeb ette, et vaatlusaluse toote hinda ja kõnealuse tootmisharu samasuguse toote hinda liidu territooriumil toimuva müügi ajal võrreldakse õiglaselt. Selleks et tagada õiglane võrdlus, tuleb hindu võrrelda samal kaubandustasandil. Nimelt toob erinevatel kaubandustasanditel makstavate hindade võrdlus, ilma et need sisaldaksid kõiki selle kaubandustasandiga seotud kulusid, mida tuleb arvesse võtta, igal juhul kaasa kunstlikud tulemused, mis ei võimalda nõuetekohaselt hinnata liidu tootmisharule põhjustatud kahju. Niisugune võrdlus kujutab endast selle tootmisharu kahju arvutamise õiguspärasuse tingimust (vt selle kohta analoogia alusel 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon, T‑300/16, EU:T:2019:235, punkt 239 ja seal viidatud kohtupraktika).

129    Esiteks kordas Üldkohus osas, mis puutub liidu hindade kohandamisse selleks, et võtta Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse transportimise kuludena arvesse ühtset summat 49 eurot tonni kohta, et kohtupraktikas on korduvalt tunnustatud praktikat, mille kohaselt võrreldakse liidu tootmisharu tehasehindu ilma transpordikuludeta CIF‑impordihindadega (kulud, kindlustus, vedu) liidu piiril (vt analoogia alusel 30. novembri 2011. aasta kohtuotsus Transnational Company „Kazchrome“ ja ENRC Marketing vs. nõukogu ja komisjon, T‑107/08, EU:T:2011:704, punkt 55, ning 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon, T‑300/16, EU:T:2019:235, punktid 243–249; kohtujurist Slynni ettepanek kohtuasjas Prantsusmaa vs. komisjon, 181/85, EU:C:1986:491, lk 708 ja 709).

130    Komisjon tugineb Üldkohtu menetluse staadiumis erandlikele asjaoludele, mis õigustavad sellist kohandamist, mille eesmärk on võtta arvesse kulusid, mis on vajalikud toote suunamiseks kohta, kus esineb konkurents, nimelt Põhja‑Euroopasse, ja viitab oma praktikale, millele on osutatud tema 8. oktoobri 2019. aasta rakendusmääruses (EL) 2019/1688, millega kehtestatakse Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2019, L 258, lk 21), ja tema 10. aprilli 2019. aasta rakendusmääruses (EL) 2019/576, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes (ELT 2019, L 100, lk 7).

131    Ent nagu hagejad õigesti väidavad, täpsustas komisjon rakendusmääruse 2019/1688 põhjendustes 108–110 ning rakendusmääruse 2019/576 põhjendustes 127 ja 129, et tema tavapärane praktika võrdleb eksportivate tootjate CIF-hindu liidu tootjate tehasehinnaga. Nendest põhjendustest nähtub samuti, et komisjon kaldub sellest standardmeetodist kõrvale ja kohandab liidu tootmisharu teatavat müüki, kui seda õigustavad erakorralised asjaolud. Ta märgib, et ta võib sel juhul piirata kohandamist erakorralise olukorraga seotud müügi osakaaluga.

132    Käesolevas asjas ei ole komisjon kordagi väitnud, et vaidlustatud määruses esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid seda, et seoses indica riisi müügiga liidus tuleks arvesse võtta Põhja-Euroopasse transportimise kulusid. Ta tugineb käesoleva juhtumi asjaoludele alles vasturepliigis, kuigi ta tugines sellistele erilistele asjaoludele tema viidatud rakendusmääruste tekstis endas.

133    Lisaks ei ole komisjon esitanud ühtegi tõendit ega usaldusväärset ja asjakohast asjaolu, mis toetaks tema väidet, mille kohaselt on „ilmselge fakt“, et koht, kus liidus esineb indica riisi konkurents, on Põhja-Euroopa, mistõttu oli vaja võtta arvesse liidu tootmisharu hindu pärast kogu kroovitud või poolkroovitud indica riisi transportimist Põhja-Euroopasse ning mitte kohandada transpordikulusid, arvestades riisi müügihindade proportsiooni liidu erinevates geograafilistes piirkondades.

134    Kuigi komisjon märkis nimelt esmalt vaidlustatud määruse põhjenduses 36, et Euroopa lõunaosa koosneb Itaaliast ja Hispaaniast, määratles ta selle oma kostja vastuses nii, et see koosneb Itaaliast, Hispaaniast ja Kreekast, millele ta hiljem lisas Portugali.

135    Seejärel esitas komisjon vastuseks Üldkohtu menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimustele kaks väljaannet, milles seda ilmselget fakti mainitakse ja statistika abil täpsustatakse.

136    Üldkohus tõdeb aga ühelt poolt, et tegemist on komisjonilt pärit riisi puudutava teabedokumendiga, milles on kinnitatud, ilma et tõendid seda väidet kinnitaksid, et „indica riis (pikateraline) on aasia „traditsiooniline“ riis, mis moodustab [ligikaudu] 25% riisi tootmisest liidus ja mida tarbitakse peamiselt Põhja‑Euroopas“.

137    Komisjon esitas teiselt poolt 1995. aasta detsembris avaldatud tabeli, mis käsitleb riisi kvaliteeti liidus ja milles on esitatud hinnanguliselt indica riisi ja japonica riisi tarbimine aastatel 1993–1994 iga sel ajal liidu liikmeks olnud 12 liikmesriigi kohta.

138    Kuigi selles tabelis on esitatud andmed riisi tarbimisharjumuse kohta liidus 30 aastat tagasi, võivad sellised harjumused olla märkimisväärselt muutunud, nagu hagejad oma märkustes komisjoni vastuste kohta ja kohtuistungil õigesti märkisid. Sellest dokumendist nähtub samuti, et Itaalia, Hispaania, Kreeka ja Portugali puhul on säilinud ligikaudu 11,8% liidu indica riisi tarbimisest ning komisjon ise tunnistas, et 12% Kambodžast pärit impordist läheb neisse nn lõunariikidesse.

139    Lõpuks, kuigi komisjon märgib vaidlustatud määruse põhjenduses 36, et ta tugines kaebuses olevale ja kohapealse uurimise käigus kontrollitud teabele, tuleb tõdeda, et Itaalia Vabariigi kaebus ei sisalda mingit teavet sellises summas transpordikulude kohta liidus ja et kontrollimised, mida komisjon kohapealse kontrolli käigus tegi, ei ole toimiku osa.

140    Komisjon täpsustas kostja vastuse staadiumis, et toimikus on objektiivsed tõendid, mis õigustavad transpordikulude kohandamist liidus summas 49 eurot tonni kohta, see tähendab Itaalia riisitöötlejate liidu (AIRI) avaldus, mida on kohapeal kontrollitud kahe valimisse kuuluva Itaalia töötleja juures, kuid mis ei olnud konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse tõttu hagejatele kättesaadavad. Ta lisas, et analüüs oleks isegi transpordikulude kohandamiseta näidanud liidu tootjate hinna allalöömise lahtiselt müügi puhul vähemalt 5,4% ja pakendatud kujul müügi puhul 8,5%.

141    Vastab tõele, et poolte õigus tutvuda komisjoni otsuseid puudutava teabega delegeeritud määruse artikli 17 lõike 3 alusel on igal juhul sõnaselgelt piiratud selle teabe konfidentsiaalse laadiga, nagu nähtub allpool punktist 171. Põhimõtted, mis reguleerivad huvitatud isikute õigust teabele, tuleb seega viia kooskõlla konfidentsiaalsuse nõuetega ja eelkõige liidu institutsioonide kohustusega hoida ärisaladust (vt analoogia alusel kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas Donex Shipping and Forwarding, C‑104/19, EU:C:2020:159, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

142    Eespool punktis 99 viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusakti õiguspärasust siiski hinnata akti vastuvõtmise ajal esinenud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mistõttu ei saa Üldkohus asendada uurimismenetluses esitatud põhjendusi muude põhjendustega, mis esitati esimest korda alles tema menetluses. Nii on see aga hinnangute puhul, mille komisjon esitas oma menetlusdokumentides ja milles ta kinnitab ilma suurema täpsustuseta, et transpordikulude kohandamiseta oleksid Kambodžast pärit impordi hinnad ikkagi kaasa toonud liidu tootjate hinna allalöömise lahtiselt müügi puhul vähemalt 5,4% ja pakendatud müügi puhul 8,4%.

143    Kõnealuse teabe avalikustamisest keeldumist ei saa põhjendada Üldkohtu menetluses esitatud põhjendusega (vt selle kohta 1. juuni 2017. aasta kohtuotsus Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu, T‑442/12, EU:T:2017:372, punkt 153).

144    Igal juhul on juba otsustatud, et teave, mida on vaja selleks, et hinnata, kas vaidlusalune kohandus on turu struktuuri arvestades kohane, ei kujuta endast konfidentsiaalseid andmeid, kuna tegemist on liidu toodete selle kaubandustasandi määratlemisega – seda põhjendades –, mis vastab imporditud toodete omale, ning kohase kohanduse tegemisega sellega seotud kulude arvessevõtmiseks (vt analoogia alusel 17. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Zhejiang Xinshiji Foods ja Hubei Xinshiji Foods vs. nõukogu, T‑122/09, ei avaldata, EU:T:2011:46, punkt 86).

145    Komisjon ei saa seega õiguspäraselt tugineda kogu sellise teabe konfidentsiaalsusele, mis võimaldas järeldada, et transpordikulusid on liidus kohandatud ühtses summas 49 eurot tonni kohta.

146    Üldkohus märgib lisaks, et komisjon kordas 8. veebruaril 2022 pärast küsimusi ja Üldkohtu menetlust korraldavate meetmete raames esitatud dokumendi esitamise nõuet, et AIRI avaldus oli konfidentsiaalne.

147    Ta märkis siiski 10. veebruaril 2022, et ta sai kätte AIRI kinnituse, et transpordikulude deklaratsiooniga seotud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust ei rahuldatud, võttes arvesse haldusmenetlusest möödunud aega. Ta lisas, et ta esitas nimetatud avalduse 18. veebruaril 2022 oma vastustes Üldkohtu küsimustele ning et kõigil pooltel oli võimalus sellega tutvuda.

148    Toimiku materjalidest nähtub aga, et komisjon esitas üksnes tema ja Ente Nazionale Risi vahelise e-kirjavahetuse, milles on kuvaritõmmis, mis kujutab tabelit riisi hulgi- ja suurtes kottides transpordi kulude kohta. Seal on riisi suurtes kottides Itaaliast Belgiasse transportimise kuludena märgitud 49 euro suurune summa. Üldkohtule ei edastatud siiski lähtedokumenti, kust need andmed pärit on, ega arvutusi, mille kaudu nendeni jõuti.

149    „Ilmselge fakti“ aluseks olevat geograafilist jaotust, mille kohaselt kroovitud või poolkroovitud riisi liidu konkurents esineb Põhja-Euroopas, ei ole seega usaldusväärsete ja asjakohaste tõenditega tõendatud. Sama kehtib komisjoni valiku kohta kohaldada indica riisi kogu tootmise suhtes liidus ühtset transpordikulude summat 49 eurot tonni kohta, piiramata kohandust teatava osaga kroovitud ja poolkroovitud indica riisi müügist, mille jaoks sellist transporti Lõuna‑Euroopast Põhja‑Euroopasse tegelikult vaja on.

150    Teiseks märkis komisjon impordihindade kohandamise kohta vaidlustatud määruse põhjenduses 36, et ta tugines „seoses muu toidukaubaga (satsumad) varem korraldatud uurimise käigus saadud andmete[le]“. Ta ei esitanud seevastu ei usaldusväärseid ja ühtelangevaid tõendeid ega üksteist toetavaid asjaolusid kõnealuse uurimise ja andmete kohta, mis võimaldasid järeldada, et impordijärgseid kulusid tuli käesolevas asjas hinnata ligikaudu 2%-le impordihinnast.

151    Kuigi hagejad viitasid nimelt eeldusele, et tegemist on 2003.–2004. aasta uurimisega ja esitasid väiteid selliste varasemate andmete kasutamise kohta, lükkas komisjon kostja vastuse staadiumis selle eelduse ümber ja täpsustas, et tegemist on 2014. aastast pärit andmetega, mis saadi toiduks valmistatud või konserveeritud tsitrusviljade suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete läbivaatamisel pärast nende aegumist.

152    Hiina päritolu toiduks valmistatud või konserveeritud tsitrusviljade importi puudutavas asjas on juba leitud, et impordihinna korrigeerimine 2% ulatuses oli mõõdukas, mistõttu oli mõistlik eeldada, et see hõlmas üksnes kulusid, mis tekkisid kuni kauba jõudmiseni importija lattu (17. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Zhejiang Xinshiji Foods ja Hubei Xinshiji Foods vs. nõukogu, T‑122/09, ei avaldata, EU:T:2011:46, punkt 85).

153    Isegi kui eeldada siiski, et hagejad oleksid pidanud aru saama, et kõnealune kohandus tehti 2014. aasta uurimise alusel ja hõlmas üksnes kulusid, mis tekkisid kuni kauba jõudmiseni importija lattu, ei ole ükski asjaolu, mis neile haldusmenetluse käigus või vaidlustatud määruses on esitatud, seotud küsimusega, miks on imporditavate toodete turustusahela see etapp samaväärne liidu tööstusharu Põhja-Euroopa tasandiga, ega seda, mille poolest satsumade transpordikulud on samasugused kui riisi omad, mida toodetakse vähemrikneva kuivainena, ning tulenevalt sellest, miks see kohandus on käesolevas asjas kohane.

154    Üldkohus sedastab seega, et asjaolud, millele komisjon selle kohanduse põhjendamisel tugineb, ei ole piisavalt veenvad või neid ei ole olemas ning neid ei saa pidada tõenditeks ega üksteist toetavateks asjaoludeks, mis võimaldavad tuvastada sellise teguri olemasolu, mille alusel impordihindasid kohandati, ja määrata kindlaks selle mõju hindade võrreldavusele.

155    Kolmandaks tuleb hinna allalöömise analüüsi kohandamise kohta märkida, võtmaks arvesse kaubandustasandi erinevusi ja võrdlemaks lahtiselt müüdava kroovitud riisi hindu pakendatud kujul müüdava kroovitud riisi hindadega, et komisjon ei ole esitanud selle kohanduse toetuseks ühtegi tõendit ega ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kindlaks teha kohanduse tegemise aluseks olevate tegurite olemasolu ja selle mõju hindade võrreldavusele.

156    Kõigest eeltoodust tuleneb, et komisjon ei tuginenud usaldusväärsetele ja asjakohastele tõenditele või asjaoludele, et põhjendada oma otsust teha hinna allalöömise analüüsi raames kohandusi.

157    Järelikult tuleb nõustuda ka hagejate väidetega, et on tehtud ilmseid hindamisvigu osas, milles komisjon kohandas liidu hindu ja impordihindu.

 Väited, et on rikutud hagejate kaitseõigusi ja kohustust edastada olulised faktid ja kaalutlused või nende aluseks olevad üksikasjad

158    Hagejad väidavad sisuliselt, et on rikutud nende kaitseõigusi ja delegeeritud määruse artikli 17 lõikeid 1–4 tõlgendatuna koostoimes üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 38 lõikega 3, kuna komisjon jättis enne selle otsuse vastuvõtmist, millega taaskehtestatakse ühise tollitariifistiku tollimaks Kambodžast pärit indica riisi impordi suhtes, avaldamata teatavad olulised faktid ja kaalutlused või üksikasjad, mille põhjal ta oma lõpliku otsuse tegi.

159    Hagejad väidavad kõigepealt, et komisjon ei edastanud neile hinna allalöömise analüüsi ega pärast üldise avalikustamisdokumendi edastamist esitatud tähelepanekute järel tehtud kohandusi ega ka sellega seotud algandmeid, mis puudutasid impordijärgseid kulusid, ega riisi Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse transportimise kulusid, ega eristanud lahtiselt müüdava toote müügihindu pakendatud kujul müüdavate toodete müügihinnast.

160    Komisjon ei edastanud ka andmeid, mille põhjal arvutati tarbija- ja kahjunäitajad, nagu turuosad ja müügimaht, muutused liidu tootmises, impordis ja hindades, sealhulgas liikmesriikidelt ja Eurostatilt saadud andmed ning nende põhjal koostatud arvandmed, ega analüüsi, mille abil ta kohaldas poolkroovitud riisi ümberarvestuskurssi kroovitud riisi ekvivalendiks.

161    Need asjaolud on aga ilmselgelt olulised faktid ja kaalutlused ning sellega seoses kasutatud andmed on nende aluseks olevad üksikasjad, mistõttu delegeeritud määruse artikli 17 lõigete 1–4 kohaselt oli komisjonil kohustus need, sealhulgas avalikult kättesaadavad andmed, edastada.

162    Seejärel väidavad hagejad, et kuigi nende märkused pärast üldise avalikustamisdokumendi avalikustamist võimaldasid märgatavalt vähendada hinna allalöömise marginaali 22%-lt lahtisel kujul toote müügi puhul 13%-le ja pakendatud kujul müügi puhul 14%-le, ei ole välistatud, et hinna allalöömise analüüsi ja selles tehtud kohanduste, selle algandmete ja muude oluliste asjaolude avalikustamine võimaldas neil esitada täiendavaid märkusi. Kuna ta ei avalikustanud seda teavet, mida komisjon möönis, võttis ta neilt võimaluse esitada selle kohta oma märkusi, mis oleks võinud viia selleni, et ta oleks muutnud oma teatavaid järeldusi, ja tuua kaasa hinna allalöömise marginaali täiendava languse, või isegi seada kahtluse alla väidetavate tõsiste raskuste ja Kambodžast pärit kroovitud või poolkroovitud indica riisi impordi vahelise põhjusliku seose analüüsi.

163    Lõpuks leiavad hagejad, et ükski avalikustamata asjaolu ei olnud konfidentsiaalne. Isegi kui oletada, et osa neist oleks seda olnud, oleks nende suhtes tulnud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 38 lõigete 3 ja 5 kohaselt esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus ning need oleks igal juhul tulnud avalikustada üldsõnaliselt või kokkuvõttena.

164    Kõigepealt väidab komisjon, et hagejad võisid hinna allalöömise analüüsi ja selle aluseks olevaid andmeid mõista üldises avalikustamisdokumendis esitatud teabe põhjal, mis puudutas Kambodžast pärit impordi hinda ja valimisse kaasatud liidu tootmisharude ühikuhindu. Kuigi ta möönab, et ta ei avalikustanud nimetatud analüüsi kohandusi ja nende aluseks olevaid asjaolusid, lisab ta, et need tehti pärast huvitatud isikute märkusi üldise avalikustamisdokumendi kohta ning et need tõid kaasa hinna allalöömise languse, mistõttu on need hagejatele soodsad. Ta täpsustab lisaks, et hinna allalöömine on vaid üks tegur muude tegurite hulgas, mida võeti arvesse liidu tootmisharule põhjustatud tõsiste raskuste hindamisel.

165    Komisjon lisab, et andmed, mis olid aluseks Lõuna-Euroopast Põhja‑Euroopasse transportimise kulude kohandamisele, ei olnud hagejatele konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse tõttu kättesaadavad.

166    Seejärel, mis puudutab tarbimis- ja kahjunäitajaid, siis kuigi komisjon tunnistab, et tegemist on oluliste faktidega, väidab ta, et need olid üldises avalikustamisdokumendis esitatud. Mis puudutab andmeid, mille põhjal need näitajad arvutati, siis ei ole tegemist oluliste faktide ega kaalutlustega, mis tuleb hagejatele avalikustada. Lisaks oleksid nad võinud teha oma arvutused üldises avalikustamisdokumendis oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal.

167    Sellega seoses viitab komisjon ka delegeeritud määruse artikli 16 lõikele 1 ja Euroopa Komisjoni presidendi 21. veebruari 2019. aasta otsuse (EL) 2019/339 ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates kaubandusmenetlustes (ELT 2019, L 60, lk 20) artikli 12 lõikele 1, milles on ette nähtud ärakuulamise eest vastutava ametniku võimalus astuda poolte taotlusel menetlusse, et analüüsida muu hulgas koostatud toimikuga tutvumise võimaldamisest keeldumist ning vaidlusi, mis puudutavad dokumentide konfidentsiaalsust.

168    Neist sätetest tuleneb, et hagejad oleksid pidanud haldusmenetluses taotlema võimalust tutvuda tarbimis- ja kahjunäitajate aluseks olevate andmetega ning andmetega riisi ümberarvestamise määra arvutamise kohta. Seega ei ole neil Üldkohtus enam alust kaevata nende edastamata jätmise üle.

169    Lõpuks väidab komisjon, et võimalikud rikkumised, mis tulenevad hagejatele teatava teabe avalikustamata jätmisest, ei saa kaasa tuua vaidlustatud määruse tühistamist, kuna hagejad ei ole tõendanud, et haldusmenetlusel oleks võinud olla teistsugune tulemus, kui see teave oleks neile avalikustatud.

170    Itaalia Vabariik ja Ente Nationale Risi viitavad sisuliselt komisjoni argumentidele.

171    Delegeeritud määruse artiklis 17 „Avalikustamine“ on sätestatud järgmist:

„1.      Komisjon avalikustab nende oluliste faktide ja kaalutluste üksikasjad, mille põhjal ta oma otsused teeb.

2.      Avalikustamine toimub kirjalikult. Selles esitatakse komisjoni järeldused ja antakse teada, kas on kavas taaskehtestada tavapärased ühise tollitariifistiku tollimaksud või mitte.

3.      Avalikustamine toimub konfidentsiaalse teabe kaitse nõuete kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik, tavaliselt mitte hiljem kui 45 päeva, enne kui komisjon teeb lõpliku otsuse lõppmeetmeid käsitleva ettepaneku kohta, ning igal juhul sobival ajal selleks, et isikud saaksid esitada oma märkused ja et komisjon saaks neid märkusi arvesse võtta. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid fakte või kaalutlusi kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

4.      Avalikustamine ei piira võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

5.      Pärast info avalikustamist tehtavaid esildisi võetakse arvesse ainult juhul, kui need on esitatud tähtaja jooksul, mille komisjon määrab küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt iga juhtumi puhul eraldi ja mille pikkus on vähemalt 14 päeva.“

172    Üldkohus märgib kõigepealt, et see säte ei sea komisjoni avalikustamise kohustust sõltuvusse huvitatud isikute mis tahes taotlusest, mis puudutab neid üksikasju, mis on aluseks kaitsemeetmete võtmise aluseks olevatele olulistele faktidele ja kaalutlustele, millega hagejad tutvuda soovivad.

173    Komisjoni sellele sättele antud tõlgendus, mille kohaselt hagejad oleksid pidanud taotlema kõnealuste andmetega tutvumist, tuleneb dumpinguvastase menetluse korrast, mille raames antakse dumpinguvastase määrusega teatavatele huvitatud isikutele menetluslikke õigusi ja tagatisi, mille kasutamine sõltub siiski nende isikute aktiivsest osalemisest selles menetluses, mis peab avalduma vähemalt kirjaliku taotluse esitamises kindlaksmääratud tähtaja jooksul (9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Donex Shipping and Forwarding, C‑104/19, EU:C:2020:539, punkt 70).

174    Kuigi lõpliku avalikustamise ja seejärel selle kohta märkuste esitamise võimalus sõltub dumpinguvastase määruse raames taotluse esitamisest komisjonile, ei ole seevastu delegeeritud määruse artiklis 17 sellist taotlust nõutud.

175    Seejärel tõdeb Üldkohus, et delegeeritud määruse artikkel 16 ja otsuse 2019/339 artikli 12 lõige 1 käsitlevad ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist haldusmenetluses ja konkreetset olukorda, kus asjasse puutuvad isikud on esitanud taotluse tutvuda koostatud või konkreetse dokumendiga, et komisjon keeldus sellise tutvumise võimaldamisest ja et tuleb lahendada vaidlus, mis puudutab teatavate dokumentide konfidentsiaalsust.

176    Huvitatud isikute õigus taotleda kirjalikult haldusmenetluses toimikuga tutvumist ja ärakuulamise eest vastutava ametniku võimaliku sekkumise küsimus teatavate dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemisest keeldumise või sellega seotud vaidluse korral erinevad aga delegeeritud määruse artikli 17 tähenduses komisjoni kohustusest avalikustada üksikasjad, mis on aluseks olulistele faktidele ja kaalutlustele, mille alusel ta oma lõpliku otsuse tegi.

177    Seega, vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei olnud hagejatel selleks, et nad saaksid tugineda Üldkohtus delegeeritud määruse artikli 17 ja nende kaitseõiguste rikkumisele, mingit eelnevat kohustust taotleda haldusmenetluses võimalust tutvuda selles sättes nimetatud teabega.

178    Lõpuks kordab Üldkohus, et kaitseõigused hõlmavad kohtupraktika kohaselt nii õigust olla ära kuulatud kui ka õigust tutvuda toimikuga ning need kuuluvad liidu õiguskorra lahutamatuks osaks olevate põhiõiguste hulka, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (vt selle kohta 3. juuli 2014. aasta kohtuotsus Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics, C‑129/13 ja C‑130/13, EU:C:2014:2041, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

179    Kuna uurimismenetlustes, mis eelnevad määruste vastuvõtmisele, kehtestatakse kaitsemeetmed, mis võivad kõnealuseid pooli otseselt ja isiklikult mõjutada ning tuua neile kaasa ebasoodsaid tagajärgi, siis peab komisjon järgima teatud põhimõtteid ja menetluslikke tagatisi (vt selle kohta 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon, T‑300/16, EU:T:2019:235, punktid 74 ja 76).

180    Nii tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liidu institutsioonid peavad oma teavitamiskohustuse täitmisel tegutsema nõutava hoolsusega, püüdes anda kõnealustele ettevõtjatele juhul, kui ärisaladuse hoidmine on endiselt tagatud, kasulikku teavet oma huvide kaitseks ja valides vajaduse korral omal algatusel sellise teadaandmise sobiva viisi. Huvitatud ettevõtjatele tuleb igal juhul tagada haldusmenetluses võimalus tõhusalt väljendada oma seisukohta väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning oluliste faktide ja kaalutluste kohta, mille alusel komisjon teeb oma otsused ja hindab selliste tõsiste raskuste olemasolu, mida on põhjustatud või mida võidakse põhjustada liidu tootmisharule ja mis on sooduskohtlemist saavast riigist toote impordi tulemus (vt analoogia alusel 16. veebruari 2012. aasta kohtuotsus nõukogu ja komisjon vs. Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP, C‑191/09 P ja C‑200/09 P, EU:C:2012:78, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).

181    Täpsemalt on õigusega olla ära kuulatud tagatud igaühele võimalus teha haldusmenetluse raames enne tema huve kahjustada võiva otsuse tegemist tegelikult ja tõhusalt teatavaks oma seisukoht (4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus OZ vs. EIP, C‑558/17 P, EU:C:2019:289, punkt 53, ja 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus HF vs. parlament, C‑570/18 P, EU:C:2020:490, punkt 58).

182    Huvitatud isiku seisukoha tegelik esitamine eeldab seega, et seda seisukohta oleks saanud esitada piisavalt aegsasti, et komisjon saaks sellega tutvuda ja hinnata nõutava hoolsusega selle asjakohasust vastuvõetava akti sisu seisukohast.

183    Delegeeritud määruse artikkel 17 kehtestab üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alusel võetud kaitsemeetmete raames teatud korra huvitatud poolte õiguse kohta esitada oma märkused ja annab seeläbi neile õiguse olla ära kuulatud. Selle artikli lõikes 1 on ette nähtud komisjoni kohustus teatada nende oluliste faktide ja kaalutluste üksikasjad, mille alusel ta oma otsused teeb.

184    Selline kohustus kehtib a fortiori oluliste faktide ja kaalutluste suhtes, seda enam, et delegeeritud määruse artikli 17 lõiked 3 ja 4 mainivad sõnaselgelt faktide ja kaalutluste avalikustamist.

185    Selle artikli lõikes 3 on samuti sätestatud, et avalikustamine toimub nii kiiresti kui võimalik, tavaliselt mitte hiljem kui 45 päeva, enne kui komisjon teeb lõpliku otsuse. See peab toimuma igal juhul sobival ajal selleks, et isikud saaksid esitada oma märkused ja et komisjon saaks neid märkusi arvesse võtta. Lisaks on selle artikli lõikes 4 ette nähtud, et kui komisjon kavatseb teha hilisema otsuse teistsugustele faktidele ja kaalutlustele tuginedes, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

186    Delegeeritud määruse artikli 17 sõnastus ei sisalda ühtegi viidet sellele, et avalikustamine oleks puhtalt soovituslik. Selle sätte teatud keeleversioonid, näiteks inglis- ja prantsuskeelne versioon, milles on kasutatud tegusõnu „shall“ ja „doivent“ või kindla kõneviisi olevikku, viitavad sõnaselgelt komisjoni kohustusele edastada tähtaja jooksul oluliste faktide ja kaalutluste aluseks olevad üksikasjad või erinevad faktilised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel ta oma otsused teeb.

187    Hagejate väiteid, mis puudutavad teavet, mida komisjon ei ole avalikustanud, tuleb analüüsida neid põhimõtteid arvestades. Selleks otsustab Üldkohus analüüsida neid väiteid, mis puudutavad avalikustamata jätmist – esiteks andmeid, mis on aluseks tarbija- ja kahjunäitajatele, ning teiseks hinna allalöömise ja selles tehtud kohanduste analüüsi, mis tehti pärast huvitatud isikute märkusi üldise avalikustamisdokumendi kohta.

 Tarbimis- ja kahjunäitajate aluseks olevad andmed

188    Käesolevas asjas avalikustas komisjon üldises avalikustamisdokumendis huvitatud isikutele asjaolud ja kaalutlused, mida ta pidas oluliseks ja mille alusel ta kavatses ajutiselt taastada ühise tollitariifistiku tollimaksud Kambodžast pärit indica riisi impordi suhtes, sealhulgas arvandmed tarbimis- ja kahjunäitajate kohta ning nende näitajate muutuste analüüsi, nagu nähtub eespool punktidest 11–16.

189    Üldkohus kordab, et nagu nähtub eespool punktidest 172–186, ei sea delegeeritud määruse artikkel 17 komisjoni avalikustamise kohustust sõltuvusse huvitatud isikute mingistki aktiivsest osalemisest haldusmenetluses. Lisaks on delegeeritud määruses sätestatud kaitseõigused, mille järgimise komisjon peab üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alusel kaitsemeetmete võtmiseks mõeldud uurimise raames tagama, täieliku menetluslike tagatiste süsteemiga, mille eesmärk on eelkõige võimaldada huvitatud isikutel tõhusalt oma huve kaitsta.

190    Sellega seoses tuleb märkida, et delegeeritud määruse artikli 17 lõige 1 ei piira komisjoni avalikustamise kohustust nende peamiste faktide ja kaalutlustega, mille alusel komisjon oma otsused teeb, vaid viitab sõnaselgelt nende aluseks olevatele üksikasjadele.

191    Komisjon tunnistas, et tarbimis- ja kahjunäitajad on põhifaktid. Nende näitajate aluseks olevad andmed on seega oluliste faktide ja kaalutluste aluseks olevad üksikasjad, mis tuli hagejatele delegeeritud määruse artikli 17 kohaselt avalikustada.

192    Mis puudutab kõigepealt poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi ümberarvestuskurssi, siis ilmneb üldise avalikustamisdokumendi 5. joonealusest märkusest, et komisjon märkis, et see ümberarvestuskurss oli kehtestatud komisjoni 19. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1312/2008, millega määratakse kindlaks riisi töötlemise eri etappide ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtus (ELT 2008, L 344, lk 56). Poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi ümberarvestuskurss on kindlaks määratud selle määruse artikli 1 lõikes 3, nii et hagejatel oli võimalus selle teabega tutvuda. Selles osas ei saa tuvastada mingit kaitseõiguste rikkumist.

193    Mis puudutab seejärel andmeid, mis võimaldasid komisjonil teha kindlaks andmed tarbimise kohta liidus, liidu tootmisharu ja Kambodža Kuningriigi turuosa kohta, muutuste kohta Kambodžast pärit indica riisi impordis ja selle hinnas ning tootmise, varude ja liidu tootmisharus indica riisi kasvatamisele määratud pindala kohta, mida on mainitud üldise avalikustamisdokumendi põhjendustes 19, 21, 24, 26, 33, 35, 36 ja 38 ning vaidlustatud määruse põhjendustes 25, 27, 30, 32, 47, 49, 52 ja 53, tuleb sedastada, et neis on üksnes märgitud, et komisjon koostas need arvandmed liikmesriikidelt saadud või Eurostati andmete põhjal.

194    Näib aga, et kõnealused Eurostati andmed või liikmesriikidelt saadud andmed ei ole hagejate käsutusse antud toimikus esitatud ning üldise avalikustamisdokumendi 4. joonealuses märkuses olev hüperlink viitab liidu ühise põllumajanduspoliitika üldisele esitlusele komisjoni veebisaidil „Teraviljad, õliseemned, valgukultuurid ja riis“.

195    Komisjon ei saa selles osas tugineda 27. septembri 2006. aasta kohtuotsuse Archer Daniels Midland vs. komisjon (T‑329/01, EU:T:2006:268) punktile 372. Nimelt nähtub sellest, et selles kohtuasjas kõne all olev avalikult juurdepääsetav trükis seisnes spetsiifilises väljaandes, mida oli sõnaselgelt mainitud vastuväiteteatise joonealuses märkuses. Käesolevas asjas ei viita üldise avalikustamisdokumendi 4. joonealuses märkuses olev hüperlink seevastu otseselt Eurostati poolt kättesaadavaks tehtud andmetele ning neid andmeid, nagu ka liikmesriikidelt saadud andmeid, ei avalikustatud hagejatele muul viisil.

196    Igal juhul, isegi kui asuda seisukohale, et Eurostati statistika oli avalikult kättesaadav ning hagejatel oli üldises avalikustamisdokumendis võimalik tutvuda tarbimis- ja kahjunäitajate lõppandmetega, ei selgitanud komisjon meetodit, mida ta kasutas vajaduse korral selleks, et kombineerida liikmesriikidelt saadud andmeid Eurostati statistikaga, et saada üldises avalikustamisdokumendis ja vaidlustatud määruses sisalduvad lõplikud andmed.

197    Järelikult rikkus komisjon delegeeritud määruse artiklit 17, kuna ta ei edastanud huvitatud isikutele õigel ajal Eurostati andmeid ega liikmesriikide andmeid, mis saadi uurimise ning tarbimis- ja kahjunäitajate arvutamise eesmärgil.

198    Lõpuks, mis puudutab konkreetselt liidu tootmise kindlakstegemiseks kasutatud andmeid, siis tunnistab komisjon, et ta esitas vaid osalise arvutuse, kuna andmed ei peegelda riisi algvaru ega riisi seemnena kasutamist. Ta lisab siiski, et see arvutus oli kooskõlas bilansiarvutustega ning et hagejad oleksid võinud sellest aru saada riisibilansi põhjal, mis oli neile kättesaadav.

199    Vastab tõele, et hagejate menetlusdokumentidele lisatud riisibilansist nähtub, et üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 36 esitatud ja vaidlustatud määruse põhjenduses 52 korratud andmed lõppvaru kohta vastavad erinevusele ühelt poolt algvaru, kasutatava toodangu ja koguimpordi ning teiselt poolt kogu omamaise kasutamise ja ekspordi vahel. Kuigi see raamatupidamisvalem võimaldab välja arvutada lõppvarud, täpsustas komisjon seda vaid Üldkohtule esitatud menetlusdokumentides. See ei nähtu seevastu kuidagi üldisest avalikustamisdokumendist ja komisjon ei väida, et ta oleks selle hagejatele haldusmenetluse käigus avalikustanud.

200    Lisaks, kuigi hagejatel oli võimalik tutvuda kahe bilansiga, mis hõlmasid uurimisperioodi, nähtub komisjoni vastustest Üldkohtu menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimustele, et komisjon tugines ühele teisele, 2018. aastal koostatud aruandele, mille arvandmed tulenesid komisjoni andmete kokkukogumisest ja mis erinesid teataval määral hagejate käsutuses oleva riisibilansi kohta esitatud arvandmetest. Seda bilanssi ega selle aluseks olnud andmeid ja metoodikat, mida komisjon kasutas nende andmete kogumiseks, hagejatele haldusmenetluses ei avalikustatud.

201    Lisaks, kuigi komisjon väidab, et üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 18 on selgelt märgitud, et liidu tootjate müügiandmed arvutati riisibilansi põhjal, lisades kasutatavad algvarud ja tootmisvarud, ning arvati maha seemned, eksport ja lõppvarud, ning et tegemist on üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisvalemiga, märgib Üldkohus, et selles põhjenduses on märgitud, et „[i]ndica riisi tarbimine liidus määrati kindlaks andmete põhjal, mille komisjon oli saanud liikmesriikidelt, ja Eurostati kaudu kättesaadava impordistatistika põhjal“.

202    Üldises avalikustamisdokumendis ei ole samuti kindlaks tehtav arvutusmeetod, mida komisjon kasutas, et jõuda liidu tarbimist puudutavate lõppnäitajateni, mis on esitatud üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 19 ja mis on toodud vaidlustatud määruse põhjenduses 25.

203    Hagejate käsutuses ei olnud seega tarbimis- ja kahjunäitajate aluseks olevaid üksikasju ega kasulikku teavet, et korrata komisjoni sellekohaseid arvutusi, kuna viimane ei täitnud delegeeritud määruse artikli 17 tähenduses teabe avalikustamise kohustust.

204    Ei ole aga välistatud, et hagejad oleksid saanud paremini ennast kaitsta, kui neid rikkumisi ei oleks esinenud.

205    Euroopa Kohtu praktikast nähtub nimelt, et kuigi hageja ei ole kohustatud tõendama, et komisjoni otsuse sisu oleks võinud olla teistsugune, kui kõnealust menetlusnormi ei oleks rikutud, vaid üksnes seda, et selline võimalus ei ole täielikult välistatud, kuna see pool oleks saanud end paremini kaitsta, kui seda rikkumist ei oleks toimunud, siis on siiski tõsi, et kaitseõiguste rikkumisega seotud rikkumine võib kaasa tuua kõnealuse akti tühistamise üksnes juhul, kui on võimalik, et haldusmenetluse tulemus oleks niisugusest rikkumisest tulenevalt saanud olla teistsugune, ning see rikub seega konkreetselt kaitseõigusi (vt selle kohta 16. veebruari 2012. aasta kohtuotsus nõukogu ja komisjon vs. Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP, C‑191/09 P ja C‑200/09 P, EU:C:2012:78, punktid 78 ja 79 ning seal viidatud kohtupraktika).

206    Euroopa Kohus on juba otsustanud, et see nõue on täidetud, kui hagejal ei olnud võimalust tutvuda dokumentidega, mis talle kaitseõigustest tulenevalt tuli edastada, ning ta ei saanud tõhusalt oma seisukohti esitada ja tal ei olnud seega kas või piiratud võimalust ennast paremini kaitsta (vt selle kohta 16. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. United Parcel Service, C‑265/17 P, EU:C:2019:23, punkt 56).

207    Sellisel juhul mõjutab nende toimiku materjalide avalikustamata jätmine, millele administratsioon või liidu institutsioon tugines, kaitseõigustest tuleneva kaitse seisukohast vältimatult menetluse lõpus vastu võetud aktide õiguspärasust ning see võib hagejat kahjustada (vt selle kohta 4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus OZ vs. EIP, C‑558/17 P, EU:C:2019:289, punkt 78, ja 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus HF vs. parlament, C‑570/18 P, EU:C:2020:490, punkt 73).

208    Käesoleva juhtumi konkreetsetel asjaoludel piiras see, et hagejatel ei võimaldatud tutvuda tarbimisandmete ja tõsiste raskuste näitajate arvutustega, seega nende võimet esitada asjakohaseid märkusi. Asjaolu, et neil ei olnud kõnealusel juhul teatavaid andmeid arvutusmeetodi kohta, on asjakohane hindamaks, kas menetluse tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui komisjon oleks need arvutused avalikustanud.

209    Kui hagejatel on komisjoni üksikasjalikud arvutused nende arvutuste tegemiseks kasutatud andmete asemel, siis on neil üldiselt võimalik esitada enda kaitse seisukohalt täpsemaid märkusi. Nad saavad siis täpselt kontrollida seda, kuidas komisjon neid andmeid kasutas, ja võrrelda neid enda arvutustega, mille põhjal nad saavad tuvastada võimalikud komisjoni vead, mis muidu jääksid märkamata (vt analoogia alusel 30. juuni 2016. aasta kohtuotsus Jinan Meide Casting vs. nõukogu, T‑424/13, EU:T:2016:378, punkt 208, ja 1. juuni 2017. aasta kohtuotsus Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu, T‑442/12, EU:T:2017:372, punkt 156).

210    Nagu nähtub eespool punktidest 196 ja 199–202, oleks tarbimis- ja kahjunäitajate aluseks olevate andmete ja arvutusmeetodite saamine kujutanud endast hagejate jaoks olulist osa teabest, mis kohtuasja asjaolusid arvestades võimaldas neil esitada asjakohasemad märkused kui need, mille nad olid juba esitanud eelkõige pärast üldise avalikustamisdokumendi edastamist.

211    Seega on võimalik, et selle rikkumise tõttu võis haldusmenetlus viia teistsuguse tulemuseni, kahjustades seega konkreetselt hagejate kaitseõigusi.

 Hinna allalöömise analüüs ja kohandamised

212    Vaidlustatud määruse põhjendustest 33–42 nähtub, et hinna allalöömise analüüs ja komisjoni tehtud kohandused on hinna allalöömise arvutuste olulised üksikasjad. Komisjon märkis lisaks oma menetlusdokumentides, et hinna allalöömine oli üks asjaolu, mis oli aluseks järeldusele liidu tootmisharule põhjustatud tõsiste raskuste olemasolu kohta. Ta kinnitas kohtuistungil samuti, et ta tugines hinna allalöömise analüüsile, kui ta järeldas, et liidu tootmisharu tõsiste raskuste ja Kambodžast pärit kroovitud või poolkroovitud indica riisi impordi vahel on põhjuslik seos.

213    Mis puudutab esiteks hinna allalöömise analüüsi, siis tuleb märkida, et komisjon tõi üldises avalikustamisdokumendis välja Kambodžast pärit impordi hinnad ja valimisse kaasatud liidu töötlejate ühikuhinnad.

214    Toimiku materjalidest nähtub, et hagejad tutvusid nõuetekohaselt selle teabe ulatusega ning neil oli võimalik teha oma arvutusi 22protsendilise hinna allalöömise marginaali kohta. See, et hagejatele ei edastatud üldises avalikustamisdokumendis avalikustatud hinna allalöömise marginaali arvutust, ei võtnud seega neilt täielikult võimalust esitada teatavaid asjakohaseid märkusi.

215    Nagu nähtub eespool punktidest 194–196, ei edastanud komisjon siiski Eurostati andmeid, sealhulgas neid, mis võimaldasid tal kindlaks teha andmed Kambodžast pärit impordihindade muutuste kohta, rikkudes seeläbi delegeeritud määruse artikli 17 tähenduses oma kohustust teavet avalikustada.

216    Mis puudutab liidu hindade muutusi tõendavaid arvandmeid, siis ilmneb üldise avalikustamisdokumendi põhjendusest 39 ja vaidlustatud määruse põhjendusest 54, et need koostati valimisse kaasatud liidu tootmisharude küsimustikele antud vastuste alusel. Kuigi toimiku materjalidest nähtub, et hagejad said nende vastustega tutvuda, tuleb märkida, et hindu puudutavad osad olid märgistatud konfidentsiaalsetena. Liidu tootmisharude koondandmed ei ole konfidentsiaalsed, nagu hagejad õigesti märgivad, ja need on toodud üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 39 ja on uuesti esitatud vaidlustatud määruse põhjenduses 54. Hagejad ei väida seevastu, et neile oleks tulnud avalikustada töötlejate individuaalsed andmed, mistõttu nad ei saa väita, et sellega seoses on rikutud nende kaitseõigusi.

217    Mis puutub teiseks hinna allalöömise analüüsi tehtud kohandustesse, siis tuleb märkida, et neid mainiti esimest korda vaidlustatud määruses. Lisaks nähtub nimetatud määruse põhjendustest 34–37, et komisjon tegi need selleks, et vastata huvitatud isikute, sealhulgas Kambodža Kuningriigi märkustele pärast üldise avalikustamisdokumendi avalikustamist ning tagada õiglane võrdlus.

218    Hinna allalöömise analüüsis tehtud kohandused ei ole seega mitte ainult olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel komisjon otsustas ajutiselt taaskehtestada ühise tollitariifistiku tollimaksud Kambodžast pärit indica riisi impordi suhtes, vaid mis viisid lisaks selleni, et muudeti hinna allalöömise marginaali ja lõppjäreldusi, mis olid eelnevalt üldises avalikustamisdokumendis huvitatud isikutele avalikustatud.

219    Kohandamised tõid seega kaasa muutused suundumustes, millel kahju hinnang põhines, kuna komisjon mainis lisaks üldisele 22protsendilisele hinna allalöömise marginaalile, mis oli märgitud juba üldises avalikustamisdokumendis, vaidlustatud määruses lahtiselt müügi puhul uut 13protsendilist marginaali ja pakendatud müügi puhul 14protsendilist marginaali.

220    Delegeeritud määruse artikli 17 lõike 4 kohaselt ja arvestades hagejate õigust olla ära kuulatud, oli komisjoni otsuse puhul, mis põhineb varem esitatutest erinevatel faktidel ja kaalutlustel, kohustus avalikustada hagejatele nii kiiresti kui võimalik hinna allalöömise analüüsis tehtud kohandused ning a fortiori hinna allalöömise analüüs pärast kohandamist. Komisjon möönab aga, et ta ei ole edastanud ühtegi asjaolu, mis oleks võimaldanud hagejatel nendega enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist tutvuda ja esitada nende kohta oma seisukoht.

221    Nagu on märgitud eespool punktis 141, peab teabe avalikustamine toimuma konfidentsiaalse teabe kaitset järgides. Komisjon ei ole siiski ei haldusmenetluses ega vaidlustatud määruses väitnud, et tegemist oli konfidentsiaalsete andmetega, millega tutvumist ta ei saanud hagejatele võimaldada.

222    Ta tugines nende tõendite konfidentsiaalsusele, mis õigustavad liidu hindade kohandamist, üksnes kostja vastuse staadiumis. Igal juhul nähtub eespool punktist 145, et komisjon ei saanud õiguspäraselt tugineda kogu sellise teabe konfidentsiaalsusele, mis võimaldas järeldada, et transpordikulusid liidus kohandatakse ühtse summa võrra 49 eurot tonni kohta.

223    Lisaks, kuigi delegeeritud määruse artikli 17 lõike 3 kohaselt toimub avalikustamine konfidentsiaalse teabe kaitset järgides, ei võta konfidentsiaalse teabe järgimine kaitseõigustelt ja tõhusa kohtuliku kaitse õiguselt nende põhisisu (vt selle kohta 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsus Timex vs. nõukogu ja komisjon, 264/82, EU:C:1985:119, punkt 29).

224    Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 38 lõikes 5 on lisaks sisuliselt täpsustatud, et nimetatud artikli lõigetega 1–4, mis käsitlevad teabe, sealhulgas sellise teabe kasutamist, mille kohta on esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, ei ole vastuolus, kui komisjon avalikustab üldise teabe ja eelkõige põhjendused, millel üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alusel tehtud otsused põhinevad, võttes siiski arvesse kõnealuste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huve, et nende ärisaladusi ei avalikustataks.

225    Kohtupraktika kohaselt tuleb komisjoni esitatud teabe piisavust hinnata taotletud teabe üksikasjalikkust silmas pidades (vt analoogia alusel 18. detsembri 1997. aasta kohtuotsus Ajinomoto ja NutraSweet vs. nõukogu, T‑159/94 ja T‑160/94, EU:T:1997:209, punkt 93, ja 1. juuni 2017. aasta kohtuotsus Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu, T‑442/12, EU:T:2017:372, punkt 143).

226    Komisjon peab selles kontekstis püüdma anda selliselt, et ärisaladuse kaitse oleks igal juhul tagatud, kõnealustele ettevõtjatele kasulikke juhendeid nende huvide kaitseks, valides vajaduse korral omal algatusel sobiva viisi selle edastamiseks (vt analoogia alusel 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsus Timex vs. nõukogu ja komisjon, 264/82, EU:C:1985:119, punkt 30, ja 1. juuni 2017. aasta kohtuotsus Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu, T‑442/12, EU:T:2017:372, punkt 141).

227    Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud seda, et komisjon ei esitanud haldusmenetluses mingit teavet liidu hindade kohandamise kohta.

228    Sama kehtib impordihindade kohandamise ja kohanduste kohta selleks, et võtta arvesse kaubandustasandi erinevusi ja võrrelda lahtiselt müüdava kroovitud riisi hindu pakendatud kujul müüdava riisi hindadega, kuna need ilmnesid vaidlustatud määruses, ilma et komisjon oleks esitanud teavet tehtud arvutuste ja selliste kohanduste tegemiseks kasutatud andmete kohta. Vaidlustatud määruses ei ole lisaks viidatud ühelegi arvestatavale õigustusele, mis võiks olla nende võimaliku avalikustamisest keeldumise aluseks.

229    Kuna hinna allalöömise analüüsimisel tehtud kohandused kujutavad endast olulisi fakte ja kaalutlusi, mille alusel komisjon otsustas taastada ühise tollitariifistiku tollimaksud Kambodžast pärit indica riisi impordi suhtes, oli komisjonil kohustus need ning nende aluseks olevad üksikasjad hagejatele avalikustada. Delegeeritud määruse artiklit 17 ja hagejate õigust olla ära kuulatud on seega rikutud.

230    Nagu nähtub eespool punktides 205–207 viidatud kohtupraktikast, võib kaitseõiguste rikkumine kaasa tuua menetluse lõpus vastu võetud otsuse tühistamise, kui esineb võimalus, et selle rikkumise tõttu oleks haldusmenetluse tulemus võinud olla teistsugune, ja kui hagejatelt võeti kas või väike võimalus end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi.

231    Käesolevas asjas esitasid hagejad uurimismenetluses nende käsutuses oleva teabe põhjal teatava hulga märkusi, millest osa tingis hinna allalöömise marginaalide arvutuste muutmise.

232    Vaidlustatud määruse põhjendustest 34 ja 35 nähtub nimelt, et Kambodža Kuningriik vaidlustas meetodi, mida komisjon kasutas üldises avalikustamisdokumendis toodud hinna allalöömise marginaali arvutamiseks, ning väitis, et impordihindu tuleb kohandada, lisades impordijärgsed kulud. Komisjon otsustas vastuseks nendele märkustele oma arvutused läbi vaadata, et võtta arvesse mitte ainult impordijärgseid kulusid, vaid ka asjakohaseid transpordikulusid liidus, samuti kaubandustasandi erinevusi, mis mõjutavad hindade võrreldavust, nagu on juba märgitud eespool punktides 119, 120 ja 126.

233    Lisaks, nagu hagejad ise kohtuistungil märkisid, esitasid nad oma märkustes komisjoni vastuste kohta menetlust korraldavate meetmete raames Üldkohtu esitatud küsimustele ja eelkõige vastusena komisjoni tabelile, milles on toodud arvandmed indica riisi ja japonica riisi tarbimise kohta liidus aastatel 1993 ja 1994, tabeli aastate 1995 ja 1996 kohta, milles olid märgitud erinevad tarbimisharjumused, eelkõige Itaalia ja Portugali puhul.

234    Seega on ilmne, et hagejad oleksid saanud end paremini kaitsta, kui ei oleks toimunud menetlusnormide rikkumist seoses hinna allalöömise analüüsi ja vaidlusaluste kohanduste aluseks olnud andmete avalikustamata jätmisega, ning et ei saa välistada, et nende sellekohased argumendid oleksid võinud mõjutada komisjoni otsuse sisu, arvestades eelkõige asjaolu, et komisjon oli juba muutnud oma seisukohta ja hinna allalöömise arvutusi nende märkuste tõttu, mille huvitatud pooled olid talle pärast üldise avalikustamisdokumendi kättesaamist esitanud (vt selle kohta 1. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus Foshan Shunde Yongjian Housewares & Hardware vs. nõukogu, C‑141/08 P, EU:C:2009:598, punkt 92).

235    Lisaks, arvestades, et õiglane võrdlus impordihindade ja liidu tootmisharu hindade vahel, st samal kaubandustasandil, kujutab endast hinna allalöömise arvutuste õiguspärasuse tingimust, mis võimaldas kindlaks teha tõsiste raskuste olemasolu, ei saa asuda seisukohale, et hagejatel oli võimalus esitada tõhusalt oma seisukoht, kui neile ei avalikstatud ühtegi asjaolu, mis seda õiglast laadi õigustaks (vt analoogia alusel 17. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Zhejiang Xinshiji Foods ja Hubei Xinshiji Foods vs. nõukogu, T‑122/09, ei avaldata, EU:T:2011:46, punkt 85).

236    Nagu hagejad kohtuistungil sisuliselt rõhutasid, on see, et neil ei olnud käesolevas asjas teavet hinna allalöömise marginaalide kohanduste ja arvutuste kohta, asjakohane hindamaks, kas menetluse tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui komisjon oleks need andmed avalikustanud. Nimelt olid hagejad vaidlustatud määruse vastuvõtmise ajal vaid üldiselt teadlikud 22protsendilise hinna allalöömise marginaali arvutamisest. Eelkõige ei teadnud nad enne seda kuupäeva, et komisjon oli korrigeerinud impordihindu ja liidu tootmisharu hindu. Ükski asjaolu, millest neile haldusmenetluses teatati, ei olnud seotud küsimusega, kuidas hinna allalöömise arvutused olid uuesti tehtud, et saavutada allalöömise marginaal lahtiselt müügi puhul 13% ja pakendatud müügi puhul 14%, ega põhjustest, miks importi kohandatakse hinnanguliselt 2% võrra impordihindadest ja liidu tootmisharu hindu kohandatakse ühtse summa võrra 49 eurot tonni kohta.

237    Kui aga hagejate käsutuses oleks olnud hinna allalöömise ja selle kohandamise analüüs ning hinna allalöömise marginaalid, oleksid nad vähemalt saanud esitada märkusi tulemuste kohta, milleni komisjon jõudis. Hagejad oleksid seega võinud vajaduse korral võrrelda neid tulemusi enda tulemustega. Seetõttu oleks neil olnud võimalik komisjoni kasutatud meetodit täpsemalt vaidlustada ja neil oleks olnud rohkem võimalusi, et komisjon võtaks nende vastuväiteid arvesse.

238    Hinna allalöömise uute marginaalide kohandamiste ja arvutuste ning komisjoni tehtud üksikasjalike arvutuste kohta teabe saamine oleks seega ilmselgelt olnud hagejate jaoks oluline osa teabest, mis oleks käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades võimaldanud neil esitada asjakohasemaid märkusi kui Kambodža Kuningriigi poolt juba esitatud märkused.

239    Seega ei saa välistada, et kui hagejatele oleks olnud hinna allalöömise marginaali arvutus teada, oleksid nad saanud seda teavet kasutada oma kaitseõiguste teostamiseks vajalikul viisil.

240    Järelikult väidavad hagejad õigesti, et on rikutud nende kaitseõigusi ja delegeeritud määruse artiklit 17, ning on võimalik, et haldusmenetlus oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni, ning see rikub seega konkreetselt nende kaitseõigusi.

241    Kaitseõiguste rikkumise analüüsi raames ei saa arvesse võtta komisjoni väidet, et hagejad võisid temalt nõuda pärast üldise avalikustamisdokumendi edastamist, et arvesse võetaks impordijärgseid kulusid. Nimelt ei saa see asjaolu käesoleval juhul mõjutada küsimust, kas kaitseõigusi on rikutud. Kaitseõiguste austamise seisukohalt on oluline, et huvitatud isikul oleks võimalik teada saada üksikasju, mis on aluseks olulistele faktidele ja kaalutlustele, mille alusel komisjon otsustas taaskehtestada ühise tollitariifistiku tollimaksu. Samadel põhjustel on kaitseõiguste tegeliku kasutamise seisukohast määrava tähtsusega asjaolud, mis tõendavad, et impordihinna ja liidu tootmisharu hinna võrdlus toimus samal kaubandustasandil (vt analoogia alusel 17. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Zhejiang Xinshiji Foods ja Hubei Xinshiji Foods vs. nõukogu, T‑122/09, ei avaldata, EU:T:2011:46, punktid 90 ja 91).

242    Seega ei oma tähtsust asjaolu, et vaidlustatud määruse staadiumis tehtud kohandused olid hagejatele soodsad, kuna hinna allalöömise protsent langes 22%‑lt lahtiselt müüdavate kaupade müügi puhul 13%‑le ja pakendatud kujul kaupade müügi puhul 14%‑le.

243    Hagejate väidetega, et on rikutud nende kaitseõigusi ja delegeeritud määruse artiklit 17, tuleb seega nõustuda.

244    Kõigest eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada.

 Kohtukulud

245    Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt hagejate nõudele välja mõista komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

246    Lisaks kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt ise oma kohtukulud. Üldkohus võib kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole lõikes 1 nimetatud, kannab ise oma kohtukulud.

247    Seega tuleb otsustada, et Itaalia Vabariik ja Ente Nazionale Risi kannavad ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (viies koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/67, millega kehtestatakse kaitsemeetmed Kambodžast ja Myanmarist pärit riisi impordi suhtes.

2.      Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Kambodža Kuningriigi ja Cambodia Rice Federationi (CRF) kohtukulud.

3.      Jätta Itaalia Vabariigi ja Ente Nazionale Risi kohtukulud nende endi kanda.

Papasavvas

Spielmann

Öberg

Mastroianni

 

      Norkus

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. novembril 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.