Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Itaalia) 9. veebruaril 2022 – Fenice - Gruppo Mauro Saviola Srl versus Ministero della Transizione Ecologica, Comitato nazionale per la gestione della Direttiva 2003/87/CE e per il supporto nella gestione delle attività di progetto del protocollo di Kyoto
(kohtuasi C-94/22)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Gruppo Mauro Saviola Srl
Vastustajad: Ministero della Transizione Ecologica, Comitato nazionale per la gestione della Direttiva 2003/87/CE e per il supporto nella gestione delle attività di progetto del protocollo di Kyoto
Eelotsuse küsimused
1. Kas direktiivi 2003/87/EÜ1 rakendamise ja Kyoto protokolli projektimeetmete rakendamise toetamise riikliku komitee tehtud otsust – võttes arvesse selle vastuvõtmise korda, eriti Euroopa Komisjoniga nõu pidamise mehhanismi, mille delegeeritud määrus (EL) 2019/331 näeb ette käitiste lisamiseks tasuta CO2 lubatud heitkoguse ühikute saajate loetellu – saab Euroopa Liidu Üldkohtus ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel sõltumatult vaidlustada, kui vaidlustataval aktil on siduvad õiguslikud tagajärjed ning akt puudutab kaebajast ettevõtjat otse?
2. Kui vastus sellele peaks olema eitav, siis kas eraettevõtja, kellele on tekitatud otsest kahju sellega, et ta on Euroopa Komisjoni ning direktiivi 2003/87/EÜ rakendamise ja Kyoto protokolli projektimeetmete rakendamise toetamise riikliku komitee ühise uurimise põhjal CO2 lubatud heitkoguse ühikute saajate hulgast välja jäetud, saab Euroopa Komisjoni otsuse, millega viimane keeldub käitist delegeeritud määruse (EL) 2019/3311 artikli 14 lõike 4 kohaselt loetellu lisamast, ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel Euroopa Liidu Üldkohtus vaidlustada?
3. Kas mõiste „elektritootja“ direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti u tähenduses – nagu seda käsitatakse Euroopa Kohtu (viienda koja) 20. juuni 2019. aasta otsuses ExxonMobil Production Deutschland GmbH vs. Bundesrepublik Deutschland (C-682/17) eelotsusetaotluse kohta, mille Verwaltungsgericht Berlin (Berliini halduskohus, Saksamaa) esitas ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule oma 28. novembri 2017. aasta kohtulahendiga – hõlmab ka olukordi, kus käitis toodab mittetõhusa koostootmise teel väga väikese osa energiast, sest käitise eripära on see, et tal on mitu muud soojusenergiaallikat, mis ei ole koostootmisega seotud ja mille omadused annaksid alust tasuta lubatud heitkoguse ühikuid eraldada?
4. Kas selline „elektritootja“ määratluse tõlgendus on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega – mille kohaselt tuleb stiimulite andmisel järgida ettevõtjate vahelise konkurentsi tingimusi ning meede peab olema proportsionaalne –, kui meede välistab täielikult mitme energiaallikaga käitise, võtmata eraldi arvesse heitkoguseid, mis tulevad muudest kui koostootmisega seotud soojusallikatest, mis annavad ettenähtud soodustuste saamiseks täieliku õiguse?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).
1 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT 2019, L 59, lk 8).