ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)
26. veebruar 2015(*)
EAGGF – Tagatisrahastu – EAGF ja EAFRD – Rahastamisest välja jäetud kulud – Maaelu arengu meetmed – Ebasoodsate looduslike tingimustega piirkonnad ja keskkonnasõbralik põllumajandus – Kontrollide nõuetele vastavus – Kindla määraga finantskorrektsioonid – Proportsionaalsus
Kohtuasjas T‑365/13,
Leedu Vabariik, esindajad: D. Kriaučiūnas, R. Krasuckaitė ja A. Petrauskaitė,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Steiblytė ja G. von Rintelen,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta rakendusotsus 2013/214/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus‑ ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, (ELT L 123, lk 11),
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja esimees M. van der Woude (ettekandja), kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja I. Ulloa Rubio,
kohtusekretär: ametnik C. Heeren,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. septembri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse (1)
Vaidluse taust
1 Rakendusotsusega 2013/214/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus‑ ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, (ELT L 123, lk 11; edaspidi „vaidlustatud otsus”), välistas Euroopa Komisjon ühenduse rahastamise alt välja jäetud kulude seas teatud kulutused, mille oli teinud Leedu Vabariik ja mis olid deklareeritud 2008. ja 2009. aasta eelarveaasta raames. Rahastamisest välja jäetud kulud olid seotud EAFRD toetusmeetmetega, mis kuulusid Leedu Vabariigi maaelu arengu programmi 2. telge aastatel 2007–2013 (edaspidi „programm”), mis kiideti heaks komisjoni 19. oktoobri 2007. aasta otsusega K (2007) 5076, mida on viimati muudetud komisjoni 14. detsembri 2009. aasta otsusega K (2009) 10216.
2 Vaidlustatud otsus tehti EAFRD aruannete kontrollimise raames Leedu Vabariigis ajavahemikus 21. kuni 25. septembrini 2009 toimunud uurimise tulemusel, selleks et kontrollida, kas programmi 2. telje haldussüsteem on kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega.
3 Pärast uurimist koostatud kontrolliaruanne edastati Leedu Vabariigile 10. detsembri 2009. aasta kirjaga. Komisjon sai Leedu ametiasutuste vastuse 1. veebruaril 2010.
4 Komisjon kutsus kokku kahepoolse koosoleku, mis leidis aset 21. oktoobril 2010. Koosolekul arutasid Leedu Vabariigi ja komisjoni esindajad kontrolli tulemusi. Koosoleku protokoll saadeti Leedu ametiasutustele 13. detsembril 2010.
5 Komisjon edastas 10. novembri 2011. aasta kirjaga Leedu Vabariigile kontrollimise tulemused kooskõlas komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, (ELT L 171, lk 90) artikli 11 lõikega 1. Kirjas tegi komisjon seoses kuludega, mis vastavad 2008. ja 2009. aastal esitatud taotlustele, ettepaneku kohaldada põllumajanduse keskkonnameetme suhtes (meede nr 214) kindla määraga korrektsiooni 5% ning abimeetme suhtes, mis võetakse muude ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade kui mägipiirkonnad põllumajandustootjate suhtes (meede nr 212) (edaspidi „ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi puudutav meede”), kindla määraga korrektsiooni 2%.
6 Leedu ametiasutused pöördusid 22. detsembri 2011. aasta kirjaga finantskorrektsiooni tegemise ettepaneku peale lepitusorganisse kooskõlas määruse nr 885/2006 artikliga 16. Lepitusorgan avaldas oma lõpparuande 30. märtsil 2012. Komisjon võttis aruande järeldusi osaliselt arvesse.
7 Komisjon muutis 23. novembri 2012. aasta kirjaga oma lõplikku seisukohta.
8 Vaidlustatud otsus koos finantskorrektsiooni põhjendusi sisaldava kokkuvõtva aruandega edastati Leedu Vabariigile 3. mail 2013. Otsusega kohaldati 3 448 510 euro suurust finantskorrektsiooni programmi 2. telje meetmete nr 1 ja nr 9 raames 2008. ja 2009. aasta eest esitatud taotlustele.
9 Sisuliselt põhjendas komisjon finantskorrektsiooni kohaldamist järgmiste kaalutlustega:
– ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi puudutava meetme puhul ei järgitud loomkoormusega seotud abikõlblikkuse kriteeriumi;
– põllumajanduse keskkonnameetmega seotud kohustusi ei kontrollitud 100% põldudest;
– väetiste kasutamist puudutava kohustuse kontroll ei olnud piisav, kuna kontrollimine leidis aset üksnes visuaalselt.
Menetlus ja poolte nõuded
10 Leedu Vabariik esitas käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 12. juulil 2013.
11 Leedu Vabariik palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, millega jäeti ühenduse rahastamisest välja teatud EAFRD raames Leedu Vabariigi tehtud kulud;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
12 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Leedu Vabariigilt.
Õiguslik käsitlus
13 Leedu Vabariik põhjendab oma hagi viie väitega. Kaks esimest väidet on seotud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi puudutava meetmega. Esimene väide puudutab komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, lk 74), artiklite 10 ja 15 ning komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 EAFRD‑st antavate maaelu arengu toetuste kohta kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, lk 15), artikli 48 rikkumist. Teine väide puudutab nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1) artikli 31 lõike 2 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.
14 Ülejäänud väited on seotud põllumajanduse keskkonnameetmega. Kolmas väide puudutab määruse nr 1975/2006 artikli 14 lõike 2, määruse nr 1974/2006 artikli 48 lõike 1 ning komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määrustes (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 73/2009 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus‑ ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid, ning nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 ette nähtud nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18), artikli 29 rikkumist seoses kohustuste kontrollimisega kõigil põldudel. Neljas ja viies väide puudutavad esiteks määruse nr 1975/2006 artikli 10 ning teiseks määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõike 2 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist seoses kohustuste kontrollimisega väetise kasutamise puhul.
[…]
Viies väide, et rikutud on määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõiget 2 ja proportsionaalsuse põhimõtet
108 Leedu Vabariik vaidleb vastu sellele, et nende põllumajanduse keskkonnameetmete puhul, mida väetiste kasutamise kriteerium puudutas, kohaldati 5% suurust finantskorrektsiooni, mis põhines komisjoni järeldusel, et läbiviidud visuaalsed kontrollimised ei olnud piisavad. Leedu Vabariik väidab, et 5% suurune finantskorrektsioon on väidetavat rikkumist arvestades ebaproportsionaalne ning ületab seda, mis on liidu finantshuvide kaitsmiseks sobiv ja vajalik.
109 Leedu Vabariik märgib, et oma aruandes kahtles lepitusorgan 5% suuruse finantskorrektsiooni põhjendatuses. Tagantjärele läbiviidud kontrollid kinnitasid, et ei esinenud ühtegi rikkumist, mistõttu väidetav rikkumine tõi EAFRD jaoks kaasa piiratud riski.
110 Tuleb meenutada, et tulenevalt määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõikest 2 hindas komisjon ühenduse rahastamisest välja jäetavaid summasid esiteks rikkumise laadi ja raskusastet ning teiseks liidule tekitatud rahalist kahju arvesse võttes.
111 Selles osas on dokumendis nr VI/5330/97 ette nähtud 5% suurune korrektsioon, kui kõik võtmekontrollid on läbi viidud, kuid järgitud ei ole määrustega soovitatud kontrollimiste arvu, sagedust või rangust, ning et seega võib mõistlikult järeldada, et need kontrollid ei taga taotluste vastavust nõuetele oodatud tasemel ja et liidu eelarvele põhjustatava kahju risk on märkimisväärne.
112 Esiteks väidab komisjon käesolevas asjas rikkumise laadi ja raskusastme osas õigesti, et kuna väetiste kasutamise kriteeriumi kontrollimised olid üksnes visuaalsed, tuleb see puudus lugeda veaks, mis mõjutab kontrolli olulist elementi ja millega võib põhimõtteliselt põhjendada 5% suurust kindla määraga korrektsiooni vastavalt dokumendile nr VI/5330/97 (vt eespool punkt 111).
113 Lisaks, nagu märgib komisjon, kohaldati kõnealust kindla määraga korrektsiooni üksnes väetiste kasutamise kriteeriumiga seotud meetmetele. See ilmneb kokkuvõtvast aruandest ja sellele ei vaielnud hageja vastu.
114 Siiski, mis teiseks puudutab niisuguse finantsriski olulisust, milleks on puudus väetiste kasutamise kriteeriumidega seotud meetmete kontrollimisel, siis tuleb välja selgitada, kas komisjon võis õigesti tõdeda, et nimetatud puudus kujutab endast märkimisväärset liidu eelarvele põhjustatava kahju riski vastavalt dokumendile nr VI/5330/97 (vt eespool punkt 111).
115 Kuigi kohtupraktika kohaselt peab komisjon tõendama liidu õigusnormide rikkumist, tuleb liikmesriigil selle rikkumise tuvastamise korral vajadusel omakorda tõendada, et komisjon tegi vea selle rikkumise rahaliste tagajärgede kindlaksmääramisel (kohtuotsus, 7.7.2005, Kreeka vs. komisjon, C‑5/03, EKL, EU:C:2005:426, punkt 38).
116 Kuna käesolevas asjas palus Üldkohus kirjalikult Leedu Vabariigil kohtuistungil selgitada ex post teostatud terviklikemate kontrollimiste laadi, selleks et välja selgitada 2008. ja 2009. aastal läbi viidud visuaalsete kontrollide usaldusväärsus, siis selgitas Leedu Vabariik, et lähtudes 10. detsembril 2009 Leedu ametiasutustele edastatud auditeerimisaruandes sõnastatud soovitustest, viidi ex post kontrollid läbi kooskõlas komisjoni soovitatud meetoditega, kusjuures eelkõige kontrolliti 10% põllumajandusettevõtjate arveid ja raamatupidamist.
117 Komisjon ei eitanud, et ex post kontrollide käigus kasutatud meetodid olid kooskõlas tema soovitustega. Komisjon väitis, et need kontrollid ei kõrvaldanud esialgset puudust.
118 Kuna kõnealuste ex post kontrollide tulemusel, mis põhinesid meetodite kogumil ja mis viidi läbi valimist 10% suhtes, ei tuvastatud 215 kontrollitud taotleja hulgast ühtegi rikkumist (vt eespool punkt 109), siis tuleb tõdeda, et Leedu Vabariik tõendas õiguslikult piisavalt, et tegelikult tõid liidu õigusnormidega kooskõlas olevad ristkontrollid endaga liidu eelarve jaoks kaasa üksnes madala riski. Dokumendi nr VI/5330/97 sätete kohaselt ei ole aga asjaomaste meetmete suhtes põhjendatud kohaldada 5% suurust finantskorrektsiooni, mis on ette nähtud vaid juhuks, kui liidu eelarvele põhjustatava kahju risk on märkimisväärne.
119 Järelikult on väetiste kasutamise kriteeriumiga seotud põllumajanduse keskkonnameetmete puhul 5% suuruse finantskorrektsiooni kohaldamine vastuolus määruse nr 1290/2005 artikli 31 lõikega 2 ja proportsionaalsuse põhimõttega.
120 Seetõttu tuleb tõdeda, et viies väide on põhjendatud. Hagiavaldus tuleb ülejäänud neljal väitel põhinevas osas jätta rahuldamata.
121 Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada osas, milles väetiste kasutamise kriteeriumiga seotud põllumajanduse keskkonnameetmete puhul kohaldati 5% suurust finantskorrektsiooni.
Kohtukulud
122 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõikes 2 on ette nähtud, et kui kohtuvaidluse kaotavad mitu poolt, otsustab Üldkohus kohtukulude jaotamise.
123 Käesolevas asjas tuleb kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta rakendusotsus 2013/214/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus‑ ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles väetiste kasutamise kriteeriumiga seotud põllumajanduse keskkonnameetmete puhul kohaldati 5% suurust finantskorrektsiooni.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta Leedu Vabariigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.
Van der Woude | Wiszniewska-Białecka | Ulloa Rubio |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 26. veebruaril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad