ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
15. veebruar 2023(*)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Valgevenes – Selliste isikute, üksuste ja asutuste loetelud, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Hageja nime loeteludesse kandmine ja jätmine – Mõiste „repressioonide eest vastutav isik“ – Hindamisviga – Proportsionaalsus
Kohtuasjas T‑536/21,
Belaeronavigatsia, asukoht Minsk (Valgevene), esindaja: advokaat M. Michalauskas,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: R. Meyer ja S. Van Overmeire,
kostja,
keda toetab
Euroopa Komisjon, esindajad: C. Giolito ja M. Carpus Carcea,
menetlusse astuja,
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president J. Svenningsen, kohtunikud J. Laitenberger ja M. Stancu (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik H. Eriksson,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 30. novembri 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja Belaeronavigatsia palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiga tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta otsuse (ÜVJP) 2021/1001, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT 2021, L 219 I, lk 67); nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/999, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1 (ELT 2021, L 219 I, lk 55) (edaspidi koos „esialgsed aktid“); nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/307, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT 2022, L 46, lk 97), ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/300, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes) artiklit 8a (ELT 2022, L 46, lk 3) (edaspidi koos „loeteludesse jätmise aktid“) teda puudutavas osas (edaspidi koos „vaidlustatud aktid“).
Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist
2 Hageja Belaeronavigatsia on Valgevene riigile kuuluv ettevõte, mille tegevuseks on õhuruumi reguleerimine ja lennuliikluse abistamine Valgevenes.
3 Käesolev kohtuasi puudutab piiravaid meetmeid, mida Euroopa Liit on alates 2004. aastast võtnud demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukorra tõttu Valgevenes. Konkreetsemalt on kohtuasi seotud inimõiguste jätkuva rikkumise ja president Lukašenko režiimi vastaste isikute vastu suunatud jõhkrate repressioonide süvenemisega pärast 9. augusti 2020. aasta presidendivalimisi, mida liit on pidanud rahvusvaheliste standarditega vastuolus olevaks.
4 Euroopa Liidu Nõukogu võttis [ELTL artiklite 75 ja 215] alusel 18. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2006, L 134, lk 1), ning ELL artikli 29 alusel 15. oktoobril 2012 otsuse 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 285, lk 1).
5 Vastavalt otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktile a ja määruse nr 765/2006 (mida on muudetud nõukogu 6. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1014/2012) artikli 2 lõikele 4, mis viitab esimesena nimetatud sättele, külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad eelkõige isikud, üksused või asutused, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest või kelle tegevus kahjustab muul moel tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes (edaspidi „vaidlusalune üldkriteerium“).
6 Esialgsete aktidega kanti hageja nimi otsuse 2012/642 lisas ja määruse nr 765/2006 I lisas esitatud selliste isikute, üksuste ja asutuste loeteludesse, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid (edaspidi koos „kõnealused loetelud“).
7 Esialgsetes aktides põhjendas nõukogu hageja nime kandmist kõnealustesse loeteludesse järgmiste põhjendustega:
„Riigile kuuluv ettevõte BELAERONAVIGATSIA vastutab Valgevene lennujuhtimise eest. Seetõttu vastutab ettevõte selle eest, et 23. mail 2021 suunati reisilend FR4978 ilma nõuetekohase põhjenduseta Minski lennujaama. Selle poliitiliselt motiveeritud otsuse eesmärk oli vahistada ja pidada kinni opositsioonimeelne ajakirjanik Raman Pratassevitš ja Sofia Sapega ning see on vahend Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimiseks.
Seetõttu vastutab riigile kuuluv ettevõte BELAERONAVIGATSIA kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest.“
8 Nõukogu saatis 22. juuni 2021. aasta kirjaga hagejale individuaalse teatise tema nime kandmise kohta kõnealustesse loeteludesse, lisades sellele koopia esialgsetest aktidest. Selles kirjas teavitas nõukogu hagejat võimalusest taotleda tema nime neisse loeteludesse kandmise otsuse uuesti läbivaatamist ja vaidlustada see otsus Üldkohtus.
9 Hageja vaidlustas 3. novembri 2021. aasta kirjaga oma nime kõnealustesse loeteludesse kandmise ja palus nõukogul see uuesti läbi vaadata.
10 Nõukogu vastas hageja läbivaatamistaotlusele 17. jaanuari 2022. aasta kirjaga ja edastas talle dokumendi WK 15389/2021 INIT. Samas kirjas teavitas ta hagejat kavatsusest jätta tema nimi kõnealustesse loeteludesse ning võimalusest esitada selle kohta oma märkused 2. veebruarini 2022.
11 Hageja väitis 26. jaanuari ja 1. veebruari 2022 kirjades, et dokumenti WK 15389/2021 INIT koondatud tõendid ei ole asjakohased, ning palus nõukogul vaadata uuesti läbi tema nime kandmine kõnealustesse loeteludesse.
12 Loeteludesse jätmise aktidega jäeti hageja nimi kõnealustesse loeteludesse kuni 28. veebruarini 2023, kusjuures loetellu jätmise põhjendused olid järgmised:
„Riigile kuuluv ettevõte Belaeronavigatsia vastutab Valgevene lennujuhtimise eest. Seetõttu vastutab ettevõte selle eest, et 23. mail 2021 suunati reisilend FR4978 ilma nõuetekohase põhjenduseta Minski lennujaama. Selle poliitiliselt motiveeritud otsuse eesmärk oli vahistada ja pidada kinni opositsioonimeelne ajakirjanik Raman Pratassevitš ja Sofia Sapega ning see on vahend Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimiseks.
Seetõttu vastutab riigile kuuluv ettevõte Belaeronavigatsia kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest.“
13 Nõukogu vastas 25. veebruari 2022. aasta kirjaga eespool punktis 11 mainitud hageja kirjadele ja edastas hagejale dokumendid WK 1795/2022 INIT ja WK 1795/2022 ADD 1. Samas kirjas teatas nõukogu hagejale otsusest jätta tema nimi kõnealustesse loeteludesse.
Poolte nõuded
14 Hageja vaidlustas 1. septembril 2021 esitatud hagiga esialgsed aktid teda puudutavas osas. Hageja muutis Üldkohtu kantseleisse 13. mail 2022 saabunud menetlusdokumendiga oma nõudeid nii, et need hõlmaks teda puudutavas osas ka loetellu jätmise akte.
15 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud aktid teda puudutavas osas;
– mõista kohtukulud välja nõukogult ja komisjonilt.
16 Nõukogu ja komisjon paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
17 Hageja põhjendab oma hagi kahe väitega, millest esimene puudutab hindamisviga ja teine proportsionaalsuse põhimõtte eiramist.
Esimene väide, et tehtud on hindamisviga
18 Selle väite raames heidab hageja nõukogule ette asumist seisukohale, et vaidlusalune üldkriteerium on objektiivne kriteerium, mis ei eelda tõendamist, et isikul või üksusel, kellele kohaldatakse piiravaid meetmeid, oli tahtlus osaleda repressioonide toimepanemises. Vaidlusaluse üldkriteeriumi õigusvastasusele viitamata väidab hageja sisuliselt, et otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktis a ja määruse nr 765/2006 artikli 2 lõikes 4 kasutatud väljend „vastutavad repressioonide eest“ näitab, et see kriteerium eeldab tahtluse olemasolu ning järelikult tõendamist, et isikul või üksusel, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, oli tahtlus osaleda repressioonides, mida talle ette heidetakse.
19 Nii väidab hageja, et nõukogu ei võinud piirduda tõendamisega, et lennu FR4978 ümbersuunamine Minski lennujaama (Valgevene) 23. mail 2021 on tegelikult hagejale omistatav, vaid ta oleks pidanud tõendama ka hageja tahtlust, st asjaolu, et oma tegudega osales ta tahtlikult kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonides. Seda tõendamata ei saanud nõukogu asuda seisukohale, et on olemas piisav faktiline alus tõendamaks hageja tahtlust osaleda kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimises.
20 Hageja väidab esiteks, et tema tegevus ei olnud ajendatud poliitilistest kaalutlustest, vaid kohustustest, mis tal on lennundusohutuse valdkonnas kui riigile kuuluval ettevõttel, kes vastutab õhuruumi reguleerimise ja lennuliikluse abistamise eest vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega Valgevene on ühinenud. Hageja on seega tegutsenud kooskõlas 23. septembril 1971 Montréalis (Kanada) sõlmitud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooniga ja 7. detsembril 1944 Chicagos (Ameerika Ühendriigid) sõlmitud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga.
21 Teiseks väidab hageja, et teda võisid manipuleerida tema ettevõtte välised teenistused, kes teatasid talle pommist lennu FR4978 pardal, ning kuna tal ei olnud reisijate nimekirja, ei olnud tal põhjust sellist manipuleerimist kahtlustada. Asjaolu – mida hageja eitab –, et Minski lennujaam sai pommiähvardust sisaldanud e-kirja alles 24 minutit pärast pommiähvarduse edastamist lennu FR4978 piloodile, ei välista hageja heausksust, sest ta tegutses üksnes Minski lennujaama turvateenistustelt saadud teabe alusel. Pealegi ei saa teda pidada vastutavaks lennu FR4978 ümbersuunamise eest, sest ta andis vaid soovituse piloodile, kes võttis ise vastu otsuse maanduda Valgevenes.
22 Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb hageja argumentidele vastu.
23 Olgu meenutatud, et otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punkti a ja määruse nr 765/2006 artikli 2 lõike 4 kohaselt külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad eelkõige isikud, üksused või asutused, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest või kelle tegevus kahjustab muul moel tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes.
24 Mis puudutab vaidlusaluse üldkriteeriumi olemust, siis tuleb märkida, et otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktis a ja määruse nr 765/2006 artikli 2 lõikes 4 kasutatud väljendit „vastutavad repressioonide eest“ ei ole määratletud ei nendes sätetes ega otsuse 2012/642 või määruse nr 765/2006 muudes sätetes.
25 Järelikult tuleb selle väljendi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda selle väljendi tähendusest tavakeeles, võttes arvesse väljendi kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osa väljend on (vt selle kohta 10. märtsi 2005. aasta kohtuotsus EasyCar, C‑336/03, EU:C:2005:150, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 7. mai 2019. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon, T‑239/17, EU:T:2019:289, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et tavakeeles viitab sõna „vastutab“ isikule, kelle toiming ja/või tegevus on kaasa toonud tagajärje, mis on toimingu ja/või tegevuse toimepanijale teada või millest ta ei saanud mõistlikult olla teadmatuses.
27 Teiseks ilmneb kontekstist, milles kasutatakse väljendit „vastutavad repressioonide eest“, ning eelkõige otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktis a ja määruse nr 765/2006 artikli 2 lõikes 4 kasutatud sõnastusest „isikud, üksused või asutused, kes vastutavad […] kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest, või kelle tegevus kahjustab muul moel tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes“, et seadusandja kavatsus oli hõlmata kõnealuse üldkriteeriumiga üldiselt kõik isikud, üksused või asutused, kelle tegevus kahjustab tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes. Lisaks näitab väljendi „muul moel“ kasutamine nende sätete teises osas seadusandja kavatsust pidada kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioone tegevuseks, mis kahjustab tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes. Lõpuks näitab sõna „tegevus“ kasutamine seadusandja kavatsust hõlmata isikud, üksused või asutused, kelle tegevus kahjustab tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes seetõttu, et see tegevus aitab niisugusele kahjustamisele kaasa, sõltumata sellest, kas see on tahtlik või mitte.
28 Kolmandaks, mis puudutab otsusega 2012/642 ja määrusega nr 765/2006 taotletavaid eesmärke, siis tuleb kõigepealt meenutada, et ELL artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt on üks liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust.
29 Käesoleval juhul, nagu nähtub otsuse 2012/642 põhjendusest 1, võeti Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed vastu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi jätkuva mitteaustamise tõttu selles riigis. Nimetatud meetmete eesmärk on avaldada survet president Lukašenko režiimile, et ta lõpetaks inimõiguste rikkumised ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni suhtes rakendatavad repressioonid.
30 Tuleb tõdeda, et lähenemisviis, mis seisneb keskendumises isikutele, üksustele ja asutustele, kelle toimingud ja/või tegevus aitavad kaasa repressioonidele kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni suhtes, on vastavuses eespool punktis 29 nimetatud eesmärgiga ning seda ei saa pidada taotletava eesmärgi saavutamiseks sobimatuks (vt selle kohta analoogia alusel 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft, C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 147). Inimõiguste rikkumisele ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonidele kaasa aitavate toimingute ja/või tegevuse toimepanemine tuleb nimelt lõpetada mitte ainult juhul, kui sellised toimingud ja/või tegevus on toime pandud tahtlikult, vaid ka juhul, kui nende toimepanijate tahtlust ei ole võimalik tuvastada.
31 Eeltoodut arvestades tuleb vaidlusalust üldkriteeriumi tõlgendada nii, et isikud, üksused või asutused, kelle toimingud ja/või tegevus aitavad repressioonidele kaasa, sõltumata nende tahtlusest, vastutavad kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest, kui nad teavad oma toimingute ja/või tegevuse tagajärgi või ei saa neist mõistlikult olla teadmatuses.
32 Sellega seoses tuleb rõhutada, et vastupidi hageja väidetule ei ole piiravad meetmed karistusmeetmed, mille puhul on vaja tõendada asjaomaste toimingute ja/või tegevuse toimepanija tahtlust.
33 Hageja rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise puhul ei ole nimelt tegemist halduskaristusega ja see ei kuulu Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 49 lõike 1 esimese lause kohaldamisalasse.
34 Esiteks ei anna ükski liidu õigusnorm karistusõiguslikku tähendust rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamises seisnevatele piiravatele meetmetele, mis on võetud isiku, üksuse või asutuse suhtes ÜVJPga seotud sätete alusel. Nimelt kujutavad need meetmed endast suunatud ennetusmeetmeid, mille eesmärk on ELL artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust.
35 Teiseks ei ole Valgevene suhtes rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise korra kehtestanud otsuse 2012/642 sätete eesmärk teatavat käitumist karistada ega selle kordumist ära hoida. Nende ainus eesmärk on vastavalt ELL artikli 21 lõike 2 punktis b mainitud eesmärkidele säilitada vahendid, mis on otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud isikute, üksuste ja asutuste valduses (vt analoogia alusel 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Ezz jt vs. nõukogu, T‑256/11, EU:T:2014:93, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu ei konfiskeerita asjaomaste isikute rahalisi vahendeid ja vara, vaid need külmutatakse ettevaatuspõhimõttel.
36 Kolmandaks on nende sätete mõju ajaliselt piiratud ja tühistatav. Nendes sätetes ette nähtud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist kohaldatakse vastavalt otsuse 2012/642 artiklile 8 kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning nõukogu, kes teeb selle üle katkematut järelevalvet, võib igal hetkel otsustada külmutamismeetmed lõpetada.
37 Vastupidi sellele, mida väidab hageja, on vaidlusalune üldkriteerium järelikult objektiivne kriteerium, mis on seotud selle isiku toimingute ja/või tegevusega, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, ning nimetatud kriteerium ei eelda seega tõendamist, et isikul oli tahtlus kõnealuste toimingute ja/või tegevusega osaleda Valgevenes kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonides.
38 Käesolevas asjas piisab järelikult sellest, et nõukogu toimik sisaldab piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit, mis võimaldab tuvastada, et teod, mida hagejale lennu FR4978 ümbersuunamise raames ette heidetakse, aitasid kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonidele Valgevenes ning et nende tegude selline tagajärg oli hagejale teada või ta ei saanud mõistlikult olla sellest teadmatuses.
39 Sellega seoses tuleb tõdeda, et vastupidi hageja väidetule ei saa asjaolu, et talle ette heidetud tegu on üksiktegu, ega asjaolu, et ta on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes vastutab õhuruumi reguleerimise ja lennuliikluse abistamise eest Valgevenes, mõjutada kohtuliku kontrolli ulatust ega nõukogul lasuvat tõendamiskoormist, sest ei ELL artiklis 29 ega ELTL artiklis 215 ega nende sätete alusel vastu võetud vaidlustatud aktides ei ole tehtud vahet selle järgi, kas ette heidetud toimingud ja/või tegevus on üksikud või korduvad, või selle järgi, millist laadi on nende füüsiliste või juriidiliste isikute toimingud ja/või tegevus, kelle suhtes võidakse kohaldada piiravaid meetmeid.
40 Mis puudutab kõnealuse kontrolli ulatust, siis tuleneb kohtupraktikast, et harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab, et liidu kohus kontrolliks, kas otsus, millega piiravad meetmed on vastu võetud või kehtima jäetud ja mis puudutab asjaomast isikut või üksust isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 119). Hinnangu andmisel sellele, kas nõukogu on tuginenud piisavalt kindlale faktilisele alusele, tuleb tõendeid ja teavet analüüsida seostatuna nende kontekstiga, mitte eraldivõetuna. Nimelt täidab nõukogu temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta viitab liidu kohtus piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumile, mis võimaldavad tuvastada piisava seose olemasolu selle isiku, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja taunitava režiimi või üldisemalt olukorra vahel, mille vastu võideldakse (vt 20. juuli 2017. aasta kohtuotsus Badica ja Kardiam vs. nõukogu, T‑619/15, EU:T:2017:532, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on Valgevene riigile kuuluv ettevõte, kes vastutab õhuruumi reguleerimise ja lennuliikluse abistamise eest, ning et ta soovitas lennu FR4978 piloodiga ühenduses olnud lennujuhi kaudu (edaspidi „lennujuht“), et lennuk suunduks ümber Minski lennujaama ja maanduks seal, mille tagajärjel vahistasid Valgevene ametivõimud ajakirjaniku ja opositsionääri Raman Pratassevitši ja Sofia Sapega.
42 Sellega seoses tuleb eelkõige märkida, et Valgevene ametivõimude esitatud lennu FR4978 piloodi ja lennujuhi vahelise suhtluse transkriptsioonist, mille sisu on kajastatud 25. mail 2021 Reutersi veebilehel avaldatud artiklis ja mis on osa dokumenti WK 6825/2021 INIT koondatud nõukogu tõenditest, mille alusel kanti esialgsete aktidega hageja nimi kõnealustesse loeteludesse, nähtub, et Minski lennujaama ümbersuundumise soovitust ei andnud selle lennu eest vastutav lennuettevõtja ega lähte- või sihtlennujaam, vaid ainult hageja.
43 Lisaks nähtub dokumenti WK 6825/2021 INIT koondatud arvukatest ajakirjanduses ilmunud artiklitest, et lennu FR4978 ümbersuunamise tagajärjel vahistati ajakirjanik ja opositsionäär Raman Pratassevitš ning Sofia Sapega, kes olid nimetatud lennu reisijad.
44 Seega kujutab teave, mis nõukogul oli esialgsete aktide vastuvõtmise ajal, endast piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit, mis tõendab, et ilma hageja soovituseta maanduda Minski lennujaamas ei oleks lendu FR4978 sellesse lennujaama suunatud ning et lennu ümbersuunamise tagajärjel vahistati ajakirjanik ja opositsionäär Raman Pratassevitš ning Sofia Sapega.
45 See vahistamine on kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioon, võttes arvesse seda, et nagu nähtub nõukogu esitatud tõenditest, vahistati ajakirjanik ja opositsionäär Raman Pratassevitš põhjusel, et Valgevene ametiasutused süüdistasid teda terrorismis tema tegevuse tõttu ajakirjanikuna ja president Lukašenko režiimi vastasena. Nõukogu esitatud tõenditest nähtub veel, et vahistamine toimus pärast 9. augusti 2020. aasta presidendivalimisi, mida liit on pidanud rahvusvaheliste standarditega vastuolus olevaks ja millele järgnes inimõiguste jätkuva rikkumise ja president Lukašenko režiimi vastaste isikute vastu suunatud jõhkrate repressioonide süvenemine.
46 Mis puudutab hageja nime jätmist kõnealustesse loeteludesse, siis tuleb tõdeda, et pärast esialgsete aktide vastuvõtmist saadud teave, nimelt dokumenti WK 15389/2021 INIT koondatud erinevad ajakirjanduses ilmunud artiklid, 7. jaanuaril 2022 Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt pärast esimest faktilist uurimist avaldatud esialgne aruanne, mis käsitleb lennu FR4978 sundmaandumist ja on lisatud dokumentidesse WK 1795/2022 INIT ja WK 795/2022 INIT, ning Poola õigusasutuste poolt võetud lennujuhi ütlused ja lennujuhi tehtud salvestus lennujuhtimistornis sündmuste ajal toimunud vestlustest, mis on lisatud dokumenti WK 1795/2022 ADD 1, üksnes kinnitab ja täpsustab neid faktilisi asjaolusid, mis olid teada esialgsete aktide vastuvõtmise ajal. Nendest tõenditest nähtub, et pommiähvardusega e-kiri, mille sai teiste hulgas Minski lennujaam, saadeti – väidetavalt Hamasi poolt, kes kiiresti eitas selle kirjutamist – pärast seda, kui piloodile oli sellest väidetavast ähvardusest teatatud. Lisaks kuulutas hageja häireseisundi välja alles siis, kui piloot saatis välja hädasignaali „Mayday“ ja teavitas lennujuhti otsusest maanduda Minski lennujaamas.
47 Ülejäänud osas tuleb märkida, et kuigi ICAO lõpparuanne avaldati 19. juulil 2022 ehk pärast loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmist, kinnitab see aruanne ICAO 7. jaanuari 2022. aasta esialgses aruandes esitatud teavet (vt kohtumenetluse käigus esitatud teabele tuginemise kohta 28. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Souruh vs. nõukogu, T‑440/16, ei avaldata, EU:T:2019:115, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Mis puudutab hageja argumente, et esiteks võisid teda manipuleerida tema ettevõtte välised teenistused, kes teatasid talle pommist lennu FR4978 pardal, ning et teiseks, kuna tal ei olnud reisijate nimekirja, ei olnud tal põhjust sellist manipuleerimist kahtlustada, siis tuleb tõdeda, et toimikumaterjalidest, eelkõige Poola õigusasutuste võetud lennujuhi ütlustest, mis lisati ka ICAO 19. juuli 2022. aasta lõpparuandele, nähtub, et hageja kõrgem juhtkond ja tema asjasse puutuvad töötajad olid täielikult teadlikud sellest, et nad osalesid operatsioonis, mille eesmärk oli suunata lend FR4978 ümber Minski lennujaama põhjustel, millel polnud lennundusohutusega mingit seost.
49 Esiteks avaldas lennujuht, et ammu enne lennu FR4978 sisenemist Valgevene õhuruumi tuli hageja peadirektor koos tundmatu isikuga, kelle kohta kinnitas hageja kohtuistungil, et ta kuulub Valgevene riiklikku julgeolekukomiteesse (KGB), rääkima lennujuhi ülemusega, kes seejärel teatas lennujuhile, et Valgevene õhuruumi on oodata õhusõidukit pommiga pardal, kuid tal keelati sellest kohe õhusõidukile teatada, kuna õhusõiduk võib soovida maanduda lähimal lennuväljal või naaberõhuruumis, kus ta sel ajal asus, nimelt Ukrainas.
50 Teiseks märkis lennujuht, et tema ülemus käskis tal edastada lennu FR4978 piloodile teate, et pardal olev pomm plahvatab Vilniuse (Leedu) kohal, ning seejärel istus tundmatu isik, keda ta kahtlustas KGBsse kuulumises, kogu aeg tema kõrval ja juhendas teda, kuidas vastata lennu FR4978 piloodi küsimustele. Selle isiku korraldusel teatas lennujuht piloodile, et teave pommi kohta tuli turvateenistustelt ja selle kohta on saadetud e-kiri ning ohutase on punane. Pärast seda, kui piloot oli saatnud välja hädasignaali „Mayday“ ja alustanud laskumist Minski lennujaama suunas, vahetas nimetatud isik telefonisõnumeid kolmanda isikuga, kinnitades talle, et piloot võttis vastu otsuse maanduda Minski lennujaamas.
51 Lisaks ilmneb toimikust, et mõni päev pärast lennu FR4978 ümbersuunamist kutsuti lennujuht hageja ruumidesse, kus tema ülemused palusid tal muuta oma avaldust, et see ei paljastaks vastuolusid sündmuste kronoloogias.
52 Kolmandaks nähtub toimikust, et Ameerika Ühendriikide ametiasutused viisid läbi oma uurimise, mille tulemusel koostas New Yorgi lõunapiirkonna ringkonnakohtu (Ameerika Ühendriigid) vandemeeste kogu nelja Valgevene ametniku, nimelt hageja peadirektori ja peadirektori asetäitja ning kahe KGB agendi suhtes süüdistusakti lennu FR4978 ümbersuunamise eest. Selles süüdistusaktis on muu hulgas märgitud, et need isikud olid peamised osalised vandenõus lennu FR4978 ümbersuunamiseks Minski lennujaama, nad tegid koostööd hageja töötajatega, et saata lennule FR4978 valepommiähvardus lennu ümbersuunamiseks, ning nad võltsisid seejärel aruandeid oma tegevuse varjamiseks.
53 Arvestades eeltoodut ja asjaolude toimumise ajal Valgevenes valitsenud poliitilist konteksti, mida iseloomustas inimõiguste jätkuva rikkumise ja president Lukašenko režiimi vastaste isikute vastu suunatud jõhkrate repressioonide süvenemine pärast 9. augusti 2020. aasta presidendivalimisi, mida on peetud rahvusvaheliste standarditega vastuolus olevaks, ei saanud hageja olla – vähemalt mõistlikult – teadmatuses sellest, et tema tegevus lennu FR4978 Minskisse ümbersuunamisel põhjustel, millel polnud lennundusohutusega mingit seost, aitas kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonidele.
54 Järelikult ei teinud nõukogu hindamisviga, kui ta leidis, et Valgevenes õhuruumi reguleerimise ja lennuliikluse abistamise eest vastutava avaliku sektori ettevõtjana lennu FR4978 ümbersuunamises osalemise tõttu vastutab hageja Valgevenes kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest.
55 Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.
56 Esimesena, mis puudutab argumenti, et võttes arvesse harta artiklit 20, peaks hageja objektiivse osaluse arvestamine lennu FR4978 ümbersuunamises tooma kaasa kõigi nende isikute automaatse karistamise, kelle roll sündmuste käigus on tõendatud ja kelle hulka kuulub kõnealuse lennu piloot, siis tuleks märkida, et nõukogul on vabadus talle EL toimimise lepinguga antud pädevuse teostamisel kaaluda, kuidas rakendada EL lepingu V jaotise 2. peatüki kohaselt vastu võetud otsuseid, sealhulgas määrata kindlaks isikud, kelle suhtes kohaldatakse ELTL artiklil 215 põhinevaid individuaalseid piiravaid meetmed, mis võidakse võtta (vt selle kohta 6. septembri 2013. aasta kohtuotsus Bank Melli Iran vs. nõukogu, T‑35/10 ja T‑7/11, EU:T:2013:397, punkt 194).
57 Vastupidi sellele, mida väitis hageja kohtuistungil, ei tähenda eespool punktis 31 esitatud vaidlusaluse üldkriteeriumi tõlgendus, et see kriteerium hõlmaks igasugust toimingut ja/või tegevust, mis aitab ühtviisi kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonidele, olenemata selle sisulisest kvalifikatsioonist. Nimelt tuleb selle üldkriteeriumi objektiivsus teha tingimata kindlaks vastavalt otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktile a ja määruse nr 765/2006 artikli 2 lõikele 4, mis puudutavad üksnes toiminguid ja/või tegevust, mida saab kvalifitseerida repressioonideks, ning see välistab toimingud, millel puudub olemuslik seos kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonidega.
58 Teisena, mis puudutab 30. septembri 2021. aasta kohtuotsusel kontrollikoda vs. Pinxten (C‑130/19, EU:C:2021:782) põhinevat hageja argumenti, et esiteks osales eespool mainitud ümbersuunamises tegelikult vaid mõni tema esindaja ja töötaja ning teiseks ei tohi institutsiooni süüdlasest liikmele määratud karistust automaatselt üle kanda kogu institutsioonile, siis tuleb tõdeda, et nagu nõukogu õigesti märgib, erinevad omavahel olemuslikult ühelt poolt tegu, mille paneb toime omaenda huvides tegutsev institutsiooni esindaja või töötaja üksinda, kahjustades sellega institutsiooni, kuhu ta kuulub, ning teiselt poolt tegu, mille – nagu käesolevas asjas – panevad avalik-õigusliku asutuse töötajad toime selle asutuse nimel, täites neile pandud ülesandeid ja kasutades kõnealuse asutuse vahendeid ja volitusi. Hageja argumendiga ei saa seetõttu nõustuda.
59 Kolmandana, mis puudutab argumenti, et piiravate meetmete võtmine peaks põhinema väidetel inimõiguste süstemaatilise rikkumise kohta, siis tuleb tõdeda, et vaidlusalune üldkriteerium ei näe ette, et piiravate meetmete võtmine võib tuleneda ainult niisugust laadi toimingutest ja/või tegevusest. Lisaks ei saa ajakirjaniku ja opositsionääri Raman Pratassevitši ja Sofia Sapega vahistamiseks lennu FR7948 ümbersuunamist mingil juhul lahutada selle kontekstist, nimelt 9. augustil 2020 toimunud presidendivalimistest, mida liit on pidanud rahvusvaheliste standarditega vastuolus olevaks ja millele järgnes inimõiguste jätkuva rikkumise ja president Lukašenko režiimi vastaste isikute vastu suunatud jõhkrate repressioonide süvenemine.
60 Neljandana, mis puudutab argumenti, et nõukogu võttis hageja suhtes piiravaid meetmeid siis, kui ICAO ei olnud veel oma järeldusi teinud ja Ameerika Ühendriigid ei olnud selliseid meetmeid võtnud, siis tuleb sarnaselt nõukoguga tõdeda, et süütuse presumptsiooni põhimõttega, mis nõuab, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud, ei ole piiravate meetmete võtmine vastuolus, sest nagu eespool punktides 34 ja 35 märgitud, ei ole piiravad meetmed karistusõiguslikku laadi.
61 Eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et esimene väide on põhjendamatu ja tuleb seega tagasi lükata.
Teine väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet
62 Selle väite raames väidab hageja, et nõukogu on eiranud proportsionaalsuse põhimõtet.
63 Esiteks on ebaproportsionaalne karistada samade tegude eest korraga nii hagejat kui ka tema juhti. Peale selle, isegi kui tema töötajad oleksid pannud toime rikkumisi, ei peaks hagejat karistama, sest ta ei vastuta teenistusest lahutatavate tegude eest.
64 Teiseks leiab hageja, et tema suhtes võetud piiravad meetmed võivad kahjustada talle usaldatud rahvusvahelise avaliku teenuse osutamise ülesande täitmist. Eelkõige võivad need meetmed takistada tal katta jooksvaid kulusid, maksta tagasi võlgu erinevatele organitele ja ettevõtjatele ning rahastada investeeringuid, mis on vajalikud teenuste kvaliteedi parandamiseks.
65 Sellega seoses väidab hageja, et määruse nr 765/2006 artiklis 3, rakendusmääruses nr 2021/999 ja otsuse 2021/1001 artiklis 5 ette nähtud erakorralisi vahendite vabastamise lubasid on võimatu rakendada. Nende lubade toimimatus on eelkõige tingitud asjaolust, et need ei sobi kokku lennuohutuse sektorisse tehtavate investeeringute struktuurse laadiga.
66 Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb hageja argumentidele vastu.
67 Kõigepealt olgu meenutatud, et proportsionaalsuse põhimõte kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka ja selle kohaselt on nõutav, et liidu õigusnormidega rakendatavad meetmed oleksid vastava õigusaktiga taotletavate legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik (vt 13. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Melli Bank vs. nõukogu, C‑380/09 P, EU:C:2012:137, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
68 Kohtupraktikas on seoses proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohtuliku kontrolliga täpsustatud, et liidu seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus valdkondades, nagu ÜVJP, mis eeldavad seadusandjalt poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning milles ta peab andma keerulisi hinnanguid. Järelikult võib nendes valdkondades võetud meedet pidada ebaseaduslikuks ainult siis, kui see on pädeva institutsiooni taotletava eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatu (vt 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft, C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 146 ja seal viidatud kohtupraktika).
69 On tõsi, et asjaomase isiku õigusi on tema suhtes võetud piiravate meetmete tõttu teataval määral piiratud, sest ta ei saa näiteks kasutada oma rahalisi vahendeid, mis võivad olla liidu territooriumil, ega kanda oma rahalisi vahendeid liitu, kui tal puudub selleks eriluba. Samuti võivad asjaomase isiku suhtes võetud meetmed tekitada tema partnerites ja klientides tema suhtes teatavat umbusku või teatavaid kahtlusi (vt selle kohta 23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 174 (ei avaldata)).
70 Käesolevas asjas tuleb siiski tõdeda, et vastupidi hageja väidetule on vaidlustatud aktidega võetud piiravate meetmete ja taotletava eesmärgi vahel mõistlik seos.
71 Kuna see eesmärk on eelkõige edendada demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki Valgevenes, nagu on märgitud eespool punktides 28 ja 29, siis on lähenemisviis, mis seisneb keskendumises isikutele, üksustele ja asutustele, kelle toimingud ja/või tegevus aitavad kaasa repressioonidele Valgevenes, selle eesmärgiga vastavuses ning seda ei saa pidada taotletava eesmärgi saavutamiseks sobimatuks.
72 Mis puudutab argumenti, et meetmed puudutavad samal ajal nii hagejat kui ka tema juhti, siis tuleb meenutada, nagu on märgitud eespool punktis 56, et nõukogul on vabadus talle EL toimimise lepinguga antud pädevuse teostamisel kaaluda, kuidas rakendada EL lepingu V jaotise 2. peatüki kohaselt vastu võetud otsuseid, sealhulgas võtta ELTL artiklil 215 põhinevaid võimalikke piiravaid meetmeid, ning et vaidlustatud aktidega taotletava eesmärgi olulisus õigustab seda, et piiravad meetmed puudutavad kõiki neid, kes vastutavad kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonidele kaasa aitavate toimingute ja/või tegevuse eest.
73 Mis puudutab argumenti, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine võib kahjustada hagejale usaldatud rahvusvahelise avaliku teenuse osutamise ülesande täitmist, siis tuleb sarnaselt nõukogule tõdeda, et hageja esitatud dokumentidest nähtub, et vaatamata kõnealuste meetmete kehtestamisele teenis ta 2019. ja 2020. aastal olulist kasumit. Lisaks ei esita hageja konkreetseid tõendeid tema viidatud pikaajaliste investeeringute või asjasse puutuvate summade kohta.
74 Lõpuks, mis puudutab hageja argumenti, et erakorraline vahendite vabastamise luba ei ole praktikas kohaldatav, siis piisab, kui märkida, et hageja ei tõenda, et ta oleks teinud sellekohase taotluse, mis jäeti rahuldamata, ega esita ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et selline luba ei oleks piisav, et ta saaks täita oma lennuohutusülesandeid.
75 Eeltoodut arvestades tuleb hageja teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ning jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
76 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
77 Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.
78 Kuna käesoleval juhul on hageja kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista hagejalt. Peale selle kannab komisjon kui menetlusse astunud institutsioon ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Belaeronavigatsia kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.
3. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
Svenningsen | Laitenberger | Stancu |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. veebruaril 2023 Luxembourgis.
Allkirjad