21. augustil 2012 esitatud hagi - Kreeka Vabariik versus komisjon

(kohtuasi T-376/12)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: I. Chalkias, E. Leftheriotou ja S. Papaioannou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

hagi rahuldada;

tühistada komisjoni 22. juuni 2012. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri K(2012) 3838 all) (ELT L 165, lk 83) osas, mis puudutab Kreeka Vabariigile kuivatatud viinamarjade sektoris ja seoses õigusvastase viinapuude istutamisega määratud finantskorrektsioone; ning

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagis palub Kreeka Vabariik tühistada komisjoni 22. juuni 2012. aasta rakendusotsuse, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri K(2012) 3838 all) (ELT L 165, lk 83) osas, mis puudutab teatavaid finantskorrektsioone, mis määrati Kreeka Vabariigile kuivatatud viinamarjade sektoris turustusaastatel 2006-2007 ja seoses viinapuude istutamisega ilma taasistutusõigusteta.

Kuivatatud viinamarjade sektoris määratud finantskorrektsiooni kohta väidab hageja esiteks, et finantskorrektsiooni määramine - sultanaviinamarjade osas 100% ja korintide osas 25% - seoses miinimumsaagise vähendamisega, viinamarjade kasvatamiseks spetsialiseeritud maatükkidega, saagi ja tegelike tarnetega, rajaneb faktiliste asjaolude vääral hindamisel ja määruse nr 1621/1999² artikli 3 lõike 2 neljanda taande vääral tõlgendusel.

Teiseks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja see tuleb tühistada, kuna kindla määraga finantskorrektsioon - sultanaviinamarjade osas 100% ja korintide osas 25% -, mille komisjon määras puuduste tõttu miinimumsaagise vähendamisel ning viinamarjade kasvatamiseks spetsialiseeritud maatükkidega, saagi ja tegelike tarnetega seotud nõuete täitmata jätmise tõttu, rajaneb dokumendi VI/5330/97 lisa 2, dokumendi AGRI/17933/2000 lisa 17 ja dokumendi AGRI/60637/2006 vääral tõlgendamisel ja kohaldamisel, ei ole piisavalt põhjendatud, on tuvastatud puudustega võrreldes ebaproportsionaalne ning ületab komisjoni kaalutlusõiguse piirid.

Mis puudutab viinapuude istutamist ilma taasistutusõigusteta, siis väidab hageja esiteks, et komisjonipoolne finantskorrektsiooni määramine on õigusvastane ja tuleb tühistada, sest: a) see välistab kulud, mis kanti enam kui 24 kuud enne komisjoni kontrolli tulemuste teatavakstegemist, mis on vastuolus määruse nr 1258/1999⁴ artikli 7 lõikega 4, millest on saanud määruse nr 1290/2005 artikkel 31 ning b) rikub õiguskindluse põhimõtet, nõrgendab kaitseõigusi ja hageja õigust oma väiteid tõendada, sest tegemist on kümnete aastate taguste faktiliste asjaolude ja dokumentidega.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjoni hinnang, mille järgi maatükkide seadustamisel määruse nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 punkti f mõttes kalduti sellest sättest kõrvale, kuna istandusregistri ajakohastamata jätmine seadustamistaotluste läbivaatamisel ei pakkunud erandite kontrollituse osas piisavaid tagatisi, tugineb faktiveal.

Neljandaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada, sest määratud finantskorrektsioon ja meetod, mida selle arvutamiseks määruse nr 479/2008 artikli 86 analoogia alusel kohaldamisel kasutati, on vastuolus määruse nr 1290/2005 artikliga 31 ja dokumendis VI/5330/87 sisalduvate suunistega ja selle kohaldamise mõju on avastatud puudustega võrreldes ebaproportsionaalne.

Viiendaks väidab hageja, et asjaolu, et komisjon kinnitas määruse nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 punkti a alusel seadustatud kogupindalaks 7112,04 hektarit ja istutusõiguste keskmiseks väärtuseks 1500 eurot hektari kohta, rajaneb faktiveal, on ebapiisavalt põhjendatud ja vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

____________

¹ - Komisjoni 22. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1621/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kuivatatud viinamarjade tootmiseks ettenähtud viinamarjasortide kasvatamiseks antava viljelusabi kohta (EÜT L 192, lk 21; ELT eriväljaanne 3/26, lk 163).

² - Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 103; ELT eriväljaanne 3/25, lk 414).

³ - Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).

⁴ - Nõukogu 7. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, lk 1; ELT eriväljaanne 3/26, lk 25).

⁵ - Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999 (ELT L 148, lk 1).